Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-22-191 31. oktoober 2024 Maria Lõbus Marius Miti kaebus Viru Vangla kohustamiseks tutvustada talle väärteomenetluse nr 650020000212 toimikut Kaebaja – Marius Mitt Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Marius Miti kaebus.
2.Kohustada Viru Vanglat uuesti läbi vaatama Marius Miti taotlust tutvustada talle väärteomenetluse nr 650020000212 toimikut.
3.Mõista Viru Vanglalt Marius Miti kasuks välja menetluskulu 15 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 2. detsember 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Viru Vangla teabe- ja uurimisosakond algatas 30. septembril 2020 karistusseadustiku § 275 lõike 1 tunnustel väärteomenetluse nr 650020000212 selle kohta, et 30. augustil 2020 kella 07.55 paiku solvas kinnipeetav Marius Mitt (edaspidi kaebaja) Viru Vangla V hoone V7 osakonna kambris V722 teise üksuse valvurit A. Roosimäge.
2.Viru Vangla teabe- ja uurimisosakond lõpetas 5. augusti 2021. a määrusega väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lõike 1 punkti 1 alusel menetluse väärteoasjas nr 650020000212.
3.Kaebaja esitas 8. augustil 2021 Viru Vanglale taotluse, et tal võimaldataks tutvuda väärteomenetluse nr 650020000212 toimikuga.
4.Viru Vangla jättis 11. augusti 2021. a määrusega kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla märkis, et VTMS § 69 lõike 6 kohaselt tekib menetlusalusel isikul õigus tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Vangla selgitas, et väärteomenetluses nr 650020000212 väärteoprotokolli ei koostatud, vaid peale kaebaja ülekuulamist menetlus lõpetati. Sellises olukorras ei võimalda VTMS väärteotoimikuga tutvuda. Õigus toimikuga tutvuda tekib menetlusalusel isikul ainult pärast väärteoprotokollist koopia saamist. Viru Vangla jäi samale seisukohale ka 1. oktoobri 2021. a määruses. Viru Vangla selgitas täiendavalt, et kuna kaebajale ei ole koostatud väärteoprotokolli, puudub tal ka õiguslik alus tutvuda väärteotoimikuga, kuivõrd õigusaktid ei näe toimikuga tutvumist muul viisil ette.
5.Kaebaja esitas 5. oktoobril 2021 Viru Maakohtule kaebuse nõudega kohustada Viru Vanglat tutvustama talle väärteomenetluse nr 650020000212 toimikut. Kaebaja oli seisukohal, et tal on õigus toimikuga tutvuda, hoolimata sellest, et väärteoprotokolli ei koostatud. Viru Maakohus edastas 13. jaanuari 2022. a määrusega kaebuse lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
6.Viru Vangla oli 14. veebruari 2023. vastuses seisukohal, et kaebus on ebaõigesti võetud halduskohtu menetlusse. Vangla märkis, et maakohus jättis ebaõigesti kindlaks tegemata vaieldava õigussuhte olemuse ning halduskohus ei ole seda minetust kõrvaldanud. 5. oktoobri 2021. a kaebuse alusest ei saa järeldada, et kaebus allub ilmtingimata halduskohtu kontrollile. See, kas kaebus allub maa- või halduskohtule, sõltub kaebuse eesmärgist, mille saab sõnastada ainult kaebaja ise. Kaebaja ei ole nt püstitanud küsimust isikuandmete töötlemise kohta. Välistada ei saa vähemalt hüpoteetiliselt võimalust, et kaebaja soovis menetluse läbi viimist rehabiliteerival eesmärgil (VTMS § 29 lõige 3). Sellisel juhul tulnuks küsimus toimikuga tutvumise kohta lahendada samas väärteomenetluses. Kaebus võib alluda halduskohtule, kui kaebaja nõue on väärteomenetlusväline. Kaebaja kohta käivaid isikuandmeid, mis on saadud tunnistajatelt, on vangla kaebajale juba tutvustanud väärteoasja
5.augusti 2021. a lõpetamise määruses. Toimiku mahukama osa moodustavad kaebaja enda esitatud tõendid. Seetõttu tekibki põhjendatud kahtlus, et kaebaja soovis toimikuga tutvuda selleks, et hinnata tõendite vahekorda ja kaalu, et kasutada väärteomenetluslikke õiguseid. Kuna kaebaja kohta käivaid isikuandmeid on kaebajale tutvustatud, oleks kaebus selles osas põhjendamatu. Kolmandate isikute (nt tunnistajate) isikuandmete teadasaamiseks kaebajal alus puudub (kaebuses ei ole välja toodud ka selliseid põhjendusi). Vastustaja ei oska oletada, millise õiguse kaitseks on kaebus esitatud. Väärteomenetluses koostatud toimiku
3-22-191 tutvustamiseks peab olema õiguslik alus, mis oleks seotud taotluse eesmärgiga. Ainuüksi abstraktne huvi toimikuga tutvuda ei saa olla kaebuse rahuldamise aluseks.
7.Kaebaja märkis 10. märtsi 2024. a avalduses vastuseks kohtu küsimusele, millise õiguse kaitseks on ta kohtusse pöördunud, et Viru Vangla ametnikud valetavad kinnipeetavatega seoses süüdimatult ja tal on õigus kaitsta end nende valede vastu, kuid ta ei saa seda teha, kui ei tea täpselt, kes ja mida valetas. Viru Vangla on rikkunud kaebaja õigust end kaitsta ja takistab tal ametnikke vastutusele võtta.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
8.Praeguses asjas on vaidlus selles, kas Viru Vangla on õiguspäraselt keeldunud võimaldamast kaebajal tutvuda väärteomenetluse nr 650020000212 toimikuga.
9.Kaebaja oli väärteomenetluses nr 650020000212 menetlusalune isik. Pärast seda, kui Viru Vangla lõpetas väärteomenetluse VTMS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel (teos puuduvad väärteo tunnused), esitas kaebaja Viru Vanglale taotluse väärteoasja toimikuga tutvumiseks. Kaebaja ei põhjendanud, miks ta toimikuga tutvuda soovib. Kohtumenetluses on kaebaja selgitanud, et soovis toimikuga tutvudes välja selgitada, kes Viru Vangla ametnikest ja mida on kaebaja kohta menetluse jooksul valetanud, et kaitsta oma õigusi ja saavutada ametnike vastutusele võtmine. Kaebaja selgitustest ei ilmne, et toimikuga tutvumine oleks olnud vajalik väärteomenetluse lõpetamise määruse vaidlustamiseks või VTMS § 29 lõikes 3 sätestatud õiguse (väärteomenetluse läbiviimine menetlusaluse isiku rehabiliteerimiseks) kasutamiseks. Teisisõnu ei nähtu, et kaebaja toimikuga tutvumise soov oleks kantud eesmärgist jätkata väärteomenetlusega nr 650020000212 sisuliselt või kasutada väärteomenetluslikke edasikaebevõimalusi. Seetõttu tuleb kaebaja toimikuga tutvumise taotlus lugeda väärteomenetluse väliseks.
10.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et halduskohus on pädev lahendama vaidlusi pärast väärteomenetluse lõppu toimikuga tutvumise üle. Tegu on materiaalselt haldusülesande täitmisega ja VTMS erinormid pädeva kohtu kohta puuduvad. (Vt Riigikohtu 21. novembri 2018. a otsus asjas nr 3-16-11, punkt 10.)
11.Viru Vangla on 11. augusti 2021. a ja 1. oktoobri 2021. a määrustes asunud seisukohale, et väärteotoimikuga tutvumise õigus on ette nähtud ainult VTMS § 69 lõikes 6, kuid kaebaja puhul pole sättes nimetatud eeldus täidetud, sest väärteomenetluses nr 650020000212 ei koostatud väärteoprotokolli. Viru Vangla märkis, et õigusaktid ei näe muul viisil väärteotoimikuga tutvumist ette, mistõttu puudub kaebajal õiguslik alus toimikuga tutvumist nõuda.
12.VTMS ei näe tõepoolest ette menetlusaluse isiku õigust tutvuda pärast väärteomenetluse lõpetamise määruse tegemist väärteotoimikuga. VTMS § 19 lõike 1 punkt 6 sätestab menetlusaluse isiku õiguse tutvuda menetlustoimingu protokolliga, menetlustoimingu heli- ja videosalvestisega ning teha menetlustoimingu tingimuste ja käigu, menetlustulemuste, menetlustoimingu protokolli ning salvestise kohta avaldusi, mis protokollitakse või heli- ja videosalvestatakse. See õigus on menetlusalusele isikule sätte mõttest tulenevalt ette nähtud ainult väärteomenetluse kestel. VTMS § 69 lõige 6 näeb ette menetlusaluse isiku õiguse tutvuda väärteotoimikuga 15 päeva jooksul alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. VTMS § 114 lõige 5 sätestab menetlusaluse isiku õiguse tutvuda väärteotoimikuga maakohtule kiirmenetluses, üldmenetluses ja lühimenetluses tehtud otsuse peale kaebuse
3-22-191 esitamise tähtaja jooksul. VTMS § 62 lõige 3 näeb pärast väärteomenetluse lõppu väärteotoimikuga tutvumise õiguse ette üksnes otseselt väärteo tagajärjel tervisekahjustuse või varalist kahju saanud isikule ja tema esindajale.
13.Vastustaja ei ole aga kontrollinud, kas kaebaja õigus lõppenud väärteomenetluse toimikuga tutvuda võis tekkida mõne muu seaduse alusel. Kaebaja ei pidanud ise esile tooma õiguslikku alust, mille alusel ta väärteotoimikuga tutvumist nõudis, vaid vastustaja kohustus oli vastava õigusliku aluse olemasolu hinnata. Põhiseaduse § 44 lõige 3 näeb ette, et Eesti kodanikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seda õigust võib piirata üksnes seaduse alusel teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamise huvides. Kuna vaidlus puudutab süüteomenetluses kogutud teavet, kohaldub isikuandmete kaitse seaduse (IKS) 4. peatükk, mitte Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM)) (vrd Riigikohtu 24. märtsi 2022. a otsus asjas nr 3-20-332, punkt 9). IKS § 24 lõige 1 näeb andmesubjektile ette õiguse saada soovi korral vastutavalt töötlejalt andmesubjekti kohta käivaid isikuandmeid. Isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta (IKS § 13 lõige 1 ja IKÜM artikli 4 punkt 1). Õigus isikuandmete kaitsele, sh tutvumisõigus ei ole siiski absoluutne, vaid seda võib piirata IKS § 24 lõikes 2 sätestatud alustel ehk juhul, kui teabe väljastamine andmesubjektile võib takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist või menetlemist või karistuse täideviimist; kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi; ohustada riigi julgeolekut; ohustada avaliku korra kaitset; takistada ametlikku uurimist või menetlust. Osas, milles väärteomenetluse toimik ei sisalda kaebaja isikuandmeid, kuulub kohaldamisele avaliku teabe seadus (AvTS). Väärteomenetluse käigus kogutud teave on AvTS § 3 lõike 1 tähenduses avalik teave, st mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Igaühel on õigus saada seaduses sätestatud korras juurdepääs avalikule teabele (AvTS § 4). AvTS (eelkõige § 23) näeb ette alused avalikule teabele juurdepääsu piiramiseks. Õigusvastane on keelduda teabenõude täitmisest ainuüksi põhjusel, et teabenõudega seonduv dokument sisaldab muu hulgas juurdepääsupiiranguga andmeid (Riigikohtu 23. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-3-1-57-03, punkt 20). Sellisel juhul tuleb tagada juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti (AvTS § 38 lõige 2).
14.Eeltoodust tulenevalt saab kaebaja õigust tutvuda pärast väärteomenetluse lõpetamist väärteotoimikuga jaatada sõltuvalt toimiku sisust IKS ja AvTS alusel. Kaebaja 8. augusti 2021. a taotlust lahendades ei ole vastustaja sellele tähelepanu pööranud ega analüüsinud, kas on võimalik toimikut kaebajale tutvustada või esinevad IKS-is ja AvTS-is sätestatud alused kaebajale juurdepääsu piiramiseks. Samuti pole hinnatud, kas on võimalik kaebajale toimikut tutvustada osaliselt, kui toimikus peaksid esinema juurdepääsupiiranguga andmed. Ainuüksi asjaolu, et kaebajale on väljastatud väärteomenetluse lõpetamise määrus ja seal on teatud ulatuses kajastatud toimikus olevaid andmeid, ei välista kaebaja õigust tutvuda toimikuga täies ulatuses. IKS ja AvTS alusel kaebaja taotluse lahendamisel on vastustajal kaalutlusõigus ning vastustajal tuleb vastandlikke huve nende esinemise korral kaaluda. Kui vastustaja otsustab kaebajale juurdepääsu andmisest keelduda, tuleb seda põhjendada, näidates ära keeldumise õigusliku ja faktilise aluse. Põhjendada tuleb ka seda, miks ei ole võimalik teabekandja (nt dokumendi) või nende kogumi (nt toimiku) osaline väljastamine. (Vrd
3-22-191 Riigikohtu 21. veebruari 2019. a otsus asjas nr 3-16-2348, punktid 18 ja 20). Vastustaja 11. augusti 2021. a ja 1. oktoobri 2021. a keeldumistest selliseid kaalutlusi ja põhjendusi ei nähtu. Vastustaja 11. augusti 2021. a ja 1. oktoobri 2021. a keeldumised on eelnevalt kirjeldatud puuduste tõttu õigusvastased. Kuna vastustaja kaalutlusruum kaebaja taotluse lahendamisel ei ole täielikult redutseerunud, saab kohus üksnes kohustada vastustajat taotlust uuesti lahendama (riigivastutuse seaduse § 6 lõiked 4 ja 5).
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus rahuldada. Kohus kohustab vastustajat uuesti otsustama kaebaja taotluse üle.
16.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebaja menetluskulud kanda vastustajal. Kaebaja ainsaks menetluskuluks oli kaebuse eest tasutud riigilõiv 15 eurot. Hoolimata sellest, et kaebaja ei ole riigilõivu kohta menetluskulude nimekirja esitanud, saab Riigikohtu halduskolleegiumi pikaajalise praktika järgi kohus tasutud riigilõivu menetluskuluna arvestada ja vastustajalt välja mõista (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2018. a määrus asjas nr 3-17-1206, punkt 7). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 15 eurot. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.