lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1637/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 19.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1637/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
956
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-24-1637 19. november 2024 Karin Jõks Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks (ajavahemikul 12.02.2024 – 26.02.2024 valjuhäälditest kambrisse kostnud raadio) Kaebaja - Siim Grossberg Vastustaja - Tartu Vangla

1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
2.Lõpetada haldusasja menetlus.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonna-kohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
5.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 12).

Asjaolud

1.Kaebaja Siim Grossberg esitas 26.02.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (dtl 13-16), milles nõudis mittevaralise kahju hüvitamist kokku 1000 eurot (700 eurot inimväärikuse alandamise ja 300 eurot tervise kahjustamise eest). Kaebaja hinnangul on talle ebaseadusliku mürareostusega tekitatud kannatusi, mis ei tohiks vangistusega kaasneda.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse 28.05.2024.a otsusega nr 113/24/160-2 (dtl 11-12) rahuldamata. Vastustaja leidis, et Tartu Vangla tegevus ei ole olnud õigusvastane.
3.Kaebaja esitas 30.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja hinnangul on Tartu Vangla otsus nr 1-13/24/160-2 õigusvastane ja tema kahjunõue tuleb rahuldada. Kaebaja paigutati 12.02.2024 E-7 osakonda ja on sunnitud kuulama valju heli hommikul kella 09.00 kuni vahest kella 22.00-ni. Mürareostus valjuhäälditest tuleva muusika näol on häiriv. Kaebaja ei saa valju heli tõttu magada, värske õhu saamiseks akent avada ega käia jalutamas. Kaebaja ei kuule elukeskkonna loomulikke helisid, vaid ainult lärmi tegevat raadiot. Müra on kaebaja vaimsele tervisele kahjulik ja alandab tema inimväärikust.
4.Kohus jättis kaebuse 11.11.2024.a määrusega käiguta ja andis kaebajale võimaluse

kaebetähtaja ennistamise avalduse esitamiseks. Kohus selgitas, et arvestades riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 ei ole hüvitamiskaebus kohtule esitatud tähtaegselt.

5.Kaebaja esitas 11.11.2024 kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja põhjendas, et oma kohustusi on rikkunud vastustaja. Vastustaja jätab kahju hüvitamise taotlustele tähtaegselt vastamata ja selline hooletus tekitab kaebajas segadust, sest ka kõik teised kümned kaebused jätab vastustaja õigeaegselt menetlemata. Sellega pannakse justkui kaebajale kohustus jälgida vastustaja õigusvastast tegevust. Kaebaja eeldab kaebuste esitamisel, et vastustaja peab kinni menetlusseadusest. Kaebaja ei taha osaleda menetlustes, kus vastustaja on vastamiskohustuse täitmata jätnud ja kaebaja peab pöörduma otse kohtusse. Seega kaob vastustaja mõte menetluses osalemiseks, lisaks peab kaebaja järgima vastustaja menetlustähtaegadest kinnipidamist, mis ei ole kaebaja kohustus. Ennistamismenetluses peab arvestama, et vastustaja hooletus ei ole vabandatav ja pigem takistab vastustaja tahtlikult kaebaja kaebeõigust. Kohtu seisukoht
6.Vangistusseaduse § 11 lg 8 näeb käesolevas asjas ette kohustusliku kohtueelse menetluse. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
7.Kaebaja esitas vastustajale kahju hüvitamise taotluse 26.02.2024. RVastS § 18 lg 1 alusel oli taotluse lahendamise tähtaeg kaks kuud ehk vastustajal tuli kaebaja taotlus lahendada hiljemalt 26.04.2024. Kuivõrd kaebaja taotlus jäeti selleks tähtajaks lahendamata, hakkas RVastS § 18 lg 2 alusel kulgema 30-päevane kohtule hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg. Viimane päev kohtule kaebuse esitamiseks oli 27.05.2024. Kaebaja esitas kaebuse 30.05.2024. Järelikult ei ole hüvitamiskaebus kohtule esitatud tähtaegselt.
8.HKMS § 71 lg 1 ütleb, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks loetud eelkõige objektiivset ehk kaebajast sõltumatut asjaolu, mis takistas kaebuse õigeaegset esitamist (näiteks kaebaja ootamatu haigestumine), kuid kaebetähtaja ennistamise alusena on aktsepteeritud ka subjektiivset laadi asjaolusid (näiteks kaebaja kogenematusest tingitud eksimus).
9.Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajal ei olnud objektiivset takistust esitada kaebus tähtaegselt. Seda näitab asjaolu, et ajavahemikul 27.04.2024 kuni praeguses asjas kaebuse esitamiseni, s.o umbes kuu aja jooksul esitas kaebaja halduskohtule 18 kaebust. Valdav osa neist on kaebused mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebetähtaja ennistamise aluseks ei saa olla see, et vastustaja jättis kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Selline olukord on RVastS § 18 lõikega 2 reguleeritud. Kaebaja ei saa tugineda kogenematusest tingitud eksimusele. Kaebajal on halduskohtumenetluses ulatuslik kogemus. Kaebaja on esitanud Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebusi, milles ta kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise osas tugineb sellele, et vangla on jätnud kaebaja

kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt (s.o kahe kuu jooksul) läbi vaatamata (näiteks kohtuasi 3-24-524). Kohus leidis 14.03.2024.a määruses kohtuasjas 3-24-227, et kaebaja on olnud teadlik, et kui vangla jätab tema kahju hüvitamise taotluse õigeaegselt ehk kahe kuu jooksul menetlemata, siis on tal võimalik pöörduda 30 päeva jooksul sama kahju hüvitamise nõudega kohtu poole ning kaebaja on sellele asjaolule kaebuses ise viidanud. Kaebaja kohustus on pidada arvestust tema algatatud vaidluste üle ja jälgida sellistes asjades kaebetähtaega, s.h jälgida, millal möödub tema kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg ja hakkab kulgema kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja hoolsuskohustust ei vähenda see, kui kaebaja on algatanud palju vaidlusi. Kui kaebaja on otsustanud mitte esitada kaebust enne, kui vastustaja on tema kahju hüvitamise taotluse lahendanud, siis on kaebetähtaja rikkumine olnud kaebaja teadlik valik. Kaebetähtaja möödalaskmine oli kaebajale välditav.

10.Kokkuvõttes jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel. HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole pärast käesoleva määruse jõustumist lubatud esitada halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust.
11.Kuna menetlus lõpetatakse ilma kaebust menetlusse võtmata, ei ole vaja lahendada kaebaja esitatud taotlust riigilõivust vabastamiseks või muid menetluslikke taotlusi.
12.Määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium