lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2716/24

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2716/24
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4304
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2716

Haldusasi

Ruumab OÜ kaebus tunnistada kehtetuks riigihankes „Kehtivate detailplaneeringute digiteerimise II etapi läbiviimine“ (viitenumber 276113) Riigi Tugiteenuste Keskuse 27.08.2024 otsused, millega hankija lükkas tagasi Ruumab OÜ pakkumuse ning tunnistas OÜ Geodata Arendus pakkumuse edukaks, ning tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.09.2024 otsus nr 169-24/276113

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – Ruumab OÜ, seaduslik esindaja Mati Tee Vastustaja (hankija) – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindajad Kati Eller ja Triinu Eismel Kolmas isik – Geodata Arendus OÜ, lepinguline esindaja v.adv Kristjan Aava

Asja läbivaatamine

30.10.2024 istungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta Ruumab OÜ kaebus rahuldamata.
3.Mõista Ruumab OÜ-lt Geodata Arendus OÜ kasuks välja menetluskulud summas 980 eurot. Muus osas jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 25.11.2024) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.03.20263-25-4467/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) viis läbi riigihanke „Kehtivate detailplaneeringute digiteerimise II etapi läbiviimine“ (viitenumber 276113), mis on järg eelnevalt läbiviidud riigihankele „Kehtivate detailplaneeringute digiteerimine” (viitenumber 246478), mille tööde teostamine lõppes 23.12.2023.

3-24-2716

2.Riigihankes viitenumbriga 276113 esitati tähtajaks neli pakkumust sh Ruumab OÜ ja Regio OÜ poolt. Kolm pakkumust tunnistati mittevastavaks ning Geodata Arendus OÜ pakkumus tunnistati edukaks ainukese nõuetele vastava pakkumusena. Ruumab OÜ pakkumus loeti hanketingimustele mittevastavaks järgmistel põhjustel: 1) pakkumus ei sisaldanud digiteeritavate omavalitsuste järjekorda; 2) pakkumuses ei olnud kirjeldatud optilise tekstituvastuse ehk OCR metoodikat.
3.Ruumab OÜ esitas vaidlustuse Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO), kuid VAKO 20.09.2024 otsusega 169-24/276113 jäeti Ruumab OÜ vaidlustus rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtusse jõudis 30.09.2024 Ruumab OÜ kaebus nõuetega: 1) tühistada RTK otsused hankes nr 276113, millega Ruumab OÜ pakkumus lükati tagasi ja edukaks tunnistati Geodata Arendus OÜ pakkumus; 2) tuvastada, et riigihangete seadus (RHS) § 189 lõige 2 ei ole kohalduv, sest on EL riigiabi õigusega vastuolus, kui see ei luba tuvastada riigihangete alusdokumentide (RHAD) vastuolu hangetele kehtiva EL riigiabi õigusega konkurentsiseaduse (KonkS) § 42 lg-s 8 nimetatud aja jooksul; 3) nõuda RTK-lt välja dokumendid, mis on seotud riigihanke viitenumbriga 246478 lisatööde tellimise ja akteerimisega; 4) lugeda riigihankes viitenumbriga 276113 kvaliteedi hindamise kriteeriumid, KOV nimekirja esitamise nõue ja OCR metoodika esitamise nõue ebaseaduslikeks; 5) peatada hankelepingu sõlmimine kuni kohtulahendi jõustumiseni hankeasjas; 6) otsustada, et vastustaja ning kaebaja menetluskulud jäävad tervikuna vastustaja kanda.
5.Tallinna Halduskohus võttis 02.10.2024 määrusega menetlusse Ruumab OÜ kaebuse nõuetes: „Tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste Keskuse 27.08.2024 otsused, millega riigihankes „Kehtivate detailplaneeringute digiteerimise II etapi läbiviimine“ (viitenumber 276113) lükati tagasi Ruumab OÜ esitatud pakkumus ning tunnistati edukaks Geodata Arendus OÜ pakkumus, ning tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.09.2024 otsus nr 169-24/276113.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6.Ruumab OÜ seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Hangete kohta kehtivad samaaegselt ja teineteisest sõltumatult RHS ja otsekohalduvana EL toimimise lepingu (ELTL) art 107 ja 108 nõuded riigiabi kohta (vt Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELTL artikli 107 lõike 1 tähenduses, 2016/C262/01, edaspidi riigiabi mõiste teatis). Seega hanke õiguspärasuse kontrollis tuleb kontrollida hanke vastavust mõlemale õiguslikule alusele. Vaidlustatud VAKO otsuses on viidatud, et tulenevalt RHS § 189 lg-st 2 ei saa hanketingimuste osas pretensioone esitada pärast pakkumuste esitamist, kuid EL riigiabiõiguses sellist piirangut ei ole – hanketingimuste ebaseaduslikkus tuleb tuvastada ka juhul, kui enne pakkumuste esitamist ei ole RHAD-i vaidlustatud. RHS § 189 lõige 2 on vastuolus EL õigusega, mis nõuab igal juhul riigiabi mõiste teatises toodud tingimuste täitmist. Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta p 93 teise ja kolmanda lause mõttes nõuab ainupakkuja olukord erilist hoolsust turu hinna määramiseks. RTK keeldus vastamast (vt 30.09.24 vastus Lisas 2), millisel viisil nad täitsid hoolsuskohustust riigihankes viitenumbriga 276113, olukorras, kus ainult üks pakkumus tunnistati vastavaks, mis on olemuselt ainupakkuja olukord. Seetõttu ei ole võimalik väita, et edukaks tunnistatud pakkumuse hindade alusel lepingu sõlmimine ei sisalda riigiabi. KonkS § 42 lg 4 sätestab, et kui antud riigiabi on ebaseaduslik, peab riigiabi andja selle omal algatusel riigiabi saajalt tagasi 2(10)

3-24-2716 nõudma. Olukorras, kus hankemenetluses on ainult üks pakkumus, eeldab sellise pakkumuse edukaks tunnistamine vastavalt ELTL art 108 lg-le 3 Euroopa Komisjoni heakskiitu. Kui Komisjon ei ole sellist edukaks tunnistatud pakkumust heaks kiitnud, siis on tulenevalt ELTL art 108 lg-st 3 keelatud hankelepingut sõlmida. 2) VAKO ja RTK on eksimuses väites, et kaebaja jättis dokumendi esitamata, mistõttu RHS ja kohtupraktika ei luba teha päringut. See seisukoht on ekslik järgmistel põhjustel: ajakava etappidega on esitatud dokument ja pakkuja on pakkumuse esitamisega aktsepteerinud RHAD Lisas 6 toodud omavalitsuse dokumentide digiteerimisega – ehk ka omavalitsuste nimekiri on pakkumuse osa ja hankelepingu lahutamatu osa. Olukorras, kus omavalitsuste nimekiri ja ajakava etappide ja mahtudega on juba pakkumuse osa, siis pakkumuse sisene tööde järjekorra täpsustamine ei ole pakkumuse muutmine – eriti olukorras, kus tööde järjekorra muutmine pärast pakkumuse esitamist on ette nähtud. Pakkumus on esitatud tehnilise kirjelduse (TK) Lisas 6 toodud omavalitsuste planeeringute digiteerimiseks (mis on seal indikatiivsete mahtudega) ning töö järjekorra täpsustamine ei muuda tegelikult pakkumust. 3) Samale teenusele on tehtud kaks hanget, millest esimesel hankel viitenumbriga 246478 ei olnud nõuet, et RHAD lisas 6 esitatud kohalike omavalitsuste (KOV) nimekiri oleks tulnud jagada hankes ettenähtud nelja etapi vahel – ning sellise info puudumine ei olnud takistuseks ei pakkumuse hindamisele ega ka hankelepingu sõlmimisele ning lepingu täitmisele. Puudub igasugune selgitus, miks sama töö teises etapis töö omavalitsuste jaotuseta pakkumuses ei ole hankeleping enam sõlmitav (RHS § 3 lg 1 nõuete rikkumine). Hankelepingu tätimise käigus riigihankes viitenumbriga 246478 suurendati lepingu mahtu kuue täiendava KOV tööde digiteerimisega, mida ei olnud Lisa 6 toodud nimekirjas. Võib eeldada, et lepingu mahu suurendamiseks toimusid läbirääkimised tellija ja kolmanda isiku vahel, mille raames võis tellija avalikustada, mis on tema soovid ja põhimõtted järgnevalt digiteeritavate omavalitsuste osas ning milliste põhimõtete alusel ta soovib järjekorra moodustamist ning mis põhjusel lisati just väljavalitud 6 omavalitsust. Olukorras, kus praegusesse hankesse toodi sisse vastavustingimuste nõue, et pakkuja peab omavalitsused jagama etappidesse ning hankijal on õigus nõuda järjekorra ümbertegemist, annab see eelise kolmandale isikule, kellel on juba eelinfo lepingu muutmise läbirääkimistest ootejärjekorras olevate omavalitsuste kohta ning ka selle kohta, millistel alustel soovib tellija järjekorra tegemist. Seega on RTK loonud riigiabi mõiste teatise p 91 ja 96 keelatud diskrimineeriva olukorra ning sellega andnud eelise pakkumuse esitamisel kolmandale isikule. Vastavustingimuse nõue, et pakkumuse raames peab olema esitatud omavalitsuste jaotus etappidesse ning mida hiljem võib muuta, ei ole seotud lepingu majandusliku eesmärgiga – milleks on saada majanduslikult soodsaim pakkumus. Olukord, kus RHAD tingimuse täitmine (pakkumuses KOV-de nimekirja esitamine) või pakkumuses selle täitmata jätmine (etappidesse jaotuse tegemine pärast hankelepingu sõlmimist) ei mõjuta lepingu majandusliku eesmärgi saavutamist – sest ei mõjuta töömahtu, kvaliteeti, maksumust jne - on riigiabi mõiste teatise p 96 alusel keelatud. Asjaolu, et hankes viitenumbriga 246478 ei olnud etappideks jaotus pakkumuses vajalik ning see ei tekitanud lepingu täitmisel probleeme, tõendab, et tegu on tingimusega, mis ei ole seotud lepingu majandusliku eesmärgiga. 4) Vaidluse sisuks on kas failis „5_1 Skaneerimise metoodika“ oli optilise tekstituvastuse metoodika või ei olnud. RHAD ei määratle, mida RTK metoodika all mõtles. Seetõttu ei ole ka arusaadav, mida mõtleb RTK metoodika sisulise kirjelduse all. Pakkumuse kohaselt optiline tekstituvastus tagatakse KODAK Capture Pro tarkvara kasutamisega, mistõttu pidi olema selge, kuidas optiline tekstituvastus tagatakse. Metoodika sõna tegelikus mõttes ei ole vajalik otsuses kirjeldatud veendumuse saavutamiseks. Üldise teadaoleva infona on OCR ehk tekstituvastus (optical character recognition) tehnoloogia, mille abil digitaalsest pildifailist eraldatakse tekst. Seda võimalust sisaldab skanneri tarkvara, samuti mõned spetsiaalsed 3(10)

3-24-2716 arvutiprogrammid. Seega on valdkonnas üldiselt teada, et optilist tekstituvastus tehakse ainult tarkvaraga. Tarkvara oli pakkumuses nimetatud. Ka hankija, kes vaatab pakkumust üle, peaks saama aru vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavatest asjaoludest. Asjaolu, et RTK väidab, et nad ei ole kompetentsed, et saada hanke korraldajatena iseseisvalt aru üldteadaolevast infost – Kodak Capture Pro tarkvara on kasutusel tekstituvastuseks ‒ ei saa olla argumendiks pakkumuse läbivaatamisel. Sellise arusaamatuse olemasolemisel oleks tulnud teha pakkujale päring, mida ei tehtud. RTK valetab vastuses, et pakkumuses ei ole kirjeldatud Kodak Capture Pro tarkvara ja optilise tekstituvastuse seost. Nagu VAKO otsuse p-s 5.1.5.3 on kirjeldatud, siis see info on esitatud pakkumuse failis „5_1 Skaneerimise metoodika“ töökorraldus p-is 1.4. Seal on otseselt kirjeldatud, et tegevuste tegemiseks sh optiline tärktuvastus, kasutatakse tarkvara Kodak Capture Pro. Optilise tekstituvastuse metoodika esitamise nõue ei ole EL riigiabi õiguses lubatud pakkumuse vastavuse nõue, sest ei oma vastavalt riigiabi mõiste teatise p-le 96 tihedat ja objektiivset seost hankelepingu majandusliku eesmärgiga. 5) Kuna riigiabi õiguse peamiseks eesmärgiks on tehingu puhul õiglase turuhinna saavutamine (riigiabi mõiste teatise p 74 ja 76), siis hindepunktide andmine kvaliteedi eest võimaldab kõrgema kvaliteediga pakkujal küsida ka kuni 42,8% kõrgemat töö hinda, aga hinna põhjendamiseks sh liigse kompenseerimise vältimiseks peaks olema sellega seotud ka kvaliteediga seotud kulud. Kui kvaliteedi tagamisega selliseid kulusid ettevõttel ei teki või tellijal ei teki tegelikke ja tõendatavaid täiendavaid kulusid seoses kvaliteediga, siis ei ole põhjendatud ka hindamiskriteeriumitega ettevõttele kõrgema hinnaga rahalise eelise andmine. RHAD sisaldab juba põhjalikke kvaliteedinõudeid ning tellija ei ole põhjendanud, millist lisakvaliteeti ta otsib, mida ta kavatses hinnata. RTK kasutab põhimõtteliselt EL riigiabi õiguses keelatud lähenemist, kui hindab töö elluviimise ajakava ja kirjeldust ning projektijuhtimise kirjeldust, sest mitte ükski neist kriteeriumitest ei mõjuta tegelikult elluviidava töö maksumust. Parem projektijuhtimise kirjeldus või elluviimise ajakava (mis on veel tagantjärgi muudetav) ei ole seotud ettevõtte kuludega hankelepingu täitmisel. Tingimus peab tihedalt ja objektiivselt olema seotud lepingu majandusliku eesmärgiga – vt riigiabi mõiste teatise p-d 74 ja 96. 6) RTK on tekitanud eelmise hanke kvaliteedihindamise tulemuste salastamisega olukorra, kus ainult esimese etapi hanke võitjal on info, mis tasemel on tema kvaliteedi tagamise süsteem antud pakkuja jaoks. RTK info avalikustamise poliitika on siin tekitanud olukorra, mis annab selge eelise kolmandale isikule, kes on hankelepingut juba täitnud. Selline eelise andmine RTK poolt on läbi riigiabi mõiste teatise p 76, 91 ja 96 nõuete rikkumise tõttu keelatud.

7.Riigi Tugiteenuste Keskus palub jätta kaebuse rahuldamata. 1) Juhul, kui riigihanke menetlusest huvitatud ettevõtja ei ole RHAD-s sisalduvaid tingimusi õigeaegselt, so RHS § 189 lg-s 2 sätestatud tähtajal vaidlustanud, kaotab ta võimaluse tugineda tingimuse võimalikule õigusvastasusele hiljem, mõne riigihanke menetluse käigus esitatava teise kaebuse raames. Õiguskaitsemeetmete direktiivide (89/665/EMÜ, 92/13/EMÜ ja 2007/66/EÜ) eesmärke oleks võimatu saavutada, kui ettevõtjatel oleks lubatud igas hankemenetluse staadiumis viidata riigihankeid käsitlevate õigusnormide rikkumisele, kohustades hankijat rikkumiste parandamiseks kogu menetlust uuesti alustama. 2) Vaidlust ei ole küsimuses, et pakkuja pidi nii riigihanke 276113 Teenuse kirjelduse vastavustingimuse p-i 2 kui ka TK p-i 7.1 kohaselt esitama pakkumuses ajakava, millest muuhulgas pidi nähtuma KOV-de jagamine etappidesse ja kaebaja pakkumuses esitatud ajakavast seda teavet ei nähtu. Kaebaja väidab kaebuses, et vaatamata asjaolule, et tema pakkumuses esitatud ajakavas ei sisaldunud KOV-de jagamist etappidesse, oleks hankija 4(10)

3-24-2716 pidanud andma kaebajale võimaluse see puudus selgitustega kõrvaldada. Seega kinnitab ka kaebaja ise vastava info puudumist oma pakkumuses ning seetõttu taandub küsimus sellele, kas teavet, mis pidi olema esitatud pakkumuses, võis esitada selgituste andmise käigus hiljem. RHS sätted ei võimalda selgitustega esitada sisulisi andmeid, mis pidid sisalduma juba pakkumuses endas. Selgitustega võib kõrvaldada kas sisulistes andmetes sisalduvaid ebaselgusi või mittesisulisi puudusi. Selgitustega ei ole lubatud esitada täiesti uusi andmeid, mis pidid RHAD-s sätestatud tingimuste kohaselt sisalduma algses pakkumuses. See, et pakkumuse ajakavas oli esitamata kohalike KOV-de jagamine etappidesse, oli sisuline puudus. Pakkumuse sisu ei hõlma sugugi vaid neid aspekte, mida riigihankes pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt hinnatakse või mis võivad pakkumuse maksumust mõjutada, vaid pakkumuse sisuline muutmine on igal juhul keelatud, sh ei ole lubatud kõrvaldada selgitustega selliseid minetusi pakkumuse esitamisel, mis välistavad pakkumuse hankemenetluses vastavaks tunnistamise. Hankijal puudub kaalutlusõigus pakkumuse tagasi lükkamiseks, kui pakkumuses esinevad RHS § 114 lg 2 esimeses lauses nimetatud, s.o sisulised puudused. VAKO on oma otsuses antud asjas õigesti leidnud, et kuigi TK-s on läbivalt ette nähtud võimalus ajakava täpsustamiseks (v.a etappide lõpptähtajad), ei tähenda see, et pakkujad oleksid võinud jätta (esialgse) ajakava või RHAD-is nõutavate andmetega ajakava pakkumuses üldse esitamata. 3) Vastavalt riigihanke 276113 Teenuse kirjelduse punktile 4d pidi pakkuja pakkumuse koosseisus esitama optilise tekstituvastuse metoodika kirjelduse. Vastustaja on oma vaidlusaluses otsuses lükanud pakkumuse tagasi muuhulgas põhjendusega, et metoodika kirjeldust pakkumuses ei sisaldunud, kaebaja aga väidab oma kaebuses, et see on esitatud pakkumuse dokumendis „5_1_Skaneerimise metoodika töökorraldus projektijuhtimine ja kvaliteedi tagamine“. Lisaks väidab kaebaja, et olukorras, kus vastustaja ei pruukinud aru saada metoodika kirjeldusest, pidi ta esitama kaebajale selgituspäringu, mida vastustaja aga ei teinud. Kaebaja viidatud dokumendis „5_1_Skaneerimise metoodika töökorraldus projektijuhtimine ja kvaliteedi tagamine“ on märgitud järgmist: „Tekstilistel dokumentidel teostatakse peale skaneerimist automaatne teksti tärktuvastus (OCR) ja salvestatakse failid vastavalt hankes kirjeldatud struktuurile ja failinimetustele PDF/A 1.7 formaati.“ Skaneerimise tööprotsessi kirjelduses on märgitud järgmist (kirjapilt muutmata): „Skaneerija valib skaneerimisprofiili ja sisestab KODAK Capture Pro tarkvarasse failide metaandmed vastavalt „Tehniline kirjeldus“ toodud nõuetele; Skaneerija skaneerib detaiplaneeringu leheküljed sõltuvalt formaadist ja seisundist kas söötjaskänneriga, lameskänneriga või laiformaatskänneriga, võttes arvesse „Tehnilises kirjelduses“ toodud skaneerimise tingimusi. Skaneeritud detailplaneeringute tärktuvastus, kataloogipuu, failinime, väljundid TIFF ja PDF/A formaat moodustatakse peale iga detailplaneeringu skaneerimisetapi lõppu.“ Kaebaja väidab sisuliselt, et pelgalt tarkvara nimetamisest oleks vastustaja pidanud mõistma, millise metoodikaga optiline tekstituvastus saavutatakse ja juhul, kui see jäi arusaamatuks, oleks vastustaja pidanud andma kaebajale selgituspäringuga võimaluse seda selgitada. Pakkuja viidatud dokumendis on pelgalt nimetatud, et optiline tekstituvastus teostatakse, ent esitatust ei nähtu, kuidas on viidatud tarkvara seotud optilise tekstituvastuse teostamisega või millise metoodikaga optiline tekstituvastus saavutatakse. Metoodika kirjeldus ei saa seisneda üksnes kasutatava tarkvara nimetamises, kusjuures tarkvara ei ole pakkumuses seostatud optilise tekstituvastuse teostamisega. Seose nimetatud tarkvara kasutamise ja optilise tekstituvastuse teostamise vahel on kaebaja kirjeldanud alles VAKO-le esitatud vaidlustuses.

8.Geodata Arendus OÜ palub jätta kaebuse rahuldamata. 1) Võrreldes seisukohtadega vaidlustusmenetluses, on kaebaja enda õiguslikku positsiooni kaebuses muutnud ning leiab, et vaidlusaluse hanke TK punkti 7.1 juures märgitud nõue, et töövõtja esitab teenuse kirjelduses ajakava, kus digiteeritavad KOV-d on jagatud etappidesse, 5(10)

3-24-2716 on täidetud seeläbi, et kaebaja on aktsepteerinud RHAD-i, s.h alusdokumentide hulgas (lisas 6) avaldatud KOV-de nimekirja. Kaebaja on esitanud väga meelevaldse tõlgenduse hanketingimuste täitmise osas eesmärgiga kõrvaldada enda pakkumuses esinevaid sisulisi puudusi. Pakkumus pidi sisaldama ajakava, kus digiteeritavad KOV-id pidid olema jagatud etappidesse. Tellijal võis olla hiljem võimalus ajakava täpsustada ja kooskõlastada. Ajakava täpsustamine eeldab aga ajakava olemasolu. Võttes arvesse, et kaebaja ei ole ise mistahes vormis esitanud hankes nõutud ajakava, kus digiteeritavad KOV-d oleks jagatud etappidesse, on tegemist sisulise puudusega, mida ei saa kõrvaldada hankedokumentidega nõustumusega. Puutuvalt kaebaja viitesse, et varasemates hangetes ei ole hankija ajakava esitamist nõudnud, tuleb esile tuua, et varasemate hangete hanketingimused ei ole vaidlusaluses hankes asjakohased ning hanketingimuste täpne selgekstegemine on pakkuja hoolsuskohustuse osa. 2) Puutuvalt optilise tekstituvastuse rakendamise metoodikasse, siis nägid vastavustingimused ette, et pakkumises tuli esitada vektoriseeritud andmete koostamise ja korrastamise kvaliteedi tagamise metoodika kirjeldus, s.h optilise tekstituvastuse rakendamise metoodika. Kaebaja hinnangul vastab vektoriseeritud andmete koostamise ja korrastamise kvaliteedi tagamise metoodika kirjeldusele see, et kaebaja on enda pakkumuses viidanud tarkvarale Kodak Capture Pro. Pelgalt viide tarkvarale on ebapiisav ning ei täida hanketingimustes esitatud nõuet, mille kohaselt tuli kirjeldada andmete koostamise ja korrastamise kvaliteedi metoodikat. 3) Kaebusest ei nähtu, et vaidlusaluse riigihanke tingimused tekitaksid mõnele pakkujale, s.h OÜ-le Geodata Arendus ebaõiglase eelise ning ebaõige on ka kaebaja meelevaldne oletus, et kolmandale isikule on varasema riigihanke lepingu täitmise raames saanud teatavaks oluline eelinfo, mis andis eelise käesolevas riigihankes pakkumuse koostamisel, sealhulgas ka hankedokumentides nõutud dokumentide vormistamisel. Kaebaja loob enda kaebuses kunstlikult ja meelevaldselt olukordi, justkui oleks kolmas isik ja hankija pidanud varasema hankelepingu täitmise ajal läbirääkimisi uue planeeritava hanke tingimuste üle, kuid sellised oletused on kantud vaid soovist tekitada vaidlus hanketingimuste lubatavuse üle olukorras, kus hanketingimuste vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Ühegi riigiabi andmise kriteeriumi (nn Altmarki kriteeriumid) suhtes käesolevas hankes ei ole eksitud, see tähendab, et riigihange viidi läbi avalikult ning hankelepingus ettenähtavad kohustused olid selgelt määratletud, mistõttu ei ole kaebaja etteheited lubamatu riigiabi osas asjakohased. Olukorras, kus kaebaja on jätnud hanketingimustes nõutud teenuse kirjelduse esitamata või nõutud dokumendid esitamata, on ebaõige järeldada, et sellise kirjelduse nõue on konkurentsi piirav või et tegemist on lubamatu riigiabiga. Võttes arvesse, et vaidlusaluses hankes on pakkumuste esitamise tähtaeg möödunud, siis on möödunud ka riigihankes 276113 avaldatud hanketingimuste vaidlustamise tähtaeg.

KOHTU PÕHJENDUSED

9.Tallinna Halduskohus jättis käesolevas asjas 15.10.2024 määrusega rahuldamata Ruumab OÜ taotluse nõuda RTK-lt välja dokumendid, mis on seotud riigihanke viitenumbriga 246478 lisatööde tellimise ja akteerimisega. Kohus tõi välja, et hankija tegevused ja otsused eelnevalt läbiviidud riigihankes „Kehtivate detailplaneeringute digiteerimine” (viitenumber 246478), mille tööde teostamine lõppes 23.12.2023, ei saa kuidagi mõjutada käesolevas asjas vaidlustatud hankija otsuste õiguspärasust (määruse p 4). Seetõttu tuleb läbivalt jätta tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad lubamatut hankelepingu muutmist või muid õiguserikkumisi riigihankes viitenumbriga 246478.
10.Oma 15.10.2024 määruses adresseeris halduskohus ka kaebaja kohtumenetluses esitatud väiteid seonduvalt lubamatu riigiabi andmisega. Kohus tõi välja, et kaebaja on 6(10)

3-24-2716 kohtumenetluses esitanud uue põhjendusliini lubamatust riigiabist, mis toetub peaasjalikult sellele, et hankes viitenumbriga 276113 jäi pakkumuste sisulisel hindamisel alles ainult üks nõuetekohane pakkumus (kolmanda isiku pakkumus), mis tunnistati ka edukaks. Kohus ei pidanud võimalikuks kasvatada riigihankemenetlusest hoopis uut vaidlust riigiabi andmise lubatavuse üle (määruse p 4). Kohus on jätkuvalt seda meelt, leides, et lubatava õigusvastase riigiabi andmise argumendil ei saa RHS-s ja HKMS-s hankemenetlusele kehtestatud eriregulatsiooni kõrvale jätta, sealhulgas nõudeid, et RHAD-i saab vaidlustada üksnes enne pakkumuste esitamise tähtaega (vt RHS § 189 lg 2,) ning et kohtumenetluses saab vaidlustada hankija otsuseid alustel ja ulatuses, milles need on eelnevalt nõuetekohaselt vaidlustatud ( vt HKMS § 47 lg 1, HKMS § 268 lg 4). Praegu on kaebaja alles kohtumenetluses lisanud uue iseseisva aluse, miks hankija ei oleks kolmanda isiku pakkumust tohtinud edukaks tunnistada. Kaebajal ei olnud takistusi vastavaid argumente esitada VAKO-le, sest kõik see teave pidi olema varasemalt teada. Seega tuleb kaebaja väited RHAD vastuolust EL riigiabi reeglitega jätta tähelepanuta. Kohus siiski märgib, et isegi juhul, kui kaebaja väiteid RHAD vastolust riigiabi reeglitega käsitleda sisuliselt, ei viiks need kaebuse rahuldamiseni. Riigikohus on leidnud, et keelatud riigiabi ei muuda iseenesest hankemenetlust õigusvastaseks. Kui pakkujale antud riigiabi ei too kaasa põhjendamatult madalat pakkumust, ei ole hankija kohustatud teda hankemenetlusest kõrvaldama ning puudub ka alus tema pakkumuse kõrvale jätmiseks (RKHKo 17.10.2019, 3-16-1603, p 16 ja seal viidatud praktika). Käesolevas asjas ei ole kaebaja väitnud, et kolmas isik on esitanud põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse (saadud riigiabi tõttu), vastupidiselt, kaebaja leiab, et avalik huvi on saanud kahjustatud seeläbi, et hankija aktsepteeris kallima pakkumuse kui kaebaja esitas. Seega hankija otsuseid pakkumuste vastavuse hindamisel või edukaks tunnistamisel võimalik riigiabi andmine ei mõjutanud, vaid küsimus taandub üksnes sellele, kas allesjäänud ühe pakkujaga hankemenetlust iseenesest saab käsitleda riigiabi andmisena. Kohus sellega ei nõustu. Asjaolu, et hankemenetluse käigus on hankija kõrvaldanud RHAD nõuetele mittevastavad pakkumused, ei muuda toimunud võistlevat pakkumuste esitamist olematuks. See, kui kõrvaldati nõuetele mittevastavad pakkumused ja hankelepinguni jõudis kõrgema maksumusega pakkumus, ei muuda hankelepingu alusel makstavaid summasid riigiabiks. Riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu art 107 mõttes on üldiselt tegemist, kui ettevõtjale tehakse valikuliselt ja eelist andvaid makseid riiklikest vahenditest nt kasu, mida ettevõtja ei saaks tavalistes turutingimustes, sh kasu ilma piisava vastusoorituseta. (vt RKHKo, 24.01.2024, 3-21-958, p 23). Käesoleval juhul ei ole tehtud valikulisi ega eelist andvaid makseid, sest RHAD nõuetele mittevastavate pakkumuste kõrvaldamine on hankija kohustus ning hankemenetlusse alles jäänud nõuetekohane pakkuja ei tohiks kannatada selle tõttu, kui tema konkurendid on esitanud RHAD-i eiravaid pakkumusi. Poleks põhjendatud tunnistada hankemenetlus kehtetuks (seda kaebaja sisuliselt soovib) põhjendusel, et menetlusest kõrvaldati RHAD-le mittevastavad pakkumused. Nõustuda ei saa kaebajaga, et RHS § 189 lg 2 on vastuolus EL õigusega. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et olukorras, kus hankemenetluses jääb alles üksnes üks pakkumus, eeldab hankelepingu sõlmimine Euroopa Komisjoni heakskiitu. Kaebaja vastav seisukoht ei ole põhjendatud. Kaebaja põhjendustest ei ole kuidagi äratuntav, kuidas RHAD-s fikseeritud KOV-de etappidesse jagamise nõue oleks riigiabi reeglitega vastolus. Tegemist on kõigile pakkujatele ühtviisi kohalduva neutraalse nõudega, mis ühtegi pakkujat ei eelista. Väide, et kolmandal isikul hanke I etapi täitjana võis olla parem ettekujutus tööde mahtudest ja tööprotsessi korraldusest, ei välista kuidagi, et teised pakkujad ei oleks olemasoleva teabe ja enda varasema töökogemuse pinnalt saanud RHAD-s nõutud tegevuskava esitada ‒ lähteandmed (KOV-de arv, eeldatav tööde maht, lepingu tähtaeg) olid kõigile teada, kellelegi polnud tehtud 7(10)

3-24-2716 takistusi hankida täiendavat infot. Seda enam, et tegevuskava oli esialgne ning töö käigus sai seda korrigeerida. Kaebaja väited kolmanda isiku eelistamisest on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus toob täiendavalt välja, et riigiabi andmisega tekitatud kahju hüvitamist on konkurendil liikmesriigi kohtus võimalik nõuda sõltumata Euroopa Komisjoni eripädevusest ja sellest, kas riigiabi mõjutas sellega seotud riigihanke õiguspärasust (RKHKo 17.10.2019, 3-16-1603, p 12). Seega, kui kaebaja leiab, et kolmandale isikule on antud lubamatut riigiabi, on tal võimalik nõuda endale tekitatud kahju hüvitamist, kuid vastavat nõuet tulen käsitleda eraldiseisvana ning see ei saa mõjutada käesolevas asjas vaidlustatud hankija otsuste õiguspärasust.

11.Vastavalt riigihankes viitenumbriga 276113 sätestatud vastavustingimusele pidi pakkuja esitama teenuse kirjelduse, mis pidi sisaldama vähemalt tingimuse punktides 1-4 toodud kirjeldusi. Vastavalt tingimuse punkti 2 alapunktis a. nimetatud tingimusele pidi pakkuja esitama kogu projekti ajakava, sh etappide jaotuse koos iga etapi kestusega, mis on realistlikult elluviidav kõigi detailplaneeringute digiteerimiseks, seejuures KOV-de jagamine etappidesse. VAKO leidis oma otsuses, et pakkuja pidi nii Teenuse kirjelduse vastavustingimuse p-i 2 kui ka TK p-i 7.1 kohaselt esitama pakkumuses ajakava, millest muuhulgas pidi nähtuma KOV-de jagamine etappidesse. Vaidlustaja pakkumuses on esitatud ajakava ilma selleta, st vaidlustaja pakkumuses esitatud ajakavast ei nähtu KOV-de jagamine etappidesse (VAKO otsuse p 8.4.1). Seda VAKO järeldust vaidlustatud ei ole. VAKO asus seisukohale, et nimetatud puudus vaidlustaja pakkumuses on ilmne, mis tähendab, et hankija on õigesti tuvastanud RHAD-is nõutud andmete esitamata jätmise vaidlustaja pakkumuses (sealsamas). VAKO asus seisukohale, et hankija ei pidanud olukorras, kus vaidlustaja esitatud ajavakavas puudusid RHAD-is nõutud andmed KOV-de jagamise kohta etappidesse, vaidlustajalt selgitusi küsima ja ta ei rikkunud selgituste küsimata jätmisega kaalutlusreegleid, kuna talle oli vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel selge, et puudus pakkumuses on sisuline ja see ei ole selgitustega kõrvaldatav (vt VAKO otsuse p 8.4). Kohus jagab VAKO seisukohta. VAKO seisukoht vastab RHS sättele ja mõttele ja on kooskõlas kohtupraktikaga. Nõustuda ei saa kaebajaga selles, et pakkumuse vastavus RHAD-le on tuletatav juba sellest, et pakkuja on pakkumuse esitamisega aktsepteerinud RHAD Lisas 6 toodud omavalitsuse dokumentide digiteerimisega – ehk ka omavalitsuste nimekiri on pakkumuse osa ja hankelepingu lahutamatu osa. Olukorras, kus RHAD nägi selgesõnaliselt ette vastava KOVde etappidesse jagamise ajakava esitamise ja seda ei ole esitatud, ei saa RHAD nõude täitmist tuletada pelgalt faktist, et kaebaja on pakkumust esitades hanke tingimustega nõustunud. Kohtu hinnangul on hankija jätnud vastavustingimustes ja TK-s esitatud konkreetse nõude täitmata. Kaebajal ei saanud vastavustingimusi ja TK-d lugedes tekkida mõistlikku alust arvamuseks, et KOV-de etappidesse jagamise ajakava ei tule esitada. Kohus nõustub vastustajaga, et selgitustega ei ole lubatud esitada täiesti uusi andmeid, mis pidid RHAD-s sätestatud tingimuste kohaselt sisalduma algses pakkumuses. Kuigi TK-s on läbivalt ette nähtud võimalus ajakava täpsustamiseks (v.a etappide lõpptähtajad), ei tähenda see, et pakkujad oleksid võinud jätta (esialgse) ajakava või RHAD-is nõutavate andmetega ajakava pakkumuses üldse esitamata. Asjaolu, et hanke I etapi RHAD sellist tingimust ei sisaldanud, ei tähenda, et hankijal ei oleks olnud õigust soovi korral sellist nõuet kehtestada või et seda nõuet oleks võimalik jätta kõrvale, väites nt, et see on vastuolus riigiabi reeglitega. Kohtu hinnangul võinuks kaebaja RHAD nõude täita ilma olulise pingutuseta, sest tööde mahud ja hankelepingu kestus oli avalikustatud.
12.Kuna VAKO otsus KOV-de etappidesse jagamise ajakava esitamata jätmise osas on õiguspärane, tuleb kaebus jätta igal juhul rahuldamata, sõltumata sellest, kas hankija teine 8(10)

3-24-2716 etteheide ‒ pakkumuses ei olnud kirjeldatud optilise tekstituvastuse ehk OCR metoodikat ‒ oli põhjendatud või mitte. Ebavajalik on hinnata, kas iseseisva alusena olnuks see pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel piisav. Siiski ei ole kahtlust selles, et RHAD-s selgesõnaliselt nõutud metoodika kirjeldust kaebaja ei esitanud. Kaebaja esitas info kasutatava tarkvara kohta, kuid mitte kasutatada metoodika kirjeldust. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebajale jäi ebaselgeks, mida tähendab RHAD-s nõutud metoodika kirjeldus, võinuks kaebaja seda hankijalt üle küsida. Kuna RHAD nõudis vabas vormis kirjeldust ja seda ei esitatud, on vähemasti formaalne mittevastavus olemas. Kohtuistungil esitas vastustaja ka kolmanda isiku pakkumuses esitatud OCR metoodika kirjelduse. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et pelgalt viide tarkvarale on ebapiisav ning ei täida hanketingimustes esitatud nõuet, mille kohaselt tuli kirjeldada andmete koostamise ja korrastamise kvaliteedi metoodikat.

13.Kohus toob täiendavalt välja, et haldusasjas esindas kaebajat kohtuistungil X, kes on kaebuse kohaselt Ruumab OÜ arendusjuht. HKMS § 31 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline halduskohtumenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Juriidilise isiku seaduslikuks esindajaks on juriidilise isiku juhatus või seda asendav organ (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1). E-äriregistri andmetel on Ruumab OÜ esindusõigus juhatuse liikmel Mati Teel. X ei ole e-äriregistrist nähtuvalt kaebaja esindusõiguslik isik. Kohtule arusaadavalt käsitleb kaebaja X kui volitatud esindajat ‒ ta on koos Mati Teega allkirjastanud kaebuse. Kohus märgib, et HKMS §-s 32 on sätestatud, kes võivad halduskohtumenetluses olla volitatud esindajaks. Kohtul puudub teadmine, kas X vastaks mõnele HKMS § 32 lg-s 1 loetletud alusele, näiteks kas tal on õigusteaduslik kõrgharidus (HKMS § 32 lg 1 p 2). Juhul, kui isikul puudub õigusalane kõrgharidus, on võimalik tema kaasamine nõustajana (HKMS § 36). Nõustaja võib esineda kohtus koos menetlusosalisega ja anda selgitusi, kuid nõustaja ei saa teha menetlustoiminguid ega esitada taotlusi (HKMS § 36 lg 2). Kaebajal tuleb seda edasises menetluses silmas pidada, st kui X teeb kaebaja nimel avaldusi, tuleb tal tõendada enda vastavust HKMS § 32 lg-le 1 või volitab kaebaja teda olema üksnes nõustaja.
14.Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.
15.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebuse esitaja kahjuks, tuleb kaebuse esitajal hüvitada teiste menetlusosaliste menetluskulud. Vastustaja pole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kolmas isik taotleb 22.10.2024 menetlusdokumendi kohaselt õigusabikulude hüvitamist summas 1330 eurot (käibemaksuta). Kulud seonduvad kolmanda isiku esindamisega VAKO-s (3,5 tunni ulatuses, mis oli seotud vaidlustusele vastuse koostamisega (arve nr 20240905, maksumusega 490,00 eurot käibemaksuta), lisaks esindamine Tallinna Halduskohtus kokku 6,0 tunni ulatuses, mis oli seotud kaebusele vastuse koostamisega (arve nr 20241013), maksumusega 840,00 eurot käibemaksuta, st kokku 1330 eurot. Lisaks taotleb kolmas isik 01.11.2024 menetlusdokumendi kohaselt kohtuistungil osalemisega seotud kulude hüvitamist summas 140 eurot (käibemaksuga). Kohus märgib, et VAKO mõistis 20.09.2024 otsusega kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 490 eurot käibemaksuta. Kuna VAKO 20.09.2024 otsus jäi jõusse, ei ole põhjendatud kohtumenetluses enam käsitleda VAKO-s kantud esindaja kulusid. Seega tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõista menetluskulud summas 840+140=980 eurot (käibemaksuta). (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee Kohtunik 9(10)

3-24-2716

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.03.20263-25-4566/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-568/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja