Xi kaebus Eesti Töötukassa 29.04.2024 otsuse nr TVH/24/016420, Eesti Töötukassa 30.04.2024 otsuse nr TVT/24/022189 ja 07.06.2024 vaideotsuse nr VO/24/1280 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Helle Rebane
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja teiste füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 02.12.2024 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 22.04.2024 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse määramise taotluse.
2.Eesti Töötukassa tuvastas 29.04.2024 otsusega nr TVH/24/016420, et kaebajal on osaline töövõime. Töövõime vähenemise kestus on 5 aastat alates 30.06.2024 – 29.06.2029 (digitaalse kohtutoimiku lehekülgedel (dtl) 51-54). Otsuse põhjendused on järgmised.
Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 3 p 2 kohaselt on isikul osaline töövõime, kuna isiku töötamine on tematerviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud.
2.2.Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang teabeedasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrvade haigusseisund. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired, kõrvade haigusseisund ning lugemishäire. Taotlejal on mõõdukad tegutsemispiirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.
3-24-1854
2.3.Taotleja kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas on arvestatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondi hinnates.
2.4.Taotleja kuulmisteravus on langenud, heliallika lokaliseerimine ja heli lateraliseerimine raskendatud, seetõttu on piiratud ohutu ringiliikumine, suuliste sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel ja sidevahendite kasutamine. Abivahendina kasutab ühte kuuldeaparaati, sest kahega tekib peavalu. Taotleja intellektuaalsed võimed on piiripealsed, kognitiivsed võimed, tahteaktiivsus ja vaimne energiaalanenud, mälu, tähelepanu ning mõtlemise kiirus häirunud, esineb meeleolulangus, ärevuse tõus, motivatsioonipuudus, unehäired. Suuri probleeme valmistab kirjaliku kõne mõistmine, mistõttu on piiratudigapäevatoimingute tegemine, keeruliste oskuste õppimine, teise keele omandamine, probleemide lahendamine ja otsustamine. Vajab igapäevatoimingutes suunamist ja kõrvalabi. Mõtlemise häirituse, sundmõtete ja -käitumise esinemise, emotsioonide kõikumise, ärevuse tõusu ning stressitaluvuse ja kohanemisvõime alanemise tõttu on piiratud stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek. Mõtlemise ja intellektuaalsete võimete häirituse ning ärevuse tõttu on piiratud inimestega suhtlemine ja sotsiaalsete normide järgimine. Suhtlemisega kaasneb ärevuse tõus, vajab sageli kõrvalabi.
2.5.Taotlejale sobib enam kindel ja stabiilne elurütm. Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv.
3.Eesti Töötukassa määras 30.04.2024 otsusega nr TVT/24/022189 kaebajale töövõimetoetuse alates 30.06.2024 – 29.06.2029 (dtl 55-57), võttes aluseks Eesti Töötukassa29.04.2024 otsuse nr TVH/24/016402 töövõime hindamise kohta ja kaebaja 22.04.2024 esitatud avalduse. Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on 11,7249 eurot.
4.Kaebaja esitas 09.05.2024 Eesti Töötukassale vaide.
5.Eesti Töötukassa pikendas vaide läbivaatamise tähtaega haldusmenetluse seaduse (HMS) § 84 lg 2 alusel kuni 18.06.2024 seoses vaides esitatud asjaolude täiendava selgitamise vajadusega.
6.Eesti Töötukassa jättis 07.06.2024 vaideotsusega nr VO/24/1280 kaebaja vaide rahuldamata (dtl 10-18). Vaideotsuse põhjendused on järgmised.
6.1.TTO ekspertarst analüüsis veelkord vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ning jääb oma esialgse eksperdiarvamuse juurde – vaide esitajal on osaline töövõime, kestusega 5 aastat. Eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige. Terviseandmed ei kinnita, et vaide esitajal oleks töötamine täiesti välistatud. Vaide esitaja terviseseisund mõjutab tema igapäevategevusi ja töötamist, kuid objektiivsed terviseandmed ei kinnita vaideesitaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis tingiksid metoodika kohaselt puuduva töövõime.
6.2.Piirang liikumise valdkonnas ohutul ringiliikumisel on hinnatud kergeks. Kuulmislanguse tõttu on vaide esitajal kergelt piiratud ohutu ringiliikumine. Kuuldeaparaati kasutab vaid ühes kõrvas. Piirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas teabe vastuvõtmisel on hinnatud mõõdukaks. Vaide esitajal on raskendatud suuliste sõnumite vastuvõtmine ja sidevahendite kasutamine kuulmisfunktsiooni languse tõttu. Vaide esitaja kasutab ühte kuuldeaparaati, kuna kahega tekivad peavalud. TIS-is puuduvad andmed seisundi olulise süvenemise kohta.
6.3.Piirangud tegevuste õppimisel ning tegevuste alustamisel ja lõpetamisel on hinnatud mõõdukateks. Vaide esitajal on mälufunktsioonide ja kognitiivsete võimete alanemise ning piiripealsete intellektuaalsete võimete tõttu piiratud teise keele omandamine, keeruliste oskuste õppimine, probleemide lahendamine ja otsustamine. Vaide esitaja tähelepanufunktsioonid ja mõtlemise kiirus on eakaaslastest aeglasemad. Suuri probleeme valmistab vaide esitajale ka kirjaliku kõne mõistmine. Psühhiaatri hinnangul esineb vaide esitajal tahteaktiivsuse ja meeleolu langus. Depressiooni ei ole vaide esitajal diagnoositud. Retseptikeskuse andmetel vaide esitaja talle määratud antidepressantravi regulaarselt ei tarvita. Terviseandmetes puuduvad viited raskete piirangute esinemise kohta. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates on arvestatud 2(17)
3-24-1854 ka piiranguid, mida vaide esitaja on kirjeldanud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas väljakäimise osas. Tahteaktiivsuse langusega seotud piiranguid on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna hindamisel.
6.4.Piirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas muutustega toimetulekul on hinnatud mõõdukaks. Vaide esitajal on piiratud kohanemisvõime isiksushäire ja emotsionaalselabiilsuse tõttu. Piirangud suhtlemise valdkonnas suhtlemisega hakkamasaamisel ja kohasel käitumisel on hinnatud mõõdukateks. Vaide esitajal on piiratud võõrastega kontakteerumine ning ametlikud ja sotsiaalsed suhted. Suhtlemisega kaasneb vaide esitajal ärevuse tõus ning ta vajab selleks sageli kõrvalabi. Vaide esitaja mõtlemise funktsioonid on häiritud ja intellektuaalsed funktsioonid kergelt alanenud, mistõttu on tal kohane käitumine mõnevõrra raskendatud. Piiratud on ka suhete loomine ja suhtlemisel sotsiaalsete normide täitmine. Psühhiaatri epikriisi kohaselt käitub vaide esitaja lapsemeelselt. TIS-is puuduvad andmed kohase käitumisega seotud täielikupiirangu esinemise kohta.
6.5.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondi hinnates on arvestatud ka piiranguid, mida vaide esitaja on kirjeldanud muude tervisehäirete osas (5.0 igapäevased peavalud, missuurendavad stressi, uneprobleemid, raske uinuda vahel kuni kella viieni hommikul, öösiti, kui on üleval, siis stressitase tõuseb). Vaide esitaja emotsioonide funktsioonide häiret on arvestatudvaimse võimekuse valdkondade hindamisel. Kuuldeaparaadiga seotud peavalusid on arvestatud teabevahetuse valdkonnas.
6.6.Vaide esitaja on töötanud autojuht kullerina ning omab ka kehtivat juhiluba. Peale kuulmislanguse teisi kehalisi piiranguid vaide esitajal ei esine. Vaide esitajal esinevad küll piirangud, mis on seotud kuulmislangusega ja vaimse võimekuse langusega, kuid piirangud ei ole väljendunud sedavõrd, et oleks tuvastatav puuduv töövõime. Kokkuvõtvalt on vaide esitaja töövõime osaline, kestusega viis aastat, kuna piirangud, mis on seotud kuulmislangusega tõenäoliselt püsivad kujunenud struktuursete muutuste tõttu. Vaide esitaja töövõime täielik taastumine järgneva viie aasta jooksul ei ole tõenäoline.
6.7.Vaide esitaja töövõimet toetab regulaarne liikumine, kehakaalu langetamine ja regulaarne psühhoteraapia. Vaide esitaja on noor inimene, kellel esinevad vaimse võimekuse valdkondades mitmed piirangud ning kes vajab suunamist, nõustamist ja toetust sobiva töökoha ja ameti leidmiseks. Vaide esitajale ei sobi head kuulmisfunktsiooni ja rohket suhtlemist eeldavad tööd, öötöö ning vastutusrikas ja kiiret tegutsemist eeldav töö. Sobib pigem omaette lihtsam osakoormusega töö.
7.Kaebaja esitas 20.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 29.04.2024 otsuse nr TVH/24/016420, Eesti Töötukassa 30.04.2024 otsuse nr TVT/24/022189 ja 07.06.2024 vaideotsuse nr VO/24/1280 tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
8.Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsused ei vasta kaebaja terviseseisundile ega töövõimele. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.
8.1.Kaebajale määrati osaline töövõime, kuid kaebaja sooviks on puuduva töövõime tuvastamine. Kaebajal on puuduv töövõime, sest tal on suured probleemid tervisega.
8.2.Kaebaja toob välja, et vaidlustatud töövõime hindamise otsuses ei ole arvestatud tema terviseprobleemidega. Kaebajal on kõrvakuulmisega probleem ning ta kasutab juba lapsepõlvest alates kuulmisaparaati. Kaebajale on lisandunud psüühiline probleem ning keeleoskuse probleem.
8.3.Töövõimehindamise otsus ei sisalda kõiki olemasolevaid terviseandmeid. Kaebaja on käinud psühhiaatri, logopeedi kui ka perearsti vastuvõttudel. Kaebaja soovib kõikide arstide diagnooside ülevaatamist. 3(17)
3-24-1854
8.4.Kaebaja ei leia endale tööd, kuna ta ei oska eesti keelt. Lisaks tarvitab kaebaja igasuguseid ravimeid terviseprobleemide tõttu ning kaebaja ei saa elada normaalset elu. Vastustaja seisukoht
9.Vastustaja on seisukohal, et kaebus on alusetu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.
9.1.Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust, lisaks ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. Hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast. Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Hindamise aluseks on inimese enda kirjeldatud subjektiivne tegutsemisvõime, mis on seotav ja põhjendatav tema objektiivsete terviseandmetega. Kvaliteetse ekspertiisi teostamiseks tuleb kasutada järgmisi tervise infosüsteemis (TIS) olevaid andmeid. Isik peab olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul.
9.2.Vaidlustatud otsused on õiguspärased. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks kaebaja 22.04.2024 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmeid. Kaebaja on taotlusesse märkinud, et tal esinevad piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Samuti on taotlusel kirjeldatud piiranguid tulenevalt muudest tervisehäiretest. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 12. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta ning isik tuleb lugeda osaliselt töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem, siis on TTO ekspertarst hinnanud õigesti kaebajal osalise töövõime.
9.3.Tervisehoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido ekspertarst (TTO ekspertarst) dr Y koostas 28.04.2024 eksperdiarvamuse (dtl 67–84). Vaidemenetluses analüüsis TTO ekspertarst kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuse juurde, mille kohaselt on kaebajal osaline töövõime (20.05.2024 ekspertarvamus, dtl 85-102). Vaidemenetluses vaatas TTO ekspertarsti seisukoha üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Y. Käesoleva kohtuasja raames on õiglase hinnangu saamiseks küsitud arvamust vastava eriala arstilt ja teostatud teisene eksperthinnang 01.07.2024 Medicum Perearstikeskus AS ekspertarsti psühhiaatri dr Y poolt (dtl 103-120).Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Y analüüsis käesoleva haldusasja raames kaebaja töövõime hindamise taotluses kirjeldatud tegutsemispiiranguid ja kaebaja terviseandmeid ja tervisehoiuteenuse osutaja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamusi ning nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud (töötukassa eksperdi 11.07.2024 seisukoht, dtl 122–130).
9.4.TTO ekspertarst leidis, et kaebaja esineb liikumise valdkonna võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ kerge piirang, kuna kaebajal esineb kuulmislangus ja kuulmisaparaati kasutab vaid ühes kõrvas. Liikumise valdkonna piirangute hindamisel on TTO ekspertarst tuginenud otorinolarüngoloogi 04.03.2024 epikriisile, üldõe 04.03.2024 epikriisile ning pediaatri 13.07.2021 epikriisile. Liikumise valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kuulmisfunktsiooni langus. Kaebajal on häiritud heliallika lokaliseerimine ja lateraliseerimine ehk heliallika eristamise pool võib olla raskendatud.
9.5.TTO ekspertarst hindas teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas piirangud võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ mõõdukaks (arvväärtusega 2), kuna kaebaja kuulmisfunktsioonid on langenud. Kaebaja kasutab ühte kuuldeaparaati, sest kahega tekivad peavalud. Püsib mõõdukas piirang, puuduvad andmed seisundi olulise süvenemise kohta. TTO ekspertarst tugines otorinolarüngoloogi 04.03.2024 epikriisile, üldõe 04.03.2024 epikriisile ning 4(17)
3-24-1854 pediaatri 13.07.2021 epikriisile. Vastustaja selgitab, et teostas käesoleva haldusasja raames 01.07.2024 päringu logopeedile, kes kirjeldas kaebaja neurosensoorset kuulmishäiret ja hääldusehäiret, kuid logopeed soovitab pigem pöörduda psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi vastuvõtule, kuna kaebaja teeb vigu kirjutamisel ja räägib lihtlausetega. Logopeedilist ravi aga ei määratud, kuid kahtlus jääb kognitiivse võimekuse langusele.
9.6.TTO ekspertarst hindas õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses „tegevuste õppimine“ piirangud mõõdukaks (arvväärtusega 2), kuna kaebajal on piiratud teise keele omandamine, keeruliste oskuste õppimine, probleemide lahendamine ja otsustamine. Kaebaja intellektuaalsed võimed on piiripealsed ning mälufunktsioonid ja kognitiivsed võimed on alanenud. Kaebaja tähelepanufunktsioonid on aeglased ning mõtlemise kiirus eakaaslastest aeglasem. Suuri probleeme valmistab kaebajale kirjaliku kõne mõistmine. TTO ekspertarst hindas võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ kirjeldatud piirangu mõõdukaks (arvväärtusega 2), kuna puuduvad viited raskete piirangute esinemise kohta. Psühhiaatri hinnangul esineb kaebajal tahteaktiivsuse langus ja meeleolu langus, kuid depressiooni ei ole diagnoositud. Retseptikeskuse andmetel regulaarselt määratud antidepressantravi kaebaja ei tarvita. Vaimset alaarengut ei ole diagnoositud. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna piirangute hindamisel on TTO ekspertarst tuginenud psühhiaatri 20.03.2024 epikriisile, perearsti 31.07.2023 epikriisile ja psühhiaatri 10.08.2022 epikriisile.
9.7.Vastustaja on kohtumenetluses kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebajal esinevad mõõdukad piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Piiratud on teise keele omandamine, keeruliste oskuste õppimine, probleemide lahendamine ja otsustamine. Kaebaja intellektuaalsed võimed on piiripealsed, mälufunktsioonid ja kognitiivsed võimed on alanenud. Kaebaja tähelepanufunktsioonid on aeglased ja mõtlemise kiirus eakaaslastest aeglasem. Suuri probleeme valmistab kaebajale kirjaliku kõne mõistmine. Kaasuvalt esineb kaebajal meeleolulangus, motivatsioonipuudus ja tema tahteaktiivsus on madal. Kaebaja vaimne energia ja tungifunktsioonid on alanenud ning kaasuvalt esineb ka ärevuse tõus ja uneprobleemid. Kaebaja vajab igapäevatoimingutes suunamist ja kõrvalabi. Arvestades asjaolu, et kaebaja elab üksi ning on osalenud töötamise registri andmetel tööelus ja töötanud autojuht-kullerina 05.10.2022 kuni 25.07.2023 ning eelnevalt müüjana 20.09.2022 kuni 07.07.2023 osalise töökoormusega (0,63), leiab vastustaja ekspertarst, et kaebaja pigem ei vaja kõrvalabi igapäevatoimingutes, kuid vajab kõrvalabi keerukamates toimingutes ning vajab meeldetuletusi keerukamate toimingute sooritamiseks.
9.8.TTO ekspertarst muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuses „väljaskäimine“ piiranguid ei tuvastanud (arvväärtusega 0). Kaebaja kirjeldatud piirangutega selles võtmetegevuses on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates. TTO ekspertarst hindas võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ piirangud mõõdukaks (arvväärtusega 2), kuna kaebaja kohanemisvõime on isiksushäire ja emotsionaalse labiilsuse tõttu piiratud. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna piirangute hindamisel tugines TTO ekspertarst psühhiaatri 20.03.2024 epikriisile, perearsti 31.07.2023 epikriisile ja psühhiaatri 10.08.2022 epikriisile. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna kokkuvõttena on kaebajal piiratud stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek. Kaebaja mõtlemisfunktsioonid on häiritud, esinevad sundmõtted ja sundkäitumine, tema emotsioonide funktsioonid on kõikuvad ja esineb ärevuse tõus. Kaebaja stressitaluvus ja kohanemisvõime on alanenud. Kaebajale sobib enam kindel ja stabiilne elurütm.
9.9.TTO ekspertarst hindas suhtlemise valdkonna võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ piirangud mõõdukaks (arvväärtusega 2), kuna kaebajal esinevad raskused suhtlemisel. Piirang on TIS kirjelduste ja andmete alusel mõõdukas. Võtmetegevuses „kohane käitumine“ hindas TTO ekspertarst piirangu mõõdukaks (arvväärtusega 2), kuna TIS-is puuduvad andmed kohase käitumisega seotud täieliku piirangu esinemise kohta. Psühhiaatri väljavõtte alusel käitub kaebaja lapsemeelselt, mistõttu on piirang hinnatud mõõdukaks. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et suhtlemise valdkonna kokkuvõttena on kaebajal piiratud võõrastega kontakteerumine, ametlikud suhted ja sotsiaalsed suhted ning suhtlemisega kaasneb 5(17)
3-24-1854 kaebajal ärevuse tõus ja ta vajab sageli kõrvalabi. Mõtlemise funktsioonid on kaebajal häiritud ning intellektuaalsed funktsioonid on kergelt alanenud, mistõttu on kohane käitumine mõnevõrra raskendatud. Piiratud on suhete loomine ja suhtlemisel sotsiaalsete normide täitmine.
9.10.TTO ekspertarst on selgitanud, et kaebaja kirjeldatud muude tervisehäirete piirangud on arvestatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondi hinnates.
9.11.Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Töövõime ulatuse tuvastamisel kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele. TTO ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades vaide esitaja töövõime osaliseks, kuna vaide esitaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. Vastustaja ekspertarst vaatas käesoleva kohtumenetluse raames taotluses kirjeldatud kaebused, ekspertarstide eksperdiarvamused ja terviseandmed uuesti üle ning vastustaja jääb esialgse seisukoha juurde. Kaebajal esinevad piirangud ei põhjusta töövõime täielikku puudumist, vaid kaebajale ei sobi head kuulmisfunktsiooni ja rohket suhtlemist eeldavad tööd, öötöö ning vastutusrikas ja kiiret tegutsemist eeldav töö. Lihtsamat omaette tehtavat tööd peaks kaebaja osakoormusega suutma teha.
9.12.Kaebaja viidatud arstide epikriise on kaebaja töövõime hindamisel ja vaidemenetluses arvestatud. Lisaks on vastustaja küsinud arvamust vastava eriala arstilt, Medicum Perearstikeskus AS ekspertarstilt, kes andis teisese eksperthinnangu 01.07.2024 (dtl 103-120). Ekspertarst hindab kaebaja töövõime samade piirangutega osaliseks ning vähemuutuvaks järgneva viie aasta jooksul.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Käesolevas haldusasjas vaidlustab kaebaja Eesti Töötukassa 29.04.2024 otsust nr TVH/24/016420, millega määrati kaebajale osalise töövõime; Eesti Töötukassa 30.04.2024 otsust nr TVT/24/022189, millega määrati kaebajale töövõimetoetus ning 07.06.2024 vaideotsust nr VO/ 24/1280. Kaebaja nõuab vaidlustatud otsuste tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kohus saab kaebusest aru selliselt, et kaebaja hindab enda töövõime puuduvaks. Seega on praeguses haldusasjas menetlusosaliste vahel vaidlus küsimuses, kas vastustaja on õigesti hinnanud kaebaja 22.04.2024 esitatud taotluse alusel tema töövõimet ning kas vastustaja oleks pidanud kaebajal tuvastama osalise töövõime asemel puuduva töövõime.
11.Kohus selgitab enne kaebuse sisulist lahendamist töövõime hindamise põhimõtteid ning seejärel analüüsib, kas vastustaja on kaebaja töövõimet õigesti hinnanud. Töövõime hindamise põhimõtted
12.Kohus selgitab, et töövõimetoetuse seaduses (TVTS) ei anta vastustajale võimalust jätta isiku töövõime vähenemine tuvastamata, kui seaduses sätestatud alustel on isiku töövõime vähenemine tõendatud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole isiku töövõime kohta tehtud otsus kaalutlusotsus, vaid klassikalises mõttes hindamisotsus. Hindamisotsusega on tegemist siis, kui õigusnormi kohaldamise eeldused tehakse kindlaks hinnanguliselt, iseäranis õigusnormis kasutatud määratlemata õigusmõiste sisustamisel, faktiliste asjaolude hindamisel õigusväliste mõõdupuude alusel, samuti prognooside tegemisel (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198/58, p 12; 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p-d 16-17). Kuna töövõime hindamise otsus ei ole kaalutlusotsus, ei ole selle põhjendamisvigadel samavõrra määravat tähendust nagu kaalutlusotsuse puhul (Tallinna Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-705, p 16) ning kohus saab arvesse võtta põhjendusi, mis on antud vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtades. Küll aga märgib kohus, et eelistada tuleks haldusakti võimalikult põhjalikku ja veenvat põhjendamist juba esimeses isikule tehtavas otsuses, sest töövõime hindamise otsuse põhjendamine ei tohi kanduda ulatuslikus mahus üle kohtumenetlusse 6(17)
3-24-1854 (Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 32). Kui eksperdiarvamuse andja hinnangul ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund taotleja hinnatud piirangu raskusastmele ja eksperdiarvamuse andja leiab, et piirangu raskusaste on väiksem, on eksperdiarvamuse andjal täiendav põhjendamiskohustus (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 21).
13.Kohus selgitab, et kohtu pädevus töövõime hindamise käigus koostatava ekspertarvamuse sisulisel hindamisel on piiratud. Halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel tervise infosüsteemi (TIS) kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel. Kohus kontrollib töövõime hindamise vaidlustes eeskätt haldusmenetluse reeglitest kinnipidamist ja kaalutlus- ja hindamisotsuste aluseks olevate faktiliste asjaolude tõendatust, ent kohus ei saa teha asuda ekspertarvamuse andja asemele ega prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (Riigikohtu 20.06.2022 otsuses nr 3-20-2474, p 20). Kohtul on alust ekspertarstide hinnangute põhjal tehtud otsuseid kahtluse alla seada üksnes juhul, kui selgub, et eksitud on mõne õigusnormi vastu või tehtud mõni oluline metoodiline viga. Vastasel juhul ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda ega hinnata kaebaja töövõimet vastustaja asemel.
14.TVTS § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 sätestab, et töövõime hindamise eesmärgiks on tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus ning töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ja sellest tulenevaid tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõimet hindab ning töövõimetoetust määrab ja maksab Eesti Töötukassa (TVTS § 3).
15.Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ 1 (määrus nr 39) § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“2. Töövõime hindamiseks väljatöötatud metoodika võimaldab tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatuse, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 4 sätestab isiku töövõimet välistavate seisundite ammendava loetelu, mille esinemise puhul loetakse töövõime automaatselt välistatuks.
16.Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse isiku enda taotlusel olevatest andmetest lähtudes, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest (tervise infosüsteemi ehk TIS-i andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul TIS-i kantud andmete alusel ning lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS-i andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 p-d 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei tehta seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud. Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7). Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (lk 7).
17.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused, mille kohta annab taotleja oma hinnangu, on määruse nr 39 § 3 lg 2 kohaselt: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel ka hinnangu nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3 p-d 1-2).
18.Võtmetegevuste raskusastmetele antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt järgnevad: 0 – piiranguid ei tuvastatud; 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
19.Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõime puuduvaks, kui: 1) on tuvastatud määruse nr 39 §-s 4 nimetatud töövõimet välistav seisund; 2) mistahes võtmetegevuse raskusaste, v.a teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, on hinnatud arvväärtusega 4 (määruse nr 39 § 8 lg 3). Kui määruse nr 39 § 8 lg-s 3 toodud alust puuduva töövõime tuvastamiseks ei esine, siis töövõime ulatuse tuvastamine toimub määruse nr 39 § 8 lg 1 alusel, milles on sätestatud, et eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli. Määruse nr 39 § 6 lg 4 kohaselt võrdub ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga (määruse nr 39 § 6 lg 5). Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei liideta. Kaalutlusõiguse kasutamisel arvestab eksperdiarvamuse andja inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele (määrus nr 39 § 8 lg 2).
20.Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus, vaid töövõimet hinnatakse selle põhjal, kuidas isikul 8(17)
3-24-1854 diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi. Töövõime hindamisel tuleb selgitada, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab. Kaebaja töövõime hindamine
21.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
22.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2).
23.Kaebaja esitas 22.04.2024 taotluse töövõime hindamiseks ja töövõimetoetuse määramiseks. Käesolevas haldusasjas puudub vaidlus selle üle, et vaidlustatud otsuste tegemise pädevus on Eesti Töötukassal. Eesti Töötukassa 29.04.2024 otsuse põhjendustes on välja toodud, millistes valdkondades tuvastati kaebajal tegutsemispiirangud ning millistes valdkondades piiranguid ei esinenud. Töötukassa 29.04.2024 otsusest nähtub, et kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Samuti on otsuses välja toodud, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrvade haigusseisund; mõõdukas piirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired, kõrvade haigusseisund ning lugemishäire; mõõdukad tegutsemispiirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas ning suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas on arvestatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise, suhtlemise ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondi hinnates. Otsuse kohaselt on kaebajal tuvastatud osaline töövõime, mis on viie aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv.
24.Otsuse õiguslike alustena on viidatud TVTS §-dele 5-9 ning määrusele nr 39 tervikliku õigusaktina, ilma kindlaid sätteid täpsustamata. Hinnangute arvväärtusi ja arvväärtuste aritmeetilist keskmist ei ole samuti otsuses eraldi välja toodud. Samas on otsuses märgitud, et töövõime ulatuse tuvastamise aluseks olev eksperdiarvamus on taotlejale kättesaadav patsiendiportaalis digilugu.ee ja e-töötukassas. Eksperthinnangu põhjal saab täpsema ülevaate sellest, kuidas kaebaja suhtes tehtud otsus kujunes, st kes oli ekspertarst, milliseid terviseandmeid kasutati, millise arvväärtusega hinnang anti igale võtmetegevusele ja mis põhjusel.
25.Kohtule nähtuvalt koostas töövõime hindamise menetluses AS Arstikeskus Confido ekspertarst (TTO ekspertarst) 28.04.2024 eksperdiarvamuse (dtl 67–84). TTO ekspertarsti kokkuvõtval hinnangul esineb kaebajal kerge piirang liikumise valdkonnas, mõõdukas piirang teabevahetuse valdkonnas, mõõdukas piirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mõõdukas piirang muutustega kohanemise valdkonnas ja mõõdukas piirang suhtlemise valdkonnas. TTO eksperthinnangu kokkuvõttes on välja toodud, et kaebaja jaoks on takistatud/ piiratud teise keele omandamine, keeruliste oskuste omandamine, probleemide lahendamine, otsustamine, igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine, stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek, suuliste sõnumite vastuvõtmine suhtlemisel, sidevahendite ja tehnika kasutamine, erinevates kohtades liikumine, esmane lihtne inimestevaheline lävimine, suhete loomine, suhtlemisel käitumise kohandamine, suhtluses sotsiaalsete reeglite järgimine, võõrastega kontakteerumine, ametlikud suhted, mitteametlikud sotsiaalsed suhtes. Samuti on TTO ekspertarst märkinud, et kaebajal on tõenäoliselt vähemuutuv seisund kehtivusega viis aastat, kuna kuulmislangusega seotud piirangud tõenäoliselt püsivad kujunenud struktuursete muutuste tõttu, ning töövõime taastumine ei ole tõenäoline. Kaebajal esinevad piirangud vaimse võimekuse valdkondades võivad aga regulaarse pikaaegse psühhoteraapia foonil väheneda. Kaebajale ei sobi head kuulmisfunktsiooni, rohket suhtlemist eeldavad tööd, öötöö ega vastutusrikas ja kiiret tegutsemist eeldavad tööd. Sobib pigem omaette osakoormusega töö. Kaebajal on töövõime toetamise vajadus regulaarse liikumise ja seeläbi kehakaalu langetamisega, regulaarse 9(17)
3-24-1854 psühhoteraapiaga ning tööalase rehabilitatsiooniga, kuivõrd kaebaja vajab nõustamist ja suunamist sobiva töökoha leidmisel. Kohtule nähtub TTO eksperthinnangus ka erinevate piirangute raskusastmete hindamine arvväärtustega ning terviseandmed, millele ekspertarst tugines. Eksperthinnang on aluseks vaidlusaluse otsuse tegemisele, milles on korratud eksperthinnangus toodud kokkuvõtet. Seega saab lugeda, et töövõime hindamise otsuse põhjendused on esitatud kaebajale kättesaadavas dokumendis, millele on otsuses viidatud.
26.Vastustaja on kohtule selgitanud, et vaidemenetluses analüüsis TTO ekspertarst kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma esialgselt koostatud eksperdiarvamuse juurde, mille kohaselt on kaebajal osaline töövõime (20.05.2024 ekspertarvamus, dtl 85-102). Vaidemenetluses vaatas TTO ekspertarsti seisukoha üle ja nõustus sellega ka vastustaja töövõime hindamise ekspertarst. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et käesoleva haldusasja raames on õiglase hinnangu saamiseks vastustaja küsinud ka arvamust vastava eriala arstilt, mille käigus koostati teisene eksperthinnang 01.07.2024 Medicum Perearstikeskus AS ekspertarsti poolt (dtl 103-120).Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis käesoleva haldusasja raames kaebaja töövõime hindamise taotluses kirjeldatud tegutsemispiiranguid, kaebaja terviseandmeid ja tervisehoiuteenuse osutaja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamusi ning nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga, et kaebaja töövõime on osaline (töötukassa eksperdi 11.07.2024 seisukoht, dtl 122–130).
27.Kaebaja on 22.04.2024 esitatud töövõime hindamise taotluses (dtl 40-50) märkinud, et tal esinevad piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades. Samuti on taotlusel kirjeldatud piiranguid tulenevalt muudest tervisehäiretest. Kohus märgib, et käsitleb käesolevas otsuses üksnes neid valdkondi ja võtmetegevusi, mida kaebaja ja vastustaja on erinevalt hinnanud.
28.Liikumise valdkonnas kaebaja enesehinnangulisi piiranguid ei kirjeldanud (arvväärtusega 0). Samas leidis TTO ekspertarst leidis, et kaebaja esineb liikumise valdkonna võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ kerge piirang (arvväärtusega 1), kuna kaebajal esineb kuulmislangus ja kuulmisaparaati kasutab vaid ühes kõrvas. Liikumise valdkonna piirangute hindamisel on TTO ekspertarst tuginenud otorinolarüngoloogi 04.03.2024 epikriisile, üldõe 04.03.2024 epikriisile ning pediaatri 13.07.2021 epikriisile. Liikumise valdkonna kokkuvõttes leidis TTO ekspertarst, et kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kuulmisfunktsiooni langus. Kaebajal on häiritud heliallika lokaliseerimine ja lateraliseerimine ehk heliallika eristamise pool võib olla raskendatud, samas on kaebaja piiranguga osaliselt kohanenud. Vaidemenetluses on ekspertarst jõudnud samale järeldusele ning kohtumenetluses on vastustaja selgitanud, et kuigi kaebajal esineb kerge piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see töövõimet ulatuses, mis takistaks täielikult töötamist. Kohtule nähtub eksperthinnangutest, milliseid terviseandmeid on liikumise valdkonna piirangute hindamisel arvestatud, millist mõju piirangud kaebajale avaldavad Kohus peab eksperthinnangutes ja kohtumenetluses esitatud põhjendusi asjakohaseks.
29.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas kirjeldas kaebaja piiranguid võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“. Kaebaja märkis, et kuuleb ja/või suudab teise inimese huultelt lugeda lihtsat teavet suurte raskustega (arvväärtusega 3), peaaegu võimatu. Mõlemas kõrvas on kuulmislangus. Vasakus kõrvas kasutab kuuldeaparaati, mis paneb pea valutama. Kaebajal peaks kuuldeaparaat olema mõlemas kõrvas, kuid siis suureneks ka peavalu. Kaebaja huultelt ei loe. Nägemislangust kaebajal enesehinnanguliselt ei eine. Muid piiranguid kaebaja teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ei esitanud.
30.TTO ekspertarst hindas teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas piirangud võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ mõõdukaks (arvväärtusega 2), kuna kaebaja kuulmisfunktsioonid on langenud. TTO ekspertarst on hindamisel arvestanud, et kaebaja kasutab ühte kuuldeaparaati, sest kahega tekivad peavalud. Püsib mõõdukas piirang, puuduvad andmed seisundi olulise süvenemise kohta. TTO ekspertarst tugines otorinolarüngoloogi 04.03.2024 10(17)
3-24-1854 epikriisile, üldõe 04.03.2024 epikriisile ning pediaatri 13.07.2021 epikriisile. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas hinnatakse kõnelemise ja kirjutamise teel sõnumite edastamise võimekust ehk enese iseseisvalt teistele inimestele arusaadavaks tegemist, kasutades selleks nägemise ja kõnega seotud funktsioone erinevate sõnumite vastuvõtmisel. Valdkonnas arvestatakse kaebaja võimet teiste isikute edastatavaid sõnumeid vastu võtta kuulmise teel ja kirjapandut lugedes. Teabe vastuvõtmise piiranguid põhjustavad selles valdkonnas kuulmis- ja nägemisfunktsioonide häired. Vastustaja selgitas kohtule, et teostas käesoleva vaidluse raames 01.07.2024 päringu logopeedile, kes kirjeldas kaebaja neurosensoorset kuulmishäiret ja hääldusehäiret. Logopeed soovitab pigem pöörduda psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi vastuvõtule, kuna kaebaja teeb vigu kirjutamisel ja räägib lihtlausetega. Logopeedilist ravi kaebajale määratud ei ole, kuigi kahtlus jääb kognitiivse võimekuse langusele. Sealjuures on vastustaja seisukohal, et kuulmisfunktsiooni piirang vastab mõõdukale piirangule, kuivõrd kõne kuulmine ühes kõrvas on kuulmisaparaadiga kompenseeritud.
31.Kohus peab teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas esinevate piirangute hinnanguid asjakohaseks. Kohtule nähtub, milliseid terviseandmeid on vastustaja arvestanud ning kohtu arvates ei saa väita, et vastustaja oleks asjaolusid ebaõigesti hinnanud või jätnud olulised asjaolud arvesse võtmata. Kohtule nähtub, et vastustaja on arvestanud kaebaja neurosensoorse kuulmishäirega ning kuulmisfunktsioonide langusega. Sealjuures on vastustaja välja toonud, et mõõdukas piirang püsib, kuna puuduvad andmed seisundi olulise süvenemise kohta. Püsivatena hinnatakse töövõime hindamise kontekstis piiranguid, mida ei ole raviga võimalik kompenseerida. Kuna kaebaja kannab ühes kõrvas kuulmisaparaati, siis nõustub kohus ka järeldusega, et kõne kuulmine „teabe vastuvõtmise“ võtmetegevuses on ühes kõrvas kompsenseeritud.
32.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on kaebaja kirjeldanud piiranguid võtmetegevustes „tegevuste õppimine“ ja „tegevuste alustamine ja lõpetamine“. Muid piiranguid õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas kaebaja ei kirjeldanud. Kaebaja ja vastustaja on õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas erinevalt hinnanud piiranguid võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“.
33.Võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ on kaebaja märkinud, et igapäevategevuste vajadust märgata, neid kavandada, alustada ja lõpetada suudab suurte raskustega, peaaegu võimatult (arvväärtusega 3). Ema annab teada, kui on vaja kuskile minna, vahel ema ütleb ette, kuidas peab kusagil käituma ja mis järjekorras tegema (nt ID kaardi vahetus), või tuleb kaasa. Kaebajal on emotsionaalselt raske endale toitu valmistada, mistõttu ema toob toitu ja vahel ka valmistab. TTO ekspertarst hindas võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ kirjeldatud piirangu mõõdukaks (arvväärtusega 2), kuna puuduvad viited raskete piirangute esinemise kohta. Psühhiaatri hinnangul esineb kaebajal tahteaktiivsuse langus ja meeleolu langus, kuid depressiooni ei ole diagnoositud. Retseptikeskuse andmetel regulaarselt määratud antidepressantravi kaebaja ei tarvita. Vaimset alaarengut ei ole diagnoositud. Vaidemenetluses on TTO ekspertarst jäänud samale seisukohale. Kohtumenetluse ajal koostatud ekspertarvamuses on TTO ekspertarst oma hinnangut täpsustanud ning selgitanud, et oma tegude planeerimine, teostamine sh ebaoluliste stiimulite ignoreerimine on kaebajal raskendatud piiripealse vaimse võimekuse ning sundmõtete ja neist lähtuvate sundtegude tõttu. Samuti on ekspertarvamuses välja toodud, et kaebaja püsivalt kõrvalist abi ei vaja, kuid vajab abi keerukamate ülesannetest arusaamisel ja täitmisel. Määratud ravimeid regulaarselt tarvitanud ei ole ning rehabilitatsiooni teenustele ei ole pöördunud. Regulaarse raviga on võimalik seisundit parandada ning sundmõtete ja -tegude intensiivsust vähendada.
34.Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et õppimise valdkonna võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ mõistetakse võimet alustada ja loogilises järjekorras teostada ning lõpetada igapäevaseid rutiinseid tegevusi arvestades ka motivatsiooni ja tahet, kuid ei arvestata inimeste haridustaseme ega vaimse võimekuse erinevusi. Vastustaja ekspertarst nõustub, et piirang selles võtmetegevuses on mõõdukas, sest kaebajal ei ole diagnoositud vaimset alaarengut ning 11(17)
3-24-1854 kaebaja ei vaja püsivalt kõrvalist abi, vaid üksnes keerumakate ülesannete täitmisel. Vastustaja nõustub ekspertide järeldusega, et regulaarse raviga on võimalik seisundit parandada. Kohus leiab, et vastustaja on õiguspäraselt hinnanud võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ mõõdukate piirangute esinemist.
35.Vastustaja on kohtumenetluses kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebajal esinevad mõõdukad piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Kaebajal on piiratud on teise keele omandamine, keeruliste oskuste õppimine, probleemide lahendamine ja otsustamine. Kaebaja intellektuaalsed võimed on piiripealsed, mälufunktsioonid ja kognitiivsed võimed on alanenud. Kaebaja tähelepanufunktsioonid on aeglased ja mõtlemise kiirus eakaaslastest aeglasem. Suuri probleeme valmistab kaebajale kirjaliku kõne mõistmine. Kaasuvalt esineb kaebajal meeleolulangus, motivatsioonipuudus ja tema tahteaktiivsus on madal. Kaebaja vaimne energia ja tungifunktsioonid on alanenud ning kaasuvalt esineb ka ärevuse tõus ja uneprobleemid. Kaebaja vajab igapäevatoimingutes suunamist ja kõrvalabi. Arvestades asjaolu, et kaebaja elab üksi ning on osalenud töötamise registri andmetel tööelus ja töötanud autojuht-kullerina 05.10.2022 kuni 25.07.2023 ning eelnevalt müüjana 20.09.2022 kuni 07.07.2023 osalise töökoormusega (0,63), leiab vastustaja ekspertarst, et kaebaja pigem ei vaja kõrvalabi igapäevatoimingutes, kuid vajab kõrvalabi keerukamates toimingutes ning vajab meeldetuletusi keerukamate toimingute sooritamiseks. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna piirangute hindamisel on TTO ekspertarst tuginenud psühhiaatri 20.03.2024 epikriisile, perearsti 31.07.2023 epikriisile ja psühhiaatri 10.08.2022 epikriisile.
36.Kohus leiab, et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on vastustaja õigesti kaebajal esinevaid piiranguid hinnanud. Vastustaja on kaebaja piirangute esinemist kinnitanud ja nende raskusastmeid piisavalt põhjendatud. Sealjuures on eksperthinnangutes kajastatud terviseandmed, millele on ekspertarstid hinnanguid andes tuginenud. Lisaks on kaebaja enesehinnangulised piirangud üle vaadatud täiendavalt nii vaide- kui kohtumenetluses. Kohtule nähtub, et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas on arvestatud kaebajale diagnoositud neurosensoorset kuulmisnõrkust, segatüüpi obsessiiv-kompulsiivset häiret, düsleksiat ehk lugemishäiret ning isiksus- ja käitumishäiret. Samuti on arvestatud, et kaebajal on keerumakate toimingute õppimine raskendatud ja võtab keskmisest rohkem aega. Vastustaja on kohtule täiendavalt märkinud, et sundmõtete ja ärevuse vähendamiseks mõeldud ravimid on kaebajale välja kirjutatud viimati 04.12.2023 psühhiaatri poolt (20.03.2024 epikriisis, dtl 165-166), kuid ravimitest on kummastki välja ostetud ainult üks originaal ning ülejäänud on annulleeritud. Vastustaja on kohtule selgitanud, et ravi foonil võiks kaebaja seisund oluliselt paraneda. Samuti on vastustaja välja toonud, et eelnevalt on kaebajale ka antidepressandid üldise ärevuse vähendamiseks välja kirjutatud psühhiaatri poolt (10.08.2022 epikriis, dtl 147) ning kaebajale soovitati psühhoteraapiat. Psühhiaatri vastuvõtt jäi aga kaebajale ühekordseks külastuseks ning kaebaja ravi katkes. Seega nähtub kohtule, et vastustaja on kaebaja terviseandmeid ja piiranguid põhjalikult analüüsinud, mistõttu ei pea kohus vastustaja järeldusi meelevaldseteks ega põhjendamatuteks.
37.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on kaebaja kirjeldanud piiranguid võtmetegevustes „väljaskäimine“ ja „toimetulek muutustega“. Muid valdkonna võtmetegevuse piiranguid kaebaja ei kirjeldanud. Kaebaja ja vastustaja hindasid piiranguid erinevalt võtmetegevuses „väljaskäimine“.
38.Võtmetegevuses „väljaskäimine“ on kaebaja märkinud, et emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata tuttavatesse kohtadesse minemine toimub mõõdukate raskustega (arvväärtusega 2). Kaebaja ei soovi kodust väljuda ega ka poodi minna, pigem tellib toidu koju. Emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata tundmatutesse kohtadesse minemine toimub suurte raskustega, peaaegu võimatu. Kõige suuremat stressi tekitab see, et peab kümme korda kontrollima, kas uks on lukus, aknad kinni, vesi kinni. Kaebaja jaoks ei piisa sellest, et kontrollib, kas võtmed on kaasas, vaid peab kõiki asju puudutama. Tihti ei välju päevade kaupa kodust.
12(17)
3-24-1854 TTO ekspertarst muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuses „väljaskäimine“ piiranguid ei tuvastanud (arvväärtusega 0). Kaebaja kirjeldatud piirangutega selles võtmetegevuses on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates. Kohtumenetluses koostatud eksperthinnangus täiendas TTO ekspertarst põhjendusi, tuues välja, et kodust väljaspool liikumisega seotud ärevust ei ole kaebajal diagnoositud ega kirjeldatud. Samuti ei ole kaebaja talle määratud ravimeid regulaarselt tarvitanud ega rehabilitatsiooni teenustele pöördunud, kuid regulaarse raviga on võimalik seisundit parandada. Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et tahteaktiivsusest esinevat tegutsemise raskust on piiranguna hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Kohus peab ekspertarstide ja vastustaja järeldusi piirangu puudumisest selles võtmetegevuses ning piirangu hindamist õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas põhjendatuks. Kohus märgib, et õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas hinnatakse valdkonnas lihtsate ja keerulisemate tegevuste omandamist, tegevuste alustamist ja lõpetamist ning arvestatakse isiku motivatsiooni, tahet ja piiranguid põhjustavaid psüühika- ja käitumishäireid. Samas ei ole kaebajal terviseandmetest tulenevalt kodust väljaspool liikumisega seotud ärevust diagnoositud ega kirjeldatud. Sellest tulenevalt on vastustaja õiguspäraselt hinnanud kaebaja piirangu puuduvaks.
39.Kohtule ei nähtu, et muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas oleks kaebaja kirjeldatud piiranguid ebaõigesti hinnatud. Vastustaja on kohtumenetluses välja toonud, et muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna piirangute hindamisel tugines TTO ekspertarst psühhiaatri 20.03.2024 epikriisile, perearsti 31.07.2023 epikriisile ja psühhiaatri 10.08.2022 epikriisile. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna kokkuvõttena on kaebajal piiratud stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek ning arstid on jõudnud järeldusele, et kaebaja mõtlemisfunktsioonid on häiritud, esinevad sundmõtted ja sundkäitumine, stressitaluvus ja kohanemisvõime on alanenud, emotsioonide funktsioonid on kõikuvad ja esineb ärevuse tõus. Samuti on arvestatud, et kaebaja piiranguid põhjustab psüühikahäire. Kokkuvõtlikult on ekspertarstid ka leidnud, et kaebaja seisund on tõenäoliselt vähemuutuv, kuna häire on kroonilise iseloomuga, kuid pikaajalise regulaarse kompleksse ravi ja rehabilitatsiooniga on võimalik seisundit osaliselt ohjeldada. Seni on kaebaja ravisoostumus olnud puudulik. Seega ei ole vastustaja kaebaja piiranguid arvestamata jätnud või ebakohaselt hinnanud. Kohus selgitab, et inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on isikul võimalik järgida talle määratud ravi ja ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kaebaja on enda ravipotentsiaali jätnud seni kasutamata. Seetõttu leiab kohus, et muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on vastustaja hinnangud õiguspärased, sh selles valdkonnas kaebaja kirjeldatud piirangutele määratud raskusaste.
40.Suhtlemise valdkonnas kirjeldas kaebaja piiranguid võtmetegevustes „suhtlemisega hakkamasaamine“ ja „kohane käitumine“. Suhtlemise valdkonnas muid piiranguid kaebaja ei kirjeldanud. Kaebaja ja vastustaja hindasid piiranguid erinevalt võtmetegevuses „kohane käitumine“.
41.Võtmetegevuses „kohane käitumine“ kirjeldas kaebaja, et kaotab kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle iga päev, tema meeleolu kõigub ning võib ootamatult lähedaste peale häält tõsta. Samas võib kaebaja ühe päeva jooksul olla kurb, kuri, hirmunud. Kaebaja hindas enda piirangu selles võtmetegevuses täielikuks (arvväärtusega 4). TTO ekspertarst hindas võtmetegevuses „kohane käitumine“ piirangu mõõdukaks (arvväärtusega 2), kuna TIS-is puuduvad andmed kohase käitumisega seotud täieliku piirangu esinemise kohta. Psühhiaatri väljavõtte alusel käitub kaebaja lapsemeelselt, mistõttu on piirang hinnatud mõõdukaks. Kohtumenetluse raames koostatud teise TTO ekspertarsti hinnangu kohaselt ei ole TIS-is häirivat või ettearvamatut käitumist kirjeldatud. Määratud ravimeid kaebaja regulaarset tarvitanud ei ole ning rehabilitatsiooniteenustele ei ole pöördunud, kuid regulaarse raviga on võimalik seisundit parandada.
42.Vastustaja on kohtumenetluses selgitanud, et suhtlemise valdkonnas hinnatakse valmisolekut inimestega kohtumiseks, inimestevaheliste kontaktide loomise suutlikkust, arusaamist teiste inimeste tunnetest, suutlikkust oma tundeid ja reaktsioone kontrollida. Suhtlemine hõlmab 13(17)
3-24-1854 kontakte tuttavate ja võõraste inimestega ning hakkamasaamist tavapärast suhtlust nõudvates ja ka konfliktsetes olukordades. Kohtule nähtub, et erinevates eksperthinnangutes on suhtlemise valdkonnas kokkuvõtlikult välja toodud, millised piirangud kaebajal avalduvad ning milline mõju on piirangutel kaebaja tegevusvõimele. Kaebajal on piiratud võõrastega kontakteerumine, ametlikud suhted ja sotsiaalsed suhted. Suhtlemisega kaasneb kaebajal ärevuse tõus ja ta vajab sageli kõrvalabi. Mõtlemise funktsioonid on kaebajal häiritud ning intellektuaalsed funktsioonid on kergelt alanenud, mistõttu on kohane käitumine mõnevõrra raskendatud. Piiratud on suhete loomine ja suhtlemisel sotsiaalsete normide täitmine. Piirangud on tingitud muutustest peaaju struktuurides. Erinevates eksperthinnangutes on välja toodud, millistele terviseandmetele tuginedes on järeldus tehtud ning leitud, et kaebaja piiranguid põhjustavad psüühika- ja käitumishäired. Kokkuvõtvalt on eksperdid leidnud, et kaebaja piirangud on tõenäoliselt osaliselt püsivad ja vähemuutuvad, kuna häire on kroonilise iseloomuga. Samas on välja toodud, et kaebaja ravisoostumus on seni olnud puudulik, kuigi pikaajalise regulaarse raviga on võimalik seisundit osaliselt ohjeldada. Kaebaja on piirangutega ka osaliselt kohanenud.
43.Vastustaja on kohtumenetluses ka täpsustanud, et psühhiaatri 20.03.2024 epikriisis on kirjeldatud, et vestluse ajal patsient muutub kergesti närviliseks, rahulolematuks. Sundmõtted, ärevus ja isiksusehäire piiravad suhtlemist, samas on kõik meditsiiniasutuste spetsialistid kirjeldanud isikut, kui jutukat, vestluses vaba suhtlejat. Vastustaja on ka märkinud, et täielikku piirangut ja emotsioonide kontrollimatust või häirivat käitumist suhtlemisel ei ole objektiivselt raviandmetes kirjeldatud. Vastustaja ekspertarst leidis, et suhtlemise valdkonnas on piiranguks ärevuse tõus, intellektuaalse võimekuse piiripealne alanemine, sundmõtted, kirjeldatud on närvilisust ja rahulolematust, lapselikku sõltuvust keerukamas situatsioonis. Suhtlemise alustamisel samas on kaebaja vaba kontaktiga ja jutukas ning kõrvalabi vajab kaebaja vaid keerulisemas situatsioonis. Vastustaja on selgitanud, et sundmõtete ja ärevuse vähendamiseks on kaebajale mõeldud ravimid, mis on välja kirjutatud viimati 04.12.2023, kuid kummastki ravimist on välja ostetud ainult üks originaal, ülejäänud on annulleeritud. Vastustaja hinnangul võiks ravi foonil kaebaja seisund oluliselt paraneda. Kohus nõustub vastustaja ja ekspertide järeldustega suhtlemise valdkonnas piirangute hindamisel ning peab vastustaja selgitusi põhjendatuks. Kohtule nähtub, et vastustaja on arvestanud kaebaja terviseandmetega ning kaebaja enesehinnanguliste kaebustega. Seega on kohus seisukohal, et suhtlemise valdkonna piiranguid on hinnatud õiguspäraselt mõõdukaks.
44.Muude tervisehäiretena on kaebaja kirjeldanud igapäevaste peavalude esinemist, mis suurendavad stressi. Samuti on kaebaja märkinud uneprobleemide esinemist ning täpsustanud, et tal on raske uinuda vahel kuni kella viieni hommikul ning et öösiti ärkvel olles tema stressitase tõuseb. TTO ekspertarst on selgitanud, et kaebaja kirjeldatud muude tervisehäirete kirjeldatud piirangutega on arvestatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, õppimise ja tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondi hinnates. TTO ekspertarst on täpsustanud, et kaebaja emotsioonide häiritust on hinnatud vaimse võimekuse valdkondades ning et kuuldeaparaadiga seotud peavalud on käsitletud teabevahetuse valdkonnas. Vastustaja on kohtumenetluses märkinud, et peavalu ei ole arstid eraldi käsitlenud ning peavalu vastu ei ole ravi määratud. Vastustaja toob välja, et perearst kirjeldas 24.07.2023-24.04.2024 epikriisis pingepeavalu seoses töö pingega ja üldõe 04.03.2024 epikriisis kirjeldatud peavalu kuulmishäirega seonduvalt. Kohtule nähtub, et kaebaja kirjeldatud piiranguid on teistes valdkondades hinnatud.
45.Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses asunud seisukohale, et tema töövõime hindamisel ei ole arvestatud kõikide olemasolevate terviseandmetega. Kaebaja on täpsustanud, et on käinud psühhiaatri, logopeedi kui ka perearsti vastuvõttudel. Kohus selgitab, et kui isiku töövõime hindamise taotlusel märgitud arst ei ole andmeid TIS-i sisestanud või kui andmed on ebapiisavad või kui need vajavad täpsustamist, on vastustajal võimalik piirangute täpsustamiseks andmeid arstilt taotleda. Kui vastustaja esitab vastava taotluse arstile, edastab arst töötukassa taotletud andmed TIS-i või otse vastustajale (TVTS § 7 lg 6). Kohtul puudub pädevus ning teadmised, et süüvida meditsiinialastesse küsimustesse, nt kas andmed on piisavalt adekvaatsed, et nende põhjal isiku töövõime kohta järeldusi teha, kuid kohtu pädevuses hinnata, kas asjaolud viitavad sellele, et 14(17)
3-24-1854 vastustajal või vastustaja ekspertarstil oleks pidanud tekkima põhjendatud kahtlus terviseandmete täpsustamise vajadusest.
46.Käesoleval juhul on vastustaja kohtumenetluses selgitanud, et kuna vaidemenetluses ei peetud vajalikuks logopeedile päringut teha, sest psühhiaatri epikriisis puudus viide ja diagnoos töövõimet mõjutavale kõnehäirele, siis teostati kohtumenetluse käigus logopeedile 01.07.2024 päring (dtl 264), millele saabus vastus 03.07.2024 (dtl 265). Vastustaja selgitas kohtule, et kaebaja logopeedi visiit oli ühekordne külastus 22.08.2023, mille käigus diagnoositi kaebajal kõne ja keele täpsustamata arenguhäire. Epikriisis kirjeldati ka kaebaja neurosensoorset kuulmishäiret ja hääldusehäiret, kuid logopeed soovitas pigem pöörduda psühhiaatri ja kliinilise psühholoogi vastuvõtule kognitiivse profiili hindamiseks, kuna isik teeb vigu kirjutamisel ja räägib lihtlausetega, teeb vigu hääldamisel. Logopeedilist ravi aga kaebajale ei määratud ning puudub informatsioon isiku logopeedile tagasi suunamise kohta. Vastustaja on ka välja toonud, et psühhiaatri 20.03.2024 epikriisis ei diagnoositud kaebajal kõnehäiret, kuid diagnoositi segatüüpi obsessiiv-kompulsiivse häire ja täiskasvanu isiksuse ja käitumishäire pereliikmete poolt kirjeldatud ärevuse ja ärrituse ning sundmõtete ja tegude tõttu. Vestluse ja kliinilise psühholoogi poolt teostatud uuringu käigus sundkäitumist ei ilmnenud. Uuringul tuvastati, et kaebaja intellektuaalne tase on piiripealne, käitumise viisis on lapselikku sõltuvust ning et isiksuse testid on kaebaja jaoks liiga keerukad. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et kuna tegemist on valdavalt vaimse võimekuse hindamisega, siis on vastustaja kohtumenetluse raames küsinud õiglase hinnangu saamiseks arvamust ka vastava eriala arstilt (psühhiaatrilt), kes koostas teisese eksperthinnangu 01.07.2024 ning hindas kaebaja töövõime samade piirangutega osaliseks. Sealjuures nähtub kohtule, et kaebaja märgitud psühhiaatri ja perearsti sissekandeid kaebaja terviseandmed kajastavad (nt 20.03.2024 psühhiaatri epikriis, dtl 165-166; 31.07.2023 perearsti epikriis, dtl 141-142) ning et vastustaja on nende andmetega läbivalt taotluse menetluses, vaide- ja kohtumenetluses arvestanud. Olukorras, kus vastustaja on pidanud vajalikuks koguda täiendavad andmeid ning lisaks pidanud võimalikuks teostada dokumendipõhist hindamist, ei saa kohtu hinnangul väita, et vastustaja oleks tuginenud hinnangute tegemisel ebapiisavatele andmetele. Kohtul puudub ka alus arvata, et olukorras, kus olulised töövõimet mõjutavad andmed on puudulikud, jõutakse nii haldus-, vaide- kui ka kohtumenetluses koostatud eksperdiarvamustes samadele järeldustele. Seega ei saa kohtu hinnangul väita, et ekspertarvamused ja vaidlustatud otsused oleks tehtud ebapiisavate tõendite põhjal. Kohtul puudub alus kahelda ka ekspertide pädevuses meditsiinilise teabe lugemisel, mistõttu peab kohus vastustaja selgitusi põhjendatuks.
47.Kohus selgitab, et töövõime hindamisel võetakse arvesse üldist töövõimet tööturul, st arvesse võetakse kõiki töötamise valdkondi koos sobimatute töövõtete ja tingimustega. Terviseprobleemide olemasolu ei too alati kaasa puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Töövõimet hindaval eksperdil tuleb määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. TTO eksperthinnangutes on välja toodud, et kaebajale ei sobi head kuulmisfunktsiooni, rohket suhtlemist eeldavad tööd, vastutusrikas või kiiret tegutsemist eeldavad tööd ega öötöö, vaid sobib pigem omaette osakoormusega töö ja lihtne rutiinne kehaline töö. Samuti on eksperthinnangutes välja toodud, et kaebajal on töövõime toetamise vajadus. Selleks on soovitatud kaebajale regulaarset liikumist ja psühhoteraapiat ning tööalast rehabilitatsiooni, kuna kaebaja on noor inimene, kellel esinevad vaimse võimekuse valdkondades mitmed piirangud. Seetõttu vajab kaebaja nõustamist ja suunamist sobiva töökoha/ameti leidmisel. Lisaks on leitud, et osalise koormusega töö on oluline osa psühhiaatrilisest rehabilitatsioonist ning et tööprotsessist kõrvalejäämine võib pigem kaebaja seisundit halvendada. Vastustaja on täiendavalt kohtumenetluses märkinud, et kaebaja töövõime on olnud osaline ka eelnevalt ning et kaebaja on varem töötanud avatud tööturul, ta omab autojuhilubasid, osaleb liikluses ning on töötanud suhtlemist nõudval tööl autojuht-kullerina ja müüjana osalise tööajaga. Kohtu hinnangul on eksperthinnangutes antud soovitused töötingimustele ja töövõime toetamisele põhjendatud. Kohtule nähtuvalt on vastustaja arvestanud kaebaja töövõime ulatuse kaalutlemisel kaebaja kirjeldatud piirangute hinnanguid ja tema reaalse töötamise võimekust. 15(17)
3-24-1854
48.Kohus leiab kokkuvõtvalt, et vastustaja ja ekspertarstide selgitused on asjakohased ja töövõime hindamise metoodikaga kooskõlas. Vastustaja on arvestanud kaebajal erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, terviseprobleemide ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, kaebaja haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevastele tegevustele. Kohtule ei nähtu toimikusse lisatud materjalide põhjal, et vastustaja oleks teinud põhjendamisvigu. Kaebuses osutatud probleemid teise keele õppimisega, kõrvakuulmisega ja lisandunud psüühilise probleemiga ei tingi töövõime hindamise otsuse õigusvastasust. Töövõime hindamisel ei ole määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud püsivad tegevuspiirangud, ning kõiki neid piiranguid on vastustaja kaebaja töövõime hindamisel arvestanud. Vastustaja on jõudnud kaebaja terviseandmeid kogumis hinnates järeldusele, et kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise piirangud ei ole objektiivselt sellised, mille tõttu oleks kaebajal tuvastatav puuduv töövõime. Kuna vastustaja on kaebaja töövõime hindamisse kaasanud ka teise ekspertarsti, siis ei ole vastustaja ka uurimiskohustust rikkunud.
49.Töövõime hindamisel hinnatakse piiranguid ravi foonil koos adekvaatse ja soovitatud raviga ning püsivatena hinnatakse töövõime hindamise kontekstis piiranguid, mida ei ole raviga võimalik kompenseerida. Ekspertarstid ei ole kaebajale pandud diagnoose ega nendest tulenevaid võimalikke hinnangulisi vaevusi täielikult eitanud ega pea kaebajat tervenenuks, vaid vastupidiselt leidnud, et tõenäoliselt on kaebaja seisund vähemuutuv ning töövõime taastumine ei ole tõenäoline, kuid pikaaegse ravi foonil on võimalik kaebaja piiranguid siiski vähendada. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et kaebaja ei ole talle välja kirjutatud ravimeid püsivalt tarvitanud, vaid ostnud ühe retsepti välja ja teised retseptid on annulleeritud. Samuti ei ole kaebaja regulaarselt psühhiaatri visiitidel käinud, mistõttu on kaebaja ravipotentsiaal jäänud kasutamata. Seega olukorras, kus kaebaja terviseandmed kinnitavad, et kaebaja talle määratud ravi või ravimeetodeid ei järgi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks määral, mis täielikult välistaks kaebaja töötegemise. Kaebaja enda aktiivne panus enda piirangute vähendamisel on olnud seni tagasihoidlik. Ekspertide seisukohad kohtu hinnangul loogiliselt jälgitavad ja põhinevad kaebaja kaebustel ning TIS-st saadud ja täiendavalt kogutud andmetel.
50.Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Eesti Töötukassa 29.04.2024 otsus nr TVH/24/016420 ja 07.06.2024 vaideotsus nr VO/24/1280 on õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Töövõimetoetuse määramine
51.Eesti Töötukassa määras 30.04.2024 otsusega nr TVT/24/022189 kaebajale töövõimetoetuse alates 30.06.2024 – 29.06.2029 (dtl 55-57), võttes aluseks Eesti Töötukassa 29.04.2024 otsuse nr TVH/24/016402 töövõime hindamise kohta. Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva eest on otsuse kohaselt 11,7249 eurot.
52.TVTS § 11 kohaselt makstakse töövõimetoetust käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline töövõime. Töövõimetoetuse arvutamise aluseks on töövõimetoetuse päevamäär ning osalise töövõimega isiku toetuse suuruseks on 57% päevamäärast (TVTS § 13 lg 1 ja lg 2 p 1). TVTS § 14 lg 1 kohaselt on töövõimetoetuse päevamäär 11,25 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lg 6 alusel kehtestatud riikliku pensioni indeksiga ja pärast indekseerimist ümardatakse summa ühe sendi täpsuseni (lg 2). Kuna kaebaja töövõime hinnati õiguspäraselt osaliseks, siis tuli kaebajale määrata töövõimetoetus ühe kalendripäeva eest 57% töövõimetoetuse päevamäärast. Otsuse tegemise seisuga oli töövõimetoetuse päevamäär 20,57 eurot. Seega määras vastustaja kaebajale õiguspäraselt toetuse suuruseks ühe kalendripäeva eest 11,7249 eurot.
53.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 30.04.2024 otsus nr TVT/24/022189 on õiguspärane ning ka selle tühistamiseks puudub alus. Kohustamisnõue
16(17)
3-24-1854
54.Kuivõrd kaebus Eesti Töötukassa otsuste tühistamiseks jääb rahuldamata, tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks.
55.Ülaltoodud põhjendustel jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
56.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja on palunud jätta menetluskulud kaebaja kanda, ent ei ole esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente. Sealjuures nähtub kohtule, et vastustaja on esindanud ennast ise ilma välise õigusabi kasutamiseta, mistõttu ei saa vastustajal menetluskulusid olla tekkinud. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Isikute nimede asendamine lahendis
57.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kuna otsus sisaldab kaebaja terviseandmeid, asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel nii kaebaja kui ka teiste otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
17(17)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.