Muguri OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 15. aprilli 2024. a vaideotsuse nr 12-1/24/2415-1 punkti 2 osaliselt tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Muguri OÜ, esindaja vandeadvokaat Keidi Kõiv Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Ave Paavel
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Muguri OÜ kasuks välja menetluskulu 113 eurot 10 senti.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5 ja 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosaliste esindajatele.
1.Muguri OÜ esitas 2022. aastal Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindala- ja loomapõhiste toetuste taotluse, millega taotles muu hulgas ühtset pindalatoetust ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust.
2.PRIA määras 6. detsembri 2022. a otsusega nr 12-1/22/27658 Muguri OÜ-le 2022. aastal taotletud kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse osaliselt.
3.PRIA tunnistas 21. veebruari 2023. a otsusega nr 12-1/23/662 6. detsembri 2022. a otsuse kehtetuks ja tegi uue otsuse, millega määras Muguri OÜ-le juurdemaksmisele 560,56 eurot.
3-24-1414
4.PRIA tunnistas 10. jaanuari 2024. a otsusega nr 12-1/24/217 21. veebruari 2023. a otsuse Muguri OÜ osas kehtetuks, vähendas kliima- ja keskkonnatoetust ja nõudis osa toetussummast tagasi (1917,77 eurot). Otsuse kohaselt tuvastas PRIA 2023. aastal esitatud toetustaotluste kontrolli käigus püsirohumaa nõude rikkumise ehk siis püsirohumaa ülesharimise, sest 2022. aastal ei olnud püsirohumaade ülesharimine lubatud.
5.Muguri OÜ esitas 22. jaanuaril 2024 PRIA-le vaide, milles taotles PRIA 10. jaanuari 2024. a otsuse nr 12-1/24/217 kehtetuks tunnistamist teda puudutavas osas. Vaide põhjenduste kohaselt on Muguri OÜ mahetootja. Kuna mahetunnustatud maad olid püsirohumaade säilitamise kohustusest vabastatud ning PRIA ei edastanud Muguri OÜ-le 2022. a 31. detsembriks juhist individuaalsete kohustuste kohta, ei saanud Muguri OÜ 2022. aastal püsirohumaade ülesharimise keelu vastu eksida.
6.PRIA rahuldas 15. aprilli 2024. a vaideotsuse nr 12-1/24/2415-10 resolutsiooni punktiga 1 Muguri OÜ vaide. Vaideotsuse resolutsiooni punktiga 2 tunnistas PRIA 10. jaanuari 2024. a otsuse nr 12-1/24/217 Muguri OÜ-d puudutavas osas kehtetuks ja otsustas teha uue otsuse, kuna põllumassiivil nr 40146719946 (põld nr UUEMAA; 7,17 ha), põllumassiivil nr 40146734986 (põld nr LEERI; 9,95 ha) ning põllumassiivil nr 40146860470 (põld nr NIIDIARU; 4,29 ha, üles haritud 3,81 ha) 2022. aastal püsirohumaa ülesharimist ei toimunud ning 2022. aasta toetuse tagasinõue on seetõttu alusetu.
7.PRIA saatis 26. aprillil 2024 Muguri OÜ-le teavituskirja nr 12-1/24/4560, milles teatas, et lähtudes PRIA 15. aprilli 2024. a vaideotsusest, mille kohaselt vaidlusalustel põldudel 2022. aastal püsirohumaa ülesharimist ei toimunud, loetakse nende põldude maakasutuse muutmine 2023. a tingimuslikkuse nõude rikkumiseks. Kuna taotleja saatis vaidemenetluses vastuolulise info ja satelliidipiltidel ei ole alati võimalik mullaharimisest üheselt aru saada, arvestatakse vaidlusalustel põldudel püsirohumaa ülesharimine ja maakasutuse muutmine toimepanduks 2023. a aastal. PRIA lähtus otsuse tegemisel asjaolust, et nimetatud põldudele külvati 2023. a kevadel suviraps. 2022. aastal ei olnud nimetatud maad Muguri OÜ kasutuses ega tema pindalatoetuste taotlusel. Kuna tegemist ei olnud mahetunnustatud põldudega, ei saanud nende ülesharimisele laieneda 2022. aastal püsirohumaa ülesharimise erisus. Teavituskirjas teatati, et nõude rikkumise tõttu vähendatakse Muguri OÜ taotletud toetusi 3% võrra. PRIA andis Muguri OÜ-le võimaluse teavituskirjas esitatu kohta vastuväidete esitamiseks.
8.Muguri OÜ esitas 10. mail 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb PRIA 15. aprilli 2024. a vaideotsuse nr 12-1/24/2415-1 punkti 2 tühistamist osas, milles PRIA esitas väite, et põllumassiivil nr 40146719946, põld nr UUEMAA (7,17 ha), põllumassiivil nr 40146734986, põld nr LEERI (9,95 ha) ning põllumassiivil nr 40146860470, põld nr NIIDIARU (4,29 ha, üles haritud 3,81 ha) 2022. aastal püsirohumaa ülesharimist ei toimunud. Alternatiivselt taotleb Muguri OÜ PRIA vastava väite õigusvastasuse tuvastamist.
9.PRIA tegi 25. juunil 2024 vaideotsuse nr 12-1/24/2415-11, millega tunnistas 15. aprilli 2024. a vaideotsuse nr 12-1/24/2415-10 kehtetuks, uuendas vaidemenetluse ning jättis Muguri OÜ
22.jaanuari 2024. a. vaide PRIA 10. jaanuari 2024. a. otsusele nr 12-1/24/217 rahuldamata.
3-24-1414
10.Muguri OÜ esitas 25. juulil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub muu hulgas tühistada PRIA 25. juuni 2024. a vaideotsuse nr 12-1/24/2415-11 ja PRIA 10. jaanuari 2024. a. otsuse nr 12-1/24/217 teda puudutavas osas. Muguri OÜ 25. juuli 2024. a kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-24-2171.
11.Kohus andis 5. novembri 2024. a määrusega menetlusosalistele tähtaja menetluse lõpetamise kohta seisukoha esitamiseks ning määras tähtajad, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid menetlusdokumente (sh menetluskulude dokumente).
12.PRIA teatas 13. novembril 2024 kohtule, et nõustub haldusasja nr 3-24-1414 menetluse lõpetamisega, kuna PRIA 15. aprilli 2024. a vaideotsus nr 12-1/24/2415-10 on kehtetuks tunnistatud ning vaidlus samade poolte vahel samade asjaolude üle jätkub haldusasjas nr 3-24-2171. PRIA palub jätta menetluskulud HKMS § 108 lg 6 alusel kaebaja kanda, sest kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud praeguses kohtuasjas kaebuse esitamisest, vaid kaebaja poolt PRIA-le uute asjaolude esitamisest haldusmenetluses.
13.Muguri OÜ esitas 14. novembril 2024 seisukoha, milles nõustub HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamisega. Kaebaja taotleb kaebusega seotud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt. Kaebaja leiab, et vastustaja eksitab kohut märkimisväärselt, kui väidab, et haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid kaebaja poolt vastustajale uute asjaolude esitamisest haldusmenetluses. Mingit seisukohamuutust ei ole olnud ja vaidlusalune küsimus on püsinud sama – vastustaja on üksnes muutnud enda haldusakte. Kaebusele lisatud kirjavahetusest (lisa 3) nähtuvad kõik kaebaja rõhutused, mis on aluseks PRIA vaideotsusele. Seega ei ole tegemist uute asjaoludega, vaid vastustaja on haldusmenetluse ebakvaliteetselt läbi viinud. Kaebaja on pidanud seetõttu PRIA otsuseid vaidlustama ja kandma märkimisväärseid kulusid. Kulude kaebaja kanda jätmine oleks äärmiselt ebaõiglane. Kaebaja palub menetluskulude taotluses mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja haldusasjas nr 3-24-1414 kantud menetluskulud kokku 602,10 eurot.
14.PRIA esitas 20. novembril 2024 kaebaja menetluskulude kohta vastuväite, mille kohaselt oleks kaebaja õigusabikulude vastustajalt väljamõistmine alusetu ka põhjusel, et osaliselt on tegemist vaidemenetluses kantud õigusabikuludega.
KOHTU SEISUKOHT
15.HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses nõutav haldusakt on antud. Kui nimetatud asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetab kohus menetluse kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).
15.1.Kaebaja esitas praeguses asjas 10. mail 2024 kaebuse PRIA 15. aprilli 2024. a vaideotsuse resolutsiooni punkti 2 osaliseks tühistamiseks. PRIA tegi 25. juunil 2024. a otsuse, millega tunnistas 15. aprilli 2024. a vaideotsuse kehtetuks. Kuigi PRIA tunnistas 15. aprilli 2024. a vaideotsuse kehtetuks ka osas, mis oli kaebajale soodne, tuleb lugeda praeguses asjas esitatud kaebuse eesmärk saavutatuks. Muguri OÜ on kasutanud õiguskaitsevahendeid selleks, et saavutada PRIA 10. jaanuari 2024. a otsuse kehtetuks tunnistamine teda puudutavas osas. PRIA tunnistas 15. aprilli 2024. a
3-24-1414
vaideotsusega 10. jaanuari 2024. a otsuse Muguri OÜ-d puudutavas osas kehtetuks, kuid 25. juuni 2024. a otsusega taastas 10. jaanuari 2024. a otsuse õigusjõu. Muguri OÜ on esitanud 25. juulil 2024 kohtule uue kaebuse, milles palub tühistada nii PRIA 25. juuni 2024. a otsuse kui ka PRIA 10. jaanuari 2024. a otsuse teda puudutavas osas. Kohus on haldusasjas nr 3-24-2171 kaebuse menetlusse võtnud. Seega saab kaebaja oma õigusi seoses PRIA 10. jaanuari 2024. a otsusega kaitsta haldusajas nr 3-24-2171. Menetlusosalised on teatanud, et nad on nõus praeguse haldusasja lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel.
15.2.Eeltoodule tuginedes lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 4 ja § 152 lg 3 alusel haldusasja nr 3-24-1414 menetluse kaebust menetlusse võtmata. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei ole kaebajal õigust pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg 1 p 2).
16.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kohus tagastab kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot (HKMS § 104 lg 5 p 4).
17.Kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, kannab HKMS § 108 lg 6 kohaselt menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest.
17.1.Vastustaja on seisukohal, et menetluskulud tuleks jätta kaebaja kanda, sest kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, vaid kaebaja poolt PRIA-le uute asjaolude esitamisest haldusmenetluses. Kaebaja on kohtule esitatud seisukohas märkinud, et tegemist ei ole uute asjaoludega.
17.2.Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda.
17.2.1.Praeguses asjas ei ole tegemist klassikalise juhtumiga, kus kaebaja oleks vaidlustanud talle ilmselgelt koormavat haldusakti ning kaebuse esitamise abil sellest kohtumenetluse ajal vabanenud.
17.2.2.Esmalt tõusetub küsimus, kas kaebajal oli praeguses asjas kaebuse esitamiseks õiguskaitsevajadus. Kuna PRIA rahuldas 15. aprilli 2024. a vaideotsusega kaebaja 22. jaanuari 2024. a vaide ning tunnistas PRIA 10. jaanuari 2024. a otsuse kaebajat puudutavas osas kehtetuks, on nimetatud osas tegemist kaebajale soodsa otsusega. Kaebaja vaidlustas PRIA 15. aprilli 2024. a otsust muus osas. Ta pidas ebaõigeks ja oma õigusi rikkuvaks otsuse resolutsioonis sisalduvat lauseosa, mille kohaselt ei toimunud teatud põllumassiividel 2022. aastal püsirohumaa ülesharimist. Kaebaja osutas, et nimetatud seisukoha tõttu kavatseb PRIA teha tema suhtes uue negatiivse otsuse. Võttes arvesse, et kaebaja oli vaidemenetluses
3-24-1414
selgitanud PRIA-le, et tegemist oli rohumaadega, mis künti 2022. a sügisel üles (kaebaja esindaja 22. märtsi 2024. a e-kiri; dtl 16), ei pruugi sellises olukorras olla kaebeõiguse puudumine ilmselge. Kohus võtab arvesse ka PRIA 15. aprilli 2024. a vaideotsuse eripäradega seonduvat. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 86 lg 1 kohaselt märgitakse vaideotsuses resolutsioon vaide lahendamise kohta. Vaide võimalikud lahendused on seotud haldusorgani volitustega (vt HMS § 85). Võttes arvesse, et vaidemenetluse eesmärk on lahendada haldusmenetluse tõttu tekkinud vaidlus, mitte aga tuvastada tulevastes haldusmenetlustes tähtsust omada võivaid asjaolusid, ei ole selge, mis tingis vajaduse lisada vaidlusalune seisukoht vaideotsuse resolutsiooni. Olukorras, kus haldusorgan oli teinud vaideotsuse resolutsioonis kindlaks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omada võiva faktilise asjaolu ja kaebajale oli teada, et vastustaja kavatseb teha samale asjaolule tuginedes uue otsuse, ei saa kaebajale ette heita, et ta pidas oma õiguste kaitseks vajalikuks kohtusse pöörduda (vrd HMS § 60 lg 2). Advokaadil on advokatuuriseaduse § 44 lg 1 p 1 kohaselt kohustus kasutada kliendi huvides kõiki seadusega kooskõlas olevaid vahendeid ja viise.
17.2.3.Vastustaja väitel oli 25. juuni 2024. a otsuse tegemine tingitud kaebaja poolt PRIA-le uute asjaolude esitamisest haldusmenetluses. Vastustaja ei ole aga täpsustanud, milliste asjaolude esitamist ja millist haldusmenetlust on silmas peetud. Seepärast ei ole kohtul võimalik esitatud väite põhjal veenduda, et kaebuse esitamine ei olnud 25. juuni 2024. a otsuse tegemisega seotud. Kuna HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab üldjuhul menetluskulud vastustaja, tuleks vastustajal erandi kohaldamiseks oma väiteid põhistada.
17.2.4.Kohtule arusaadavalt pidi vastustaja tuvastama asjaolu, kas vaidlusalused põllumassiivid künti 2022. aastal üles, 10. jaanuari 2024. a otsuse tegemiseks. Kohtupraktika kohaselt on struktuuritoetuste valdkonna haldusmenetluste eripärade tõttu struktuuritoetuste andjal haldusmenetluses piiratud põhjendamiskohustus, kuid see ei mõjuta uurimiskohustust. Haldusmenetluses tuleb asjas olulise tähendusega asjaolud välja selgitada haldusorganil ning vajaduse korral tuleb haldusorganil koguda selleks tõendeid oma algatusel. Isiku õigusi piirava haldusakti andmise aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine ei või kanduda vaidemenetlusse ega veelgi hilisemasse aega. Kuna vastustaja ei ole esile toonud, et kaebaja oleks tegutsenud haldus- või vaidemenetluses pahauskselt või oma õigusi muul moel kuritarvitanud, ei pea kohus õiglaseks jätta kaebaja kanda riske, mis tõenäoliselt tulenevad haldusmenetluses tehtud otsustustest.
17.3.Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajal kanda kaebaja menetluskulud (HKMS § 108 lg 6).
18.Kaebaja taotleb vastustajalt kaebaja kasuks haldusasjas kantud menetluskulude väljamõistmist vastavalt kaebaja lepingulise esindaja õigusabikulude arvetes esitatud spetsifikatsioonidele. Kaebaja on esitanud kohtule kolm arvet: Advokaadibüroo RASK OÜ 13. märtsi 2024. a arve nr 2403082 ning sama osaühingu 18. juuni 2024. a arved nr 2406072 ja 2406071. Arve nr 2403082 spetsifikatsiooni kohaselt on tööd tehtud 2024. a veebruaris ja märtsis. Arve nr 2406072 kajastab 9. mail 2024 PRIA otsuse peale Muguri OÜ kaebuse koostamist (tunnitasu 195 eurot; kulunud aeg 0,58 tundi; tasu (ilma KM-ta) 113,10 eurot). Arve nr 2406071 spetsifikatsiooni kohaselt on töö tehtud 2024. a märtsis.
3-24-1414
Kohus nõustub vastustajaga, et arved nr 2403082 ja 2406071 ei kajasta kohtumenetlusega seoses kantud kulusid, sest vaidlusaluse vaideotsuse tegi vastustaja 2024. a aprillis. Seepärast ei pea kohus nimetatud kulude väljamõistmist lubatavaks (HKMS § 109 lg 1). Arve nr 2406072 põhjal peab kohus kantud kulu vajalikuks ja põhjendatuks ning nimetatud kulu, s.o 113,10 eurot, tuleb vastustajalt välja mõista (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.