Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene 13. november 2024, Tartu 3-23-617
Haldusasi
MTÜ Saarte Koostöökogu kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 11. novembri 2022. a otsuse nr 13-21.4/22/755 ja 16. veebruari 2023. a vaideotsuse nr 13-21.4/22/838-2 osaliseks tühistamiseks ja taotluse uueks lahendamiseks kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 31. juuli 2023. a otsus MTÜ Saarte Koostöökogu apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – MTÜ Saarte Koostöökogu Vastustaja - Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. juuli 2023. a otsus muutmata.
2.Jätta kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 13. detsember 2024).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 1. aprilli 2016. a otsusega MTÜ-le Saarte Koostöökogu kohalike tegevusgruppide toetust 1 116 543,55 eurot. PRIA 11. novembri 2022. a otsusega nr 13-21.4/22/755 jäeti rahuldamata MTÜ Saarte Koostöökogu maksetaotlus 8232 euro ulatuses ning tunnistati vastavas osas kehtetuks ka 1. aprilli 2016. a toetuse määramise otsus. Otsuse kohaselt ei ole kulutus, mille hüvitamist taotleti (veebilehe „Ehtne Saaremaa Toode“ märgise arendamine), tegevusgrupi toimimise ja tegevuspiirkonna või strateegia elavdamise kulud ning need ei soodusta teabevahetust sidusrühmade vahel. Seega ei ole tegemist maaeluministri 23. oktoobri 2015. a määruse nr 11
„Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“ (määrus nr 11) järgi abikõlbuliku kulutusega.
2.MTÜ Saarte Koostöökogu esitas pärast edutut vaidemenetlust (16. veebruari 2023. a vaideotsusega nr 13-21.4/22/838-2 tunnistati küll kehtetuks see osa otsusest, millega tunnistati osaliselt kehtetuks 2016. a toetuse määramise otsus, kuid toetuse mittemääramise osas otsust ei muudetud) kaebuse, milles taotles 11. novembri 2022. a otsuse ning vaideotsuse tühistamist osas, mis puudutab veebilehe „Ehtne Saaremaa Toode“ märgise arendamise kulude välja maksmata jätmist. Samuti taotles ta PRIA kohustamist taotluse uueks lahendamiseks. Kaebuse kohaselt on PRIA eksinud tegevuste abikõlblikkuse määramisel.
3.Tartu Halduskohtu 31. juuli 2023. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Määruse nr 11 § 8 lg 1 kohaselt võib kohaliku tegevusgrupi toetust taotleda kohaliku tegevusgrupi toimimiseks ja tegevuspiirkonna elavdamiseks, sealhulgas riigisisese koostööprojekti ettevalmistamiseks. Projektitoetust võib taotleda strateegia meetmete rakendamiseks, sealhulgas LEADER-i koostöötegevuse arendamiseks (§ 8 lg 2). Kaebajale jäeti maksmata toetus seoses kuludega, mis olid tehtud seoses märgise „Saaremaa Ehtne Toode“ veebilehe (pood.ehtne.ee) arendamisega ja e-poe „EHTNE Saaremaa toode“ platvormi arendamiseks. Maksmata toetuse summa oli 8016,84 eurot ning kaebaja oli kuludena näidanud esiteks Hyperpowers OÜ arve summas 2232 eurot (veebilehe pood.ehtne.ee veebilehe arendamisega seotud kulu) ning Digitaalne Turundus OÜ arve summas 6000 eurot (MTÜ Saarte Koostöökogu omandis oleva piirkonnamärgise „Ehtne Saaremaa toode“ veebilehele e-poe platvormi loomiseks vajalikud arendustööd ning arendused ehtne.ee veebilehel).
3.2.Vastustaja leidis, et need kulud ei kuulu tegevusgrupi jooksvate kulude ega elavdamismeetmete kulude hulka, kuna neil arvetel märgitud tegevused kuuluvad projektitoetuse, mitte tegevusgrupi toimimise või tegevuspiirkonna või strateegia elavdamise alasse ning neid ei rahastata meetmest 19.4. Need tegevused ei ole vajalikud tegevusgrupi toimimiseks. Määrus nr 1303/2013 art 35 lg 1 p e järgi on „sidusrühmade teabevahetuse soodustamise“ all mõeldud olukorda, kus elavdamine on tegevusgrupi võimekus kogukonnaga suhtlemisel, et eeskätt julgustada, ergutada ja toetada projektide esitamist, mis panustavad arengustrateegiasse, korraldades erinevaid teabeüritusi ja koosolekuid, luues teabematerjale jmt, kuid põhitegevuseks oleks projektitaotluste ettevalmistamise toetamine ja edendamine. Vastustaja arvates ei soodusta tegevused, mille kulude väljamaksmist soovitakse, teabevahetust sidusrühmade vahel – märgise veebileht ja selle arendused ei teeniks strateegia elavdamise eesmärke, vaid veebileht toimib ülekaalukalt ettevõtjate huvides, kes märgist kasutavad.
3.3.PRIA on selgitanud, et vaidlusalused kulud ei ole abikõlblikud kohaliku tegevusgrupi toetuse raames, kuid oleksid abikõlblikud ja väljamakstavad projektitoetuse puhul. Kohus nõustus PRIA seisukohaga, et kehtiv õigus eristab kohaliku tegevusgrupi toetust ja projektitoetust. Määrus nr 11 § 8 sätestab toetatavad tegevused ja eristab, millistele tegevustele võib taotleda kohaliku tegevusgrupi toetust ja millistele tegevustele projektitoetust. Kohalik tegevusgrupp (kelleks kaebaja on), võis määruse nr 11 § 27 ja § 10 lg 1 järgi taotleda nii kohaliku tegevusgrupi toetust kui projektitoetust. Kohaliku tegevusgrupi toetust võis taotleda kohaliku tegevusgrupi toimimiseks ja tegevuspiirkonna elavdamiseks, sealhulgas riigisisese koostööprojekti ettevalmistamiseks (määrus nr 11, § 8 lg 1) ning projektitoetust võis taotleda strateegia meetmete rakendamiseks, sealhulgas LEADER-i koostöötegevuse arendamiseks.
3.4.Määruse nr 11 § 16 lg ja 3 eristavad kohaliku tegevusgrupi abikõlbulike kuludena veel tegevusgrupi jooksvaid kulusid ja tegevuspiirkonna elavdamiseks tehtavaid kulusid. Määruse nr 1303/2013 art 35 lg 1 p-de d ja järgi on tegevusgrupi toimimise kulud ja tegevuspiirkonna elavdamise kulud erinevad kulud. Viidatud punktis 4 on nimetatud jooksvad kulud, mis on seotud kogukondlikult juhitava kohaliku arengu strateegia rakendamise juhtimisega (sh
tegevuskulud, personalikulud, koolituskulud, avalike suhetega seotud kulud, finantskulud ning strateegia seire ja hindamisega seotud kulud). Sama artikli lg 1 p e järgi hõlmavad tegevuspiirkonna elavdamise kulud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia elavdamist, et soodustada sidusrühmade teabevahetust ja edendada strateegiat ning toetada potentsiaalseid toetusesaajaid tegevuste väljatöötamisel ja taotluste koostamisel.
3.4.Viidatud sätetele tuginedes nõustus kohus vastustajaga, et vaidlusalused veebilehe arendamise kulud ei ole käsitatavad tegevusgrupi toimimise kuludena ega ka tegevuspiirkonna elavdamise kuludena ülal viidatud normide mõttes, vaid on tehtud konkreetse meetme elluviimiseks.
3.5.Määruse nr 11 § 16 lg 1 p 10 kohaselt on kohaliku tegevusgrupi toetuse puhul jooksvate kuludena abikõlbulikud ka veebilehe loomise, haldamise ja arendamise kulud. Samas nõustus kohus vastustajaga, et vaidlusalune veebileht ehtne.ee ning e-poe arendamine neid tegevusgrupi eesmärke ei teeni. Kohalik tegevusgrupp toimib teatud ulatuses haldusorganina, koostades projektitoetuse taotluste hindamise kriteeriume, võttes vastu taotlusi ja neid kontrollides, tehes PRIA-le ettepanekuid taotluste paremusjärjestuse kohta jne (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seadus (ELÜPS) § 54 lg 6). Teisalt hõlmab tegevusgrupi toetus tegevuspiirkonna elavdamise kulusid, mis tähendab kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia elavdamist, et soodustada sidusrühmade teabevahetust ja edendada strateegiat ning toetada potentsiaasleid toetusesaajaid tegevuste väljatöötamisel ja taotluste koostamisel. Veebipoe platvorm ja leht neid eesmärke ega ka kaebaja poolt rõhutatud märgise tuntuse suurendamise eesmärke ei teeni. Veebipoe platvormi edendamine ja e-poe veebileht võivad küll kaasa aidata, et kasvatada märgisega ühinenud ettevõtjate toodete müügiedu ning tuua suuremat tulu ettevõtjatele ja piirkonnale, kuid kaebaja selgitustest ei ilmne, kuidas suurendab selline veebiarendus sidusrühmade teabevahetust ja edendab strateegiat ning toetab rohkemat arvu ettevõtjaid toetuse saamiseks vajalikke tingimusi looma ja ise toetust taotlema. Sidusrühmadena, kelle vaheline teabevahetus on määruse nr 1303/2013 art 35 lg 1 p 3 tähenduses osa kohaliku arengu strateegia elavdamisest, ei ole silmas peetud suhtlust võimaliku tarbijaga, vaid selliste osapooltega, kes panustaksid rohkem strateegia edasiarendamisse ja täiendavatesse tegevustesse ning toetuste taotlemisse. Sellist eesmärki ei saa kanda veebipoe platvorm ega toodete müügile keskendunud veebileht.
3.6.Asjaolu, et kaebaja taotlusi seoses märgise kuludega on varem rahuldatud, ei anna õigust ebaõige praktika jätkamiseks (RKHKo 3-3-1-59-06 ja seal viidatud lahendid). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.MTÜ Saarte Koostöökogu apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kohus hindas ebaõigesti märgise „Ehtne Saaremaa“ seotust strateegiaga. Kaebaja on selgitanud, et selle märgise puhul ei ole tegemist meetmetegevustega, vaid meetmeid toetava kõrvaltegevusega, millel on olnud aastate vältel oluline roll tegevuspiirkonna elavdamisel. Kui strateegiaga määratakse kindlaks põhieesmärgid ja rakendatakse põhieesmärkide elluviimiseks meetmed, siis märgis on üks ühtne element kaebaja tegevuses, mis suunab potentsiaalseid taotlejaid taotlusi esitama. Läbi selliste rakenduslike tegevuste on suurenenud oluliselt kohalike elanike soov ja suutlikkus toetuste taotlemisel. Halduskohus sellele tähelepanu ei pööranud.
4.2.Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd strateegia ja selle rakendamine puudutab nii meetmete elluviimist kui kõrvaltegevusi, siis on strateegia rakendamine võimalik ka tegevusgrupi toetuse raames.
4.3.PRIA-l polnud õigust jätta tähelepanuta seda, et märgise „Ehtne Saaremaa“ edasiarendus oli ette nähtud tegevusgrupi strateegias just strateegia kõrvaltegevusena ja et selle oli heaks kiitnud vastavalt määruse nr 11 § 6 lg-le 1 ja § 13 Maaeluministeerium.
4.4.Määrus nr 11 § 16 lg 2 p 10 näeb ette abikõlbuliku kuluna muuhulgas veebilehe arendamise kulud ega nõua, et need peaksid olema taotletud projektitoetuse meetmest.
4.5.Halduskohus samastas ekslikult strateegias ettenähtud „Ehtne Saaremaa“ märgise arendustegevused (mis on kohaliku tegevusgrupi toimimise kulu) ja meetmes 3 nimetatud edendustegevused (mille eesmärgiks on piirkonna ühisturunduse edendamine). Tegelikult on olemasolev veebiarendus ning ühisturunduse edendamine kaks täiesti erinevat asja.
4.6.Märgis „Ehtne Saaremaa“ on kaebaja püsiv tegevus. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et märgise veebiplatvormi arendustööd ei täida tegevuspiirkonna elavdamise eesmärki - soodustada sidusrühmade teabevahetust, edendada strateegiat ning toetada potentsiaalseid toetusesaajaid tegevuste väljatöötamisel ja taotluste koostamisel. Kaebaja on abistanud üle 10 aasta väga suurt hulka kohalikke ettevõtteid. Tänu märgisega seotud rakenduslikele tegevustele on suurenenud oluliselt kohalike elanike soov ja suutlikkus toetuste taotlemisel ja kogukondlikeks tegevusteks.
5.PRIA vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
5.1.Vaidluse ajal kehtinud ELÜPS § 69 lg-st 7 ja § 70 lg-st 1 tulenes, et strateegia heakskiitmisega antakse selle esitanud kohalikule tegevusgrupile (st kaebajale) õigus ja pannakse kohustus strateegia ellu viia. Strateegia heakskiitmise otsusega ei kehtestata tegevusgrupile täiendavaid haldusülesandeid. Seega ei tulene asjaolust, et „Ehtne Saaremaa“ märgise arendamine on kaebaja tegevuspiirkonna strateegias konkreetselt ja eriliselt ära nimetatud, seda, et see tegevus oleks haldusülesande täitmine.
5.2.Kohaliku tegevusgrupi toetus on erinevalt projektitoetusest ette nähtud ainult kohalikele tegevusgruppidele ja neile pandud haldusülesannete täitmise rahastamiseks. Seega tuli PRIA-l hinnata, kas maksetaotluses esitatud kulud on otseselt seotud ja valikud kohalikule tegevusgrupile pandud ülesannete täitmiseks või mitte. Märgise „Ehtne Saaremaa“ arendamistegevus ei kuulu MTÜ-le Saarte Koostöökogu õigusaktidega pandud haldusülesannete hulka ja esitatud maksetaotlust ei saa rahuldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Asja materjalidest ning õigusaktidest nähtuvalt on kaebaja ELÜPS (vaidlusaluse otsuse ajal kehtinud redaktsioonis) § 69 lg 1-2 mõttes tegevusgrupp (tl 2), kes on töötanud välja kohaliku arengu strateegia, mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium. Tegevusgrupi ülesandeks on heaks kiidetud strateegia rakendamine, mis hõlmab muuhulgas iga-aastase rakenduskava koostamise (ELÜPS § 70 lg 1). Samuti on tegevusgrupi ülesandeks LEADER-projektitoetuste taotluste hindamiskriteeriumite koostamine, taotluste vastuvõtmine, taotlejate ja taotluste kontrollimine ja hindamine ning PRIA-le ettepanekute tegemine taotluste paremusjärjestuse ning rahuldamise kohta (ELÜPS § 70 lg 6). Seega on tegevusgrupile peale pandud haldusorgani ülesanded. Käesoleval juhul tegeles kaebaja veel lisaks mittetulundusühinguna ka märgise „Saaremaa Ehtne“ arendamisega. Muuhulgas võimaldati seda märgist teistel tootjatel tasu eest kasutada (tl 36p). Kaebaja on enda strateegias ka märkinud, et esineb vajadus märgise „Saaremaa Ehtne“ jätkuvaks edasiarendamiseks, et mitte väiketootjate seas atraktiivset tootemärki ja ettevõtlust ning tootearendust propageerivat tööd unarusse lasta (tl 2). Seega tegutseb kaebaja kahetises rollis – ühelt poolt on ta tegevusgrupp, kes täidab ELÜPS § 70 lg-s 1 ja 6 sätestatud avalikke ülesandeid koostöös PRIA-ga, kuid teiselt poolt tegeleb ta ka märgise „Saaremaa Ehtne“ arendamisega. Ehkki kaebaja on märgise arendamist nimetanud ka enda strateegias, on need tegevused – tegevusgrupi ülesannete täitmine ning märgise „Saaremaa
Ehtne“ arendamine siiski selgelt erinevad tegevused. Märgise arendamise kohustust ei tulene kaebajale õigusaktidest. Tegevusgrupi ülesanded tulenevad talle aga otseselt õigusaktidest.
8.Seetõttu on põhjendatud ka PRIA ja halduskohtu seisukoht, et märgise arendamisega seotud tegevused (praegusel juhul veebilehe pood.ehtne.ee ja e-poe platvormi arendamisega seotud kulud) ei ole hüvitatavad tegevusgrupi toetuse raames. PRIA ja halduskohus on põhjendatult välja toonud, et tegevusgrupi toetus on mõeldud eeskätt tegevusgrupile pandud haldusülesannete täitmise rahastamiseks. See, millised kulud on abikõlblikud kohaliku tegevusgrupi toetuse raames, on sätestatud määruse nr 11 § 16 lg-tes 2 ja
3.Need normid sätestavad järgmist: „(2) Kohaliku tegevusgrupi toetuse puhul on abikõlblikud järgmised jooksvad kulud: 1) personalikulud, sealhulgas töötaja lepingujärgne tasu või töötasu, lisatasu, preemia, haigushüvitise tööandjapoolne osa, koondamise tõttu makstav hüvitis, puhkusetasu, asjakohased sõidukulu, lähetuskulu, reisikindlustus ja koolituskulu; 2) tegevuskulud, sealhulgas kulud bürootarvetele, sidekulud, infotehnoloogia, sealhulgas kontoritehnika hooldus- ja paranduskulud, kommunaalkulud, kontoriruumi rentimise kulud, teenustasu pangatoimingute eest, kulud valveteenusele, audiitoritasu, õigusabi kulud ning maamaks; 3) üldkoosoleku, volinike koosoleku, juhatuse, töörühma ja revisjonikomisjoni koosoleku korraldamise kulud; 4) kohaliku tegevusgrupi kontoriruumi ehitus- ja parenduskulud; 5) asjakohased sõidukulud kuni 0,3 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta; 6) mootorsõiduki, sealhulgas kasutatud mootorsõiduki liisimise või rendi kulu kuni 320 eurot kuus. Mootorsõiduki ostmise, liisimise või rentimise kulu ei või ületada 19 200 eurot kohaliku tegevusgrupi kohta arengukava programmiperioodi jooksul; 7) kohaliku tegevusgrupi omandis oleva või kohaliku tegevusgrupi liisitud mootorsõiduki hooldus- ja remondikulud, kusjuures ühe kohaliku tegevusgrupi kohta on abikõlblikud korraga vaid ühe mootorsõiduki nimetatud kulud; 8) mootorsõiduki liiklus- ja kaskokindlustus; 9) kontoritehnika ja -mööbli ostmise, üürimise, rentimise ja liisimise kulud; 10) veebilehe loomise, haldamise ja arendamise kulud. (3) Kohaliku tegevusgrupi toetuse puhul on abikõlblikud järgmised tegevuspiirkonna elavdamiseks tehtavad kulud: 1) asjakohase oskusteabega spetsialistilt, organisatsioonilt või asutuselt strateegia rakendamise ja muutmisega seotud tegevuspiirkonda käsitleva uuringu tellimise kulud; 2) riigisisesel ja välisriigis toimuval seminaril, konverentsil, messil või õppereisil osalemise kulud, sealhulgas osavõtutasu ning riigisisese lähetuse ja välislähetuse kulud; 3) tegevuspiirkonna sidusrühmadele koolituse, seminari, teabepäeva ja muu samalaadse ürituse korraldamise kulud; 4) eksperdihinnangu tellimise kulud, välja arvatud juhul, kui ekspert on ametnik või avalikus teenistuses töötav töötaja või kohaliku tegevusgrupiga töölepingu seaduse või võlaõigusseaduse alusel lepingu sõlminud isik, kelle tööülesanded on sarnased toetatava tegevusega; 5) teabe- ja reklaammaterjali koostamise ja väljaandmise kulud; 6) koostöö arendamise korral kulutused kingitustele kuni 600 eurot kalendriaastas; 7) koostööprojekti ettevalmistamise kulud; 8) koostööorganisatsioonis osalemise liikmemaks.“ Eeltoodud regulatsioon eristab kohaliku tegevusgrupi jooksvaid kulusid (lg 2) ja tegevuspiirkonna elavdamiseks tehtud kulusid (lg 3). Ehkki § 16 lg 2 p 10 sätestab tõepoolest
abikõlblike kuludena ka veebilehe arendamise kulu, nähtub eeltoodud sätetest nende koostoimes, et hüvitatavad on eeskätt kohaliku tegevusgrupi ülesannete täitmisega seonduvad kulud. Ka määruse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et kohaliku tegevusgrupi toetus on suunatud kohaliku tegevusgrupi kui organisatsiooni toimimiseks vajalike jooksvate kulude ja tegevuspiirkonna elavdamiseks tehtavate kulude hüvitamiseks (tl 20). Vastavalt tähendavad veebilehe arendamisega seotud kulud samuti seda, et silmas peetakse mitte igasuguse veebilehe arendamise kulusid, vaid konkreetselt tegevusgrupi ülesannete täitmisega seotud veebilehe arendamise kulusid. Käesoleval juhul ei seondunud e-poe veebileht ega platvorm ühegi ELÜPS § 70 lg-s 6 nimetatud tegevusgrupile kui haldusorganile peale pandud ülesannete (taotluste hindamine jne) täitmisega. Seega on vastustaja ja kohus põhjendatult leidnud, et kaebaja poolt taotletud kulud ei ole abikõlblikud kulud.
9.Kaebaja üks kesksemaid väiteid on, et märgise „Ehtne Saaremaa“ arendamine on seotud tema kui kohaliku tegevusgrupi poolt välja töötatud kohaliku arengu strateegiaga, mille on heaks kiitnud Maaeluministeerium. Kaebaja on apellatsioonkaebuses rõhutanud märgise tähtsust, väites, et see on kaasa aidanud kohalike elanike poolt toetusetaotluste esitamisele. Ta nimetab seda mitte meetme elluviimiseks, vaid kõrvaltegevuseks. See kõik ei väära aga asjaolu, et veebipoe arendamine ei ole käsitatav tegevusgrupi abikõlbliku kuluna määruse nr 11 § 16 lg 2 ja 3 mõttes. Veebipoe arendamine on ilmselgelt suunatud eeskätt märgisega „Ehtne Saaremaa“ tähistatud toodete müümisele ja seega veebipoe pidaja ning läbi selle oma kaupu müüvate tootjate käibe suurendamisele, kuid mitte kaebajale kui kohalikule tegevusgrupile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisele.
10.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, et halduskohus samastas ekslikult erinevad mõisted seoses märgise arendamisega. Tegelikult on halduskohus öelnud üksnes seda, et märgis on strateegias küll nimetatud, kuid igale strateegias nimetatud eesmärgile vastab oma meede. Märgise „Saaremaa Ehtne“ arendamiseks on ette nähtud toetus meetme 3 „Piirkonna arengut ja ettevõtlust edendav ühistegevus ja koostöö“ raames (halduskohtu otsuse p 17). Seega ei ole halduskohus mõisteid ekslikult samastanud. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja esitanud samade kulude väljamaksmiseks taotluse ka projektitoetuse raames (tl 21p). See näitab, et ka kaebaja pidas vaidlusaluseid kulusid pigem projektitoetuse alla kuuluvateks.
11.Kaebaja on püüdnud näidata vaidlusaluseid kulusid ka tegevuspiirkonna elavdamise kuludena. Siin on aga oluline tähele panna, et nagu eelnevalt märgitud, eristab määruse nr 11 § 16 tegevusgrupi jooksvaid kulusid (lg 2) ja tegevuspiirkonna elavdamise kulusid (lg 3). Veebilehe arendamise kulud, mille hüvitamist taotleb kaebaja, kuuluvad tegevusgrupi jooksvate kulude hulka (§ 16 lg 2 p 10). Tegevuspiirkonna elavdamiseks tehtavate kulude hulgas (§ 16 lg 3) ei ole üldse veebilehe arendamist ega midagi samaväärset ära nimetatud. Seega ei ole veebilehe arendamine juba seetõttu käsitatav tegevuspiirkonna elavdamiseks tehtud kuluna ning ringkonnakohus kaebaja sellekohastel väidetel pikemalt ei peatu.
12.Eeltoodust tulenevalt ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. Kaebaja menetluskulu apellatsiooniastmes (928,25 eurot) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.