Xi kaebus kohustada Tallinna linna otsustama kaebaja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise üle enne tema vanglast vabanemise tähtaega
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Liisi RaametsTunali
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
Kirjalikus menetluses
1.Rahuldada kaebus.
2.Kohustada Tallinna linna Xi 10.05.2024 eluruumi tagamise teenuse taotlust uuesti läbi vaatama.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 19.12.2024. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
X (kaebaja) on kinnipeetav Tallinna Vanglas. Tema vanglast vabanemise tähtaeg on 27.01.2025. Kaebaja esitas 03.05.2024 Tallinna Vanglale kirjaliku taotluse, milles ta nõudis, et vangla sotsiaaltöötaja koostöös kohaliku omavalitsusega hakkaks tema vabastamise ettevalmistamise faasis tegema toiminguid, mis tagaks talle vabanemise ajaks kindla elukoha.
3-24-1570 10.05.2024 esitas kaebaja kirjaliku taotluse Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsusele (dtl 89-90). Kaebaja märkis pöördumises, et tema praegune rahvastikuregistri järgne elukoht on kohaliku omavalitsuse täpsusega Tallinn, Lasnamäe. Kaebaja taotles, et LOV tagaks talle vabanemise järgselt kindla elukoha Tallinna linna piires ning seda, et teda lülitataks koheselt sotsiaal/munitsipaalpinna taotlejate järjekorda.
2.Tallinna linna sotsiaalhoolekande osakond vastas 17.05.2024 kirjaga nr 7-4/2127-2 (dtl 92) kaebaja avaldusele, et sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra kohaselt on õigus abi saada inimesel, kelle tegelik ja rahavastikuregistrisse kantud elukoht on Tallinna linn. Kaebaja elukoht oli rahvastikuregistri andmetel kuni 07.02.2024 xxxxxxx. Kaebaja kehtiv rahvastikuregistri järgne viibimiskoht on Rae vald alates 30.01.2024. Kaebaja saab oma elukohaandmeid rahvastikuregistris muuta peale kinnipidamisasutusest vabanemist. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras saab kaebajale osutada vältimatut abi.
3.Tallinna Halduskohtusse saabus 25.05.2025 Xi kaebus (dtl 1-4), milles ta vaidlustas Tallinna linna sotsiaalhoolekande osakonna 17.05.2024 vastuse nr 7-4/2127-2, millega sisuliselt jäeti rahuldamata tema taotlus vabanemise järgselt elukoha saamiseks. Kohus jättis kaebuse 04.06.2024 määrusega käiguta ja palus kaebajal täpsustada esialgse õiguskaitse taotluse esitamise soovi ja selle sisu ning andis kaebajale tähtaja riigilõivu või nõuetekohase menetlusabi taotluse esitamiseks.
4.Kaebaja esitas 11.06.2024 esialgse õiguskaitse taotluse ja menetlusabi taotluse. Esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja kohustada Tallinna Vanglat koostöös KOV-iga (Tallinna linn, Lasnamäe LOV) kindlustama talle elukoha TEV menetluses (käitumiskontrolli lõpuni), millist saab lugeda vastavaks kriminaalhoolduse teostamiseks, mis on TEV puhul vältimatuks eelduseks. 5. Tallinna Halduskohus võttis 02.07.2024 määrusega kaebuse menetlusse nõudes kohustada Tallinna linna otsustama kaebaja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise üle enne tema vanglast vabanemise tähtaega ning tunnistas vastustajaks Tallinna linna. Kohus tõlgendas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et kaebaja nõuab Tallinna linna kohustamist alustama viivitamatult enne tema vanglast vabanemist toimingute tegemisega, mis on vajalikud, et otsustada kaebaja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise üle. Kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus seetõttu, et sellel hetkel ei ähvardanud kaebajat otseselt elukohata jäämise oht.
6.Vastustaja esitas 04.09.2024 vastuse kaebusele. Kohus määras 17.10.2024 määrusega asja arutamise kirjalikus menetluses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebaja seisukohad
7.Kaebaja märgib oma kaebuses, et vabaneb pärast karistuse täielikku kandmist vanglast 27.01.2025 ja vabanemisjärgselt puudub tal elukoht. Jaanuarikuus ilma koduta tänavale jääda on vastuvõetamatu.
8.Isikliku alalise elukoha mõiste tuleneb TsÜS § 14, lg 1-s toodud määratlusest. Elukohana ei ole käsitletavad kohad, kus inimene võib küll vabatahtlikult teatud põhjustel viibida, kuid puudub võimalus vastavasse kohta alaliselt elama asuda. Seega ei ole kaebaja elukoht ajutine viibimiskoht, millele linnaosa valitsus oma kirjas viitab. Vätimatu sotsiaalhoolekandelise abina pakutavat öömaja teenust ei saa pidada elukoha tagamiseks.
9.Kaebaja leiab, et vangla peab igal juhul tegelema tema vabastamise ettevalmistamisega (VangS § 60). Sotsiaalsete ja majanduslike tegurite koosmõju tõttu ei ole ta suuteline ilmselt ise eluaset ostma või vabaturult üürima. Kuna vangla ei ole talle vaatamata pidevale tööhõives 2(6)
3-24-1570 osalemisele maksnud piisavalt palka, ei ole tal vabanemisfondis piisavalt raha, et ära maksta isegi ühe kuu korteri üür.
10.Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lg. 1 teine ja kolmas lause sätestavad, et Eesti kodanikul on õigus saada puuduse korral riigilt abi. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Eesti Vabariik on ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti (RT II 1993, 10/11, 13) ratifitseerimisega tunnustanud igaühe õigust isiku ja ta perekonna küllaldasele elatustasemele, sealhulgas piisavale toitumisele, riietusele ja elamule, ja õigust elutingimuste pidevale paranemisele artikkel 11). Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta (RT II 2000, 15, 93) ratifitseerimise seaduse § 2 p-s 13 on Eesti tunnistanud end seotuks artikkel 13 lg-ga 1 ning kohustatud tagama, et iga piisavate elatusvahenditeta isik, kes pole suuteline oma tööga või muude allikate, eelkõige sotsiaalkindlustussüsteemi hüvitiste kaudu selliseid vahendeid hankima, saab küllaldast abi.
11.Kaebaja viitab varasemale kohtupraktikale seoses sarnaste juhtumitega- lahendid haldusasjades 3-21-1346 ja 3-23-2362. Kaebaja leiab, et sama käsitlust tuleks kohaldada ka tema puhul. Kaebaja on isik, kes vastab seaduses ära toodud sotsiaal-, munitsipaaleluruumi taotlemiseks vajalikele tingimustele. Vastustaja seisukohad
12.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
13.Alates 01.05.2024 reguleerib Tallinna linnas eluruumide üürile andmist Tallinna Linnavolikogu 08.02.2024 määrus nr 1 „Tallinna eluruumide üürile andmise kord“ (edaspidi määrus nr 1). Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määrus nr 56 „Tallinna linna omandis olevate eluruumidega seotud õigusaktide kinnitamine“, millele kaebaja oma kaebuses viitab, on alates 01.05.2024 kehtetu. Samuti ei näe kehtiv kord ette eluruumi taotlejana arvele võtmist.
14.Määruse nr 1 § 1 lg 2 sätestab, et sotsiaaleluruumi kasutuse andmisel lähtutakse sotsiaalhoolekandelise abi andmise ja sotsiaalteenuste osutamise tingimusi ja korda reguleerivatest linna õigusaktidest. Määruse nr 1 § 2 p 10 kohaselt on sotsiaaleluruum eluruum, mida kasutatakse isikule sotsiaalhoolekande seaduses ja linna õigusaktides eluruumi tagamise teenuse osutamiseks. Vastavalt määruse nr 1 § 4 p-le 1 kasutatakse linna omandis või kasutuses olevat elamut ja eluruumi seadustest ja linna õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks, sealhulgas isikule eluruumi tagamise teenuse osutamiseks sotsiaalhoolekande seaduses ja linna õigusaktides sätestatud korras. Määruse nr 1 §-st 10 otsustab sotsiaaleluruumi kasutusse andmise sotsiaal- ja tervishoiuamet linna õigusaktide alusel.
15.Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrusele „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (määrus nr 24) § 4 lg-le 1 on abi õigus saada inimesel, kelle tegelik ja rahvastikuregistrisse kantud elukoht on Tallinna linn. Tulenevalt määruse nr 24 § 8 lg-st 1 esitab abi saamiseks taotleja abi vajava inimese rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsele linnaosa valitsusele taotluse, milles kirjeldab abivajadust. Taotlusele tuleb lisada linnaosa valitsuse nõutavad tõendid, mida on vaja abivajaduse hindamiseks.
16.Sotsiaalhoolekande seaduse §-st 15 tuleneb kohaliku omavalituse hindamiskohustus, mille raames selgitatakse välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajadus ja sellele vastava abi ulatus ning korraldatakse abi osutamist või aidatakse abi saamiseks vajalikes tegevustes. 3(6)
3-24-1570
17.Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 25 „Sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 25) § 18 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on eluruumi tagamise teenuse eesmärk tagada eluruumi kasutamise võimalus inimesele, kes ei ole võimeline tagama enda või oma perekonna põhjendatud vajadusele vastava eluruumi kasutamise võimalust füüsilise või psüühilise puude tõttu või sotsiaal-majandusliku olukorra tõttu. Tulenevalt määruse nr 25 § 18 lgst 3 hinnatakse eluruumi tagamise teenuse vajadust sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras sätestatud alustest lähtudes. Vastavalt määruse nr 25 § 18 lg-le 2 tagatakse eluruum lähtuvalt linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna poolt inimese teenusvajaduse kohta antud haldusotsusest järgmiste meetmetega: 1) eelistatavalt abistab linn inimest eluruumi leidmisel vabaturult ja tagab vajaduse korral selleks täiendava nõustamise ja toetuse; 2) linn annab kasutusse endale või kolmandale isikule kuuluva eluruumi (vajaduse korral kohandatud eluruumi) koos muu põhjendatud abiga. Inimesel tekib õigus eluruumi tagamise teenust kasutada ainult juhul, kui ta on täitnud käesolevast paragrahvist tulenevad kohustused (§ 18 lg 21).
18.Kaebajal puudub käesoleval ajal (ja puudus ka Lasnamäe Linnaosa Valitsusele avalduse esitamise ajal) elukoht rahvastikuregistris, mis on aga sotsiaalhoolekandelise abi, välja arvatud vältimatu abi, andmise eelduseks Tallinna linnas.
19.Sellest tulenevalt tuleb kaebajal peale kinnipidamisasutusest vabanemist pöörduda Lasnamäe Linnaosa Valitsusse elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse linnaosa täpsusega, kui tema viimane rahvastikuregistrisse kantud elukoht oli Lasnamäe linnaosas. Alles siis saab sotsiaalhoolekande osakond viia läbi kaebaja abivajaduse tervikliku hindamise ja selgitada välja tema abivajaduse ulatuse, et korraldada talle vajaliku abi (mitte üksnes eluruumi tagamise teenus, vaid ka muud teenused ja toetused) osutamist. Abivajaduse hindamise tulemustest lähtuvalt teeb sotsiaalhoolekande osakond sotsiaalhoolekandelise abi otsuse, mis on eluruumi tagamise teenuse vajaduse tuvastamise korral aluseks linna eluruumi kasutusse andmiseks.
20.Tulenevalt määruse nr 24 § 4 lg-st 2 on vältimatut sotsiaalabi õigus saada inimesel rahvastikuregistrisse kantud elukohast olenemata. Määruse nr 24 § lg 6 kohaselt osutatakse vältimatut sotsiaalabi sotsiaalselt abitus olukorras inimesele hädavajaliku toidu, riietuse, ajutise majutuse, sotsiaalnõustamise ja transpordi tagamiseks seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras või tema toimetulek tagatakse muu abiga. Vältimatu sotsiaalabi saamiseks saab inimene pöörduda otse teenuse osutaja poole linnaosa valitsuse haldusaktita.
21.Kui kinnipidamisasutusest vabanedes puudub inimesel ööbimiskoht, siis on tal õigus vältimatule sotsiaalabile ning ta saab pöörduda varjupaigateenuse saamiseks otse aadressile SuurSõjamäe tn 6a või Merelahe tee 4.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
22.Kaebaja lõppeesmärgiks Tallinna linnale avalduse esitamisel on saada endale Tallinnasse sotsiaaleluruum, kuhu asuda elama pärast vanglast vabanemist. Praeguse kaebuse sisuks on aga see, et Tallinna linn hakkaks kaebaja elamispinna probleemiga tegelema, ning seda juba enne seda kui ta vanglast vabaneb. Arvestades seda, et alates 01.05.2024 kehtiv kord 1 ei ei näe enam ette eluruumi taotlejana arvele võtmist, ei saa kohus kohustada vastustajat otsustama kaebaja eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmise üle. Küll aga saab kohus hinnata, kas Tallinna 1 Tallinna linnas eluruumide üürile andmist Tallinna Linnavolikogu 08.02.2024 määrus nr 1 „Tallinna eluruumide üürile andmise kord“.
4(6)
3-24-1570 linn jättis kaebaja 10.05.2024 taotluse õigesti läbi vaatamata ja kohustada Tallinna linna vaatama kaebaja 10.05.2024 eluruumi tagamise teenuse taotlus uuesti läbi.
23.Kaebaja esitas 10.05.2024 kirjaliku taotluse Tallinna linnale, milles palus tagada talle elukoht ning võtta teda koheselt sotsiaal/munitsipaalpinna saajate järjekorda. Tallinna sotsiaalhoolekande osakond vastas 17.05.2024 kirjas (dtl 92), et kaebaja elukoha aadress oli xxxxxxx kuni 07.02.2024. Kaebaja kehtiv viibimiskoht on Rae vald alates 30.01.2024. Kaebaja saab oma elukoha andmeid muuta peale kinnipidamisasutusest vabanemist. Sotsiaalhoolekandelise abi andmise korras saab kaebajale osutada vältimatut abi.
24.Minu hinnangul on vastustaja jätnud õigusvastaselt kaebaja 10.05.2024 taotluse läbi vaatamata.
25.Volituse kohalikule omavalitsusele eluruumi või selle kasutusõigust mitteomavate, samuti elamistingimuste parandamisel abi vajavate isikute arvestuse korra ning munitsipaalomandis olevate eluruumide valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamiseks annab elamuseadus (§ 8 p-d 1 ja 2). Tallinna linn on vastavat regulatsiooni hiljuti muutnud. Alates 01.05.2024 reguleerib Tallinna linnas eluruumide üürile andmist Tallinna Linnavolikogu 08.02.2024 määrus nr 1 „Tallinna eluruumide üürile andmise kord“ (määrus nr 1). Kehtiv kord ei näe enam ette eluruumi taotlejana arvele võtmist. Samas on sotsiaalteenuste osutamise kord endiselt n-ö kahe-etapiline, mille esimeses etapis tehakse kindlaks taotleja abivajadus ning teises etapis otsustatakse konkreetse abi osutamise üle.
26.Isikule seaduse alusel osutatavad sotsiaalteenused kuuluvad sotsiaalkaitseks ettenähtud mitterahaliste hüvitiste hulka (SÜS § 14 p 1). Sotsiaalteenuste osutamist on isikule kohustatud korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus (SHS § 5 lg 1). SHS § 14 lg 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus kehtestama sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab muu hulgas sisaldama ka sotsiaalteenuste kirjeldust ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Kohaliku omavalitsuse üksuse sotsiaalteenused on loetletud sotsiaalhoolekande seaduse 2. peatüki 2. jaos. Nimetatud teenuste hulka kuulub muu hulgas eluruumi tagamise teenus (SHS §-d 41–43). SHS § 41 lg 1 kohaselt on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.
27.Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on kaebaja viimane elukoha aadressikanne xxxxxxx, kehtinud kuni 07.02.2024. Kaebaja elukoha andmed rahvastikuregistris on tõenäoliselt muutunud seoses tema paigutamisega Tallinna Vanglasse, mille aadress on Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald. Kaebaja karistuse kandmise algus Tallinna Vanglas oli 30.01.2024. Seega ei ole kaebaja elukohaandmete näol tegemist võrdväärse olukorraga nagu siis, kui kaebaja oleks ise oma elukohta muutnud ja mujale elama asunud. Kaebajal on rahvastikuregistrisse kantud kaks kehtivat lisa-aadressi Tallinnas ˗ xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx. Kaebaja on avaldanud, et soovib ka peale kinnipidamiskohast vabanemist elada Tallinna linnas.
28.SHS § 15 lg 1 kohaselt peab kohalik omavalitsus välja selgitama abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldama abi osutamist või aitama abi saamiseks vajalikes tegevustes. Kohaliku omavalitsuse üksusele kohalduvad sotsiaalhoolekande üldnormid ei näe kinnipeetavate esitatud eluruumi saamise taotluste lahendamisel ette erisusi. Kinnipeetava iseseisva toimetuleku toetamisel ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse kohustused tavapärasest väiksemad. Vangistusest tingitud liikumis- ja suhtlemispiirangutega seotud 5(6)
3-24-1570 takistuste ületamiseks on vanglal seadusest tulenev kinnipeetava abistamiskohustus (VangS § 60). Juhul, kui kinnipeetaval ei ole võimalik taotluse lahendamiseks vajalikke tõendeid esitada, saab tõendeid koguda ka kohaliku omavalitsuse üksus (SÜS § 21 lg 1 p 1 ja § 9 lg 1, HMS § 38 lg-d 1 ja 3).
29.Leian, et praegusel juhul on kaebajal vastavalt RRS § 91 lg 1 õigus taotleda Tallinna linnas olnud elukoha aadressi säilitamist rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas linna ja linnaosa täpsusega. Selleks tuleb tal pöörduda avaldusega Tallinna poole. Tallinna linn tagab kaebajale siis ka vajaliku sotsiaalabi. Sellisel juhul ei jää isik vanglast vabanemise korral kohaliku omavalitsuse abita. Kaebaja on oma 10.05.2024 taotluses viidanud sellele, et ta peab oma registreeritud elukohaks Tallinna linna, Lasnamäe linnaosa (dtl 89). Seega oleks vastustaja pidanud käsitlema kaebaja taotluses sisalduvat avaldusena kanda tema elukoha andmed rahavastikuregistrisse linna ja linnaosa täpsusega või viitama oma vastuses vastavasisulise avalduse esitamise võimalusele andes kaebajale n-ö võimaluse taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja abivajaduse hindamist tema esitatud taotluse alusel ei saa edasi lükata põhjendusega, et isikul on peale kinnipidamiskohast vabanemist võimalik pöörduda vältimatu sotsiaalabi saamiseks otse teenuse osutaja poole (nt saamaks varjupaigeteenust öömajas, toiduabi jms) ilma linnapoolse haldusaktita ja seejärel taotleda enda elukohaandmete täpsustamist ning abivajaduse hindamist. Sellest tulenevalt ei ole õige vastustaja seisukoht, et kaebaja saab sellise avalduse esitada alles pärast kinnipidamiskohast vabanemist ning kinnipeetava abivajadust saab seetõttu hindama hakata alles pärast tema vabanemist.
30.Ka olemasolev kohtupraktika (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.08.2021 määrus haldusasjas nr 3-21-1346 (eelkõige p 13)) kinnitab, et kinnipeetava eluruumi tagamise küsimusega tuleb tegeleda juba enne kinnipeetava vabanemist, sest vanglast vabanenu vajab eluruumi kohe kinnipidamisasutusest vabanemisel või mõistliku aja jooksul. Paratamatult kulub aga vajalikeks toiminguteks, milleks on taotleja abivajaduse hindamine ja sobivate abimeetme väljaselgitamine, rohkem aega. Seega aitaks kinnipeetava iseseisvale toimetulekule kaasa olukord, kus kohalik omavalitsus asub juba enne vabastamistähtaega hindama tema abivajadust selleks, et sobivate eluruumide olemasolu korral võimaldada talle eluruum, kuhu isik saaks pärast kinnipidamisasutusest vabanemist elama asuda.
31.Seega peab Tallinna linn kaebaja 10.05.2024 taotluse uuesti läbi vaatama ja asuma hindama kaebaja abivajadust tervikuna, lähtudes käesolevas otsuses toodud juhistest. Menetluskulud
32.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna menetlusosalised ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, jäävad võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.