Tulundusühistu Hoiu-laenuühistu Erial kaebus Politsei- ja Piirivalveametilt ning Riigiprokuratuurilt solidaarselt kahju hüvitise välja mõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – tulundusühistu Hoiu-laenuühistu Erial, volitatud esindajad vandeadvokaat Olev Kuklase ja advokaat Kristjan Madisson Vastustaja I – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Margit Maidla Vastustaja II – Riigiprokuratuur, seaduslik esindaja Andres Parmas ja volitatud esindaja Sigrid Nurm
Asja läbivaatamine
28.08.2024 kohtuistungil ja kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Võtta asjale juurde dokumendid „Artikkel“ ja „Maakohtu otsus“.
Jätta tulundusühistu Hoiu-laenuühistu Erial kaebus rahuldamata
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.12.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 10.11.2020 kinni 3 tulundusühistuga Hoiu-laenuühistu Erial (kaebaja) seotud inimest (kaebaja asutaja X.X, kaebaja juhatuse liige Y.Y, Transpire OÜ juhatuse liige Z.Z), keda kahtlustati investeerimiskelmuses ja omastamises.
3-23-2280
Samuti kahtlustati X.Xit PPA sisekontrollibüroo töötajale altkäemaksu andmises. PPA ja Riigiprokuratuur (vastustajad) avaldasid selle kohta 11.11.2020 pressiteate1 (dtl 380-381).
2.Kaebaja esitas 12.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustajatelt solidaarselt kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kaebaja taotles saamata jäänud tulu hüvitamist summas 1 515 893,66 eurot või kohtu äranägemisel ning otsese varalise kahju hüvitamist 12.10.2023 seisuga summas 106 964,48 eurot. Põhjendused:
2.1.Kaebaja alustas oma tegevust 2018. a aprillis, pakkudes oma liikmetele erinevaid hoiuseja laenutooteid. Hoiustatud raha arvelt anti ühistuliikmetele intressiga laenu või suunati see samasse kontserni kuuluvate tütarettevõtete (Erial Kinnisvara OÜ, Erial Automaailm OÜ) kaudu erinevatesse äritegevustesse või projektidesse, millest saadava tulu arvelt maksti hoiustajatele intressi. 2018. a-l kaasas kaebaja üle 6,5 miljoni euro eest hoiuseid, ühistu liikmete arv oli 612, aruandeaasta konsolideerimata kasum oli 59 491 eurot ja konsolideeritud kasum 78 789 eurot. 2019. a-l kaasas kaebaja 10,6 miljoni euro eest hoiuseid, ühistu liikmete arv oli 1579, aruandeaasta konsolideerimata kasum oli 51 148 eurot ja konsolideeritud kasum 136 602 eurot. 2020. a-l kaasas kaebaja 16,5 miljoni euro eest hoiuseid, ühistu liikmete arv oli 1679, aruandeaasta konsolideerimata kahjum oli 605 804 eurot ja konsolideeritud kahjum 2 482 529 eurot. See näitab vastustajate õigusvastase tegevuse tulemit. Kaebaja 2019. a äriplaani ja prognooside kohaselt pidi kaebaja 2020. a kasum olema 330 067 eurot, 2021. a kasum 851 282 eurot ja 2022. a kasum 1 282 977 eurot. Seega oli kaebaja kuni 2020. a lõpuni kiiresti kasvav, innovaatiline ja usalduslik hoiu-laenuühistu, mille liikmeskond kasvas märkimisväärselt, jõudes järele oma põhilistele konkurentidele.
2.2.Pressiteadet kajastati kõigis suuremates meediaväljaannetes. Vastustajate eesmärgiks oli tekitada kaebaja hoiustajate ja tulevaste klientide hulgas paanikat ning usaldamatust kaebaja osas, et pangajooksu tulemusena jookseks ühistu hoiustest tühjaks ja läheks pankrotti. Seejuures esitati kriminaalmenetluses kahtlustus üksnes kaebajaga seotud füüsilistele isikutele, mitte kaebajale. Kaebaja ei ole olnud kahtlustatav ega süüdistatav ja talle ei ole etteheiteid tehtud. Pressiteatega jäeti avalikkusele arusaam, justkui oleks kaebaja ebausaldusväärne pettuseprojekt. Sellise tegevusega tekitati kaebajale varalist kahju, sest tema majandustegevus seiskus. Kõik hoiustajad tahtsid kohe oma hoiused välja võtta, kuid kaebajal ei olnud võimalik neid nõudeid rahuldada. Kaebaja on sunnitud läbima saneerimismenetluse, mille tulemusena olemasolev vara müüakse, et rahuldada võlausaldajate nõuded. Kaebaja saneerimismenetlus algas 03.03.2021 ja toimub tänaseni. Kaebaja maine ja usaldus on saanud pöördumatult kahju.
2.3.Pressiteade sisaldas järgmisi ebaõigeid ja alusetuid väiteid ning asjaolusid:
„ERIALi omakapitali näidati avalikkusele suuremana kui see tegelikult oli ning seeläbi anti klientidele valeinfot hoiu-laenuühistu tegelike rahatagatiste kohta.“
„Hoiustajatele tasuti intresse uute hoiustajate sissemaksete arvelt.“
„Esialgsetel andmetel tekitati omastamisega ERIALi hoiustajatele kahju üle 1 miljoni euro.“
„Menetluses kogutud andmete kohaselt ei tegutsenud juhatus hoiustajate huvides. Silmas peeti ERIALi asutaja, Ilja, ärilisi huvisid. Osa hoiustajate raha paigutati temaga seotud ettevõtetesse, seda mitte investeerimiseks, vaid omastamise eesmärgil.“
„Praegusel juhul on liigne usaldus ja otsustusõiguse käest andmine liikmed halba seisu pannud, sest volitatud inimesed on kahtlustuse kohaselt lähtunud investeerimisotsuseid tehes eelkõige isiklikest huvidest“
„ERIALi juhid kahjustasid kõigi heausksete hoiustajate usaldust.“
2.4.Kaebaja 2018.-2020. a majandusaasta aruanded olid audiitori poolt kontrollitud, seega ei ole viide omakapitali ebaõiguses suuruses näitamisele põhjendatud. Äriregistris kajastuva omakapitali suurusega ei ole võimalik manipuleerida. Kaebaja tegevus on alati olnud läbipaistev ja hoiustajatele avatud. Kaebaja ei ole andnud valeinfot. Ekspert Urmas Võimre on oma arvamuses (dtl 383) järeldanud, et rahatagatised olid tegelikud ja piisavad. Tegemist ei ole finantspüramiidiga, vaid kaebajal ja tema tütarettevõtetel on reaalne majandustegevus. Hoiustajate raha paigutati Eriali gruppi kuuluvate ettevõtete kinnisvarasse ja see oli jälgitav. Kaebajal ja tema tütarettevõtjal Erial Kinnisvara OÜ oli äriplaan, mis nägi ette kinnisvara arendustest tulu teenimise, mille arvelt oli võimalik hoiustajatele intressi maksta. Kinnistu kallima hinnaga ostmine ei anna alust väita omastamist. Vastustajad sekkusid tsiviilõiguslikesse tehingutesse, andes tsiviilõiguslikke hinnanguid. Erial Kinnisvara OÜ omas kinnisvara, mida arendati. Kinnisvara omandati kaebaja antud laenu eest. Laenu anti hoiustajate hoiustatud rahaliste vahendite eest. Vastustajad ei ole aru saanud, et hoiustatud rahalised vahendid muutusid kaebaja omandiks. Laenude andmist tagati hüpoteekidega, mis seati arendatavatele kinnistutele kaebaja kasuks. Seega ei saa rääkida mingist kahjust. Kaebaja on saneerimismenetluses kinnisasju edasi arendanud ja oluliselt kõrgema hinnaga edasi müünud, seega ei saa olla tegemist omastamisega. See, et kaebaja pole suutnud tegevuse seiskamise tõttu kõigi kinnisasjade arendamisega tegeleda ja osad kinnisasjad on tulnud müüa soetatud hinnast odavamalt, ei anna samuti alust väita omastamist. Hoopis vastustajad tekitasid kahju, mille tõttu pidi Erial Kinnisvara OÜ mitmed kinnisvaraprojektid kahjumiga võõrandama. Vastustajate poolt avaldatud valeväited oli kaebajale majanduslikult kahjuliku iseloomuga ja see päädis massilise hoiuselepingute erakorralise ülesütlemisega. Vastustajatel puudus igasugune alus ja mõistlik põhjus kaebajat petukontorina kujutada. Tegemist oli alusetu laimukampaaniaga.
2.5.Kaebajal jäi 2020. a-l saamata tulu 330 067 eurot (prognoositud kasum), 2021. a-l 256 982,95 eurot (prognoositud kasum 851 282 eurot miinus tegelik kasum 594 299,05 eurot (dtl 408)) ja 2022. a-l 928 843,71 eurot (prognoositud kasum 1 282 977 eurot miinus tegelik kasum 354 133,29 eurot (dtl 409)), kokku 1 515 893,66 eurot. Kuigi tagantjärgi on keeruline või võimatu ettevõtte võimalikku kasumlikkust hinnata, et anna see alust jätta kahjuhüvitist välja mõistmata ja kahju suuruse üle peab otsustama kohus (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 6). Põhjuslik seos kahju tekitava tegevuse ja tekkinud kahju vahel on olemas, sest kui vastustajad ei oleks avalikkust eksitanud ja pangajooksu tekitanud, oleks kaebaja saanud jätkata oma äriplaani kohase majandustegevusega. Kaebaja varasem tegevus oli kasumlik ja puudusid asjaolud, mis oleksid põhjustanud taolise kollapsi. Lisaks on kaebajale tekkinud otsene varaline kahju saneerimismenetlusega seoses – saneerimisnõustajale on tasutud praeguseks kokku 106 964,48 eurot. Ka selle kahjuga on vastustajate tegevus põhjuslikus seoses.
2.6.Kaebajale tekitatud kahju on hõlmatud normi (VÕS § 1047 lg 2) kaitse-eesmärgiga (VÕS § 131). Vastustajate tegevus oli süüline. Vastustajate selgitustest järeldub, et nende eesmärgiks oli lõpetada võimalikult kiiresti kuritegude toimepanemine ja ära hoida jätkuvate kuritegude toimepanemist. Seega erinevalt kahtlustusest on vastustajate arvates tegemist kindlasti kuriteoga. Vastustajad ei rõhutanud, et kaebajale ei ole kahtlustust esitatud. Pressiteatest ja selle pealkirjast nähtub vastupidi, et kahtlustus puudutab kaebajat ja on seotud kaebajaga. Nt Swedbank Eesti endiste juhtidega seotud rahapesu kahtluse korral toodi juba pressiteate pealkirjas välja, et kahtlustus puudutab vaid Swedbank Eesti endisi juhte, mitte ei uurita Swedbank Eestiga seotud rahapesu kahtlust (dtl 432). Erinevalt kaebaja kohta koostatud pressiteatest on Swedbanki kohta tehtud pressiteade kidakeelne ja rõhutati, et tegemist on vaid kahtlustusega. Seega on neid erinevalt koheldud. Puuduvad asjaolud, mis piiraksid vastustajate vastutust. Vastustajad teadsid, mis juhtub, kui avaldatakse teave, nagu oleks 3(13)
3-23-2280
kaebaja näol tegemist petukontoriga. Seega oli kahju tekkimine ettenähtav. Kaebaja on püüdnud saneerimisega kahju suurust vähendada, kuid kahju on siiski tekkinud ja tõenäoliselt suureneb veelgi. Selle lõplik suurus selgub saneerimismenetluse lõppedes. Kaebajal puudusid objektiivsed võimalused kahju ära hoida. Kohustus teavitada ühiskonda kahtlustuse esitamisest ei saa kaaluda üles isiku õigust edasisele eksisteerimisele. Nt Swedbanki asjas asuti ajakirjanikku, kes julges sündmust kajastada, kohe hoiatama ja tema suhtes karistamist nõudma. Kaebaja ei ole osalenud talle kahju tekkimises ja puuduvad ka muud asjaolud, mille tõttu oleks kahju hüvitamine ebaõiglane. Vastustajad vastutavad solidaarselt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 2 alusel õigusvastaselt kaebaja majandustegevusse sekkumisega tekitatud kahju eest.
2.7.Vastustajate esitatud tõenditest nähtuvalt kuulati X.X kahtlustatavana üle 11.11.2020 ja Y.Y kuulati kahtlustatavana üle 19.11.2020. Vastustajad avaldasid pressiteate enne nende ülekuulamist, teadmata, mida nad võivad enda kaitseks öelda. Seega ei huvitanud vastustajaid kahtlustatavate selgitused, vaid põhiline huvi oli sekkuda kaebaja majandustegevusse, kahjustada tema finantsseisundit ja tekitada eelis tema konkurentidele. Ka süüdistusakt esitati kohtusse alles pool aastat hiljem. Pressiteates ei kajastatud põhjendatud ja tõendatud kahtlusi, vaid hüpoteese. Vastustajate esitatud tõenditest ei nähtu X.Xile ja Y.Yle esitatud kahtlustuse aluseks olevaid asjaolusid. Osa tõendeid on kogutud mitmeid kuid pärast pressiteate avaldamist. Väide, et sooviti kaitsta mingeid kolmandaid isikuid, on hiljem otsitud õigustus. Hoiatust mitte tekitada pangajooksul ei ole ametlikus pressiteates ega sellele tuginevates teiste suuremate meediaväljaannete artiklites kajastatud, ainult ERR-ile antud intervjuus. Lisaks on hoiatus näiline, sest isikuid kutsuti üles suuremale hoolsusele, et nad vaataksid üle, kuhu ja miks on nende raha investeeritud. Seega oli tegemist üleskutsega võtta investeeritud raha välja. Kaebaja ei soovi praeguses menetluses kriminaalmenetlusega paralleelset kontrolli, vaid kontrolli selle üle, kas 11.11.2020 seisuga oli vastustajatel piisav alus selliste väidete esitamiseks, nagu pressiteates esitati, ja kas kaebajat koheldi võrdselt teiste isikutega.
2.8.Kaebaja ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk et kaebajale ei oleks sellist kahju tekkinud, kui vastustajad ei oleks pressiteadet avaldanud ja intervjuusid andnud. Kaebaja on tõendanud, et novembris 2020 toimusid kaebaja majandustegevuses olulised ja järsud muutused – uusi investoreid juurde ei tulnud, olemasolevad investorid soovisid oma hoiused lõpetada ja tegemist oli massiivse hoiuste äravooluga. Muud ajutised raskused kaebaja majandustegevuses, mida kaebaja kirjeldas saneerimiskavas, ei tekitanud sellist järsku muutust ja kahju.
2.9.Vastustajad ei ole näidanud, millised meediaväljaanded on nende poolt välja toodut moonutanud. Meediaväljaanded kajastasid just vastustajate 11.11.2020 pressiteates ja sellega seotud intervjuudes toodut. Rikuti süütuse presumptsiooni põhimõtet ja väljendati konkreetseid hinnanguid, et kaebaja on tegelenud oma hoiustajate petmisega, mille tulemusena on hoiustajate hoiused ohus. Vastustajad rääkisid ERR-ile antud intervjuus kindlas kõneviisis, et kaebaja on finantspüramiid ja hoiustajate raha on omastatud. X.Xile ja Y.Yle esitatud kahtlustust saanuks avalikkusele kommenteerida oluliselt neutraalsemalt, nagu tehti Swedbanki asjas. Vastustajad pidanuks enne avalikkuse teavitamist kaebajaga konsulteerima, mil viisil ja mis ulatuses avalikkust teavitada, vältimaks või vähendamaks investorite hulgas paanikat.
2.10.Võrdlus Swedbanki juhtumiga on põhjendatud. Asjakohatu on viide sellele, et Swedbank allub krediidiasutusena Finantsinspektsiooni järelevalvele. See ei andnud alust nende ebavõrdseks kohtlemiseks. Mõlemal juhul oli tegemist finantsasutusega, kuhu oli paigutatud erinevate isikute raha, ja mõlema puhul oli pangajooksu tekkimise võimalus tõenäoline. See pidanuks suunama võimuorganit vastutustundlikule käitumisele. Ka Johanna-Maria Lehtmele 4(13)
3-23-2280
esitatud kahtlustuse osas oldi avalikkuse teavitamisega ettevaatlikud, kuigi ilmselt oli avalikkusel põhjendatud huvi selle kohta teavet saada.
Vastustajad palusid vastuses jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused:
3.1.Kriminaalasjas esitatud kahtlustuse kohaselt panid X.X, Y.Y ja Delkona OÜ toime investeerimiskelmuse. Perioodil 18.06.2018–07.01.2020 tehti Delkona OÜ erinevatelt pangakontodelt ülekandeid kaebaja osamakse suurendamiseks 250 000 eurost 1 500 000 euroni. Tegelikkuses oli kaebaja osamakse suurendamine näilik, suurendamine tehti oluliselt väiksemas summas, ülekannete tegemiseks kasutati samu rahalisi vahendeid, mis ei ületanud 29 950 eurot ja mida keerutati erinevate X.Xiga seotud äriühingute pangakontode vahel. Eesmärgiks oli luua avalikkusele pettuse teel mulje, et kaebaja osakapital vastab seaduses toodud nõuetele ning kaebaja on likviidne, kasvav ja hoiused on tagatud, samuti eesmärgiga kaasata uusi hoiuseid ja väljastada suuremas mahus laene. Süüdistuse kohaselt esitati lisaks valeandmeid kaebaja 2018. a ja 2019. a majandusaasta aruannetes eesmärgiga katta kaebaja kahjumit ning näidata kasumit. Lisaks esitati X.Xile ja Y.Yle kahtlustus selles, et 2020. a mais ja juulis teostati X.X korraldamisel kinnisvaratehinguid, mille osapooled olid X.Xi kontrolli all olevad äriühingud (Transpire OÜ, kaebaja ja Erial Kinnisvara OÜ). Tehingute käigus soetas Transpire OÜ X.Xi korraldusel kinnistuid ja müüs neid Erial Kinnisvara OÜ-le soetusmaksumusest mitmekordselt kõrgema hinnaga. Transpire OÜ-le kinnistute eest tasumiseks võttis Erial Kinnisvara OÜ kaebajalt laene. Tehingute tegelikuks eesmärgiks oli suures ulatuses raha ühingust välja viimine omastamise eesmärgil. Kaebaja vara omistati kokku 1 002 960 euro ulatuses. Y.Yt süüdistatakse lisaks selles, et ta esitas kaebaja ja Erial Kinnisvara OÜ juhatuse liikmena teadvalt kaebajale ja kaebaja audiitoritele kaebaja ja Erial Kinnisvara OÜ majandusseisu kohta ebaõiget teavet. Süüdistusakt edastati kohtusse 16.05.2021 ning selles esitatud süüdistus ja kirjeldatud asjaolud ei erine suurel määral 11.11.2020 pressiteates ja intervjuus kajastatud kahtlustuse sisust.
3.2.Kaebajale ei ole kriminaalasjas kahtlustust ega süüdistust esitatud ja vastustajad on seda alati rõhutanud nii 11.11.2020 pressiteates kui ka sellele järgnevatest sõnavõttudes ja kommentaarides. Vastustajate tegevus ei olnud õigusvastane. Kaebaja puhul oli tegemist kiiresti kasvava hoiu-laenuühistuga, mille liikmeskond suurenes küllaltki lühikese aja jooksul märkimisväärselt. Seega oli kaebaja puhul tegemist ühe peamise Eestis tegutseva hoiulaenuühistuga ning avalikkusel oli huvi kriminaalasja menetluse toimetamise ning X.Xile ja Y.Yle esitatud kahtlustuse sisu ja ulatuse osas. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 214 lg-d 1 ja 2 võimaldavad prokuratuuri loal ja määratud ulatuses avaldada avalikkuse huvides kohtueelse kriminaalmenetluse andmeid, sh menetlusosaliste ringi. Avalikustamise kohustus tuleb ka avaliku teabe seaduse § 38 lg-st 1. Au ja head nime riivavate haldustoimingute õiguspärasuse hindamisel tuleb lähtuda haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 107 ning kahju hüvitamise vaidluse lahendamisel riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 4 ja VÕS §-dest 1046 ja 1047. Vastustajad pidasid põhjendatuks avalikustada kriminaalasjas kahtlustuse saanud isikute nimed ja selgitada esitatud kahtlustuse sisu, välistamaks nende isikute süüstamist, keda ei olnud alust seostada võimalike kuritegude toimepanemisega. Vastustajad ei ole kordagi kutsunud avalikkust üles pangajooksule, vaid vastupidi kutsunud inimesi üles mõistlikkusele, mitte tekitama pangajooksu ja kohe oma investeeringuid välja võtma, vaid lihtsalt suuremale hoolsusele ja sellele, et inimesed läheksid ja vaataksid üle selle, kuhu ja miks on nende raha investeeritud. Seega on ebaõiged ja alusetud kaebaja väited, nagu oleks vastustajate eesmärk olnud tekitada kaebaja hoiustajate seas paanikat ja seada kahtluse alla kaebaja usaldusväärsus avalikkuse silmis. Vastustajad on kriminaalmenetluse vältel käitunud heas usus, täites neile seadusega pandud ülesandeid ja kohustusi. Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt möönnud riigi õigust jagada avalikkusele teavet käimasoleva kriminaalmenetluse kohta, misjuures on lubatav üksnes kirjeldada kuriteokahtlust, mida vastustajad ka tegid. 5(13)
3-23-2280
3.3.X.X ja Y.Y said kahtlustuse sisust teada juba 10.11.2020. Ka kaebaja sai kahtlustuse sisust teada 10.11.2020, sest tema juhatuse liige tutvus ja allkirjastas läbiotsimise määruse. Seega ei saanud teave tulla üllatuslikult ja vastustajate tegevust pressiteate esitamisel ei saa pidada pahatahtlikuks. Põhjendatud kuriteokahtluse on tuvastanud 09.11.2020 ka Harju Maakohtu eeluurimiskohtunik, andes loa teostada läbiotsimisi. Seega ei ole kahtlustus mitte ainult vastustajate hinnangul põhjendatud, vaid seda on sarnaselt hinnanud ka kohus. Teabe olemasolu menetluses ja selle vormistamine tõendina toimub erinevatel aegade ja väga mahukate vaatluste vormistamine olukorras, mil kogutakse aktiivselt täiendavaid tõendeid, ei tähenda, et vastustajatel puudus enne lõpliku protokolli koostamist ja allkirjastamist teave, millele kuriteokahtlus rajada.
3.4.Kahtlustuse ja süüdistuse kontekstis moodustas omastatud summa hinnavahest, mis kinnistute edasimüümisel Transpire OÜ-lt Erial Kinnisvara OÜ-le tekkis. Süüdistuses on ära näidatud, et tegelikult ei kasutanud Transpire OÜ saadud hinnavahet enda hüvanguks, vaid see kanti edasi erinevatele X.Xiga seotud äriühingutele ja osa sellest rahast kulutati talle sõiduki ostmiseks. Seejuures on tähtsusetu, mida tehti nende kinnistutega hiljem ja mis hinna eest need saneerimismenetluses müüdi, arvestades, et omastamine oli lõppenud, kui kaebaja vara pöörati X.Xi ja kolmandate isikute kasuks. Samuti nähtub kaebaja esitatud teabest, et kinnistute müügist ei ole kaebajale ka käesolevaks hetkeks laekunud kogu summat. Laenudega ei tagata algset võlakohustust, vaid muid lepinguid.
3.5.Avaliku võimu kandja toiminguna HMS § 106 lg 1 tähenduses tuleb mõista 11.11.2020 pressiteadet ja pressiteate raames antud intervjuusid ja selgitusi tervikuna, mitte ei saa iga kaebuses viidatud lauset pidada eraldi toiminguks, mille õiguspärasust saaks eraldi hinnata. Kaebuses toodud väidete puhul on tegemist algselt kriminaalasja kahtlustuses ja seejärel süüdistuses kajastatud asjaoludega, mis põhinevad menetlejate veendumusel ja kriminaalasjas kogutud tõenditel. Kuna kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellega otseselt seotud isikutele on kriminaalasjas esitatud süüdistused, on paratamatu, et kaebaja peab paralleelselt kaudselt taluma kriminaalmenetluse läbiviimist. Kaebaja on oma õiguste kaitseks kaasatud kannatanuna kriminaalmenetlusse. Käesoleval ajal ei ole võimalik halduskohtumenetluses lahendada küsimust kaebuses viidatud alusetute ja ebaõigete väidete osas. Kahtlustatavatele etteheidetud süütegusid kontrollitakse kriminaalmenetluses.
3.6.Võrdlus Swedbanki juhtumiga ei ole asjakohane. Kaebaja on hoiu-laenuühistu, mis ei allu Finantsinspektsiooni kontrollile ja mille puhul ei kohaldu krediidiasutustele kehtestatud kõrgemad nõudmised (nt juhtide kompetents, klientide vara tagamine Tagatisfondis jne). Seega kaebaja hoiustajate puhul said vastustajad soovitada avalikkusele ainsat seaduslikku võimalust oma vara kaitsta ja enda hoiuse eest ise vastutada läbi aktiivse osaluse kaebaja toimimises, rõhutades seejuures, et kaebaja ei ole kahtlustatav ja vajadust pangajooksuks ei ole. Vastustaja ei ole kuidagi väitnud, nagu oleks kaebaja ebausaldusväärne. Kuna esitatud kahtlustus puudutas otseselt kaebaja ja tema tütarettevõtete juhtivaid isikuid, siis on arusaadav, et antud tegude valguses mõjutab kriminaalasja menetlemine ka äriühingut kui tervikut ja nimetatut ei saa vastustajad kontrollida.
3.7.Vastustajad ei ole kaebajale kahju tekitanud. Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-212597 kinnitatud saneerimiskava p 3.1 kohaselt ei ole kaebaja makseraskused seotud valearvestuste ega juhtimisvigadega, vaid peamiseks majandusraskuste põhjuseks on ulatuslik usalduskriis, mis algas 2019. a sügisel. Meediaväljaanded hakkasid avaldama kontrollimata infot, milles viidati mh kaebaja asutajate taustale, kaebajat seostati püramiidskeemiga ja soovitati kaebajast kui kahtlasest ettevõttest eemale hoida. Eelkirjeldatu tulemuseks oli hoiustajate ebaõiged järeldused kaebaja ärimudeli jätkusuutlikkuse kohta ning pidevad ja alusetud kaebaja tegevuse ründamised raskendasid oluliselt koostööd kolmandate isikutega, sh pankadega. 6(13)
3-23-2280
Samuti 2020. a märtsis, kui Eestis kuulutati välja eriolukord seoses Covid-19 viiruse levikuga, lõpetasid hoiustajad erakorraliselt oma hoiused ja võtsid ennetähtaegselt välja ligi 3 miljonit eurot. Saneerimiskava kohaselt süvendas usalduskriisi asjaolu, et prokuratuur esitas kahtlustused kaebaja tegevjuhile ja juhatuse liikmele, misjärel levis meediaväljaannetes info, et inimeste vara põleb ning eksisteerib tegelik ja suur oht, et hoiustajate raha ei ole enam. Uudistelaine tulemusel sattusid kaebaja liikmed ja hoiustajad esmakordselt paanikasse, hakates oma hoiuseid ennetähtaegselt tagasi nõudma. Kokkuvõtlikult tõid Covid-19, usalduskriis ja arvukas hoiuselepingute lõpetamine koosmõjus endaga kaasa massilise rahaliste vahendite äravoolu ühingust. Käesoleval juhul ei ole võimalik käsitleda vastustajate tegevust (11.11.2020 pressiteate ja kriminaalmenetluses esitatud kahtlustuse sisu avamist ja selgituste andmist) osana kaebajale tekkinud varalise kahju põhjusahelast. Õigusrikkumise ja kahju vahel esineb põhjuslik seos siis, kui kahju poleks ilma õigusrikkumiseta saanud tekkida (Riigikohtu 10.12.2003 otsus asjas nr 3-2-1-125-03, p 27). Põhjusliku seose tuvastamisel lähtutakse põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus on hilisema sündmuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Kahju hüvitamise kohustise tekkimiseks ei pea põhjuslik seos avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja tagajärje (kahju) vahel, vaid võib seisneda põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuste rikkumisega loob. Kaebuses kirjeldatud varaline kahju oleks suure tõenäosusega kaebajale saabunud ka ilma 11.11.2020 pressiteate avaldamise ja sellele järgnenud intervjuuta ning seda tõenäoliselt ainuüksi kriminaalmenetluse toimetamise üldise fakti seisukohalt. Eeltoodu aga ei saa olla vastustajatele mingil viisil etteheidetav või olla käsitletav õigusvastase tegevusena, kuna kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust. Kaebaja peab tõendama, et õigusvastase teota ei oleks kahju tekkimisega lõppenud põhjusahel vallandunud. Kaebaja ei ole seda tõendanud.
3.8.Vastustajatele ei ole võimalik omistada seda, mil viisil kasutasid pressiteate ja intervjuude sisu või kajastasid nendes sedastatut meediakanalid või -väljaanded. Vastustajatelt ei saa nõuda sellega arvestamist, et nende pressiteadet või hilisemaid avaldusi võidakse töödelda pahatahtlikult, sh eesmärgiga jätta kaebajast vale mulje, võtmata arvesse pressiteate ja intervjuude kui terviku tegelikku sisu. Sellises olukorras saab kaebaja nõuda kahju hüvitamist vastavatelt meediakanalitelt või -väljaannetelt. Nii 11.11.2020 pressiteatest kui ka peamistest uudiselõikudest, kus kriminaalasja kahtlustuse sisu ja menetluse toimetamise fakti kajastati, on selgelt arusaadav, kellele ja millistel alustel kahtlustus esitati.
3.9.Vastustajate tegevus on õiguspärane, kaebajale tekkinud kahju ja vastustajate tegevuse vahel puudub põhjuslik seos, mistõttu ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kaebaja taotleb vastustajatelt õigusvastase tegevusega põhjustatud varalise kahju hüvitamist. Kaebaja peab õigusvastaseks 11.11.2020 pressiteate avaldamist, mis sisaldas väidetavalt ebaõigeid ja alusetuid väiteid ning asjaolusid. Kaebaja arvates põhjustas pressiteate avaldamine nö pangajooksu, mille tulemusel sattus kaebaja raskesse majanduslikku olukorda ja kandis kahju. Kahjuks on saamata jäänud tulu (oodatud kasumi mitte teenimine) ja otsene varaline kahju (saneerimismenetlusega seotud kulud).
5.Õigusvastase tegevusega põhjustatud kahju hüvitamist reguleerib RVastS § 7 lg 1, mis sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil
7(13)
3-23-2280
õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on kahju hüvitamise eeldusteks: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Kui kasvõi üks nimetatud tingimustest on täitmata, et kuulu kahju RVastS § 7 lg 1 järgi hüvitamisele.
6.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et praegusel juhul oli tegemist haldusmenetluse toiminguga (HMS § 106 lg 1). Pressiteadet ei avaldatud kriminaalmenetluse eesmärkide saavutamiseks, vaid avalikkuse teavitamiseks, sest avalikkusel oli selle menetluse vastu suur huvi. Vastustajad on avaliku võimu kandjad ning nende ja kaebaja kui pressiteatest puudutatud isiku vahel on avalik-õiguslik suhe.
7.Pressiteate avaldamine on toiming HMS § 106 lg 1 tähenduses. HMS § 107 lg 1 järgi peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Toiming võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. Sama paragrahvi lg 2 järgi määrab haldusorgan toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid.
8.Riigikohus selgitas 12.06.2012 otsuses asjas nr 3-3-1-3-12 (p 20), et põhiõigusi riivav haldustoiming saab olla õiguspärane üksnes juhul, kui see tugineb seaduses sätestatud õiguslikule alusele, on kooskõlas menetlus- ja materiaalõigusega ning on demokraatlikus ühiskonnas vajalik, st proportsionaalne.
9.Seaduslik alus kohtueelse kriminaalmenetluse kohta teabe avaldamiseks tuleb KrMS §-st
214.KrMS § 214 lg 1 sätestab, et kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud tingimustel. Sama paragrahvi lg 2 järgi on kohtueelse menetluse andmete avaldamine lubatud kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides, kui see ülemäära: 1) ei soodusta kuritegevust ega raskenda kuriteo avastamist; 2) ei kahjusta Eesti Vabariigi või kriminaalmenetluse huve; 3) ei sea ohtu ärisaladust ega kahjusta juriidilise isiku tegevust; 4) ei kahjusta andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti eriliiki isikuandmete avaldamise puhul.
10.Kuna pressiteate avaldasid PPA ja prokuratuur koos, siis on täidetud tingimus, et avaldamiseks peab olemas olema prokuratuuri luba, kes peab kindlaks määrama teabe avaldamise ulatuse. Samuti on täidetud tingimus, et pressiteate avaldamine oli avalikkuse huvides. Arvestades kaebaja klientide hulka, keda kaebaja esitatud andmetel oli 2020. a seisuga 1679 ja kelle õigusi või huve uuritav kuritegu tõenäoliselt kahjustas, saab jaatada avalikkuse suurt huvi kriminaalmenetluse vastu. Avaldamine ei soodustanud kuritegevust, ei raskendanud kuriteo avastamist ega kahjustanud riigi või kriminaalmenetluse huve. Tegemist ei olnud andmekaitse reeglite rikkumisega. Pooled vaidlevad selle üle, kas avaldamine kahjustas juriidilise isiku, st kaebaja tegevust ja/või tema õigusi.
11.11.11.2020 PPA veebilehel avaldatud pressiteade2 (dtl 380-381; kaebuse lisa 5) kandis pealkirja „Keskkriminaalpolitsei uurib hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud investeerimiskelmuse ja omastamise kahtlust“. Selle sisu oli järgmine: „Teisipäeval, 10. novembril peeti kinni kolm hoiu-laenuühistuga ERIAL seotud inimest, keda kahtlustatakse investeerimiskelmuses ja omastamises. ERIALi asutajat kahtlustatakse ka PPA sisekontrollibüroo töötajale altkäemaksu andmises.
Investeerimiskelmus seisneb kahtlustuse kohaselt selles, et ERIALi omakapitali näidati avalikkusele suuremana kui see tegelikult oli ning seeläbi anti klientidele valeinfot hoiulaenuühistu tegelike rahatagatiste kohta. Investeerimiskelmuse toimepanemises kahtlustatakse hoiu-laenuühistu ERIAL asutaja Iljad (34), praegust juhatuse liiget Danielat (40) ning Delkona OÜd. Ilja, Daniela ja ERIALiga lepingulises suhtes oleva äriühingu Transpire OÜ juhatuse liige Daniel (33) omastasid kahtlustuse kohaselt kinnisvaratehinguid kasutades suures ulatuses hoiu-laenuühistu valduses olevat raha. Omastamisele kaasaaitamises kahtlustatakse ERIALi töötajat Sofjat (33). Esialgsetel andmetel tekitati omastamisega ERIALi hoiustajatele kahju üle 1 miljoni euro. Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur selgitas, et hoiu-laenuühistu lepingu sõlmimisel allkirjastasid inimesed volituse, millega andsid juhatuse liikmetele kontrolli oma raha üle. „Menetluses kogutud andmete kohaselt ei tegutsenud juhatus hoiustajate huvides. Silmas peeti ERIALi asutaja, Ilja, ärilisi huvisid. Osa hoiustajate raha paigutati temaga seotud ettevõtetesse, seda mitte investeerimiseks, vaid omastamise eesmärgil. Hoiustajatele tasuti intresse uute hoiustajate sissemaksete arvelt,“ kirjeldas Laur. Kahtlustuse kohaselt andis Ilja altkäemaksu Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo ametnikule, kes peeti kaitsepolitsei ametnike poolt samuti kinni. Kahtlustuse kohaselt lubas ametnik vastutasuks altkäemaksu eest osutada Iljale teeneid. Ametnik esitas lahkumisavalduse, millega ta politseiteenistusest vabastatakse. Altkäemaksu andmist ja võtmist uurib Kaitsepolitseiamet. Prokuratuur taotleb Ilja ja ametniku vahistamist. Riigiprokurör Sigrid Nurm tõi välja, et ERIALi juhid kahjustasid kõigi heausksete hoiustajate usaldust. „Hoiu-laenuühistut ei saa võrrelda pangaga. Ühistud on loodud liikmete aktiivse tegevuse koondamiseks ning liikmetel on kohustus seista ühingu hea käekäigu eest. Sarnaselt pangale ei kontrolli Finantsinspektsioon hoiu-laenuühistute tegevust ning seetõttu eeldab investeerimine liikmete enda aktiivset panust ja rahakasutuse kontrolli. Paraku näeme, et paljud liikmed on volitanud teisi hoiulaenuühistu liikmeid või juhatuses olevaid inimesi oma vara kasutamise üle otsustama. Praegusel juhul on liigne usaldus ja otsustusõiguse käest andmine liikmed halba seisu pannud, sest volitatud inimesed on kahtlustuse kohaselt lähtunud investeerimisotsuseid tehes eelkõige isiklikest huvidest.“ „Paneme kõigile ERIALi aga ka teiste hoiu-laenuühistute liikmetele südamele, et nad enda investeeringute käekäigu üle ise otsustaksid ning hoolega mõtleksid, keda ja mis ulatuses on nad volitanud enda rahaga tehinguid tegema. Volikiri ei ole pelgalt formaalne paber, vaid annab volitatud isikule laialdased õigused tehingute tegemisel ja hilisemalt on väga keeruline tõendada, et teatud tehingute tegemiseks ei olnud volitatul õigust,“ lisas Nurm. Menetlust viivad riigiprokuratuuri juhtimisel läbi keskkriminaalpolitsei ja kaitsepolitsei ametnikud.“
12.Kaebaja heidab vastustajatele ette seda, et avaldatud pressiteade jättis kaebajast mulje kui ebausaldusväärsest pettuseprojektist. Kaebaja hinnangul näitasid seda pressiteates olevad järgmised laused:
„ERIALi omakapitali näidati avalikkusele suuremana kui see tegelikult oli ning seeläbi anti klientidele valeinfot hoiu-laenuühistu tegelike rahatagatiste kohta.“;
„Hoiustajatele tasuti intresse uute hoiustajate sissemaksete arvelt.“; 9(13)
3-23-2280
„Esialgsetel andmetel tekitati omastamisega ERIALi hoiustajatele kahju üle 1 miljoni euro.“;
„Menetluses kogutud andmete kohaselt ei tegutsenud juhatus hoiustajate huvides. Silmas peeti ERIALi asutaja, Ilja, ärilisi huvisid. Osa hoiustajate raha paigutati temaga seotud ettevõtetesse, seda mitte investeerimiseks, vaid omastamise eesmärgil.“;
„Praegusel juhul on liigne usaldus ja otsustusõiguse käest andmine liikmed halba seisu pannud, sest volitatud inimesed on kahtlustuse kohaselt lähtunud investeerimisotsuseid tehes eelkõige isiklikest huvidest“;
„ERIALi juhid kahjustasid kõigi heausksete hoiustajate usaldust.“.
13.Vaidluse all ei ole asjaolu, et kahtlustust ega süüdistust ei esitatud kaebajale, vaid temaga seotud isikutele – X.Xile (kaebaja asutaja ja töötaja, kriminaalmenetluses kogutud andmete kohaselt kaebaja tegelik juht) ja Y.Yle (kaebaja juhatuse liige). Vaidlusaluse pressiteate järgi kahtlustati ka kaebaja töötajat Sofjat, kuid Harju Maakohtu 15.01.2024 otsuses asjas nr 1-2135033 teda süüdistatavate hulgas ei ole. Z.Z oli Transpire OÜ juhatuse liige. Mõlemad said süüdistuse ja mõisteti maakohtu jõustumata otsusega süüdi omastamises.
14.Praeguse kaebuse on esitanud ainult kaebaja, mitte temaga seotud isikud, kellele süüdistused esitati. Seda arvestades hindab kohus vaid seda, kas vastustajate poolt kaebaja kohta info avaldamine oli õiguspärane. Teiste isikute õigusi riivava info avaldamine ei ole praeguse vaidluse ese ja kaebaja ei saa esitada kaebust nende isikute õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja on ajanud segamini enda ja temaga seotud isikute õigused. Kaebaja etteheited kriminaalmenetluse läbiviimise osas (ebapiisavad tõendid kahtlustuse ja süüdistuse esitamiseks, tõendite dokumenteerimise ja kogumise aeg, kahtlustatavate ülekuulamise aeg, kahtlustuse tutvustamine) saavad rikkuda süüdistatavate, mitte kaebaja õigusi. Kaebaja ei ole oma rollist aru saanud ja samastab end süüdistatavatega. Kaebaja on vastupidi kriminaalasjas kannataja, keda süüdistatavad kasutasid süüdistuse kohaselt ära oma kuritegelike eesmärkide saavutamiseks. Kriminaalmenetlus toimus mh kaebaja huvides, et kaitsta tema varalisi õigusi. Hoiu-laenuühistu tegutseb liikmelisuse alusel (hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS) § 5 lg 1) ning hoiu-laenuühistu peamine ja püsiv tegevus on oma liikmetega tehingute tegemine (HLÜS § 6 lg 1). Seega peavad kaebaja huvid samastuma tema liikmete huvidega, mitte tema juhtorganite liikmete huvidega, mida kaebaja püüab praeguses menetluses kaitsta.
15.Samuti selgitab kohus, et halduskohtu pädevuses ei ole kriminaalmenetlust läbi viia ega kriminaalmenetluse läbiviimise üle järelevalvet teostada, sh kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust hinnata või kriminaalmenetluses kogutud tõendite asja- ja ajakohasust ning piisavust hinnata. Seda on pädev tegema vaid kriminaalkohus. Halduskohtu pädevuses on hinnata vaid haldusmenetluses tehtud toiminguid.
16.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu oleks viidatud pressiteates rikutud süütuse presumptsiooni põhimõtet. Nii pressiteate pealkirjas kui ka sisu osas on korduvalt välja toodud, et tegemist on kahtlustusega. Teksti sees kasutatakse sõnu „kahtlustama“ ja „kahtlustus“ kokku 9 korral, peakirjas 1 korral. Lisaks kasutatakse fraase „esialgsetel andmetel“ ja „menetluses kogutud andmete kohaselt“, mis näitavad, et tegemist ei ole veel lõplikult väljaselgitatud tõega. Lõpliku tõe peab välja selgitama kriminaalkohus. Kohus nõustub vastustajatega, et põhjendatud ei ole lähtuda üksikutest kontekstist välja rebitud lausetest, vaid lähtuda tuleb pressiteate tekstist tervikuna, millest on selgelt aru saada, et tegemist oli kahtlustusega.
Kohtu poolt kohtute infosüsteemist asjale juurde võetud dokument „Maakohtu otsus“. Maakohtu otsus on edasi kaevatud ringkonnakohtusse. Apellatsioonimenetlus on pooleli.
10(13)
3-23-2280
17.Teiseks on kohtu hinnangul pressiteatest selgelt aru saada, et kahtlustust ei esitatud kaebajale. Tekstis viidatakse selgelt sellele, et kinni peeti ja kahtlustus esitati kaebajaga seotud isikutele (asutaja, juhatuse liige, juhid, juhatus, töötaja, lepingupartner) ning et kaebaja oli objekt, mida kuriteo toimepanemiseks ära kasutati („Eriali omakapitali näidati“, mitte „Erial näitas omakapitali“). Ebaõigeks ei saa pidada pressiteate pealkirjas välja toodud fraasi „hoiulaenuühistuga Erial seotud investeerimiskelmuse ja omastamise kahtlus“. Sellega ei väljendata, nagu oleks investeerimiskelmuse ja omastamiseks pannud toime kaebaja, vaid et need süüteod on temaga seotud. Praegusel juhul pandi etteheidetavad süüteod toime kaebaja kaudu tema valduses olnud varasid kasutades ja tema juhtide poolt, seega on seos kaebajaga olemas.
18.Seda, kas esitatud kahtlustused/süüdistused on tõendatud, peab otsustama kriminaalkohus. Seda ei ole pädev tegema halduskohus. Halduskohus ei saa hakata kriminaalkohtuga paralleelselt hindama süüdistuse põhjendatust ja selle aluseks olevaid tõendeid. Seepärast jätab kohus hindamata, kas kaebaja omakapitali näidati õiges suuruses ja kas kaebaja klientidel oli rahatagatiste kohta olemas õige info, kas kaebajale ja/või tema liikmetest hoiustajatele tekitati kahju ja kas kahtlustatavad kahjustasid hoiustajate huve. Pressiteatest nähtub, et tegemist oli kelmuse kahtlusega. Järelikult oli arusaadav, et need asjaolud vajasid veel kohtuliku kontrolli läbimist. Maakohtu jõustumata otsusest nähtub, et süüdistatavatele esitati sellekohased süüdistused ja need olid maakohtu hinnangul tõendatud, seega ei saa asuda seisukohale, et pressiteates esitati alusetuid ja teadvalt ebaõigeid väiteid.
19.KrMS § 214 lg-st 1 tuleneb, et kohtueelse menetluse andmeid võis, mitte ei pidanud tingimata avaldama. Andmete avaldamine oli prokuratuuri kaalutlusotsus. HMS § 4 lg 2 järgi tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
20.Seega ei kontrolli kohus, kas pressiteate avaldamine oli otstarbekas. Samuti ei teosta kohus kaalumist vastustajate eest. Küll aga saab kohus kontrollida kaalumisvigade puudumist.
21.Ilmselgelt tuli kohtueelse kriminaalmenetluse kohta andmete avaldamisel kaaluda kaebaja, kahtlustuse saanud isikute ja avalikkuse huve. Pressiteate avaldamine näitab, et vastustajad pidasid avalikkuse huvi kriminaalmenetluse vastu kaalukamaks. Kohtu arvates ei ole vastustajad teinud siinkohal ilmselget kaalumisviga. Olukorras, kus tuhanded isikud olid paigutanud oma vara ühistusse, kelle tegevuse üle ei toimu krediidiasutustega sarnast kontrolli, kelle tegevust reguleeriv õigus on krediidiasutusi reguleerivast õigusest tunduvalt hõredam ja kellelt ei nõuta krediidiasutustega sarnaseid tagatisi, saab avalikkuse suurt huvi ühistu tegevuse vastu pidada põhjendatuks. Kuna ühistusse paigutatud varast ilmajäämine on tunduvalt lihtsam võrreldes vara paigutusega krediidiasutusse, peab avalikkusel olema juurdepääs teabele, mille alusel ühistu tegevuse õiguspärasuse ja usaldusväärsuse kohta arvamus kujundada ning ise oma õigusi kaitsta, tehes kaalutletud finantsotsuseid. Hoiustajate õigusi või huve kahjustada võivat rikkumist ei saa menetleda avalikkuse eest varjatult. See ei võimalda edasisi rikkumisi ja õiguste kahjustamisi vältida (isikud ei tunne võimalikke ohte ära ega oska neid vältida) ega anna isikutele võimalust kahjusid minimeerida ja oma õiguste kaitseks meetmeid tarvitusele võtta. Samuti devalveeriks see riigi õigus- ja finantssüsteemi usaldusväärsust. Kaebaja huvi ettevõtlusega tegeleda ei ole kaalukam tema hoiustajate huvist kaitsta oma varalisi õigusi. 11(13)
3-23-2280
22.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et pressiteate eesmärgiks oli tekitada nö pangajooks ja kaebaja tegevus lõpetada. Uurimisorganitel ei saa olla mingit isiklikku huvi selle vastu, millised hoiu-laenuühistud turul tegutsevad. Uurimisorganite kohustuseks on võimalusel ennetada süütegude toimepanemist ja uurida toimepandud süütegusid. Uurimismenetluse läbiviimist ja süüteo toimepanijate vastutusele võtmist ei saa käsitleda majandustegevusse õigusvastase sekkumisena. Kaebaja väited uurimisorganite tegutsemisest konkurentide huvides on otsitud ja ebausutavad.
23.Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et pressiteade kutsus hoiustajaid üles pangajooksule. Pressiteade ei kajasta ühtegi soovitust hoiused kaebaja juurest välja võtta. Pressiteates manitseti kõiki (mitte üksnes kaebaja) hoiustajaid olema investeerimisel ettevaatlikud ja mõtlema läbi teisele isikule antud volituse põhjendatus. Tegemist on asjakohase ja põhjendatud hoiatusega igasuguses tegevuses, mitte üksnes suhtlemisel kaebajaga. Seda, et inimesed on liialt usaldavad ega vaevu allkirjastamisel dokumente läbi lugema, võib pidada igapäevaseks nähtuseks ning see lihtsustab õigusrikkumiste toimepanemist. Uurimisorganite kohustuseks on mh ennetada süütegude toimepanemist. Ennetustegevuse üheks osaks on inimeste teavitamine neid varitsevatest ohtudest ja kuritegevuses kasutatavatest skeemidest. Maakohtu otsusest nähtub, et kaebaja klientide poolt antud laiaulatuslikud volitused võimaldasid kaebaja juhtidel rikkumisi toime panna.
24.Lisaks ei ole kaebaja tõendanud, et vastustajate pressiteade oleks põhjustanud kaebaja väidetud pangajooksu. Pangajooks on olukord, kus suur hulk panga kliente viib korraga oma raha või muud varad krediidiasutusest välja 4. Kaebuse lk-l 12 toodud esimene graafik (dtl 231) näitab, et kaebaja klientide juurdekasv hakkas vähenema juba 2019. a sügisel ja jõudis üsna minimaalsele tasemele juba 2020. a kevadel. Kliendid on lahkunud kaebaja juurest alates 2018. a sügisest. 2020. a sügisel lahkunud klientide arv (alla 20) on üsna väike võrreldes eelmistel kuudel lisandunud klientidega (igakuiselt mitmekümned kliendid, algusaastatel üle saja kliendi kuus). Kaebaja selgituste kohaselt oli tal 2020. a seisuga 1679 klienti. Seda arvestades ei saa 20 kliendi lahkumist pidada oluliseks. Seega ei tõenda viidatud graafik, et kliendid oleksid hakanud pärast pressiteate avaldamist massiliselt kaebaja juurest lahkuma. Lahkunud klientide arv on püsinud aastaid üsna stabiilsel tasemel. Lisanduvate klientide arvu vähenemine võib näidata, et kaebaja oli saavutanud oma turuosa. Pigem näitab asjaolu, et kaebaja ei suutnud 20 kliendi nõudeid täita ja jäi majanduslikesse raskustesse, seda, et tema tagatised ei olnud piisavad. Vastupidist ei tõenda ka kaebuse lk-l 12 olev teine graafik. Sellest nähtub, et sõlmitud hoiuselepingute maht hakkas vähenema 2019. a sügisest ja vähenes järsult juba 2020. a aprillis. Teine vähenemise periood sai alguses 2020. a suvel. Hoiuselepingute ülesütlemine on hakanud järjest kasvama alates 2019. a kevadest ning saavutanud tipud juba 2020. a kevadel ja suvel. Seega ei saa ei klientide arvu ega hoiuselepingute vähenemises süüdistada vastustajaid.
25.Pealegi nähtub maakohtu jõustumata otsusest, et kaebaja majanduslik olukord ei olnud tegelikkuses selline, nagu avalikkusele näidati. Kaebaja juhid tegid mitmeid näilikke tehinguid, mis pidid näitama kaebaja tegevust kasumlikuna, tegelikult aga varjasid kahjumit. Kaebaja praegune kehv majanduslik seis on seda arvestades tingitud ühelt poolt sellest, et pärast süüdistuse saanud juhtide eemaldamist kaebaja juhtimiselt on tuvastatud kaebaja tegelik finantsiline olukord, teiselt poolt sellest, et süüdistuse saanud juhid on kaebaja ja tema klientide vara süüdistuse kohaselt oma kasuks pööranud.
26.Kaebaja etteheited pressiteate avaldamise aja kohta ei ole põhjendatud. KrMS ei keela avaldada teavet kriminaaluurimise kohta enne kahtlustatavate ülekuulamist. Kohtu arvates on eluliselt usutav, et kahtlustuse esitamise ajaks oli uurimisorganitel olemas piisavalt teavet
Vt https://et.wikipedia.org/wiki/Pangajooks.
12(13)
3-23-2280
uuritava süüteo kohta, et avalikkusele teavet avaldada. Vastasel korral puudunuks alus kahtlustust esitada. Pole oluline, millised konkreetsed tõendid olid selleks hetkeks kogutud või protokollitud. Maakohtu otsusest nähtub, et süüdistatavatele esitati süüdistus samadel asjaoludel, mida kajastati ka pressiteates, ning maakohus luges süüdistuse tõendatuks. Seega ei saa asuda seisukohale, nagu oleks pressiteate esitamisel tuginetud vaid tõendamata oletustele. Isegi kui pidada pressiteate avaldamist kahtlustuse esitamise ajal ennatlikuks, oleks kaebajale kaasnenud paratamatult samasugused tagajärjed ka olukorras, kus pressiteade oleks avaldatud pärast kaebaja juhtidele süüdistuse esitamist või nende süüdimõistmist. Kohtulahendid on avalikud ning varem või hiljem oleks teave kaebaja juhtidele ette heidetud süütegudest avalikkuse ette jõudnud. Ka neil juhtudel oleks vähemalt osa kaebaja klientidest oma lepingud lõpetanud ja hoiused välja võtnud. Seega ei olnud kaebajale kaasnenud tagajärjed tingitud vastustajate poolt pressiteate avaldamisest, vaid tema juhtide tegevusest.
27.Klientide usaldamatust kaebaja vastu ei põhjustanud uurimisorganid, vaid kaebaja juhtorganite liikmed, kes panid süüdistuse kohaselt kaebaja kaudu toime süütegusid, mis kahjustasid klientide õigusi ja huve. Vastustajaid on ebaõige süüdistada selles, et nad teavitasid kaebaja kliente nende õiguste ja huvide võimalikust kahjustamisest kaebaja juhtorganite poolt.
28.Kohus ei näe, et kaebajat oleks koheldud Swedbank Eestiga võrreldes kuidagi ebavõrdselt. Nii vaidlusaluses pressiteates kui ka Swedbank Eesti kohta avaldatud artiklis (dtl 432-434) on ühtmoodi korratud, et tegemist on kahtlustuse esitamisega. Mõlema artikli pealkirjast on arusaadav, et tegemist on kahtlustusega. Erinevalt kaebaja kohta avaldatud artiklist, kus ei ole tehtud etteheiteid kaebajale, on Swedbanki kohta käivas artiklis välja toodud, et kahtlustus on esitatud ka Swedbank Eestile. Nii Swedbanki kui kaebaja kohta artikli avaldamine oli põhjendatud ja lubatav. Prokuratuuri tegevus, millega soovi ajakirjanikke Swedbanki kohta käiva artikli avaldamise eest trahvida, tunnistati õigusvastaseks5. Seda arvestades ei ole põhjust ka kaebaja kohta pressiteate avaldamist pidada õigusvastaseks.
29.Neil põhjustel leiab kohus, et vastustajate tegevus oli õiguspärane. See välistab kaebaja taotletud kahju hüvitise väljamõistmise. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
30.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustajad ei ole esitanud nende menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud nende menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustajate võimalikud menetluskulud jätta nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Artikkel“.
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.