Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 21. november 2024, Tartu 3-21-2565
Haldusasi
M.M. kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldada omandada kutse- või kõrgharidus
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 4. augusti 2023. a otsus M.M. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – M.M. Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. augusti 2023. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
3.Jätta kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks ja õiguskantsleri seisukoha asja materjalidesse juurdevõtmiseks rahuldamata.
4.Tagastada kaebajale tema poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad tõendid.
5.Asendada kohtuotsuse avalikustamisel kaebaja nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 23. detsember 2024).
1.Viru Vangla kinnipeetav M.M. esitas 2. augustil 2021 Viru Vanglale taotluse, et ta registreeritaks õppima igale poole, kuhu võimalik. Viru Vangla 1. septembri 2021. a vastuses nr 6-10/22159-2 vastati talle, et tema samasisuline 31. augusti 2020. a taotlus jäeti rahuldamata 10. septembril 2020 põhjendusel, et M. M. on juba keskharidus ning individuaalses täitmiskavas ei nähta talle ette hariduse omandamist, vaid tööharjumuse kujundamist. Uusi asjaolusid ei ole uues taotluses esitatud.
2.M.M. esitas kaebuse, milles palus kohustada Viru Vanglat talle võimaldama kutse- või kõrghariduse omandamine. Kaebuse kohaselt on hariduse võimaldamata jätmine õigusvastane.
Kaebaja paikneb teises üksuses ning teise üksuse kinnipeetavatele hariduse omandamist ei võimaldata, kuid ülejäänud üksuste kinnipeetavatel on see võimalik.
3.Tartu Halduskohtu 4. augusti 2023. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Vangistusseaduse (VangS) § 16 lg 1 p 4 järgi nähakse kinnipeetavale koostatavas individuaalses täitmiskavas ette muuhulgas üldhariduse, kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus. Kohus märkis, et kui täitmiskavas ei ole ette nähtud kutsehariduse omandamist, ei ole ka vanglal kohustust seda tagada ega kinnipeetaval subjektiivset õigust seda nõuda.
3.2.Kinnipeetavale hariduse omandamise võimaldamine on vangla kaalutlusotsus (RKHKo 3-31-31-12, p 12). Vaidlusaluse vastuse koostamise ajal kehtis kaebaja suhtes 30. aprillil 2021 kinnitatud täitmiskava, mis ei näinud kaebajale ette kutsehariduse omandamist, vaid vangla majandustöödel osalemise ning muud tegevused. Vastustaja selgitas, et kaebajal puudub seoses haridusega uue kuriteo toimepanemise risk, kuid riskivaldkondadeks on hinnatud töö ja majanduslik toimetulek, suhted ja elustiil, alkoholi kuritarvitamine ja hoiakud, mõtlemine ja käitumine. Vangla hinnangul on kaebaja puhul oluline tööharjumuse kujundamine ja säilitamine, et seeläbi tagada legaalne sissetulek ning et kaebaja mõistaks, et töötamine on õiguskuuleka elu lahutamatu osa.
3.3.Kohus pidas vangla kaalutlusi asjakohasteks ning piisavateks ning ei näinud, et vangla oleks teinud kaalutlusvigu. Hariduse omandamine ei ole prioriteetne teiste resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevuste ees ning vanglal on lai kaalumisruum täitmiskava sisustamisel ja riskide maandamisel (RKHKo 3-3-1-28-15, p 36).
3.4.Kaebajal on keskharidus ja ehitajana töötamise kogemus. Sellise hariduse ja töökogemusega inimesel ei ole soovi korral ülemäära raske leida endale mõistlikult tasustatud töökohta.
3.5.Kaebaja kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo toimepanemise asjaolud viitavad sellele, et kaebaja üritas seaduslikul viisil sissetuleku teenimise asemel teenida suurt tulu hoopis lihtsamal teel. Seega pole kaebaja puhul probleemiks mitte niivõrd see, et tal poleks võimalik oma hariduse ja töökogemusega mõistlikul määral tasustatud tööd leida, vaid pigem puudub motivatsioon pingutada õiguskuulekal teel sissetuleku teenimise nimel.
3.6.Kaebaja täitmiskavas on tehtud märge, et ta ei soovi vabatahtlikult töötada. Põhjendatud on järeldus, et kaebaja puhul on eelkõige vajalik kujundada ja säilitada tööharjumus. Tööst keeldumine viitab tema subkultuurilisele hoiakule ja valmidusele jätkata õigusrikkumistega. Vanglas töötamine aitab kaasa kaebaja mõttelaadi muutumisele ja õiguskuulekale käitumisele suunamisele. Kaebajal on vajalik jõuda arusaamisele, et töö tegemine on õiguskuuleka käitumise juurutamiseks vajalik nii vangistuses kui vabaduses. Üksnes täiendava hariduse omandamine ei aita vangistuse täideviimise eesmärke saavutada, kui kaebaja ei ole juba praeguse haridustaseme juures võimaluse avanedes valmis reaalselt töötama.
3.7.Ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust nõuda täitmiskavasse talle meelepäraste tegevuste kandmist. Põhiseaduse §-st 37 tulenevat õigust haridusele on võimalik piirata. Vangistuses on paratamatult isiku õigused piiratud. Ka soovitusliku iseloomuga Euroopa vanglareeglistiku p-dest 28.1 – 28.7 ei tulene riigile otsest kohustust võimaldada kinnipeetavatel ilmtingimata omandada haridust.
3.8.Vangla kaalutlused ei viita sellele, et kaebaja oleks kutsehariduse omandamise võimalusest jäänud ilma ainuüksi seetõttu, et ta paikneb teises üksuses. Seetõttu on alusetud kaebaja väited tema diskrimineerimisest teises üksuses paiknemise tõttu.
3.9.VangS § 34 lg 6 näeb küll ette, et vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel, kuid seadusest tervikuna tuleneb, et vangla kohustused hariduse omandamise korraldamisel piirduvad põhi-, kesk- ja kutsehariduse tasemega (VangS § 16 lg 1 p
4 ja § 34 lg 2). Ülikooliseadust või muid kõrghariduse andmist reguleerivaid seadusi VangS-s nimetatud ei ole.
3.10.Ka põhiseaduse §-st 37 ei tulene subjektiivset õigust kõrgharidusele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.M. M. apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kohus on meelevaldselt õigustanud vastustaja õigusvastast tegevust.
4.2.Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus liikmesriikidele rec(2006)2 Euroopa vanglareeglistiku kohta p 28 ja 106 sätestab üldiselt kõigile vangidele hariduse võimaldamise nõude. Seda on korratud vanglareeglistiku seletuskirjas.
4.2.Vanglaharidust käsitlev ministrite komitee soovitus R(89)12 sätestab, et kõigil kinnipeetavatel peab olema võimalus saada haridust, mis hõlmab loenguid, jms. Apellatsioonkaebuse täienduses viitas kaebaja mitmele Euroopa inimõiguste kohtu lahendile ning taotles asja lahendamist istungil.
5.Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta kohtumenetluses varem juba esitatud põhjendustel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Seoses kaebaja apellatsioonkaebusega toob ringkonnakohus esiteks välja selle, et sisuliselt koosneb apellatsioonkaebus ainult viidetest Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitustele ja etteheitest halduskohtule, et viimane eiras kaebaja väiteid ning õigustas vastustaja tegevust. Apellatsioonkaebuses ei analüüsita halduskohtu seisukohti lähemalt ega näidata, mis küsimustes konkreetselt halduskohus kaebust lahendades eksis. See, et kaebaja pole rahul sellega, et kohus pidas põhjendatuks vastustaja seisukohti, mitte kaebaja omasid, ei tähenda, et halduskohus oleks asja lahendanud valesti või oleks õigustanud vastustaja seisukohti. Samuti ei ole halduskohus kaebaja väiteid lahendamata jätnud. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus võtnud seisukoha kõigi kaebaja olulisemate väidete osas, sh väidetava ebavõrdse kohtlemise osas (et II üksuse kinnipeetavatele ei võimaldata haridust); küsimuses, kas põhiseaduse §-st 37 tuleneb kaebaja subjektiivne õigus kõrgharidusele jne. Halduskohtu otsus on väga põhjalik. Ka kaebaja ise ei too apellatsioonkaebuses selgesõnaliselt välja, millised kaebaja väited halduskohus käsitlemata jättis.
8.Silmatorkav on ka see, et kaebaja ei vaevu ümber lükkama otseselt ühtegi halduskohtu seisukohta. Sealjuures jätab ta tähelepanuta ka need argumendid ja kaalutlused, miks halduskohus põhiliselt tema kaebust põhjendatuks ei pidanud, eeskätt selle, et: - kaebajal on juba keskharidus ja tal pole subjektiivset õigust täiendavale kutseharidusele või kõrgharidusele; - kaebaja keeldub tööst, mis viitab tema subkultuuriliste tõekspidamiste jätkumisele; - just töötamist on täitmiskavas peetud oluliseks kaebaja resotsialiseerumisel, kuna on vajalik, et kaebaja jõuaks arusaamisele, et töötamine on vajalik õiguskuulekaks käitumiseks.
Ringkonnakohtu hinnangul näitab eeltoodu, et kaebaja lihtsalt ei soovi aktsepteerida halduskohtu lahendit. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et kinnipeetava puhul, kellel on juba keskharidus omandatud ja olemas on ka varasem töökogemus, kuid kes keeldub töötamisest, on esmajoones vajalik kujundada tööharjumus ning muuta senist mõtteviisi. Sellise kinnipeetava puhul ei ole täiendava hariduse omandamine enam tõepoolest esmatähtis. Kaebaja järjekindel, kuid ilma eriliste sisuliste argumentideta vaidlemine tekitab kahtluse, et tema eesmärk on saavutada lihtsalt õppimisega hõivatud kinnipeetava staatus, et ta ei peaks töötama. Nimelt sätestab VangS § 37 lg 2 p 2, et töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes omandab üldharidust või kutseharidust või osaleb täienduskoolitusel tööalase enesetäiendamise eesmärgiga.
9.Kaebaja tehtud viited Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitustele vanglareeglistiku (rec(2006)2) ja vanglahariduse kohta (R(89)12) ei vii samuti kaebuse rahuldamisele. Esiteks on vangla ja halduskohus põhjendatult viidanud, et tegemist on kõigest soovitustega. Teiseks vajab jällegi rõhutamist see, et kaebajal on olemas juba keskharidus. Seega ei saa teda pidada vähese või pooliku hariduse isikuks, kes vajaks pärast vanglakaristuse kandmist elus hakkamasaamiseks täiendavat haridust. Ka kaebaja viidatud ministrite komitee soovitusi ei saa mõista selliselt, et kinnipeetava õigus täiendavale haridusele on absoluutne, st et iga kinnipeetav saab pidevalt õppida nii palju kui soovib. Eeskätt on neis soovitustes silmas peetud seda, et haridust tuleks võimaldada neile kinnipeetavatele, kelle haridus on puudulik. Kaebajal on keskharidus, mida ei saa lugeda väheseks hariduseks.
10.Apellatsioonkaebuse täienduses viidatud arvukad Euroopa inimõiguste kohtu lahendid ei ole ülekantavad käesolevale asjale, kuna üheski viidatud asjas polnud tegemist kinnipeetavaga, kellel oleks keskharidus ning kes soovib saada veel lisaks kõrg- või kutseharidust ning kes samal ajal keeldub vanglas töötamisest.
11.Kaebaja taotlus asjas istungi korraldamiseks jääb rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku § 131 lg 1 p 2 järgi võib kohus asja lahendada kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas kirjaliku menetluse eeldused täidetud. Vaidluse faktilised asjaolud on selged ning vaidlus on taandatav vaid õigusnormide tõlgendamisele ja kohaldamisele. Kaebaja on oma seisukohti saanud väljendada korduvalt. Kuna asjas pole vajalik faktide tuvastamine, ei vii istungi korraldamisele ka kaebaja poolt viidatud Euroopa inimõiguste kohtu praktika. Seega jääb taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata.
12.Kaebaja taotlusi - kontrollida seda, kas vastustaja tegevus on olnud põhiseadusega kooskõlas või tunnistada tema tegevus põhiseadusevastaseks - tõlgendab ringkonnakohus selliselt, et see sisaldub juba algses kohustamisnõudes. Kohustamisnõude lahendamisel tuligi hinnata vangla keeldumise õiguspärasust, sh põhiseaduspärasust. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on ka need taotlused sellega lahendatud ning nende osas eraldi seisukohta pole vaja võtta.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jääb kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes (riigilõiv 20 eurot) halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
14.Kaebaja on taotlenud enda nime asendamist otsuse avaldamisel initsiaalidega. See taotlus kuulub halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel rahuldamisele.
15.Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud ministrite komitee soovitus R(89)12, st apellatsioonkaebuse lisa 1 tuleb kaebajale tagastada, kuna see dokument ei oma asjas määravat tähtsust ning on lisaks veebis avalikult kättesaadav. Taotlus õiguskantsleri arvamuse asja materjalide juurde võtmiseks jääb rahuldamata, kuna see on asjas juba olemas. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.