Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. november 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2716
Haldusasi
Ruumab OÜ kaebus tunnistada kehtetuks riigihankes „Kehtivate detailplaneeringute digiteerimise II etapi läbiviimine“ (viitenumber 276113) Riigi Tugiteenuste Keskuse 27.08.2024 otsused, millega hankija lükkas tagasi Ruumab OÜ pakkumuse ning tunnistas OÜ Geodata Arendus pakkumuse edukaks, ning tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.09.2024 otsus nr 169-24/276113
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – Ruumab OÜ, seaduslik esindaja Mati Tee Vastustaja (hankija) – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindajad Kati Eller ja Triinu Eismel Kolmas isik – Geodata Arendus OÜ, lepinguline esindaja v.adv Kristjan Aava
Asja läbivaatamine
30.10.2024 istungil
Käesoleva kohtuotsuse peale võib 10 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates (s.o hiljemalt 25.11.2024) esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 278 lg 1). Vastuapellatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3).
3-24-2716
3-24-2716 nõudma. Olukorras, kus hankemenetluses on ainult üks pakkumus, eeldab sellise pakkumuse edukaks tunnistamine vastavalt ELTL art 108 lg-le 3 Euroopa Komisjoni heakskiitu. Kui Komisjon ei ole sellist edukaks tunnistatud pakkumust heaks kiitnud, siis on tulenevalt ELTL art 108 lg-st 3 keelatud hankelepingut sõlmida. 2) VAKO ja RTK on eksimuses väites, et kaebaja jättis dokumendi esitamata, mistõttu RHS ja kohtupraktika ei luba teha päringut. See seisukoht on ekslik järgmistel põhjustel: ajakava etappidega on esitatud dokument ja pakkuja on pakkumuse esitamisega aktsepteerinud RHAD Lisas 6 toodud omavalitsuse dokumentide digiteerimisega – ehk ka omavalitsuste nimekiri on pakkumuse osa ja hankelepingu lahutamatu osa. Olukorras, kus omavalitsuste nimekiri ja ajakava etappide ja mahtudega on juba pakkumuse osa, siis pakkumuse sisene tööde järjekorra täpsustamine ei ole pakkumuse muutmine – eriti olukorras, kus tööde järjekorra muutmine pärast pakkumuse esitamist on ette nähtud. Pakkumus on esitatud tehnilise kirjelduse (TK) Lisas 6 toodud omavalitsuste planeeringute digiteerimiseks (mis on seal indikatiivsete mahtudega) ning töö järjekorra täpsustamine ei muuda tegelikult pakkumust. 3) Samale teenusele on tehtud kaks hanget, millest esimesel hankel viitenumbriga 246478 ei olnud nõuet, et RHAD lisas 6 esitatud kohalike omavalitsuste (KOV) nimekiri oleks tulnud jagada hankes ettenähtud nelja etapi vahel – ning sellise info puudumine ei olnud takistuseks ei pakkumuse hindamisele ega ka hankelepingu sõlmimisele ning lepingu täitmisele. Puudub igasugune selgitus, miks sama töö teises etapis töö omavalitsuste jaotuseta pakkumuses ei ole hankeleping enam sõlmitav (RHS § 3 lg 1 nõuete rikkumine). Hankelepingu tätimise käigus riigihankes viitenumbriga 246478 suurendati lepingu mahtu kuue täiendava KOV tööde digiteerimisega, mida ei olnud Lisa 6 toodud nimekirjas. Võib eeldada, et lepingu mahu suurendamiseks toimusid läbirääkimised tellija ja kolmanda isiku vahel, mille raames võis tellija avalikustada, mis on tema soovid ja põhimõtted järgnevalt digiteeritavate omavalitsuste osas ning milliste põhimõtete alusel ta soovib järjekorra moodustamist ning mis põhjusel lisati just väljavalitud 6 omavalitsust. Olukorras, kus praegusesse hankesse toodi sisse vastavustingimuste nõue, et pakkuja peab omavalitsused jagama etappidesse ning hankijal on õigus nõuda järjekorra ümbertegemist, annab see eelise kolmandale isikule, kellel on juba eelinfo lepingu muutmise läbirääkimistest ootejärjekorras olevate omavalitsuste kohta ning ka selle kohta, millistel alustel soovib tellija järjekorra tegemist. Seega on RTK loonud riigiabi mõiste teatise p 91 ja 96 keelatud diskrimineeriva olukorra ning sellega andnud eelise pakkumuse esitamisel kolmandale isikule. Vastavustingimuse nõue, et pakkumuse raames peab olema esitatud omavalitsuste jaotus etappidesse ning mida hiljem võib muuta, ei ole seotud lepingu majandusliku eesmärgiga – milleks on saada majanduslikult soodsaim pakkumus. Olukord, kus RHAD tingimuse täitmine (pakkumuses KOV-de nimekirja esitamine) või pakkumuses selle täitmata jätmine (etappidesse jaotuse tegemine pärast hankelepingu sõlmimist) ei mõjuta lepingu majandusliku eesmärgi saavutamist – sest ei mõjuta töömahtu, kvaliteeti, maksumust jne - on riigiabi mõiste teatise p 96 alusel keelatud. Asjaolu, et hankes viitenumbriga 246478 ei olnud etappideks jaotus pakkumuses vajalik ning see ei tekitanud lepingu täitmisel probleeme, tõendab, et tegu on tingimusega, mis ei ole seotud lepingu majandusliku eesmärgiga. 4) Vaidluse sisuks on kas failis „5_1 Skaneerimise metoodika“ oli optilise tekstituvastuse metoodika või ei olnud. RHAD ei määratle, mida RTK metoodika all mõtles. Seetõttu ei ole ka arusaadav, mida mõtleb RTK metoodika sisulise kirjelduse all. Pakkumuse kohaselt optiline tekstituvastus tagatakse KODAK Capture Pro tarkvara kasutamisega, mistõttu pidi olema selge, kuidas optiline tekstituvastus tagatakse. Metoodika sõna tegelikus mõttes ei ole vajalik otsuses kirjeldatud veendumuse saavutamiseks. Üldise teadaoleva infona on OCR ehk tekstituvastus (optical character recognition) tehnoloogia, mille abil digitaalsest pildifailist eraldatakse tekst. Seda võimalust sisaldab skanneri tarkvara, samuti mõned spetsiaalsed 3(10)
3-24-2716 arvutiprogrammid. Seega on valdkonnas üldiselt teada, et optilist tekstituvastus tehakse ainult tarkvaraga. Tarkvara oli pakkumuses nimetatud. Ka hankija, kes vaatab pakkumust üle, peaks saama aru vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavatest asjaoludest. Asjaolu, et RTK väidab, et nad ei ole kompetentsed, et saada hanke korraldajatena iseseisvalt aru üldteadaolevast infost – Kodak Capture Pro tarkvara on kasutusel tekstituvastuseks ‒ ei saa olla argumendiks pakkumuse läbivaatamisel. Sellise arusaamatuse olemasolemisel oleks tulnud teha pakkujale päring, mida ei tehtud. RTK valetab vastuses, et pakkumuses ei ole kirjeldatud Kodak Capture Pro tarkvara ja optilise tekstituvastuse seost. Nagu VAKO otsuse p-s 5.1.5.3 on kirjeldatud, siis see info on esitatud pakkumuse failis „5_1 Skaneerimise metoodika“ töökorraldus p-is 1.4. Seal on otseselt kirjeldatud, et tegevuste tegemiseks sh optiline tärktuvastus, kasutatakse tarkvara Kodak Capture Pro. Optilise tekstituvastuse metoodika esitamise nõue ei ole EL riigiabi õiguses lubatud pakkumuse vastavuse nõue, sest ei oma vastavalt riigiabi mõiste teatise p-le 96 tihedat ja objektiivset seost hankelepingu majandusliku eesmärgiga. 5) Kuna riigiabi õiguse peamiseks eesmärgiks on tehingu puhul õiglase turuhinna saavutamine (riigiabi mõiste teatise p 74 ja 76), siis hindepunktide andmine kvaliteedi eest võimaldab kõrgema kvaliteediga pakkujal küsida ka kuni 42,8% kõrgemat töö hinda, aga hinna põhjendamiseks sh liigse kompenseerimise vältimiseks peaks olema sellega seotud ka kvaliteediga seotud kulud. Kui kvaliteedi tagamisega selliseid kulusid ettevõttel ei teki või tellijal ei teki tegelikke ja tõendatavaid täiendavaid kulusid seoses kvaliteediga, siis ei ole põhjendatud ka hindamiskriteeriumitega ettevõttele kõrgema hinnaga rahalise eelise andmine. RHAD sisaldab juba põhjalikke kvaliteedinõudeid ning tellija ei ole põhjendanud, millist lisakvaliteeti ta otsib, mida ta kavatses hinnata. RTK kasutab põhimõtteliselt EL riigiabi õiguses keelatud lähenemist, kui hindab töö elluviimise ajakava ja kirjeldust ning projektijuhtimise kirjeldust, sest mitte ükski neist kriteeriumitest ei mõjuta tegelikult elluviidava töö maksumust. Parem projektijuhtimise kirjeldus või elluviimise ajakava (mis on veel tagantjärgi muudetav) ei ole seotud ettevõtte kuludega hankelepingu täitmisel. Tingimus peab tihedalt ja objektiivselt olema seotud lepingu majandusliku eesmärgiga – vt riigiabi mõiste teatise p-d 74 ja 96. 6) RTK on tekitanud eelmise hanke kvaliteedihindamise tulemuste salastamisega olukorra, kus ainult esimese etapi hanke võitjal on info, mis tasemel on tema kvaliteedi tagamise süsteem antud pakkuja jaoks. RTK info avalikustamise poliitika on siin tekitanud olukorra, mis annab selge eelise kolmandale isikule, kes on hankelepingut juba täitnud. Selline eelise andmine RTK poolt on läbi riigiabi mõiste teatise p 76, 91 ja 96 nõuete rikkumise tõttu keelatud.
3-24-2716 pidanud andma kaebajale võimaluse see puudus selgitustega kõrvaldada. Seega kinnitab ka kaebaja ise vastava info puudumist oma pakkumuses ning seetõttu taandub küsimus sellele, kas teavet, mis pidi olema esitatud pakkumuses, võis esitada selgituste andmise käigus hiljem. RHS sätted ei võimalda selgitustega esitada sisulisi andmeid, mis pidid sisalduma juba pakkumuses endas. Selgitustega võib kõrvaldada kas sisulistes andmetes sisalduvaid ebaselgusi või mittesisulisi puudusi. Selgitustega ei ole lubatud esitada täiesti uusi andmeid, mis pidid RHAD-s sätestatud tingimuste kohaselt sisalduma algses pakkumuses. See, et pakkumuse ajakavas oli esitamata kohalike KOV-de jagamine etappidesse, oli sisuline puudus. Pakkumuse sisu ei hõlma sugugi vaid neid aspekte, mida riigihankes pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt hinnatakse või mis võivad pakkumuse maksumust mõjutada, vaid pakkumuse sisuline muutmine on igal juhul keelatud, sh ei ole lubatud kõrvaldada selgitustega selliseid minetusi pakkumuse esitamisel, mis välistavad pakkumuse hankemenetluses vastavaks tunnistamise. Hankijal puudub kaalutlusõigus pakkumuse tagasi lükkamiseks, kui pakkumuses esinevad RHS § 114 lg 2 esimeses lauses nimetatud, s.o sisulised puudused. VAKO on oma otsuses antud asjas õigesti leidnud, et kuigi TK-s on läbivalt ette nähtud võimalus ajakava täpsustamiseks (v.a etappide lõpptähtajad), ei tähenda see, et pakkujad oleksid võinud jätta (esialgse) ajakava või RHAD-is nõutavate andmetega ajakava pakkumuses üldse esitamata. 3) Vastavalt riigihanke 276113 Teenuse kirjelduse punktile 4d pidi pakkuja pakkumuse koosseisus esitama optilise tekstituvastuse metoodika kirjelduse. Vastustaja on oma vaidlusaluses otsuses lükanud pakkumuse tagasi muuhulgas põhjendusega, et metoodika kirjeldust pakkumuses ei sisaldunud, kaebaja aga väidab oma kaebuses, et see on esitatud pakkumuse dokumendis „5_1_Skaneerimise metoodika töökorraldus projektijuhtimine ja kvaliteedi tagamine“. Lisaks väidab kaebaja, et olukorras, kus vastustaja ei pruukinud aru saada metoodika kirjeldusest, pidi ta esitama kaebajale selgituspäringu, mida vastustaja aga ei teinud. Kaebaja viidatud dokumendis „5_1_Skaneerimise metoodika töökorraldus projektijuhtimine ja kvaliteedi tagamine“ on märgitud järgmist: „Tekstilistel dokumentidel teostatakse peale skaneerimist automaatne teksti tärktuvastus (OCR) ja salvestatakse failid vastavalt hankes kirjeldatud struktuurile ja failinimetustele PDF/A 1.7 formaati.“ Skaneerimise tööprotsessi kirjelduses on märgitud järgmist (kirjapilt muutmata): „Skaneerija valib skaneerimisprofiili ja sisestab KODAK Capture Pro tarkvarasse failide metaandmed vastavalt „Tehniline kirjeldus“ toodud nõuetele; Skaneerija skaneerib detaiplaneeringu leheküljed sõltuvalt formaadist ja seisundist kas söötjaskänneriga, lameskänneriga või laiformaatskänneriga, võttes arvesse „Tehnilises kirjelduses“ toodud skaneerimise tingimusi. Skaneeritud detailplaneeringute tärktuvastus, kataloogipuu, failinime, väljundid TIFF ja PDF/A formaat moodustatakse peale iga detailplaneeringu skaneerimisetapi lõppu.“ Kaebaja väidab sisuliselt, et pelgalt tarkvara nimetamisest oleks vastustaja pidanud mõistma, millise metoodikaga optiline tekstituvastus saavutatakse ja juhul, kui see jäi arusaamatuks, oleks vastustaja pidanud andma kaebajale selgituspäringuga võimaluse seda selgitada. Pakkuja viidatud dokumendis on pelgalt nimetatud, et optiline tekstituvastus teostatakse, ent esitatust ei nähtu, kuidas on viidatud tarkvara seotud optilise tekstituvastuse teostamisega või millise metoodikaga optiline tekstituvastus saavutatakse. Metoodika kirjeldus ei saa seisneda üksnes kasutatava tarkvara nimetamises, kusjuures tarkvara ei ole pakkumuses seostatud optilise tekstituvastuse teostamisega. Seose nimetatud tarkvara kasutamise ja optilise tekstituvastuse teostamise vahel on kaebaja kirjeldanud alles VAKO-le esitatud vaidlustuses.
3-24-2716 on täidetud seeläbi, et kaebaja on aktsepteerinud RHAD-i, s.h alusdokumentide hulgas (lisas 6) avaldatud KOV-de nimekirja. Kaebaja on esitanud väga meelevaldse tõlgenduse hanketingimuste täitmise osas eesmärgiga kõrvaldada enda pakkumuses esinevaid sisulisi puudusi. Pakkumus pidi sisaldama ajakava, kus digiteeritavad KOV-id pidid olema jagatud etappidesse. Tellijal võis olla hiljem võimalus ajakava täpsustada ja kooskõlastada. Ajakava täpsustamine eeldab aga ajakava olemasolu. Võttes arvesse, et kaebaja ei ole ise mistahes vormis esitanud hankes nõutud ajakava, kus digiteeritavad KOV-d oleks jagatud etappidesse, on tegemist sisulise puudusega, mida ei saa kõrvaldada hankedokumentidega nõustumusega. Puutuvalt kaebaja viitesse, et varasemates hangetes ei ole hankija ajakava esitamist nõudnud, tuleb esile tuua, et varasemate hangete hanketingimused ei ole vaidlusaluses hankes asjakohased ning hanketingimuste täpne selgekstegemine on pakkuja hoolsuskohustuse osa. 2) Puutuvalt optilise tekstituvastuse rakendamise metoodikasse, siis nägid vastavustingimused ette, et pakkumises tuli esitada vektoriseeritud andmete koostamise ja korrastamise kvaliteedi tagamise metoodika kirjeldus, s.h optilise tekstituvastuse rakendamise metoodika. Kaebaja hinnangul vastab vektoriseeritud andmete koostamise ja korrastamise kvaliteedi tagamise metoodika kirjeldusele see, et kaebaja on enda pakkumuses viidanud tarkvarale Kodak Capture Pro. Pelgalt viide tarkvarale on ebapiisav ning ei täida hanketingimustes esitatud nõuet, mille kohaselt tuli kirjeldada andmete koostamise ja korrastamise kvaliteedi metoodikat. 3) Kaebusest ei nähtu, et vaidlusaluse riigihanke tingimused tekitaksid mõnele pakkujale, s.h OÜ-le Geodata Arendus ebaõiglase eelise ning ebaõige on ka kaebaja meelevaldne oletus, et kolmandale isikule on varasema riigihanke lepingu täitmise raames saanud teatavaks oluline eelinfo, mis andis eelise käesolevas riigihankes pakkumuse koostamisel, sealhulgas ka hankedokumentides nõutud dokumentide vormistamisel. Kaebaja loob enda kaebuses kunstlikult ja meelevaldselt olukordi, justkui oleks kolmas isik ja hankija pidanud varasema hankelepingu täitmise ajal läbirääkimisi uue planeeritava hanke tingimuste üle, kuid sellised oletused on kantud vaid soovist tekitada vaidlus hanketingimuste lubatavuse üle olukorras, kus hanketingimuste vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Ühegi riigiabi andmise kriteeriumi (nn Altmarki kriteeriumid) suhtes käesolevas hankes ei ole eksitud, see tähendab, et riigihange viidi läbi avalikult ning hankelepingus ettenähtavad kohustused olid selgelt määratletud, mistõttu ei ole kaebaja etteheited lubamatu riigiabi osas asjakohased. Olukorras, kus kaebaja on jätnud hanketingimustes nõutud teenuse kirjelduse esitamata või nõutud dokumendid esitamata, on ebaõige järeldada, et sellise kirjelduse nõue on konkurentsi piirav või et tegemist on lubamatu riigiabiga. Võttes arvesse, et vaidlusaluses hankes on pakkumuste esitamise tähtaeg möödunud, siis on möödunud ka riigihankes 276113 avaldatud hanketingimuste vaidlustamise tähtaeg.
3-24-2716 kohtumenetluses esitanud uue põhjendusliini lubamatust riigiabist, mis toetub peaasjalikult sellele, et hankes viitenumbriga 276113 jäi pakkumuste sisulisel hindamisel alles ainult üks nõuetekohane pakkumus (kolmanda isiku pakkumus), mis tunnistati ka edukaks. Kohus ei pidanud võimalikuks kasvatada riigihankemenetlusest hoopis uut vaidlust riigiabi andmise lubatavuse üle (määruse p 4). Kohus on jätkuvalt seda meelt, leides, et lubatava õigusvastase riigiabi andmise argumendil ei saa RHS-s ja HKMS-s hankemenetlusele kehtestatud eriregulatsiooni kõrvale jätta, sealhulgas nõudeid, et RHAD-i saab vaidlustada üksnes enne pakkumuste esitamise tähtaega (vt RHS § 189 lg 2,) ning et kohtumenetluses saab vaidlustada hankija otsuseid alustel ja ulatuses, milles need on eelnevalt nõuetekohaselt vaidlustatud ( vt HKMS § 47 lg 1, HKMS § 268 lg 4). Praegu on kaebaja alles kohtumenetluses lisanud uue iseseisva aluse, miks hankija ei oleks kolmanda isiku pakkumust tohtinud edukaks tunnistada. Kaebajal ei olnud takistusi vastavaid argumente esitada VAKO-le, sest kõik see teave pidi olema varasemalt teada. Seega tuleb kaebaja väited RHAD vastuolust EL riigiabi reeglitega jätta tähelepanuta. Kohus siiski märgib, et isegi juhul, kui kaebaja väiteid RHAD vastolust riigiabi reeglitega käsitleda sisuliselt, ei viiks need kaebuse rahuldamiseni. Riigikohus on leidnud, et keelatud riigiabi ei muuda iseenesest hankemenetlust õigusvastaseks. Kui pakkujale antud riigiabi ei too kaasa põhjendamatult madalat pakkumust, ei ole hankija kohustatud teda hankemenetlusest kõrvaldama ning puudub ka alus tema pakkumuse kõrvale jätmiseks (RKHKo 17.10.2019, 3-16-1603, p 16 ja seal viidatud praktika). Käesolevas asjas ei ole kaebaja väitnud, et kolmas isik on esitanud põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse (saadud riigiabi tõttu), vastupidiselt, kaebaja leiab, et avalik huvi on saanud kahjustatud seeläbi, et hankija aktsepteeris kallima pakkumuse kui kaebaja esitas. Seega hankija otsuseid pakkumuste vastavuse hindamisel või edukaks tunnistamisel võimalik riigiabi andmine ei mõjutanud, vaid küsimus taandub üksnes sellele, kas allesjäänud ühe pakkujaga hankemenetlust iseenesest saab käsitleda riigiabi andmisena. Kohus sellega ei nõustu. Asjaolu, et hankemenetluse käigus on hankija kõrvaldanud RHAD nõuetele mittevastavad pakkumused, ei muuda toimunud võistlevat pakkumuste esitamist olematuks. See, kui kõrvaldati nõuetele mittevastavad pakkumused ja hankelepinguni jõudis kõrgema maksumusega pakkumus, ei muuda hankelepingu alusel makstavaid summasid riigiabiks. Riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu art 107 mõttes on üldiselt tegemist, kui ettevõtjale tehakse valikuliselt ja eelist andvaid makseid riiklikest vahenditest nt kasu, mida ettevõtja ei saaks tavalistes turutingimustes, sh kasu ilma piisava vastusoorituseta. (vt RKHKo, 24.01.2024, 3-21-958, p 23). Käesoleval juhul ei ole tehtud valikulisi ega eelist andvaid makseid, sest RHAD nõuetele mittevastavate pakkumuste kõrvaldamine on hankija kohustus ning hankemenetlusse alles jäänud nõuetekohane pakkuja ei tohiks kannatada selle tõttu, kui tema konkurendid on esitanud RHAD-i eiravaid pakkumusi. Poleks põhjendatud tunnistada hankemenetlus kehtetuks (seda kaebaja sisuliselt soovib) põhjendusel, et menetlusest kõrvaldati RHAD-le mittevastavad pakkumused. Nõustuda ei saa kaebajaga, et RHS § 189 lg 2 on vastuolus EL õigusega. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et olukorras, kus hankemenetluses jääb alles üksnes üks pakkumus, eeldab hankelepingu sõlmimine Euroopa Komisjoni heakskiitu. Kaebaja vastav seisukoht ei ole põhjendatud. Kaebaja põhjendustest ei ole kuidagi äratuntav, kuidas RHAD-s fikseeritud KOV-de etappidesse jagamise nõue oleks riigiabi reeglitega vastolus. Tegemist on kõigile pakkujatele ühtviisi kohalduva neutraalse nõudega, mis ühtegi pakkujat ei eelista. Väide, et kolmandal isikul hanke I etapi täitjana võis olla parem ettekujutus tööde mahtudest ja tööprotsessi korraldusest, ei välista kuidagi, et teised pakkujad ei oleks olemasoleva teabe ja enda varasema töökogemuse pinnalt saanud RHAD-s nõutud tegevuskava esitada ‒ lähteandmed (KOV-de arv, eeldatav tööde maht, lepingu tähtaeg) olid kõigile teada, kellelegi polnud tehtud 7(10)
3-24-2716 takistusi hankida täiendavat infot. Seda enam, et tegevuskava oli esialgne ning töö käigus sai seda korrigeerida. Kaebaja väited kolmanda isiku eelistamisest on paljasõnalised ja tõendamata. Kohus toob täiendavalt välja, et riigiabi andmisega tekitatud kahju hüvitamist on konkurendil liikmesriigi kohtus võimalik nõuda sõltumata Euroopa Komisjoni eripädevusest ja sellest, kas riigiabi mõjutas sellega seotud riigihanke õiguspärasust (RKHKo 17.10.2019, 3-16-1603, p 12). Seega, kui kaebaja leiab, et kolmandale isikule on antud lubamatut riigiabi, on tal võimalik nõuda endale tekitatud kahju hüvitamist, kuid vastavat nõuet tulen käsitleda eraldiseisvana ning see ei saa mõjutada käesolevas asjas vaidlustatud hankija otsuste õiguspärasust.
3-24-2716 etteheide ‒ pakkumuses ei olnud kirjeldatud optilise tekstituvastuse ehk OCR metoodikat ‒ oli põhjendatud või mitte. Ebavajalik on hinnata, kas iseseisva alusena olnuks see pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel piisav. Siiski ei ole kahtlust selles, et RHAD-s selgesõnaliselt nõutud metoodika kirjeldust kaebaja ei esitanud. Kaebaja esitas info kasutatava tarkvara kohta, kuid mitte kasutatada metoodika kirjeldust. Kohus nõustub vastustajaga, et kui kaebajale jäi ebaselgeks, mida tähendab RHAD-s nõutud metoodika kirjeldus, võinuks kaebaja seda hankijalt üle küsida. Kuna RHAD nõudis vabas vormis kirjeldust ja seda ei esitatud, on vähemasti formaalne mittevastavus olemas. Kohtuistungil esitas vastustaja ka kolmanda isiku pakkumuses esitatud OCR metoodika kirjelduse. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et pelgalt viide tarkvarale on ebapiisav ning ei täida hanketingimustes esitatud nõuet, mille kohaselt tuli kirjeldada andmete koostamise ja korrastamise kvaliteedi metoodikat.
3-24-2716
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.