X. X kaebus Eesti Haigekassa 15.09.2022 otsuse nr 1.1-3.5/593 ja 06.01.2023 vaideotsuse nr 1.1-3.5/7 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X. X, esindaja v.adv. Marko Tammann; esindajad Vastustaja – Tervisekassa, esindajad v.adv. Kadi Saluste ja v. adv. Olavi-Jüri Luik
3.Jätta menetluskulud või menetlusosaliste endi kanda Edasikaebamise kord
võimalikud
menetluskulud
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 26.11.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
X. X esitas 08.05.2022 Eesti Haigekassale (Tervisekassa seaduse § 48 5 kohaselt loetakse alates 2023. aasta 1. aprillist kehtivates õigusaktides kuni vastava muudatuse tegemiseni sõnad „Eesti Haigekassa” asendatuks sõnaga „Tervisekassa” vastavas käändes – seega edaspidi lahendi tekstis ka Tervisekassa) taotluse vaktsineerimisega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks.
2.Tervisekassa edastas 08.06.2022 Ravimiametile taotluse vaktsineerimise ja tervisekahjustuse põhjusliku seose hindamiseks. Ravimiamet andis 08.09.2022 hinnangu, mille kohaselt vaktsineerimise ja tervisekahjustuse vahel põhjuslik seos tõenäoliselt puudub.
3.Tervisekassa tegi 15.09.2022 otsuse nr 1.1-3.5/593 (edaspidi otsus), millega jättis kaebaja taotluse rahuldamata, sest tõenäoliselt puudus seos vaktsineerimise ja patsiendi tervisekahjustuse tekkimise vahel.
4.Kaebaja esitas Tervisekassale 14.10.2022 ja 17.10.2022 vaide. Tervisekassa jättis 06.01.2023 otsusega nr 1.1-3.5/7 X. X vaide rahuldamata. Lisaks otsustas Tervisekassa lugeda vaideotsuse ptk-s IV ja VI esitatud selgitused Tervisekassa 15.09.2022 otsuse nr 1.1-3.5/593 täiendavateks selgitusteks.
5.Kaebaja esitas 06.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada Tervisekassa 15.09.2022 otsus nr 1.1-3.5/593 ja 06.01.2023 vaideotsus nr 1.1-3.5/7.
6.Tallinna Halduskohus võttis 06.03.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
7.Tervisekassa vastas kaebusele 05.04.2023.
8.Tallinna Halduskohus määras 25.09.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
9.Kaebaja esitas 24.10.2024 menetluskulude nimekirja, kokku sumamas 2891 eurot (õigusabikulu koos käibemaksuga 2871 eurot + riigilõiv 20 eurot).
10.Tervisekassa esitas 24.10.2024 taotluse kaasata menetlusse haldusorganina Ravimiamet.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
11.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust. Tervisekassa 15.09.2022 otsuses nr 1.1-3.5/593 on asutud seisukohale, et põhjuslik seos kaebajal tekkinud ajuinfarkti ja vaktsiini vahel tõenäoliselt puudub. Otsuses toodud põhjendus ei välista vähemalt tõenäolise võimaliku põhjusliku seose olemasolu insuldi ja vaktsiini vahel, mis ravimiseaduse (RavS) § 99 16 p 1 kohaselt on kahju hüvitamise alus. Tervisekassa otsusest, vaideotsusest ega ka Ravimiameti otsusest, ei selgu, kuidas, mil määral ja kas ka tegelikult on WHO juhendile üldse tuginetud. Samuti see, kas juhendi järgmise eeltingimused on olnud eelnevalt täidetud. WHO juhendis on välja toodud 4 astet immuniseerimisele järgneva individuaalse kõrvaltoime põhjusliku seose hindamiseks. Andmete avaldamine vastavalt WHO juhendile, võimaldaks kontrollida, kas vaktsineerimise ja kõrvaltoime vahelise seose hindamine on tegelikult toimunud ja kas see on toimunud vastavalt juhendile. Ravimiameti otsus ei võimalda teha mingisuguseid järeldusi selle kohta, kuidas otsuseni jõuti. Pelgalt tagantjärele vaideotsuses juhendile viitamine ei ole otsuses puuduste kõrvaldamine, nagu märgitakse vaideotsuse punktis 6.11. Kuivõrd on leitud seosed Pfizer-BioNTech Comirnaty vaktsiini ja isheemilise insuldi tekkeriski vahel, ei ole piisav Tervisekassa seisukoht, et „Comirnaty vaktsiini täna olemasolevatele andmetele tuginedes ei seostata põhjuslikult isheemilise ajuinsuldi või tromboosiga üldisemalt.“ Kaebaja kuulub üle 65. aastaste täiskasvanute vanusegruppi ja vaktsineerimise ning kõrvaltoime tekke vahel eksisteerib ajaline seos. Kui seost vaktsineerimise ja kõrvaltoime tekke vahel oleks Tervisekassa ja Ravimiameti poolt ka tegelikkuses hinnatud, mida kinnitaks ja võimaldaks kontrollida juhendis avaldatud lahenduskäigu avaldamine, on võimalik, et ka Tervisekassa oleks
jõudnud järeldusele, et kaebajal tekkinud insuldi ja vaktsineerimise vahel on olemas vähemalt tõenäoline võimalik seos.
12.Vaidemenetluses ei olnud tagatud kaebaja kaebeõigus. Kaebajal on raske mõista, millist küsimust vaideotsuses lahendatakse. Ühelt poolt on vaideotsuses – viitega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83 lg 1 – öeldud, et Tervisekassa hindab vaidemenetluses eeskätt vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ja jõutud lõppjäreldusele, et haldusakt on õiguspärane, otsuse tegemisel ei ole rikutud põhjendamiskohustust ja uurimispõhimõtet. Tervisekassa ei ole hinnanud valesti Ravimiameti hinnangut ning puudub alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Teisalt on Tervisekassa asunud samal ajal vaideotsuses X. X tervisekahjustuse tekke ja vaktsineerimise vahelist seost täiendavalt põhjendama. Vajadus haldusakti vaideotsuses täiendavalt põhjendada toob juba iseenesest välja haldusakti vastuolu HMS § 56 sätestatud haldusakti põhjendamiskohustuse täitmisel. Kuivõrd vaideotsuse p 6.15 esitatud väidete päritolule puudub vaideotsuses igasugune viide ja need ei sisaldu vaideotsusele lisatud Ravimiameti hinnangus, on neid väiteid võimalik omistada üksnes vaideotsusele alla kirjutanud Tervisekassa õigusosakonna juhatajale. Kuivõrd väited esitatakse alles vaideotsuses, on nende esitamine vastuolus Riigikohtu praktikaga. Kaebajal puudus võimalus neid põhjendusi vaides käsitleda, mis oluliselt piirab kaebeõiguse teostamist vaidemenetluses.
13.Tervisekassa ei ole rakendanud vajalikul määral seaduses kehtestatud uurimispõhimõtet, jättes kogumata ja välja selgitamata asja lahendamiseks olulised asjaolud. On jäetud välja selgitamata miks vajas patsient trombolüüsi. Tervisekassa 15.09.2022 otsuse nr 1.1-3.5/593 LISA’st 1 – „ravimiameti hinnangu aluseks olevate epikriiside kokkuvõte“ – on see protseduur lihtsalt välja jäetud.
13.1.Tervisekassa 05.09.2002. a. otsuses nr 1.1-3.5/593 (p 4.1) on sedastatud, et seost vaktsineerimise ja tervisekahjustuse vahel hindab Ravimiamet. Ravimiamet ei anna lõplikku hinnangut ega tee otsust Tervisekassa eest. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus eelnõu seletuskirja 522 SE, millega muudeti ravikindlustuse seadust (edaspidi RaKS), RT I, 22.12.2021, 28 [LISA – eelnõu 522 SE seletuskiri] kohaselt on Ravimiameti hinnang vaadeldav Tervisekassa erialaeksperdi kasutamisena. Ravimiameti poolt antud hinnang ei ole iseseisvalt kohtus vaidlustatav, kuna tegemist on Tervisekassa poolt Ravimiametilt tellitud ekspertiisiga. Tervisekassa ja Ravimiamet sõlmivad vastavate hinnangute tellimiseks omavahel lepingu, mille eest makstavat tasu maksab Tervisekassa vaktsiinikindlustuse vaktsiinikindlustusmakse arvelt. RavS § 9920 lg 7 tulenevalt on nii Tervisekassal kui Ravimiametil õigus raske tervisekahjustuse aluseks olevate andmete põhjendatuse ja põhjusliku seose tuvastamiseks kasutada eksperte. Kuigi Tervisekassa 06.01.2023 vaideotsuse nr 1.13.5/7 p. 6.8 on kirjutatud, et kuivõrd Ravimiameti hinnang oli selge ning Ravimiamet ei viidanud hinnangus kahtlustele vaide esitaja terviseandmetes või vajadusele kaasata põhjusliku seose tuvastamiseks eksperte, ei olnud vajalik otsuse tegemisel ekspertide kaasamine. Tervisekassa 15.09.2022 otsuse nr 1.1-3.5/593 aluseks olev Ravimiameti hinnang ei ole selge ja hinnangust ei nähtu vähimatki analüüsi ega põhjendust, millest selline hinnang tuleneb. Kui asja lahendamise aluseks olevad alusmaterjalid (eelkõige Ravimiameti hinnang) on puudulikud ja haldusorganil puudub muul viisil võimalus lünka täita, saab haldusorgani kaalutlusõiguse õige rakendamise tulemusena RavS § 9920 lg 7 sätestatud õigusest kohustus, sest tegemist on volitusnormiga, mis võimaldab haldusorganil täita HMS § 6 kehtestatud uurimispõhimõtet.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
14.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu. Vastustaja 15.09.2022 otsus ja 06.01.2023 vaideotsus on õiguspärased. Kaebaja suhtes ei ole aset leidnud kindlustusjuhtum RavS § 99 16 p 1
tähenduses. Seega puudub alus otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks, kaebaja kasuks vaktsiinikahjude otsuse tegemiseks ega kaebaja 08.05.2022 taotluse uuesti läbi vaatamiseks.
15.Vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Vastustaja on õigesti otsuses ja vaideotsuses kajastanud Ravimiameti hinnangut. 08.09.2022 hinnangus selgitas Ravimiamet: „Ravimiameti hinnangul põhjuslik seos isheemilise ajuinsuldi ja vaktsiini vahel tõenäoliselt puudub.“. Seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et sellise järelduse puhul ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Kindlustusjuhtum eksisteerib üksnes Ravimiameti poolt kahe teistsuguse järelduse tegemisel – põhjuslik seos on tõenäoline ja põhjuslik seos on kindel. Õige ei ole kaebaja väide, et Ravimiameti hinnangus antud järeldus ei välista vähemalt tõenäolise võimaliku põhjusliku seose olemasolu. Järeldus „põhjuslik seos tõenäoliselt puudub“ välistab RavS § 99 16 ja § 9920 lg 5 tähenduses võimaluse, et esineb tõenäoline põhjuslik seos või kindel põhjuslik seos. Antud juhul ei ole vaatluse all küsimus „kas põhjusliku seose esinemisel on mingi tõenäosus?“ ega samuti mitte küsimus „kui suur on põhjusliku seose esinemise tõenäosus?“, vaid hoopis küsimus „kas põhjusliku seose esinemine on tõenäoline?“. Öelda, et mingi sündmus on tõenäoline, tähendab, et selle sündmuse juhtumine on tõenäolisem kui selle mitte juhtumine. Kui Ravimiamet on põhjusliku seose osas järeldanud, et seda tõenäoliselt ei esine, siis tähendab see paratamatult, et põhjusliku seose mitte esinemise tõenäosus on rohkem kui 50%. Seega ei ole võimalik, nagu kaebaja on üritanud, sellest samast järeldusest tuletada vastupidist, sest põhjusliku seose esinemise tõenäosus peab paratamatult olema vähem kui 50%. Kõigi kahtluste vältimiseks selgitas vastustaja vaideotsuses: „Ravimiamet on vaidemenetluse käigus Haigekassale kinnitanud, et 08.09.2022 hinnangus tuvastas Ravimiamet, et vaide esitaja tervisekahjustuse ning vaktsiini vahel puudub vähemalt tõenäoline põhjuslik seos.“ Seega kõrvaldas vastustaja hiljemalt vaideotsuse edastamisel väidetava ebaselguse ja täpsustas Ravimiameti hinnangus tehtud järeldust.
16.Ravimiamet on seoses põhjusliku seose tuvastamisega selgitanud ning see nähtub ka vaidlustatud otsuse lisast 1 ning 05.04.2024 vastuse lisast 1, et põhjusliku seose tuvastamiseks vaatab Ravimiamet kooskõlas RavS § 9920 lõigetega 5 ja 6 Terviseinfosüsteemist taotluse esitaja andmeid. Juhendis sätestatud kriteerium „abikõlbulikkus“ on sätestatud ka RavS §-s 9916 ning tervise- ja tööministri määruse „Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused“ §-s 2, mille kohaselt peab vaktsiinikahju hüvitamise taotluse lahendamisel lähtuma arsti poolt dokumenteeritud andmetest. Kui vastavaid andmeid ei eksisteeri või need ei ole piisavad, ei saa Ravimiamet hinnangut anda ning vaktsiinikahju taotluse rahuldamine ei ole võimalik. Ka juhendis on selgitatud, et sobimatud on juhtumid, mille hindamine informatsiooni puuduse tõttu ei ole võimalik. Ravimiamet ei ole põhjusliku seose hindamiseks kohustatud tõlkima Maailma Terviseorganisatsiooni juhendit eesti keelde, vaid sellest juhindutakse hinnangu andmisel. Antud juhul on Ravimiamet selgitanud, et peaajuinfarkti ei seostata põhjuslikult mRNA-vaktsiinidega, sh Comirnaty vaktsiiniga. RavS § 9920 lg 5 ning Ravimiameti põhimääruse § 4 p 234 alusel on Ravimiametil pädevus põhjusliku seose osas hinnangu andmiseks.
17.Ravimiameti hinnangut, otsust ja vaideotsust ei muuda ebaõigeks kaebuse joonealuses märkuses nr 4 viidatud artikkel „CDC ja FDA: Pfizeri kahevalentset vaktsiini võib seostada insuldiga. Käesoleval juhul on kaebaja esitanud vastustajale taotluse seoses kolmanda vaktsiiniga. Eelviidatud artiklis on analüüsitud kahevalentse vaktsiinidoosi manustamist. Kaebajal on tekkinud insult 09.11.2021, s.t 1 päev pärast III doosi (III doos manustati 08.11.2021) ning enam kui 7 kuud pärast II doosi (II doos manustati 05.04.2021, vt kaebuse lisa 1, lk 3). Eelviidatud artiklis on väidetud, et 65-aastastel ja vanematel inimestel on tõenäoline saada isheemiline insult pigem 21 päeva kui 22-44 päeva jooksul pärast Pfizer/BioNTechi kahevalentse vaktsiinidoosi manustamist. Seega ei kattu kaebaja taotluse aluseks olevad asjaolud artiklis kirjeldatuga. Eeltooduga ei võta vastustaja omaks, et viidatud artikli või mistahes muude üksikute publitseeritud juhukirjelduste alusel oleks võimalik tuvastada põhjuslikku seost vaktsineerimise ja tervisekahjustuse vahel. HKMS § 158 lg 2 alusel hindab kohus haldusakti
õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga. 16.01.2023 avaldatud artikkel ei saa olla aluseks 15.09.2022 otsuse ja 06.01.2023 vaideotsuse õiguspärasuse hindamisel.
18.Vastustaja on otsuse ja vaideotsuse tegemisel täitnud nõuetekohaselt põhjendamiskohustust. Üksnes asjaolu, et vastustaja on täiendanud vaideotsuses enda otsuse põhjendusi, ei muuda otsust õigusvastaseks. Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, kuidas väidetav põhjendamiskohustuse rikkumine võis mõjutada asja otsustamist. Vaideotsuse p-des 6.15.1 kuni 6.15.9 esitatud selgitused ei ole hinnangu andmine kaebaja tervisekahjustuse ja vaktsineerimise vahelisele põhjuslikule seosele – Ravimiamet tegi põhjusliku seose osas järelduse 08.09.2022 hinnangus. Raviamet üksnes selgitas 05.01.2023 (vaideotsuse p-des 6.15.1 kuni 6.15.9), miks vaides sisalduvad väited ei mõjuta hinnangu õigsust ega ole aluseks kaebaja tervisekahjustuse ja vaktsineerimise vahelise põhjusliku seose osas teistsugusele järeldusele jõudmiseks.
19.Vastustajale ei saa uurimispõhimõtte rikkumist heita ette pelgalt selle tõttu, et kaebaja leiab, et vastustaja ei ole piisavalt põhjalikult asjaolusid uurinud. Antud asjas oli vastustajal võimalik teha otsus tuginedes Ravimiameti hinnangule ning puudus vajadus täiendavate tõendite kogumiseks. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi konkreetsele asjaolule, mis oleks võinud vastustajale täiendavalt teatavaks saada ning mis oleks võinud asja otsustamist mõjutada. Vastustaja jääb vaideotsuse p-des 6.6-6.8 esitatud selgituste juurde, et täiendavate ekspertide kaasamine on RavS § 99 20 lg 7 kohaselt vastustaja õigus, mitte kohustus. Vastustajal ei olnud kohustust täiendavaid eksperte kaasata. Asjaolud olid välja selgitatud.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Eesti Haigekassa 15.09.2022 otsust nr 1.1-3.5/593 ja vastavasisulist 06.01.2023 vaideotsust nr 1.1-3.5/7 ning taotletud nende tühistamist. Selliselt on kaebus Tallinna Halduskohtu 06.03.2023 määrusega menetlusse võetud. Nõuete fikseerimisega seonduvalt ei ole menetlusosalised hiljem täpsustusi või vastuväiteid ka esitanud. Põhivaidlus väljendub antud juhul siiski Eesti Haigekassa 15.09.2022 otsuse nr 1.1-3.5/593 õiguspärasuse küsimuses. Vaideotsuse võib tühistada üksnes sel juhul kui Eesti Haigekassa 15.09.2022 otsus, mida kaebaja vaidlustab, peaks osutuma õigusvastaseks ja seda pigem õigusselguse huvides või ka siis kui leiab kinnitust kaebaja väide kaebeõiguse tagamata jätmisest vaidemenetluse käigus. Vaidlustatud haldusakti nr 1.1-3.5/593 õiguspäraseks osutumise korral vastupidisel eeldusel baseeruvat vaideotsuse tühistamise nõuet üldjuhul rahuldada ei saa ning taolises situatsioonis jääb kaebus tervikuna rahuldamata, kui ei ilmne seda, et isiku õigusi rikuti vaidemenetluses (kuidagi) muul viisil peale selle, et vastustaja arvates ei olnud vaidega nõustumiseks põhjust ja et see seetõttu ka rahuldamata jäeti (vt haldusmenetluse seaduse § 87 lg 2 p 2).
21.Eesti Haigekassa 15.09.2022 otsuse nr 1.1-3.5/593, millega jäeti kaebajale vaktsineerimisega tekitatud tervisekahju hüvitamise taotlus rahuldamata, on tuginetud ravimiseaduse § 99 22 punktile 1, mille kohaselt on Tervisekassal (vaidlustatud haldusakti andmise ajahetke seisuga Eesti Haigekassal) õigus vaktsiinikahju hüvitamisest keelduda, kui tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Vastustaja asus seisukohale, et vaktsineerimise ja patsiendi tervisekahjustuse tekkimise vahel ei olnud tõenäoliselt seost. Eelnimetatu on Ravimiameti seisukohtade või järeldustega sisuliselt kooskõlas.
22.Haldusakti õiguspärasuse küsimust hinnatakse üldreeglina haldusakti andmise ajahetke seisuga. Vastavalt haldusmenetluse seaduse §-le 54 on haldusakt õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
23.Kaebajal on vähemalt 4 kuud kestnud tervisekahjustus ja nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole selles ka vaidlust. Seega taandub kogu vaidlusalune küsimus sisuliselt sellele kas ravimiseaduse §-s 9916 sätestatud eelduslikud tingimused kindlustusjuhtumi jaatamiseks on olemas või mitte ehk sellele kas vaktsineerimise ja patsiendi tervisekahjustuse vahel oli vähemalt tõenäoline põhjuslik seos (RavS § 9916 p 1) või oli vaktsineerimise ja tervisekahjustuse tekkimise vahel (selge) põhjuslik seos (RavS § 9916 p 2). Vastava seose olemasolu või puudumise kohta annab hinnangu Ravimiamet (RavS § 99 20 lg 5).
24.Vastustaja on märkinud vaideotsuses, et Ravimiameti 08.09.2022 hinnangu kohaselt (sisuliselt) puudub seos vaktsineerimise ja vaide esitaja tervisekahjustuse tekkimise vahel (vt vaidlustatud vaideotsuse p 3.2.). 15.09.2022 otsuses on see siiski formuleeritud selliselt, et vastavalt Ravimiameti hinnangule vaktsineerimise ning tervisekahjustuse vahel põhjuslik seos tõenäoliselt puudub (vt vaidlustatud otsuse nr 1.1-3.5/593 p 3.2.). Taoline formuleering tekitab küsitavusi ning ei ole, vähemalt mitte täiel määral, ravimiseaduse § 9916 punktidega 1 ja 2 kooskõlas. Seonduvalt eelnimetatuga on aga antud juhul vastustaja küsinud Ravimiametilt täpsustusi või selgitusi ning saanud enda jaoks kinnitust, et ravimiseaduse §-s 9916 sätestatud eelduslikud tingimused kindlustusjuhtumi jaatamiseks siiski puudusid (vt ka vaideotsuse p 5.2., 6.10. ja 6.11.). Mitmeti mõistetavust tekitavat sõnakasutust võis täheldada ka suhteliselt sarnases või võrreldavas haldusasjas nr 3-23-28, milles halduskohus küll rahuldas kaebuse, kuid seda peamiselt kaalutlusvigade (HMS § 54) esinemise ja oluliste ebaselguste tõttu. Põhiline erinevus võrreldes käesoleva kaasusega seisnes Ravimiameti täiesti selge seisukoha sisulises puudumises. Ravimiameti esialgses seisukohas esinesid väljendid patsiendi haigusseisundi ja vaktsinatsiooni vahelise võimaliku ajalise kokkulangevuse kohta ning mitmeid konstateeringuid, mille puhul ei oleks pidanud saama vaktsiini mõju küll välistada, kuid pigem olevat vastavad kaebused olnud tingitud siiski muudest haigustest. See, et Ravimiamet eelnimetatud haldusasjas oma (esialgses) hinnangus täiesti kindel ei olnud, ilmnes kaudselt ka vastavasisulisest vaideotsusest, millest nähtus, et vaidemenetluse raames antud seisukohas Ravimiamet oma hinnangu muutmist põhimõtteliselt küll tarvilikuks ei pidanud, kuid soovitas Haigekassal kaasata põhjusliku seose hindamiseks väliseksperdi, mida ei tehtud. Käesoleva haldusasja puhul aga midagi sellist täheldada ei saa. Olukorras, kus Eesti Haigekassa pidas Ravimiameti seisukohta põhjendatuks ja selgesisuliseks, ei olnud enam vaja ka täiendavaid eksperte kaasata.
25.Lähtuvalt eeltoodust ei saa asuda seisukohale, et vaidlustatud haldusakt nr 1.1-3.5/593 ei vastaks haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud õiguspärase haldusakti eelduslikele tingimustele. Haldusakt on antud kehtiva õiguse alusel ning põhimõttelisi kaalutlusvigu selles ei esine. Vastustaja pädevuses ega ka Ravimiameti vastavas pädevuses kui sellises (RavS § 99 20 lg 5) ei saa samuti mingisugust sisulist vaidlust olla. Tegemist on selleks volitatud haldusorganite otsustustega ning olenemata sellest, kes ametnikest ja milliste volituste alusel haldusaktid allkirjastas, ei saa asuda seisukohale, et tegemist ei ole nõndanimetatud ametlike otsustustega. Kohtumenetluse raames on vastavate volitustega vastustaja esindajad selle juurde kindlaks jäänud. Seega ei ole Eesti Haigekassa 15.09.2022 otsuse nr 1.1-3.5/593 tühistamiseks alust. Lähtuvalt eeltoodust ei ole põhjust tühistada ka vastavasisulist vaideotsust. Terviseameti seisukohaga selles, et oma varasema otsuse põhjenduste täiendamine ei muuda seda otsustust seetõttu õigusvastaseks, peab nõustuma. Seda, et vaidemenetluse käigus ei oleks olnud kaebeõigus tagatud, täheldada ei saa. Kaebaja on vaidemenetluse raames oma seisukohad esile toonud, kuid vastustaja ei pidanud võimalikuks vaiet rahuldada. Haldusasja materjalist ei nähtu, et kaebaja õigusi oleks rikutud vaidemenetluses (kuidagi) muul viisil peale selle, et vastustaja arvates ei olnud vaidega nõustumiseks põhjust. Siinkohal veel selgitusena, et kohus ei hinda meditsiinilise sisuga spetsiifilisi aspekte või vastavate meditsiiniliste põhjenduste piisavust või paikapidavust ega vastavate juhendmaterjalide asjakohasust, mida protsessiosalised on esile toonud ning taoliste kaasuste puhul
saab kohus hinnata peamiselt seda kas haldusaktide andmisel ei ole tehtud olulisi kaalutlusvigu, mida käesoleva vaidluse kontekstis ilmnenud ei ole.
26.Halduskohtumenetluse seadustiku § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Vastustaja on taotlenud oma 24.10.2024 menetlusdokumendis Ravimiameti haldusorganina arvamuse andjana menetlusse kaasamist. Ravimiameti puhul on tegemist küll haldusorganiga HKMS § 24 lg 1 mõttes, kuid kohtu hinnangul ei oleks olnud täiendava menetlusosalise kaasamine praegusel juhul ja sellises menetlusjärgus enam põhjendatud. Vastustaja on Ravimiameti seisukohtadele tuginenud ja menetlusosalised sellega seonduvaid tõendeid ka esitanud. Seejuures on vaja arvestada asjaolu, et üldjuhul hinnatakse haldusaktide õiguspärasuse küsimust haldusakti andmise ajahetke seisuga. Eelnevalt nimetatud haldusorgani kaasamise taotlus oli formaalselt vaadatuna veel lahendamata, kuid selle rahuldamiseks ei olnud alust. Kohus on eelnevalt selgitanud, et taoliste vaidluste puhul saab hinnata eelkõige haldusakti vastavust haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatuga ning seda ka antud juhul. Taotluse rahuldamata jätmist saab praeguses menetlusjärgus vastavalt HKMS § 162 lg 1 kajastada käesoleva lahendi resolutsioonis.
27.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.