Xi kaebus Siseministeeriumi 20.01.2023 otsuse nr 1-24/7 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal Vastustaja – Siseministeerium, volitatud esindaja Merje Joll Kaasatud haldusorgan – Politsei- ja Piirivalveamet
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 27.12.2024 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Siseministeeriumi 20.01.2023 otsusega nr 1-24/7 (dtl 29jj) kohaldati Xile tähtajalist sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile kehtivusajaga 5 (viis) aastat. - Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 30.12.2022 kirjaga nr 15.7-16/1329-1 Siseministeeriumile ettepaneku Xile, Aserbaidžaani Vabariigi kodanikule kohaldatud viie aasta pikkuse sissesõidukeelu muutmiseks kümne aasta pikkuseks sissesõidukeeluks Schengeni territooriumile, kuna on alust arvata, et isik omab sidemeid rahvusvaheliselt tegutsevate kuritegelike ühendustega ning võib ise kuuluda kuritegelikku ühendusse. - Harju Maakohtu 31.03.2010 otsusega tunnistati isik süüdi karistusseadustiku § 184 lõike 2 1 punkti 1 ja § 392 lõike 2 punkti 2 alusel ning karistusseadustiku § 63 lõike 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 14 aasta 6 kuu pikkune vangistus. Isik pani toime esimese astme kuriteo – rahvatervisevastase kuritegu suures koguses narkootilise aine käitlemine suure varalise kasu saamise eesmärgil. - Isik vabanes 23.01.2018 vanglast tingimisi enne tähtaega talle määratud karistuse kandmisest. PPA tunnistas 08.04.2011 otsusega nr 15.3-04/141 isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks ning ta saadeti 23.01.2018 Eestist välja ning lahkumisettekirjutusega kohaldati viie aasta pikkune sissesõidukeeld. - Tegemist on välismaalasega, kes kujutab endast tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu Eesti Vabariigi ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide avalikule korrale ja julgeolekule, sest on põhjendatud alus arvata, et ta omab sidemeid rahvusvaheliselt tegutsevate kuritegelike ühendustega ning võib ise kuuluda kuritegelikku ühendusse. Eeldatakse, et kui isik ohustab ühe liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, siis eeldusena ohustab ka teiste liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda. 1(8)
- Kuna isiku poolt toime pandud kuritegu kujutab otsest ohtu Eesti Vabariigi avalikule korrale ning teiste isikute elule ja tervisele, on sellises olukorras põhjendatud sekkuda tema tegevusse ennetavalt. Sissesõidukeelu kehtestamisel ei lähtuta tõsikindla teadmisega ähvardavast ohust ning oluline ei ole, et kaitstava õigushüve kahjustamine kindlasti saabuks, vaid see, kas õigushüve kahjustus on tõenäoline. Isiku suhtes sissesõidukeelu kohaldamine on proportsionaalne ja kohane vahend, et tagada avalik kord ning kaitsta teiste isikute elu ja tervist. Lühema kehtivusajaga sissesõidukeeld ei täida oma eesmärki, kuna lühem sissesõidukeeld ei pruugi avaldada sellist mõju isiku sidemetele rahvusvaheliselt tegutsevate kuritegelike ühendustega ning Eestis asuvate kontaktidega, et oleks põhjust arvata, et isikust lähtuv oht võiks väheneda. - Teadaolevalt ei esine isiku suhtes VSS § 31 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, mis kaaluksid üles Schengeni alale sissesõidukeelu kehtestamata jätmise.
2.X esitas 08.05.2023 kaebuse Siseministeeriumi 20.01.2023 otsuse nr 1-24/7 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused:
1.Sissesõidukeelu kohaldamisel on vastustaja piirdunud viitega õiguslikule alusele ning faktilised asjaolud otsuses puuduvad. Faktiliste asjaolude kaebaja eest piiratuks kuulutamise õiguslikke aluseid otsusest ei nähtu. Vastustaja ei saa tugineda meelevaldsetele, ebaõigetele ja kaebajale teadmata etteheidetele.
2.Kaebaja ei ole 5 aasta jooksul külastanud Schengeni territooriumi ning ta on oma elu koduriigis üles ehitanud. Eestis on senini tema sugulased ja sõbrad. Kaebajal puudub mistahes põhjus või vajadus Eestisse jääda. Eesti riik ei või jääda alaliselt lõhkuma suhteid ja sidemeid kaebaja sugulastega, kes elavad Schengeni territooriumil või piirata tema õigusi vabale eneseteostusele, vabadusele ja isikupuutumatusele, milleks muuhulgas on ka reisimine.
3.Kaebaja on pärast vanglast vabanemist käitunud õiguskuulekalt ning tal ei ole mistahes sidemeid rahvusvaheliselt tegutsevate kuritegelike ühendustega. Kaebaja vabastati 05.01.2018 määrusega asjas nr XXXXX karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega põhjusel, et kohtul oli alust arvata, et kaebaja käitub edasiselt seaduskuulekalt. Kinnipidamisasutus hindas uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgmise 2 aasta jooksul 9%, mis on väga madal. Politsei oleks võimaliku süüteo puhul ka tegelikkuses saanud ja pidanud kohe reageerima.
4.Kaebaja teab nüüd, et tuginedes KrMS § 426 lg 4 on tal targem Eestisse mitte saabuda 10 aasta jooksul alates tema esmakordsest välja saatmisest 2018. aastal. Kaebaja ei saabu kindlasti 10 aasta jooksul Eesti Vabariiki. Seetõttu puudub vajadus sissesõidukeelu rakendamiseks.
5.Ka sissesõidukeelu puudumise korral on kaebajal vaja taotleda Schengeni territooriumile saabumiseks viisat ning iga liikmesriik võib viisa andmisest keelduda. Ilmselgelt hindas kaebajast tulenevat ohtu avalikule korrale ja julgeolekule ka Läti Vabariik, kui otsustas talle anda lühiajalise viisa.
6.Kaebaja tegeles Eestis elades judoga ja ta on selle spordialaga jätkuvalt tugevalt seotud. Õe pere saaks kaebajat külastada Lätis. Kaebajal on vajalik külastada aeg-ajalt tööalastel eesmärkidel Schengeni ala: käia messidel ning sõlmida kaupade ostmiseks ja turistidele suunatud äritegevusega seotud lepinguid.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
1.Kaebaja suhtes on sissesõidukeeldu kohaldatud õiguspäraselt, kuna oli põhjendatult alust arvata, et kaebaja Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi avalikku korda ja riigi julgeolekut ning et tal on sidemeid rahvusvaheliselt tegutsevate kuritegelike ühendustega ning võib ise kuuluda kuritegelikku ühendusse. Kaebajast lähtuv oht tuleneb ka tema toime pandud kuriteost. Kaebaja tegutses grupis ja aitas ebaseaduslikult toimetada Hollandist Eestisse narkootilist ainet ehk tegemist ei olnud juhuslikult, teiste poolt mõjutatud kaasosalisega. Narkokuriteo toime panemine eeldab tahtlust ning üldjuhul on tegemist organiseeritud ja raske piiriülese kuriteoga.
2.Taotlus põhines PPA 20.12.2022 dokumendil nr STR2222102001, mis on salastatud riigisaladusena ning mida on Siseministeeriumile tutvustatud. Vastavalt VSS § 30 1 lõikele 3 ei avalikustata, sealhulgas andmesubjektile, sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevaid põhjendusi. 2(8)
3.Välismaalase Eestis viibimine on hüve, mitte õigus. Sissesõidukeelu kohaldamiseks on piisav, kui on arvestatav pinnas taolise arvamuse olemasoluks ja see arvamus võib olla põhjendatud. Tegemist on ennetava meetmega.
4.Tegemist ei ole olulise põhiõiguse piiramisega, kuna vastustajale teadaolevalt ei ole kaebajal Eestis kaitsmist väärivaid sidemeid. Kaebaja Schengeni territooriumil elavad sugulased või sõbrad saavad kaebajat külastada Aserbaidžaanis või muudes kolmandates riikides.
6.Kaebajale oli eelnevalt kohaldatud 5-aastast sissesõidukeeldu ning kaebaja tuli pärast PPA poolt kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja lõppemisest Läti Vabariigi väljastatud viisa alusel Eestisse ehk otsis kohe võimalust Eestisse saabumiseks. Läti võis kaebajale viisa väljastada teistsuguse nimekuju tõttu.
7.VSS § 272 kohaselt kohaldatakse välismaalasele Schengeni sissesõidukeeldu, kui ta ei ole Euroopa Liidu kodanik ega kodaniku pereliige või tal puudub muu liikmesriigi pikaajaline viisa või elamisluba. Lisaks, et kui isik ohustab ühe liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda, siis ohustab ta ka teiste liikmesriikide julgeolekut või avalikku korda. Kaasatud haldusorgan sisulist seisukohta ei esitanud, vaid oli kaasatud teabega tutvumise tagamiseks (vt 13.09.2024 määrus).
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus selgitab esmalt kaebaja teisi kohustusi ja keelde, mis mõjutavad käesolevas asjas kaebaja õiguste riive ulatust ja kaalumist. - Viru Maakohtu 28.04.2023 määruse nr XXXXXX kohaselt vabastati kaebaja 05.01.2018 määrusega karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega; sh ei kohaldatud käitumiskontrolli seoses väljasaatmisega. KrMS § 426 lg 4 sätestab, et täitmiskohtunik võib pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, kui väljaantud või väljasaadetud süüdimõistetu pöördub riiki tagasi tema väljaandmisest või väljasaatmisest alates varem kui kümne aasta möödudes. Eeltoodust tuleb järeldada, et kaebaja soovib eelduslikult Eestisse naasmist vältida kuni jaanuarini 2028. - Politsei- ja Piirivalveameti 22.04.2023 lahkumisettekirjutusega kohaldati kaebaja suhtes sissesõidukeeldu 5 aastaks kaebaja Eestist lahkumisest alates. Seega lõppeb sissesõidukeelu kehtivus aprillis-mais 2028. Käesoleva vaidluse esemeks oleva Siseministeeriumi 20.01.2023 otsusega nr 1-24/7 kohaldati kaebaja suhtes Schengeni territooriumile sissesõidukeeldu viieks aastaks, s.o kuni 20.01.2028. Seega lõppeb Siseministeeriumi otsusega määratud sissesõidukeeld samas kuus, mil lõppeb KrMS § 426 lgs 4 toodud tähtaeg. Pärast Siseministeeriumi otsusega määratud sissesõidukeelu lõppu lasub kaebajal aga jätkuvalt sissesõidukeeld Politsei- ja Piirivalveameti lahkumisettekirjutusest tulenevalt. Seega on kaebaja õiguste riive sisustamisel oluline esmalt see, et kuni 2028. aasta jaanuarini soovib kaebaja eelduslikult enda subjektiivse õigusena kaitsta ennekõike seda, et tal oleks võimalik viibida mõnes muus Schengeni liikmesriigis peale Eesti. Lisaks võib olla kaebajal võimalik taotleda Politseija Piirivalveameti kohaldatud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist.
5.Vaidlusaluse otsuse õigusliku alustena on märgitud: - VSS § 29 lg 1 p-d 1 ja 2 - Välismaalase suhtes võidakse sissesõidukeeldu kohaldada, kui (1) on põhjendatult alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut, avalikku korda või teiste isikute tervist; ning (2) välismaalase kohta on andmeid või on põhjendatud alus arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse /.../. 3(8)
- VSS § 31 lg 3 - Sissesõidukeelu kohaldamise otsustamisel ja sissesõidukeelu kehtivusaja määramisel arvestatakse kogumis järgmisi asjaolusid: välismaalase Eestis seadusliku viibimise kestus; välismaalase vanus; välismaalase terviseseisund; välismaalase isiklikud, majanduslikud ja muud sidemed Eestiga, mis väärivad kaitsmist; sissesõidukeelu kohaldamise tagajärjed välismaalase perekonnaliikmetele; välismaalase sotsiaalne ja kultuuriline integratsioon; välismaalase sidemed päritoluriigiga; sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevad asjaolud; Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni elamisloa või pikaajalise viisa omamine; muud asjassepuutuvad kaalutlused. VSS §-d 29 ja 31 asuvad VSS 5. peatükis „Sissesõidukeeld“ Riigikohus on 23.09.2019 otsuses nr 3-16-2088 selgitanud, et - VSS 5. ptk näeb ette konkreetsed materiaalõiguslikud alused, millal on võimalik sissesõidukeeldu kohaldada (§ 29 lg 1), ja asjaolud, mida tuleb otsuse tegemisel arvestada (VSS § 31 lg 3). Keelu kestus on erinev VSS 2. ptk-s sätestatust: tähtajaline kuni 10 aastat või alaline (VSS § 27 1). Sellise sissesõidukeelu kehtestamine on Siseministeeriumi või selleks volitatud Siseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse pädevuses, kusjuures keeld tuleb kehtestada põhjendamatu viivituseta (VSS § 31 lg 1). - Ka VSS 5. ptk-s käsitletud sissesõidukeelul on seoseid Euroopa Liidu õigusega, vt nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. a määruse nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist, art 24 (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. a määruse nr 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006, art 24) (p 13). - Kolleegiumi hinnangul nähtub pädeva haldusorgani tasandist (Siseministeerium või selle valitsemisala valitsusasutus) ning sissesõidukeelu kohaldamise eeldustest ja kestusest (maksimaalselt 5 a või alaline) seadusandja tahe lähtuda VSS 2. ptk-st eeskätt ebaseadusliku migratsiooni vastu võitlemisel. VSS 5. ptk kohaldub muude tõsisemate ja valdavalt kiiremat reageerimist eeldavate ohtude puhul (avalik kord, riigi julgeolek jms) (p 16).
6.VSS 5. peatükis Siseministeeriumi poolt kohaldatav sissesõidukeeld peab olema kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ning seda reguleeris vaidlusalusel ajal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus1 (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006. Määruse art 24 „Tingimused riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitlevate hoiatusteadete sisestamiseks“ sätestab asjakohases osas järgmist:
1.Liikmesriigid sisestavad riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva hoiatusteate, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: a) liikmesriik on individuaalse hindamise alusel, mis hõlmab asjaomase kolmanda riigi kodaniku isiklike asjaolude hindamist ning riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu kohaldamise tagajärgi, jõudnud järeldusele, et kõnealuse kolmanda riigi kodaniku viibimine tema territooriumil kujutab endast ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riiklikule julgeolekule kõnealuse liikmesriigi territooriumil, ning liikmesriik on sellest tulenevalt võtnud oma siseriikliku õiguse kohaselt vastu riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva kohtu- või haldusotsuse ning on sisestanud riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitleva riikliku hoiatusteate, või /.../.
2.Lõike 1 punktiga a hõlmatud olukord tekib siis, kui: a) kolmanda riigi kodanik on mõistetud liikmesriigis süüdi süüteo eest ja ta kannab karistust, mis hõlmab vähemalt üheaastast vabadusekaotust [inglise keeles: has been convicted in a Member
State of an offence carrying a penalty involving the deprivation of liberty of at least one year; saksa keeles: wegen einer Straftat verurteilt worden ist, die mit Freiheitsstrafe von mindestens einem Jahr bedroht ist – kohtu märkus]; b) on igati alust arvata, et kolmanda riigi kodanik on toime pannud raske kuriteo, sealhulgas terrorikuriteo, või selged märgid viitavad sellele, et ta kavatseb mõne liikmesriigi territooriumil sellise kuriteo toime panna, või /.../.
4.Isikutel, kelle suhtes on tehtud riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu otsus, nagu on osutatud lõikes 1, on õigus otsus edasi kaevata. Edasikaebamine toimub vastavalt liidu või siseriiklikule õigusele, milles nähakse ette tõhusad kohtulikud õiguskaitsevahendid.
7.23.08.2024 tutvus kohus 20.12.2022 piiratud tasemega riigisaladusega kokkuvõttega nr STR2222102001. Kohus leiab, et nimetatud kokkuvõte tõendab vaidlustatud otsuse õiguslike alustega seotud faktilisi asjaolusid – kaebaja Eestis viibimine võib kahjustada nii Eesti Vabariigi kui ka teiste Schengeni liikmesriikide avalikku korda, ennekõike asjaolu tõttu, et on põhjendatud alus arvata, et kaebaja kuulub kuritegelikku ühendusse. Kohtu poolt tutvutud teave on loogiliselt seostatud ega tugine paarile üksikule faktile, vaid infokogumile. Vastustaja järeldus tugineb ka olulises osas teabele, mis on saadud ja kogutud pärast kaebaja ennetähtaegsest vabastamist. Käesolevas asjas menetlusosaliste poolt esitatud väited ja materjalid ei lükka teabes toodud infot ümber, vaid kohtuasja materjalides on asjaolusid, mis on kogutud teabega kooskõlas ja seega seda kaudselt toetavad.
8.Viru Vangla 27.03.2017 koostatud kinnipeetava iseloomustusest (dtl 386 jj) on Siseministeeriumi otsuses tuginetud PPA taotluses tooduna, et isik on kõrgohtlik; ning kaebaja poolt samas osas tooduna, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 9% (dtl 389). Vangla antud hinnang uue kuriteo toimepanemisele on tervikuna järgmine: Kõrgohtlik: Avalikkus - risk ühiskonnas Oht seisneb suures koguses narkootilise aine käitlemises ja müümises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem, kui isik suhtleb kriminaalse mõtteviisiga isikutega ning kui ei mõista oma tegevuse kahju ühiskonnale. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 9%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava enne tähtaega vanglast vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Iseloomustuses on samuti täiendavalt tuginetud, et risk ja ohtlikkus on olemas ka valdkondades: - töö ja majanduslik toimetulek; - suhted ja elustiil; - mõtlemine ja käitumine ning - hoiakud (dtl 388-389). Vangla toetas küll isiku vanglast vabanemist, kuid tegi ka ettepaneku määrata katseaaeg ja käitumiskontroll 14 kuud ning lisakohustustena kohustus otsida endale töökoht, mitte suhelda kuriteokaaslastega ning alluda elektroonilisele valvele (samas). Seega ei kinnita ka kinnipeetava iseloomustus tervikuna, et kaebaja käitumises puudub mistahes risk avalikule korrale. Iseloomustusest tuleneb, et kuriteod on sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil teadvustatult, mitte hetkeemotsiooni alusel, ning olulist rolli mängisid ka tutvused kriminaalse taustaga ringkondades. Arvestada tuleb, et vaidlustatud otsuse faktiliseks aluseks on põhjendatud kahtlus, et kaebaja kuulub kuritegelikku ühendusse, mis viitab olemuslikult nii teadvustatud, plaanipärasele tegevusele kui ka mitmekesi kuritegeliku tegevuse kavandamisele. 5(8)
Teisisõnu on võimalik, et iseloomustuses toodud riskid on mingil kujul põhjendatud kahtluse aluseks olevate faktiliste asjaolude kaudu realiseerumas. Arvestades kuritegelike ühenduste eeldatavat peidetud ja konspiratiivset iseloomu, ei ole määravat tähtsust kaebajast tuleneva ohu välistamiseks ka sellel, et vangla leidis, et üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 9%.
9.Tallinna Ringkonnakohus on 07.10.2023 määruses käesolevas asjas leidnud, et Siseministeerium võis jätta kaebajale avaldamata 20.12.2022 kokkuvõttes toodud andmed. VSS § 30 1 lg 3 järgi ei avalikustata, sh andmesubjektile, sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olevaid põhjendusi, sh menetluses kogutud andmeid ja tõendeid ulatuses, mis on vastuolus VSS § 33 6 lg-s 3 sätestatud eesmärkidega. VSS § 336 lg 3 sätestab, et andmesubjekti õigust saada teavet ja juurdepääsu tema kohta kogutud isikuandmetele, samuti õigust tutvuda tema kohta andmekogusse kantud andmetega, sealhulgas menetlustoimikuga, võib piirata, kui see võib: 1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; 2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; 3) ohustada Eesti Vabariigi, teise Euroopa Liidu liikmesriigi, Schengeni konventsiooni liikmesriigi või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi julgeolekut; 4) ohustada avaliku korra kaitset, sealhulgas takistada välismaalase väljasaatmist. Kaebajale teabe avaldamine selle kohta, millist teavet omab riik tema sidemete kohta rahvusvaheliselt tegutsevate kuritegelike ühendustega ja tema võimaliku kuulumise kohta kuritegelikku ühendusse, võib kahjustada VSS § 336 lg-s 3 toodud hüvesid (p 10). Eeltoodust tulenevalt ei pidanud vaidlustatud otsus kajastama faktilist alust ega selle varjamise õiguslikku alust. Faktilise aluse avaldamata jätmise õiguslikule alusele viitamata jätmine ei takistanud kaebajal ka oma õiguseid kaitsta, kuivõrd see on ka otsuse enda õiguslikust alusest – oht avalikule korrale ja põhjendatud alus arvata, et isik kuulub kuritegelikku ühendusse – koostoimes VSS § 336 lg-s 3 nimetatud alustega loogiliselt tuletatav.
10.Vaidlustatud otsuses on ohule vastanduvate kaebajaga seotud oluliste asjaolude kohta leitud, et lähtudes PPA poolt Siseministeeriumile esitatud taotlusest, siis teadaolevalt ei esine kaebaja suhtes VSS § 31 lõikes 3 nimetatud asjaolusid, mis kaaluksid üles Schengeni alale sissesõidukeelu kehtestamata jätmise (dtl 31). Otsuse asjaolude kirjelduse osas on PPA taotluse kokkuvõttes toodud, et kaebaja abikaasa ja alaealine tütar on Aserbaidžaani Vabariigi kodanikud ja käesoleval ajal ei oma kehtivat viibimisalust Eesti Vabariigis (dtl 30). Kohtule ei nähtu ning kaebaja ei toonud algses kaebuses ega ka 2023. a kevadel toiminud haldusmenetluses välja muid olulisi asjaolusid, mis saanuks kaalumisel tuua kaasa teistsuguse tulemuse. Käesolevas asjas puudus kaebajal vastustaja 20.01.2023 otsuse tegemise ajal Eestis või Euroopa Liidus viibimise alus, sh elamisluba või viisa. Seega ei tekkinud kaebajale täiendavat kaitset ega vastustajale täiendavat kaalumiskohustust seetõttu, et kaebajal olnuks õiguspärane ootus Eestisse või Schengeni alale saabumiseks või siin viibimiseks. Välismaalasel puudub põhiõigus Eestisse või Euroopa Liitu saabuda või siin viibida ning selline subjektiivne õigus tekib üksnes juhul, kui muidu võivad saada intensiivselt riivatud isiku muud olulised põhiõigused, ennekõike õigus perekonnaelule või õigus elule, tervisele või inimväärikusele. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja selgitanud, et ta ei kavatse enam Eesti Vabariiki külastada vähemalt kuni 2028. aastani (dtl 323). Kaebaja abikaasa ja alaealine tütar ei viibi Eestis ega Schengeni alal (dtl 30), vaid Aserbaidžaanis (dtl 185). Eestis elab kaebaja õde (dtl 185), samas kinnitas kaebaja eelnevalt, et ei kavatse Eestit enam külastada ajani, mille lõppeb nii KrMS § 426 lg 4 mõju kui ka Siseministeeriumi kohaldatud sissesõidukeeld (jaanuar 2028). Kaebaja saadeti 2018. aastal Eestist välja ning tema suhtes kehtestati sissesõidukeeld, mistõttu ei pidanud vastustaja kontrollima, kas kaebajal on säilinud sidemed päritoluriigiga, kus elab tema pere, või kas kaebaja on Eestisse integreerunud.
6(8)
Kohus lähtub kaebaja kinnitusest, et ta ei soovi enam Eestisse kuni 2028. aastani saabuda ja seega saaksid olla kaalumisel vaid isiku olulised huvid mujal Schengeni alal. Kuigi kaebuses on kaebaja kirjeldanud, et sissesõidukeeluga lõhutakse suhteid ja sidemeid tema sugulastega, kes elavad Schengeni territooriumil (dtl 18, p 30), siis 21.04.2023 vestluses on kaebaja kinnitanud, et Eestis elab küll tuttavaid, keda ta ei saa nimetada sõpradeks, ning teiste Euroopa liikmesriikidega seoseid pole (dtl 185, 186). Kaebaja sai Lätilt viisa sõbra külastamiseks (dtl 184), kuid viibis seal üksnes kaks päeva ja ühe öö ning saabus seejärel õe külastamiseks Eestisse (dtl 185). Võimalikke sõprussuhteid Schengeni alal ei pidanud vastustaja teadma ega ka arvestama. Seega on kaebaja poolt käesolevas asjas kaitstavaks õiguseks reisimise näol soov eneseteostusele, vabadusele ja isikupuutumatusele (kaebuse p 30, dtl 18). Välismaalase reisimissoovi ei saa pidada asjassepuutuvaks kaalutluseks VSS § 31 lg 3 p 9 mõttes, kuivõrd välismaalasel puudub üldine subjektiivne õigus Eestisse ning Schengeni alale saabumiseks ja siin viibimiseks. Kaebaja on toonud 07.10.2024 seisukohas välja uued põhjendused, miks tal on vaja Schengeni ala külastada – spordiga ja äritegevusega seotud põhjused ning ka õe pere külastamine Lätis (vältides saabumist Eestisse). Tegemist on põhjendustega, mis on esitatud enam kui aasta pärast kaebuse esitamist ning kaebajale lahkumisettekirjutuse koostamise haldusmenetluse lõppu. Kaebajaga 21.22.04.2023 läbiviidud küsitlused (dtl 183-190) selliste asjaolude olemasolu ei kinnita. Ainuüksi soov tegeleda äritegevuse või spordiga ei ole kaalukas õigus välismaalase siin viibimiseks. Vastustaja ei pidanud arvestama ka kaebaja muude sugulastega, keda ta võiks soovida Schengeni alal külastada. Sissesõidukeelu kohaldamine ei välista kaugemate sugulastega kohtumist mõnes riigis, mis ei ole osaks Schengeni alast.
11.Kohus leiab, et vastustaja on otsuse tegemisel jõudnud kaalumisel õiguspärasele tulemusele. Ühel pool on kaalukausil avalik kord ning kuritegude toimepanemise oht, milleks kuritegelikku ühendusse kuulumise põhjendatud kahtlus sisuliselt on. Teisel kaalukausil puuduvad aga kaebajaga seotud kaalukad põhiõigused või subjektiivsed õigused, arvestades välismaalase üldise subjektiivse õiguse puudumist saabuda Eestisse ja/või Schengeni alale. Arvestada tuleb sellega, et riikidel on suveräänne õigus kujundamaks, kes tema territooriumil viibib ning kohtulik kontroll välismaalasel riiki sisenemiseks kaaluka hüve puudumisel on piiratud. Sissesõidukeeld vaidlustatud otsuses toodud alustel on ennetav meede ehk tegemist on prognoosotsusega. Seetõttu ei ole oluline, kas alustatud on süüteomenetlust, ning kohus ei asu seda küsimust uurima. Ohu korral avalikule korrale ei tule ära oodata ohu realiseerumist, vaid riik võib sekkuda ka ennetavalt, sj viisil, et isik, kelle osas on põhjendatud kahtlus, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse, ei saaks Eestisse ega Schengeni alale saabudagi. Ringkonnakohus selgitas 07.10.2024 määruses käesolevas asjas ka, et Riigikohtu seisukoha järgi asjas nr 3-23-671 (p 23) ei saa menetlusosalise kaitstavaks huviks kohtuasja lahendamisel olla sellise teabe enda valdusse saamine, millele tal juurdepääsu olla ei tohiks, vastupidine avaks tee kohtumenetluse ärakasutamiseks selle tegelikule eesmärgile (isiku õiguste kaitse) mittevastavalt (kaitstud informatsiooni saamiseks). Halduskohus leiab, et sama põhimõte kohaldub ka kaebuse sisulisel läbivaatamisel – välismaalasel, kellel puudub kaalukas põhiõigus riigis viibimiseks, ei saa kohtukaebeõiguse kasutamise kaudu olla võimalik saada isegi mitte kohtuotsuse põhjenduste kaudu juurdepääsu teabele, millele tal muul viisil juurdepääs või teadmine teabest üldse puuduks. Eeltoodu ei tähenda, et mistahes teave igal juhul välistaks välismaalase riiki saabumise või riik võiks tugineda meelevaldsetele (nt nahavärv, sugu, subjektiivne vastumeelsus) või ilmselgelt faktiliselt ekslikele alustele. Selliseid asjaolusid aga käesolevas asjas ei esine. Kohus ei välista ka, et juhul kui kaebajal oleksid Eestis olulised perekondlikud sidemed ja/või pikaajalise elaniku elamisloast tulenev täiendav kaitse väljasaatmise eest, võiks olla haldusmenetluse või kohtumenetluse tulem teistsugune. 7(8)
12.Kaebaja on tuginenud ka sellele, et ta vajab igakordselt Schengeni alale sisenemiseks viisat ning Läti on talle viisa andnud. Kohus leiab, et viisa andmisel taotlejast võimaliku tekkiva ohu hindamisel sõltub liikmesriik sellest, milline teave on sellele riigile teada ja kättesaadav. Erinevate riikide käsutuses olev teave võib olla erinev ning mistahes teave, mis on olemas ühel liikmesriigil, ei pruugi olla ühiste infosüsteemide vms vahendusel teada teistele liikmesriikidele. Seega ei välista sissesõidukeelu kohaldamist asjaolu, et teine liikmesriik on kaebajale lühiajalise viisa andnud.
13.Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata ning HKMS § 108 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.