E.T kaebus kohustada Tallinna linna seadma kaebaja emale hooldus ning määrama kaebaja tema hooldajaks
Menetlusosalised
Kaebaja E.T Vastustaja Tallinna linn
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22.10.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
E.T määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse E.T määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.10.2024 määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale.
2.Jätta E.T määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.10.2024 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata, muutes määruse põhjendusi. Selgitused Määruse peale võib kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgset õiguskaitset puudutavas osas ei saa ringkonnakohtu määruse peale määruskaebust esitada (HKMS § 252 lg 7 teine lause).
2.E.T esitas 15.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Halduskohus tõlgendas kaebust selliselt, et selles on esitatud nõue Tallinna linna kohustamiseks määrama kaebaja tema ema hooldajaks. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse.
3.Põhja-Tallinna Valitsus selgitas 22.10.2024 Tallinna Halduskohtule, et Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna sotsiaaltöö talituse vanemspetsialist helistas 02.09.2024 E.T-le nõustamise ja tagasiside andmise eesmärgil ning andis teada, et 02.09.2024 taotluse alusel ei saa Xle hooldust seada ja hooldajat määrata. Ühtlasi andis ametnik E.T-le teada, et taotlus vajab täiendamist nii puude raskusastme määramise kui ka hooldust vajava isiku allkirja
3-24-2858 osas. Hoolduse seadmise ja hooldaja määramisest keeldumine otsust ei ole olnud võimalik teha. 02.09.2024 on kliendimärkmikusse tehtud kanne, mille kohaselt soovib E.T hakata oma ema hooldajaks. Samas on märgitud, et emal ei ole puuet ja ema elab koos oma abikaasaga, mistõttu „ei ole alust vormistada“, nõustatud telefoni teel. 19.08.2024 käis Põhja-Tallinna Valitsuses vastuvõtul X abikaasa, kes rääkis, et neil on kodus probleeme seoses abikaasa poja E.T sekkumisega nende pereellu. 18.10.2024 võttis sotsiaaltöö talituse vanemspetsialist ühendust Xga. Vestluse käigus selgus, et X ei tea midagi sellest, et tema poeg E.T tahab hakata tema hooldajaks. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleks jätta tähelepanuta, sest 02.09.2024 anti kaebajale teada, et esitatud taotluse alusel pole võimalik võtta taotlust menetlusse ja kaebajat hooldajaks määrata.
4.Tallinna Halduskohus ennistas 22.10.2024 määrusega kaebetähtaja (resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel (resolutsiooni p 2) ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrus nr 25 „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 25) § 15 reguleerib täisealise inimese hooldusteenust. Määruse nr 25 § 15 lg 1 kohaselt on täisealise inimese hoolduse eesmärk võimaldada inimesel kõrvalabile toetudes võimalikult kaua hakkama saada kodustes tingimustes ja ka asjaajamisel väljaspool kodu, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti. Määruse nr 25 § 15 lg 2 kohaselt määratakse täisealisele inimesele hooldaja eesmärgiga vältida või edasi lükata tema suunamist väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele või ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele. Määruse nr 25 § 15 lg 3 järgi osutab täiskasvanud inimesele teenust kohaliku omavalitsuse määratud hooldaja, kes võib olla inimese pereliige või lähedane. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 26 lg-te 1 ja 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus seab isiku taotluse alusel hoolduse täisealisele isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldava isiku ülesanded. Hooldust teostab kohaliku omavalitsuse üksuse määratud isik. Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul. Asjaoludest lähtuvalt tuleb vastustaja tegevust mõista selliselt, et vastustaja selgitas 02.09.2024 kaebajale taotluse puuduseid (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15) ja jättis taotluse läbi vaatamata (HMS § 14 lg-d 6 ja 7), kuna taotlust ei olnud võimalik vastavalt määruse nr 25 §-s 15 toodud nõuetele lahendada. Kuna kaebajale ei antud tähtaega puuduse kõrvaldamiseks (HMS § 15) ja ei põhjendatud 02.09.2024 taotluse läbi vaatamata jätmist kirjalikult (HMS § 14 lg 7) on tegemist formaalselt õigusvastase toiminguga (HMS § 54 viimane lauseosa). Tegemist on aga vorminõude rikkumisega, mis ei mõjuta otsustuse sisulist õiguspärasust (HMS § 58 analoogia). Vastustajal oli õigus jätta kaebaja taotlus läbi vaatamata (02.09.2024 toiming), kuna asjaoludest nähtuvalt puudus hooldajaks määramise eeldus (hooldatava nõusolek, määruse nr 25 § 15 lg 3, SHS § 26 lg 2) ning asjaoludest tulenevalt puudus ka hooldusvajadus (määruse nr 25 § 15 lg-d 1 ja 2, Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 24 „ Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (edaspidi määrus nr 24) § 7 lg 3, SHS § 3 lg 1 p 1). Esmaselt nähtusid need puudused 02.09.2024 ning neid selgitati kaebajale, hiljem kohtumenetluse raames 18.10.2024 (määruse nr 24 § 9 lg 2 p 1) leidsid asjaolud täiendavat kinnitust. Seda silmas pidades saab kohustamisnõude rahuldamist pidada vähetõenäoliseks. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kaebaja on oma väidetes X abivajaduse kohta hektiline ega ole esitanud ühtegi tõendit kinnitamaks väidet hoolduse seadmise reaalse vajaduse kohta. Kui isik on hoolduse seadmisega nõus, on eluliselt usutav, et ta annaks taotlusele nõusoleku ja allkirja ning kaebajal ei oleks raskusi selle vastustajale ja kohtule esitamisega. Selles, et Xl ei ole tuvastatud puude raskusastet, puudub vaidlus. Vastustaja kannete usaldusväärsuses ei ole alust kahelda – kohus ei pea tõenäoliseks ja 2(4)
3-24-2858 puuduvad ka viited sellele, et vastustaja esitaks asja juurde teadlikult valeandmeid Xga peetud kõne või hooldusvajaduse kohta. Kuigi lähedasele hooldaja määramine on mingi määral seotud ka hooldaja huvide kaitsega, on hoolduse seadmise eesmärgiks siiski hooldatava huvid. Seega ei saa kaebaja õiguste riivet pidada intensiivseks. Riive intensiivsust vähendab seegi, et kaebajal on võimalik esitada nõuetekohane hooldatava nõusolekut (kui see antakse) sisaldav taotlus, millest nähtuks ka hooldatava reaalne hooldusvajadus. Esialgse õiguskaitse taotlus jääb rahuldamata. Kaebaja taotleb esialgset õiguskaitset viisil, millega ta saavutaks sisuliselt kaebuse eesmärgi. Kaebuse tagastamise asjaolusid arvestades ei ole äratuntav kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ning pöördumatute tagajärgede tekkimise oht. Ühtlasi on kaebuse rahuldamine äärmiselt vähetõenäoline.
5.E.T esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles peab tema kaebuse tagastamist ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist põhjendamatuks, jäädes oma kaebuses toodud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7 esimene lause), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab selle läbivaatamist võimaldaval määral HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust tühistada halduskohtu määrust.
8.Määruse nr 24 § 8 lg 3 sätestab, et linnaosa valitsus nõustab ja vajaduse korral abistab taotlejat taotluse esitamisel. Sama sätte lg 4 näeb ette, et linnaosa valitsus võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui: 1) taotleja ei võimalda taotluse aluseks olevaid asjaolusid kontrollida linnaosa valitsuse nimetatud tähtaja jooksul; 2) taotluse esitamise tähtaeg on möödas ja tähtaega ei ennistata; 3) taotleja ei esita nõutavaid lisadokumente või jätab mõjuva põhjuseta taotluse puudused etteantud tähtajaks kõrvaldamata. Nendest sätetest tulenevalt ei saa jätta taotlust läbi vaatamata, ilma et taotlejale oleks antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Menetlusel peab olema selge algus ja lõpp ning menetluse lõppemine peab olema fikseeritud ja taotlejale üheselt arusaadaval viisil teatavaks tehtud. See on iseäranis oluline sotsiaalhoolekandelise abi taotlemise puhul, et ka eeldatavasti õigusteadmisteta ja asjaajamise kogemuseta inimesele oleks selge, mis edasi saab ja mida ta järgmiseks tegema peab.
9.Eelneva valguses tuleb mõista ka vastustaja toiminguid E.T taotluse menetlemisel. Kliendimärkmiku väljavõttest ei ilmne üheselt, millises menetlusstaadiumis oli ja on E.T taotluse lahendamine. Seetõttu tuleb arvesse võtta vastustaja 22.10.2024 halduskohtule antud selgitust, mille kohaselt andis ametnik 02.09.2024 vestluses E.T-le teada, et taotlus vajab täiendamist nii puude raskusastme määramise kui ka hooldust vajava isiku allkirja osas. Sellest järeldub, et taotlust pole lõplikult lahendatud, vastasel korral poleks viidatud taotluse täiendamise vajadusele. Pooleli olevale menetlusele viitab ka see, et vastustaja ametnik helistas 18.10.2024 pärast kohtukaebusest teadasaamist Xle ja uuris temaga seotud asjaolusid. Tõdemusega, et menetlus on käimas, pole vastuolus ka vastustaja esialgse õiguskaitse taotluse kontekstis esitatud vastuväide, et 02.09.2024 anti kaebajale teada, et esitatud taotluse alusel pole võimalik võtta taotlust menetlusse ja kaebajat hooldajaks määrata. Tegemist on linna menetlustoiminguga hoolduse seadmise menetluses, millega teavitati E.T-d tema taotluse 3(4)
3-24-2858 puudustest, kuid ei antud tähtaega puuduste kõrvaldamiseks (mis võib küll olla õigusvastane, kuid ei muuda menetlust lõpetatuks).
10.Tulenevalt HKMS § 45 lg-st 3 ei saa üldjuhul esitada halduskohtule kaebust olukorras, kus haldusmenetlus on veel pooleli. Kaebaja on määruskaebusele lisanud dokumendi, mis tema kinnitusel näitab, et X on nüüdseks andnud E.T 02.09.2024 taotlusele allkirja. See dokument tuleb kaebajal esitada Põhja-Tallinna Valitsusele, kes saab seejärel lahendada E.T taotluse sisuliselt. Seoses vastustaja esitatud nõudmisega esitada puude raskusastme tuvastamise otsus saab kaebaja juhtida linnaosavalitsuse tähelepanu Riigikohtu 09.12.2019 otsusele asjas nr 5-187 (p 197), mille kohaselt SHS § 26 lg 1 ei seo teenuse osutamise eelduseks olevat abivajadust sellega, kas Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud inimesel keskmise, raske või sügava puude raskusastme puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses sätestatud korras. Juhul kui vastustaja peaks nende selgituste ja tõendite pinnalt keelduma taotluse rahuldamisest, on kaebajal võimalik vaidlustada halduskohtus lõppotsus, kui ta leiab, et keeldumine rikub tema õigusi. Praeguses staadiumis on kaebajal veel võimalik esitada kõik oma väited ja uued tõendid linnaosavalitsusele käimasolevas menetluses. Seetõttu ei võta ringkonnakohus seisukohta määruskaebuse menetluses esitatud uute asjaolude ja tõendite kohta. Riigivastutuse seaduse § 6 kohaselt on kohustamiskaebuse rahuldamise eelduseks muu hulgas asjaolu, et haldusorganile on esitatud nõuetekohane taotlus, mis hoolduse seadmise asjas hõlmab hooldatava nõusolekut (SHS § 26 lg 2 teine lause, määruse nr 25 § 15 lg 3 teine lause).
Kaebus tuleb eeltoodud põhjustel tagastada HKMS § 45 lg 3 ja § 121 lg 2 p 1 alusel.
12.Kuna kaebus on tagastatud lõppjäreldustes õigesti, on põhjendatud jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
13.Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 22.10.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.