Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming
Tallinna Halduskohus Ragne Piir 01.11.2024, Tallinn 3-24-2873 MTÜ Jägala Kalateed kaebus Muinsuskaitseameti 13.09.2024 kirja nr 5.1-17.3/1850 „Eritingimuste andmisest keeldumine, kaitsevööndis tööde tegemine ja säilitamiskohustuse täitmine (eelhaldusakt)“ tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks Kaebaja – MTÜ Jägala Kalateed, esindaja v.adv. Margus Kõiva Vastustaja – Muinsuskaitseamet Kaebuse tagastamine
Tagastada MTÜ Jägala Kalateed kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kättesaamisest.
Tallinna määruse
või valdaja loata paistuse likvideerima. Kui kohtumenetlus asjas 3-24-2250 lõppeb ja kohus KeA 26.07.2024 veeloa andmisest keeldumise korraldust ei tühista, on paisutuse omanik või valdaja kohustatud paisutuse likvideerima. Veeloa andmisest keeldumisega on seotud ka MKA oma otsuste tegemisel (vt RKHKo 3-21-150, p 31), mistõttu tooks eelnõukohase haldusakti andmine kaasa vastuolulise olukorra, kus kõnealust haldusakti täites pandaks toime õigusrikkumine. Samuti ei nähtu eelnõust haldusakti adressaat. Tühine haldusakt ei loo õiguslikke tagajärgi ega pole täitmiseks kohustuslik.
10.2 Lisaks eeltoodule on KeA 04.09.2024 kirjas nr DM-129490-2 selgelt väljendanud oma seisukohta, et talle arvamuse andmiseks edastatud eelnõu põhjal koostatav haldusakt oleks tühine, st ei loo õiguslikke tagajärgi ja pole täitmiseks kohustuslik. Järelikult ei näe KeA MKA 13.09.2024 kirja näol takistust paisutuse likvideerimise menetluse läbiviimiseks ning selle raames leitavale tehnilisele lahendusele vastavalt paisutuse likvideerimiseks ja kaladele vaba läbipääsu tagamiseks. Kaebuses väljendatud kartus, justkui MKA eelhaldusakt võimaldaks Wooluvabrik OÜ-l hoiduda paisutuse alandamisest ja kalade vaba läbipääsu tagamisest ning see omakorda võib kaasa tuua keskkonnakahju, on eelnevat arvestades põhjendamatu. Keskkonnaorganisatsiooni kaebus ei saa tugineda vaid hüpoteetilistele väidetele, mille realiseerumine ei ole suure tõenäosusega võimalik. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust saab jaatada, kui ta saab konkreetsest vaidlusest reaalset kasu, mis aitaks kaasa organisatsiooni keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele. Praeguse asja materjalidest nähtuvalt viiakse paisutuse likvideerimiseks edaspidi läbi eraldi menetlus, mida KeA hinnangul MKA 13.09.2024 kiri („eelhaldusakt“) ei takista ning kus erinevate huvide vastuolu korral prevaleerivad keskkonnakaitselised huvid. Seega pole kohtule äratuntav, et MKA 13.09.2024 kirja vaidlustamine annaks kaebajale tema keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamiseks mingisugust kasu, mis õigustaks sellise vaidluse lahendamiseks kohtumenetluse läbiviimist. Eeltoodust tulenevalt ei ole konkreetsel juhul võimalik kaebaja kaebeõigust KeÜS § 30 lg 2 alusel eeldada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.