lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-2983/2

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 04.11.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-2983/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
04.11.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
727
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Määruse tegemise aeg ja koht

04.11.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2983

Haldusasi

X riigi õigusabi taotlus

Menetlusosalised

Taotleja – X

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

Jätta X riigi õigusabi taotlus halduskohtumenetluses esindamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1.X (taotleja) esitas 29.10.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks ja enda esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotluse kohaselt soovib taotleja esitada kaebust Sotsiaalkindlustusameti 16.10.2024 otsuse nr P6-2024-22306271 peale, millega jäeti taotlejale määramata eestkostetava lapse toetus. Sotsiaalkindlustusamet on taotluse kohaselt põhjendanud otsust sellega, et eestkostetava lapse toetuse määramine saab olla õigustatud üksnes siis, kui vanema hooldusõigus lapse suhtes ei kehti ja vanem ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda, ei võta lapse kasvatamisest osa. Sotsiaalkindlustusamet on seisukohal, et käesoleval juhul on vanemate isikuhooldusõigust piiratud lapse suhtes üksnes tema viibimiskoha, hariduse ja tervist puudutavates küsimustes ja ei ole alust järeldada, et lapse vanemad ei võta osa lapse kasvatamisest ning tema eest hoolitsemisest. Taotleja ei nõustu Sotsiaalkindlustusameti käsitlusega lapse hooldusõiguse küsimuses ning leiab, et ta on õigustatud saama eestkostetava lapse toetust ajal, mil ta on lapse eestkostja. Taotleja soovib otsust vaidlustada ning palub määrata talle esindajaks vandeadvokaat A. Küünemäe, kellega on perel eelnev kokkupuude ning kes on kursis esitatava kaebuse sisuga.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU PÕHJENDUSED

2.Kohus saab taotlusest aru selliselt, et taotleja soovib vaidlustada Sotsiaalkindlustusameti poolt tema suhtes tehtud negatiivset otsust halduskohtus.
3.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 on

sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

4.Kohus leiab, et taotleja on halduskohtumenetluses võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on taotluse kirjutanud eesti keeles ning kohus saab aru, et taotleja valdab eesti keelt. Taotleja soovib vaidlustada tema suhtes Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtud otsust, millega jäeti taotlejale toetus määramata. Seega on kohtule esitatud taotluses arusaadav probleem, mille lahendamiseks taotleja õigusabi taotleb. Samuti on taotleja suutnud iseseisvalt ja oma sõnadega välja tuua, miks ta leiab, et tema suhtes tehtud otsus on õigusvastane. Asjaolude kirjeldamine, miks taotleja Sotsiaalkindlustusameti poole pöördus ja miks ta leiab, et tema suhtes tehtud otsus ei ole õige, ei vaja juriidilisi teadmisi. Kaebaja saab asjaolud kirjeldada lihtsalt ja oma sõnadega kaebuse vormis. Seetõttu on kohus veendunud, et taotleja on probleemi kirjeldamiseks võimeline ka kohtule kaebuse esitamisel. Kuivõrd kohus leiab, et taotleja on võimeline Sotsiaalkindlustusameti 16.10.2024 otsust iseseisvalt kohtus vaidlustama, ei ole taotleja majanduslik olukord praegu määrav. Samas märgib kohus, et toetust puudutava kaebuse esitamine kohtule on riigilõivuvaba (riigilõivuseadus § 22 lg 2 p 2).
5.Kohus selgitab, et halduskohtumenetlus on oma olemuselt selline, et õigusteadmistega esindaja olemasolu ei ole hädavajalik. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 sätestab, et kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 sätestab, et kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Seega peab kohus olema halduskohtumenetluses aktiivsem ja tagama, et menetlusosalise õigused ei jääks kaitseta üksnes sellepärast, et tal puudub advokaadist esindaja.
6.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi taotlus halduskohtumenetluses esindamiseks rahuldamata.
7.Kohus märgib taotlejale, et kohtule esitatavas kaebuses on taotleja õiguste kaitseks kohane nõuda Sotsiaalkindlustusameti 16.10.2024 otsuse tühistamist. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Kui kaebaja sai vaidlustatavast haldusaktist teada otsuse tegemise päeval (st 16.10.2024), siis tuleb kaebus halduskohtule esitada hiljemalt 15.11.2024. Kui kaebaja sai haldusakti kätte hiljem, tuleb kaebajal kaebuse esitamisel lähtuda 30-päevasest tähtajast ja võimalusel esitada vaidlustatava otsuse kättesaamist kinnitav tõend. Kaebuses tuleb põhjendada, miks kaebaja leiab, et tema suhtes tehtud otsus ei ole õige. Kaebusele tuleb lisada ka vaidlustatav haldusakt.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja