lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1565/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 08.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1565/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1357
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3-24-1565 8. november 2024 Karin Jõks Maivo Kärdi (Kärt) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks (kaebaja ei saanud 25.03.2024 hommikul ravimeid ja hommikusööki) Kaebaja: Maivo Kärt Vastustaja: Tartu Vangla

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
4.Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
5.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 11).

Asjaolud

1.Kaebaja Maivo Kärt esitas 25.03.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse (reg nr 2-24/2-2/1756, dtl 13), milles nõudis talle tekitatud ebameeldivuste ja kannatuste eest hüvitist 5000 eurot. Nõude aluseks oli, et 25.03.2024 keeldus 5. üksuse valvur talle ravimite ja hommikusöögi andmisest, põhjendades seda sellega, et kaebaja ise keeldus neist.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla jättis 24.05.2024.a otsusega nr 1-13/24/240-2 (dtl 10-12) määruse punktis 1 nimetatud taotluse rahuldamata. 25.03.2024 paiknes kaebaja E12 eluosakonna kambris nr 3158. Talle oli hommikuks määratud allergiavastane tablett Cetrix 10 mg ja mao ülihappesust langetav tablett Omep 20 mg. Vastustaja tuvastas valvuri kehakaamera salvestiselt, et valvur käis kaebaja kambri juures kell 06.10 ja 06.26, kuid kaebaja ei tulnud kummalgi korral avatud toiduluugi juurde. Teisel korral toimus kaebaja ja valvuri vahel vestlus. Vastustaja asus seisukohale, et kaebaja ei tulnud ise ravimeid ega hommikusööki võtma ning asetas ennast olukorda, kus toidu ja ravimite andmine ei olnud võimalik. Toidujagamine toimus päevakavas ette nähtud ajal, mis pidi kaebajale olema teada. Kaebaja ei jäänud toidust ja ravimitest ilma valvuri õigusvastase ja süülise tegevuse tagajärjel. Isegi kui valvuri tegevus osutuks õigusvastaseks, ei ole eluliselt usutav, et ühel hommikul hommikusöögist ja ravimitest ilmajäämine võiks põhjustada kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõistes ja õigustaksid rahalise hüvitise

maksmist.

3.Kaebaja esitas 24.05.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vanglalt välja mõista kaebajale tekitatud kannatuste ja tema inimväärikuse alandamise eest hüvitise 5000 eurot või kohtu äranägemisel. Kaebaja leidis, et vastustaja põhjendused tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisel on vanglaametniku õigusvastast tegevust õigustavad ning valed. Ükski vangla otsuses toodud väide ei vasta tõele. Vale on väide, nagu oleks ametnik toiduluugi avanud, sest kui valvur oleks seda teinud, oleks kaebaja seda kuulnud. Ei olnud ka koputamist ega toidu asetamist plastnõudesse. Samuti on vale vangla väide, et kaebaja jäeti toidust ilma ühekordselt. Kohtu seisukoht
4.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktikas on selgitatud, et vanglale esitatud taotluse ja kohtule esitatud kaebuse nõue ja alus peavad kattuma. Kaebajal ei ole kohtumenetluses üldjuhul õigust nõuda sellise kahju hüvitamist, mille hüvitamist kohtueelses menetluses ei taotletud. Seetõttu tuleb kohtul kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust. Käesolevas kohtuasjas on vaidluse esemeks ühekordne juhtum, millele tuginedes kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse kohtueelses menetluses ja kohtule. Vastustaja lahendas ja kohus lahendab seda juhtumit.
5.Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 1 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus peab usutavaks vastustaja kirjeldust sündmusest. Puudub vähimgi põhjus, miks oleks kaebaja taotlust lahendanud vanglateenistuja pidanud kajastama valvuri kehakaamera salvestist valesti. Kohus lähtub asja lahendamisel sellest, et - kell 06.10 oli valvur kaebaja kambri ukse juures ja avas toiduluugi. Kaebaja toiduluugi juurde ei tulnud. Kuulda on vee voolamise heli (vastustaja järeldas, et kaebaja oli duši all). Valvur jäi ootele ja koputas kahel korral vastu toiduluuki. Pärast koputust jäi valvur hetkeks ootele. Kui kaebaja ka pärast teistkordset koputamist ei reageerinud ja toiduluugi juurde ei tulnud, sulges valvur toiduluugi ja lahkus kambri juurest; - kell 06.26 jõudis valvur koos toidujagajatega kaebaja kambri juurde ja avas toiduluugi. Toidujagajad jäid avatud toiduluugi juurde seisma, üks kinnipeetavast toidujagaja vaatas läbi toiduluugi kambrisse. Kaebaja toidunõudega toiduluugi juurde ei tulnud. Valvur koputas kahel korral vastu toiduluuki, hõikas kaebajat eesnime pidi, koputas uuesti kahel korral vastu toiduluuki, mõne hetke pärast avas kambri ukse. Kaebajat kambris näha ei olnud. Avatud ukse vahelt hõikas valvur kaebajat eesnime pidi. Kaebaja vastas „mida?“. Valvur ütles, et sul on puder ja tabletid. Kaebaja vastas, et ta peseb ennast praegu. Toimus vestlus valvuri ja kaebaja vahel tablettide toomise ja ootamise teemal. Valvur sulges kambri ukse, ootas veel 20 sekundit ja jätkas toidujagamist teistesse kambritesse.
6.Riive intensiivsust hinnatakse lähtudes sellest, millises proportsioonis on omavahel kasu,

mida kaebaja võib kaebuse rahuldamise korral saavutada, ning õigusemõistmisega seotud kulud (seletuskiri seaduseelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohus ei ole kaebaja õiguste riive intensiivsuse hindamisel seotud sellega, millises summas taotleb kahju hüvitamist kaebaja. Hinnata tuleb seda, millise suurusega hüvitise väljamõistmine on tõenäoline. Kaebaja võimalik kasu hüvitamisnõude esitamisel seisneb rahalise hüvitise saamises ning seda tuleb kaaluda võrreldes täiemahulise kohtumenetluse läbiviimisega seotud kuludega. Seda, et kaebaja ei saanud ühel hommikul talle määratud ravimeid ja hommikusööki, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Ühest hommikusöögist ilmajäämine ei saa täiskasvanud isikule põhjustada kannatusi, mis oleksid käsitletavad intensiivsetena. Kohus peab üldiselt teadaolevaks, et reeglina ei põhjusta olukord, kus ravimi võtmine jääb ühel korral vahele, patsiendile intensiivseid tagajärgi. Ka kaebaja ei ole selliseid tagajärgi välja toonud. Määruse punktis 5 toodust nähtub, et kaebaja ei pidanud ravimite ja toidu saamist kuigi oluliseks - kaebaja pidas pesuruumist valvuriga arutelu ravimite ja toidu toomise üle, kuid ei tulnud neid võtma. On väga vähe tõenäoline, et kaebajale määratakse rahaline hüvitis, rääkimata sellest, et hüvitis ületab 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1). Põhjendatud ja proportsionaalne ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas kaebajale on tekkinud rahas hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju.

7.RVastS § 7 lg 1 alusel on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduste hulgas vastustaja õigusvastane tegevus. Asja materjalide põhjal ei ole see eeldus täidetud. Tartu Vangla kodukorra punkti 5.1. järgi on kinnipeetav kohustatud järgima kehtestatud päevakava. Kaebaja suhtes kehtis päevakava, mille järgi kell 06.00 toimus äratus, kell 06.0006.15 hommikuvõimlemine, tualett, voodite korrastamine ning kell 06.15-07.30 hommikusöök. Vastustaja selgitas kahju hüvitamise taotluse lahendamisel, et hommikusi ravimeid jagatakse tavapäraselt peale äratust ning enne hommikusööki ehk ajavahemikus 06.00-06.15. Kodukorra punkti 9.9 alusel tuleb kinnipeetaval toidu saamiseks tulla ukseluugi juurde. Ravimite ja hommikusöögi jagamise aeg ja kord olid kaebajale teada ning kaebaja pidi nendega arvestama. Kaebaja küll kirjeldab sündmust nii, et valvur keeldus talle ravimeid ja toitu andmast, kuid kaebaja avaldustest valvuri keeldumist ei nähtu. Kaebaja ei väida, et ta viibis kambris ja oli valmis ravimeid ja hommikusööki vastu võtma. Kui kaebaja otsustas ravimite ja toidu jagamiseks ette nähtud ajal tegeleda tegevustega, mille tõttu ta ei saanud ravimeid ja toitu vastu võtta, siis on see tema enda riisiko. Isegi kui kaebaja esimesel korral toiduluugi avamist ja valvuri koputusi ei kuulnud, ei paku kaebaja mingit seletust sellele, miks ta teisel korral ravimeid ja toitu võtma ei tulnud. Ravimite ja toidu vastu võtmata jätmine oli kaebaja valik. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks õigusvastaselt tegutsenud.
8.Kokkuvõttes on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ja kohus tagastab kaebuse. Sel juhul ei ole vaja lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
9.Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Kaebajale riigi õigusabi andmine on välistatud kahel alusel. Esiteks ei anta riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel riigi õigusabi, kui kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on haldus- ja halduskohtumenetluses pikk ja ulatuslik kogemus. Kaebaja läbis ka praeguses asjas iseseisvalt kohtueelse menetluse ning koostas ja esitas arusaadava kaebuse kohtule.

Teiseks RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel ei anta riigi õigusabi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kui asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu hinnangul praeguses asjas tungivat avalikku huvi ei esine.

10.RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. Selles sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik.
11.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium