X.X-i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks kaustikut kätte andma
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.10.2024 määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja I.E
Menetluse alus ringkonnakohtus
X.X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X.X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.10.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-2697.
2.Jätta X.X-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.10.2024 määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab kaebuse tagastamist puudutavas osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Esialgse õiguskaitse küsimuses on määrus lõplik (HKMS § 252 lg 7).
X.X esitas 27.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse (hiljem korduvalt täiendatud), milles taotles kohustada Tallinna Vanglat andma talle kätte vanglasse saadetud kaustik. Kaebaja käib koolis ja ta vajab kaustikut õppetöös. Vaidlusaluse kaustiku kohta koostati keelatud asjade akt 30.09.2024 ja vaidlus kaustiku saamise üle on toimunud osaliselt suulises menetluses. Kui ümbriku avamisel kaebajale kaustikut ei antud, esitas kaebaja samal päeval vaide toimingu kohta, nõudes kaustiku tagastamist. Kaebuses sisaldus ka taotlus anda talle saadetud kaustik esialgse õiguskaitse korras kohe kätte, kuna õppetöö käib ja tagantjärele ei saa kaustikut täita.
2.Tallinna Vangla selgitas 03.10.2024 vastuses kohtunõudele, et Tallinna Vangla 27.09.2024 ja 30.09.2024 ettekannetest nähtuvalt on väljastpoolt vanglat kaebaja nimele saabunud postisaadetisest 30.09.2024 võetud ära kaustik. Kaebaja ei ole kaustiku
3-24-2697 äravõtmisega seonduvalt Tallinna Vanglale ühtegi vaiet esitanud. Ainus kaustikuga seonduv pöördumine on 30.09.2024 nr-ga 5-8/24/19851-1 registreeritud kaebaja taotlus, milles kinnipeetav nõuab ära võetud kaustiku tagastamist. Tallinna Vangla ei ole taotlusele veel vastanud. Kaebaja on Tallinna Vanglas kinnipeetava staatuses. Kinnipeetavatele paki ja kirjaga saada lubatud esemed on sätestatud justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 741 lg-tes 1 ja 3. Need sätted ei anna kinnipeetavale õigust saada paki või kirjaga kaustikut. Kaebaja omandab vanglas põhiharidust Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi 11. klassis. Tallinna Vangla hariduskorraldajalt laekunud teabe kohaselt on õppevahendid õppivatele kinnipeetavatele tasuta. Küll aga ei saa kinnipeetavad ise valida, milliseid vihikuid nad täpselt soovivad. Õppevahendite vajadust hindab ja vajalikud õppevahendid valib välja kool ning need tellib hariduskorraldaja. Täiskirjutatud vihiku või tühjaks saanud pastapliiatsi asemel väljastatakse kinnipeetavale vajadusel uus. Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetavatel vanglas tagatud ka sisseostude tegemise võimalus. Vanglate e-poe hinnakirjast nähtuvalt on kinnipeetavatel võimalik enda rahaliste vahendite arvelt soetada mõni järgmistest kaustikutest (ostulimiit kolm tükki) – jooneline kaustik (48 lehte, 23 joont, Birds) hinnaga 84 senti, ruuduline kaustik (48 lehte, Nature) hinnaga 84 senti, ruuduline A4 kaustik (48 lehte) hinnaga 2,69 eurot. Seega puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.
3.Tallinna Halduskohus tagastas 17.10.2024 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebus on esitatud ennatlikult ja tuleb tagastada, sest läbimata on kohustuslik kohtueelne menetlus (HKMS § 121 lg 1 p 4, VangS § 1 1 lg 5). Isegi kui hinnata, et kaebaja on siiski 30.09.2024 esitanud vaide, sest kaustikut talle kätte ei antud, ei ole vaide lahendamiseks ettenähtud tähtaeg veel möödas. VangS § 11 lg 7 kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu, sest kaebuse esitamisele eelnev kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. Samas sätestab HKMS § 249 lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal, kuid sellisel juhul saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast vaide esitamist haldusorganile. Isegi kui hinnata, et kaebaja esitas haldusorganile 30.09.2024 vaide, on kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitatud 27.09.2024. Menetlusökonoomia põhimõttest ja kaebaja õiguste paremast kaitsest lähtudes hindab kohus siiski, kas võib esineda olukord, kus esialgset õiguskaitset rakendamata võib kaebaja õiguste kaitse hilisema kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus (Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p 15). Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob kaebajale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed ehk esineb reaalne kahjulik tagajärg kaebajale, mida tuleb kiiresti tõrjuda. Tallinna Vangla on selgitanud, et õppevahendid on õppivatele kinnipeetavatele tasuta ja need antakse vajaduse korral. Õppevahendite vajadust hindab ja vajalikud õppevahendid valib välja kool ning need tellib hariduskorraldaja. Täiskirjutatud vihiku või tühjaks saanud pastapliiatsi asemel väljastatakse kinnipeetavale vajadusel uus. Lisaks on kaebajal võimalik vihikuid soetada ka vangla e-poest. Kaebaja vabakasutuskontol on määruse tegemise aja seisuga vabu vahendeid 15 eurot, mille eest on võimalik vihik soetada. Konkreetse kaustiku puudumine ei takista kaebajal õppetöös osalemast. Soovi korral on kaebajal võimalik hiljem, kui kaustikut puudutav vaidlus kaebajale positiivselt laheneb, vahepeal teise vihikusse kirjutatu kaustikusse ümber kirjutada. Seega puudub kaebajal 2(4)
3-24-2697 esialgse õiguskaitse vajadus, mistõttu jääb tema taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.X.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 17.10.2024 määrus, saata asi teisele kohtukoosseisule ja algatada distsiplinaarmenetlus halduskohtu kohtuniku suhtes. Esialgne õiguskaitse on hilinenud, juba on tekitatud pöördumatu kahju, kuigi praegu on küll vaheaeg. Kaebajal ei ole vihikut, vihik ei asenda kaustikut ja kaustiku vajadust ei ole ümber lükatud. Kaebaja paneb ette kuulata ära gümnaasiumi reaalainete õpetajad küsimuses, kas õppetöös tuleb kasutada 12 lk vihikuid või kaustikuid. Kuigi vanglas ei tohi omada ebavajalikke esemeid, on vangla samas pidanud vajalikuks kaustikuid müüa. Vangla valetab, et vaidemenetlus on läbimata. S2 maja kontaktisikult tuleb küsida, kui pikalt on vaidlus kestnud. Kohtunik ei ole ära näidanud, millisest reaalsest vihikust saab kaebaja hiljem ümber kirjutada.
5.Tallinna Vangla palub jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes oma varasema seisukoha juurde. Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammi „Delta“ andmetest nähtuvalt ei ole kaebaja vaidlusalust kaustikut puudutavat vaiet vanglale esitanud. Alates 29.09.2024, mil kaebajale ei antud kätte posti teel laekunud kaustikut, on ta kaustikuga seonduvalt esitanud Tallinna Vanglale ühe kirjaliku pöördumise, s.o Tallinna Vanglas 30.09.2024 nr-ga 5-8/24/19851-1 registreeritud taotluse (03.10.2024 kohtule edastatud lisa 3), milles kinnipeetav nõuab ära võetud kaustiku tagastamist. Tallinna Vangla ei ole eelnimetatud taotlusele veel vastanud. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kool annab kinnipeetavale õppetööks vajalikud vahendid ning samuti on võimalik õppevahendeid soetada vangla kauplusest. Seega vaidlusaluse, posti teel saadetud kaustiku väljastamata jätmine ei takista kuidagi kaebaja õppetöös osalemist. Tallinna Vangla haridustöötajalt laekunud info kohaselt ei ole kool pidanud õppetöös vajalikuks A4 formaadis kaustikuid ning vastavalt kooli suunistele on õppetööks tellitud A5 formaadis vihikud. Seega on kaebajale õppetööks tagatud A5 formaadis vihikud. Kui kaebaja ei soovi õppetööks kasutada kooli väljastatud vihikuid, on tal võimalik endal soetada mõni vangla kaupluse sortimendis olevatest kaustikutest – oktoobrikuu K-Raha väljavõttest nähtuvalt oli kaebajal selleks vajalik raha olemas. Vangla ei anna kinnipeetavatele kätte väljastpoolt vanglat saadetud kaustikuid, sest sellised esemed kujutavad potentsiaalselt ohtu vangla julgeolekule. Kinnipeetavad on läbi aegade üritanud lasta saata vangla territooriumile keelatud, sh erinevaid joovet tekitavaid aineid. Vanglasse on üritatud saata ka narkootilise ainega immutatud pabereid, mille avastamine võib olla keeruline. Vanglal on lihtsam tagada vangla julgeolekut, kui kinnipeetavad kasutavad vangla väljastatud (sh kaupluse vahendusel soetatud) esemeid. Kuna õppivatele isikutele väljastatakse kooli poolt vajalikud õppevahendid ning soovi korral on võimalik kaustikuid soetada ka vangla kauplusest, ei riku piirang kinnipeetava õigusi.
6.X.X leiab täiendavas seisukohas, et ta ei ole kunagi käidelnud keelatud aineid või esemeid. Väide, et kaustik soodustab keelatud ainete levikut, ei ole usutav. Vanglas on erinevad meetodid keelatud ainete tuvastamiseks. Kõiki kinnipeetavaid ei saa kohelda samade riskitegurite alusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 3(4)
3-24-2697 toodud nõuetele määral, mis võimaldab selle lahendamist. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-is sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud (VangS § 11 lg 5). Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja kaebus nendele tingimustele ei vastanud, mistõttu tuleb see HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu sellekohaseid põhjendusi korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse (HKMS § 43 lg 2). Seega on kaebajal võimalik soovi korral pärast vaidemenetluse läbimist esitada halduskohtule uus kaebus.
9.Õige on ka halduskohtu seisukoht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei too kaebajale kaasa pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Tallinna Vangla on vastuses määruskaebusele veel kord kinnitanud, et vangla tagab kinnipeetavatele õppetööks vajalikud vahendid. Vangla selgitas, et vastavalt kooli suunistele antakse kinnipeetavatele A5-formaadis vihikud. Seetõttu ei ole kuigi usutav kaebaja määruskaebuses toodud väide, et reaalainete õpetajad nõuavad kaustiku kasutamist. Seejuures ei ole kaebaja seda varem väitnud (vt vanglale esitatud pöördumine (dtl 12), halduskohtule esitatud avaldused (dtl 1, 5, 14)). Isegi kui kaebaja peab mingil põhjusel õppetöös siiski vajalikuks kaustikut kasutada, on tal see võimalik osta vangla kauplusest. Seega ei takista vaidlusaluse kaustiku puudumine kaebajal õppetöös osalemist. Kuivõrd kaebajale tagatakse õppetöös vajalikud vihikud, selgitas halduskohus õigesti, et juhul kui hiljem peaks selguma, et kaebajale saadetud kaustik on talle õigusvastaselt jäetud kätte andmata, on kaebajal võimalik vihikusse kirjutatu kaustikusse ümber kirjutada.
10.Nagu halduskohus selgitas, on esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus esialgse õiguskaitse vajadus. Kuivõrd kaebajal see vajadus puudub, ei ole esialgse õiguskaitse küsimuse lahendamisel vaja täiendavalt analüüsida, kas vangla on praegu õiguspäraselt pidanud vanglasse saadetavat kaustikut julgeolekuohuks ja jätnud selle kaebajale väljastamata.
11.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 17.10.2024 määrus muutmata. Ringkonnakohtu pädevuses ei ole halduskohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise üle otsustamine. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.