Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming
Tallinna Halduskohus Ragne Piir 01.11.2024, Tallinn 3-24-2873 MTÜ Jägala Kalateed kaebus Muinsuskaitseameti 13.09.2024 kirja nr 5.1-17.3/1850 „Eritingimuste andmisest keeldumine, kaitsevööndis tööde tegemine ja säilitamiskohustuse täitmine (eelhaldusakt)“ tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt selle tühistamiseks Kaebaja – MTÜ Jägala Kalateed, esindaja v.adv. Margus Kõiva Vastustaja – Muinsuskaitseamet Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
Tagastada MTÜ Jägala Kalateed kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kättesaamisest.
Tallinna määruse
ASJAOLUD
1.Keskkonnaamet (KeA) keeldus 26.07.2024 korraldusega nr DM-115314-45 veeloa andmisest Wooluvabrik OÜ-le Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe hüdroelektrijaamas ning tunnistas veeloa andmisest keeldumise otsuse jõustumisel kehtetuks veeloa nr L.VT.HA-171918 (resolutsiooni p-d 1.1 ja 1.2). Korraldus jõustus teatavaks tegemisest Wooluvabrik OÜ-le (resolutsiooni p 1.4).
2.Haldusasjas nr 3-24-2250 menetletakse Wooluvabrik OÜ kaebust KeA 26.07.2024 korralduse nr DM-115314-45 tühistamiseks ja KeA kohustamiseks asja uuesti läbivaatamiseks. Kohus peatas 08.08.2024 määrusega esialgse õiguskaitse korras KeA 26.07.2024 korralduse kehtivuse asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Muinsuskaitseamet (MKA) koostas ning saatis 23.08.2024 eritingimuste andmisest keeldumise, kaitsevööndis tööde tegemise ja säilitamiskohustuse täitmise otsuse eelnõu Wooluvabrik OÜ-le, Jõelähtme Vallavalitsusele ja KeA-le arvamuse ja vastuväidete esitamiseks.
4.KeA vastas MKA-le oma 04.09.2024 kirjaga nr DM-129490-2, et eelnõukohase haldusakti andmisel oleks tegemist tühise haldusaktiga. Sellise haldusakti andmisega kaasneks kohustus toime panna õigusrikkumine, sest vastavalt veeseaduse (VeeS) § 175 lg-le 4 peab paisu omanik
või valdaja loata paistuse likvideerima. Kui kohtumenetlus asjas 3-24-2250 lõppeb ja kohus KeA 26.07.2024 veeloa andmisest keeldumise korraldust ei tühista, on paisutuse omanik või valdaja kohustatud paisutuse likvideerima. Veeloa andmisest keeldumisega on seotud ka MKA oma otsuste tegemisel (vt RKHKo 3-21-150, p 31), mistõttu tooks eelnõukohase haldusakti andmine kaasa vastuolulise olukorra, kus kõnealust haldusakti täites pandaks toime õigusrikkumine. Samuti ei nähtu eelnõust haldusakti adressaat. Tühine haldusakt ei loo õiguslikke tagajärgi ega pole täitmiseks kohustuslik.
5.MKA koostas 13.09.2024 kirja nr 5.1-17.3/1850 nimetusega „eelhaldusakt“, millega keeldus mälestisel Linnamäe hüdroelektrijaama pais (reg nr 30418) paisutuse likvideerimiseks vajalike tööde tegemiseks muinsuskaitse eritingimuste andmisest (p 1); keelas teostada töid, mis likvideerivad paisutuse Linnamäe hüdroelektrijaama paisu ja teiste mälestiste (reg nr 17534, reg nr 17535, reg nr 30211, reg nr 30212) ühises kaitsevööndis (p 2) ja kohustas tagama kultuurimälestise (ehitismälestis) Linnamäe hüdroelektrijaama pais (registri nr 30418) säilimine ja hoiduda tegevustest mälestiste (reg nr 30418, reg nr 17534, reg nr 17535, reg nr 30211, reg nr 30212) ühises kaitsevööndis, mis seavad ohtu mälestiste säilimise (p 3). MKA kirjas selgitatakse, et mälestise ja selle kaitsevööndiga seonduvad tööd on loa ja teavituse kohustuslikud, mh paisutuse likvideerimisel (MuKS §-d 52 ja 58). Kui paisutuse likvideerimine eeldab ehitustöid mälestisel (paisul), siis need on loakohustuslikud tegevused, millele eelneb eritingimuste andmine MKA poolt. Mälestise omanik ei ole veel taotlenud eritingimuste andmist, kuid võttes arvesse KeA otsuse jõustumisel tekkivat kohustust paisutus likvideerida, annab MKA mälestise omanikule ennetavalt teada, et paisutuse likvideerimiseks vajalike tööde jaoks muinsuskaitse eritingimuste andmine ei ole võimalik, sest sellised muudatused ei tagaks mälestise säilimist. KeA 26.07.2024 korralduse p 3.3.1.8 kohaselt selgub paisutuse likvideerimise lahendus koostöös järgnevas menetluses. Haldusorgan võib enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt). MKA teostab järelevalvet Linnamäe paisu ja kaitsevööndis kehtivate nõuete täitmise üle. MKA ei nõustu KeA arvamusega, et otsus eritingimuste andmisest keeldumise, kaitsevööndis tööde tegemise ja säilitamiskohustuse täitmise kohta oleks tühine ja õigusvastane. KeA poolt veeloa andmisest keeldumine on vastuolus Vabariigi Valitsuse 03.06.2022 korraldusega nr 163, mis on KeA-le täitmisteks kohustuslik.
6.MTÜ Jägala Kalateed esitas 17.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada MKA 13.09.2024 kirja nr 5.1-17.3/1850 tühisus või alternatiivselt see tühistada. Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 p 1 tähenduses. MKA eelhaldusakti keskseks eesmärgiks on välistada KeA 26.07.2024 korralduse alusel Jägala jões Linnamäe paisul kalade vaba läbipääsu saavutamine ja selleks paisjärve paisutuse alandamine. MKA eelhaldusakti vaidlustamisel tuleb eeldada kaebaja huvi põhjendatust ja õiguste rikkumist. Kaebaja peab tõenäoliseks, et MKA käsitleb eelhaldusakti paisutuse alandamiseks vajalike tööde tegemiseks eritingimuste taotluse menetluses siduvana (kui eritingimuste taotlemine osutub MuKS § 51 alusel vajalikuks). Vaidlustatud eelhaldusakt võib anda seni Wooluvabrik OÜ-le aluse põhjendamatuks väiteks, et veekogu paisutuse alandamine ja kalade vaba läbipääsu tagamine ei ole vastukäivate kohustuste tõttu võimalik. Tühine haldusakt ei saa ega peaks sellist õiguslikku toimet omama. Viivitus paisutuse alandamisel ning kalade läbipääsu loomisel Linnamäe paisul tooks kaasa keskkonnakahju.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
8.Kohus nõustub, et MTÜ Jägala Kalateed on keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 p 1 tähenduses. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõiguse aluseks on KeÜS § 30 lg 2, mis sätestab, et kui keskkonnaorganisatsioon vaidlustab haldusakti või sooritatud toimingu HKMS-s või HMSs sätestatud korras, eeldatakse, et tema huvi on põhjendatud või tema õigusi on rikutud, kui vaidlustatud haldusakt või toiming on seotud organisatsiooni keskkonnakaitseliste eesmärkide või senise keskkonnakaitselise tegevusvaldkonnaga. Seega tuleb KeÜS § 30 lg 2 alusel keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust eeldada ning tõlgendada organisatsiooni kohtusse pöördumise õigust laiendavalt. Samas tuleb arvestada sellega, et keskkonnaorganisatsioonidele antud kaebeõigus ning tema huvi põhjendatuse ja õiguste rikkumise eeldus on erandlikud kaebeõiguse alused ega ole piiramatud. Konkreetsest vaidlusest saadav kasu peab aitama kaasa organisatsiooni edasiste keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele (Tallinna Ringkonnakohtu 16.09.2022 määrus nr 3-21-1682, p 15).
9.Kaebaja viitab, et ühingu eesmärgiks on mh siirdekalade asurkondade taastamine ja suurendamine, tagades kaladele soodsa kudemis- ja kasvukeskkonna (põhikirja p 1.4.1). Kaebaja põhitegevuseks on Jägala Linnamäe tammist ülesvoolu kunagiste kudealade taastamine, veevarustuse maksimaalne tagamine ja siirdekaladele kättesaadavaks tegemine, sh kalateede rajamine (p 1.5.2). Praeguses asjas esitatud kaebuse eesmärgiks on tagada KeA 26.07.2024 korralduse alusel Jägala jões Linnamäe paisul kalade vaba läbipääsu tagamine ja selleks paisjärve paisutuse alandamine, mis kaebaja hinnangul on vaidlusaluse MKA 13.09.2024 kirja tõttu välistatud.
10.Kohus leiab käesoleva vaidluse asjaolusid ja kaebuse väiteid arvestades, et praegusel juhul pole alust eeldada kaebaja huvi põhjendatust või õiguste rikkumist MKA 13.09.2024 kirjast tulenevalt ning seega ei saa jaatada MTÜ-l Jägala Kalateed erandlikku kaebeõigust nimetatud kirja vaidlustamiseks kohtusse pöördumiseks. 10.1 KeA on 26.07.2024 korraldusega keeldunud veeloa andmisest Jägala jõe paisutamiseks Linnamäe paisul ja hüdroenergiast elektrienergia tootmiseks Linnamäe hüdroelektrijaamas. Korraldusest nähtuvalt jõustus see adressaadile teatavaks tegemisest. Kaebaja poolt vaidlustatud MKA 13.09.2024 kiri ei muuda veeloa andmisest keeldumise osas midagi ning seega juhul, kui kohus haldusasjas nr 3-24-2250 KeA 26.07.2024 korraldust ei tühista, tuleb kehtiva veeloa puudumise tõttu paisutus likvideerida. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole veel selgunud, mil viisil paisutuse likvideerimine teostatakse ning paisutuse likvideerimiseks sobiv lahendus selgub koostöös järgnevas menetluses (vt KeA 26.07.2024 korralduse p-d 3.3.1.8, 3.6.4.2 ja 3.6.5.5). KeA on seejuures rõhutanud, et paisutuse likvideerimine ei pea tingimata tähendama ehitismälestiseks oleva paisukeha likvideerimist (mis ei pea olema kasutuses selle algses funktsioonis) ning on pidanud võimalikuks leida nii muinsuskaitselisi kui ka keskkonnakaitselisi huve rahuldav kompromisslahendus (vt p-d 3.3.1.8, 3.3.6, 3.6.2.1.4, 3.6.5.5). Praegusel juhul on MKA omal algatusel juba enne paisutuse likvideerimise menetluses erinevate huvide kaalumist ja tehniliste lahenduste selgumist (seega ka enne eritingimuste küsimise vajaduse selgumist) otsustanud keelduda Linnamäe paisul paisutuse likvideerimiseks vajalike tööde tegemiseks muinsuskaitse eritingimuste andmisest. Asja materjalidest nähtuvalt ei pea KeA paisutuse likvideerimiseks või majandustegevuse (elektritootmise) lõpetamiseks MKA kooskõlastust seaduse järgi nõutavaks (vt 26.07.2024 korralduse p 3.6.2.4.1) ning seega ei käsitle ta MKA nõusolekut paisutuse likvideerimise eeldusena. KeA on mh asjakohasele kohtupraktikale tuginevalt selgitanud, et pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks on KeA ning EL keskkonnaõiguse normid kaaluvad vastuolu korral üles muinsuskaitselised huvid; samuti ei takista muinsuskaitselise kaitsevööndi kehtestamine paisutuse likvideerimist (vt Riigikohtu 15.01.2024 otsus nr 3-21150, p 31; 26.07.2024 korralduse p-d 3.3.1.4, 3.3.1.7).
10.2 Lisaks eeltoodule on KeA 04.09.2024 kirjas nr DM-129490-2 selgelt väljendanud oma seisukohta, et talle arvamuse andmiseks edastatud eelnõu põhjal koostatav haldusakt oleks tühine, st ei loo õiguslikke tagajärgi ja pole täitmiseks kohustuslik. Järelikult ei näe KeA MKA 13.09.2024 kirja näol takistust paisutuse likvideerimise menetluse läbiviimiseks ning selle raames leitavale tehnilisele lahendusele vastavalt paisutuse likvideerimiseks ja kaladele vaba läbipääsu tagamiseks. Kaebuses väljendatud kartus, justkui MKA eelhaldusakt võimaldaks Wooluvabrik OÜ-l hoiduda paisutuse alandamisest ja kalade vaba läbipääsu tagamisest ning see omakorda võib kaasa tuua keskkonnakahju, on eelnevat arvestades põhjendamatu. Keskkonnaorganisatsiooni kaebus ei saa tugineda vaid hüpoteetilistele väidetele, mille realiseerumine ei ole suure tõenäosusega võimalik. Keskkonnaorganisatsiooni kaebeõigust saab jaatada, kui ta saab konkreetsest vaidlusest reaalset kasu, mis aitaks kaasa organisatsiooni keskkonnaalaste eesmärkide saavutamisele. Praeguse asja materjalidest nähtuvalt viiakse paisutuse likvideerimiseks edaspidi läbi eraldi menetlus, mida KeA hinnangul MKA 13.09.2024 kiri („eelhaldusakt“) ei takista ning kus erinevate huvide vastuolu korral prevaleerivad keskkonnakaitselised huvid. Seega pole kohtule äratuntav, et MKA 13.09.2024 kirja vaidlustamine annaks kaebajale tema keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamiseks mingisugust kasu, mis õigustaks sellise vaidluse lahendamiseks kohtumenetluse läbiviimist. Eeltoodust tulenevalt ei ole konkreetsel juhul võimalik kaebaja kaebeõigust KeÜS § 30 lg 2 alusel eeldada.
11.Kohus märgib täiendavalt, et sisuliselt on praegusel juhul tekkinud seoses Linnamäe paisul paisutuse likvideerimisega vaidlus MKA ja KeA vahel, mis tuleb vajadusel lahendada asjaomastel ministritel omavahel või kokkuleppe mittesaavutamisel Vabariigi Valitsusel (Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 lg 3), lähtudes kehtivast õigusest (vt Riigikohtu 15.01.2024 otsus nr 3-21-150, p 31).
12.Eeltoodud põhjendusi arvestades leiab kohus, et MTÜ Jägala Kalateed kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
13.Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, ei kuulu vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 2 tasutud riigilõiv tagastamisele.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.