Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar 29. oktoober 2024, Tartu 3-23-573
Haldusasi
X.X: kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 21. novembri 2022. a otsuse nr 22257726649, 12. detsembri 2022. a otsuse nr 22258200269, 11. jaanuari 2023. a otsuse nr 23258953643 ja 8. märtsi 2023. a otsuse nr 23261153543 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlused uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 29. veebruari 2024. a otsus X.X: apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X.X: Vastustaja Narva- Jõesuu linn
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. veebruari otsus muutmata.
2.Võtta asja juurde apellatsioonkaebuse Sotsiaalkindlustusametiga.
lisana
esitatud
kirjavahetus
3.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28. november 2024.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas halduskohtule kolm kaebust, millest esimeses palus tühistada Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 21. novembri 2022. a otsuse nr 22257726649 ja 12. detsembri 2022. a otsuse nr 22258200269, teises 11. jaanuari 2023. a otsuse nr 23258953643 ning kolmandas 8. märtsi 2023. a otsuse nr 23261153543. Kõigis kaebustes palus kaebaja ühtlasi kohustada vastustajat vaatama kaebaja toimetulekutaotlused uuesti läbi. Halduskohus liitis kaebused ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-23-573.
Kaebuse kohaselt määrati vaidlustatud otsustega kaebajale toimetulekutoetus väiksemas summas kui sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 5 ja Narva-Jõesuu Linnavolikogu 25. juuni 2020. a määruse nr 93 (määrus nr 93) „Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel“ §-ga 3 ette nähtud. Täpsemalt jättis vastustaja alusetult arvestamata osa kommunaalkuludest, mis jäävad määrusega nr 93 kehtestatud piirmäärade raamesse. Otsustes ei ole märgitud selle andmise faktilist ja õiguslikku alust ning kaalutlusi, millest haldusorgan on otsuse andmisel lähtunud. Põhjendusi ja kaalutlusi ei ole esitatud ka muus dokumendis, mis oleks kaebajale teatavaks tehtud. Kaebaja soovib toimetulekutoetuse määramist õiges suuruses ja viivist vähem makstud toetuse osa eest. Otsused rikuvad kaebaja inimväärikust.
2.Vastuses kaebusele vaidles vastustaja kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Vastustaja hinnangul rakendas ta kaebajale toimetulekutoetuse määramisel õigesti toetuse arvestamise metoodikat ning esitas otsuses vajalikud põhjendused.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
3.29. veebruari 2024. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.
4.Halduskohtu sedastas, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja kvalifitseerub vajaduspõhise toimetulekutoetuse saajaks.
5.SHS § 133 lg 5 järgi võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel samas lõikes nimetatud kulud arvesse arvestades SHS § 133 lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lg 1 p-i 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu. SHS § 133 lg 6 järgi kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Vastavalt määruse nr 93 § 2 lg-le 1 on eluruumi alaliste kulude arvestamise aluseks perekonna kasutuses olev eluruum normpinna ulatuses, milleks on 18 m2 perekonnaliikme kohta ja täiendavalt 15 m2 perekonna kohta. Kui korteri tubade arv võrdub seal alaliselt elavate elanike arvuga, kuid korteri üldpind on normpinnast suurem, võetakse aluseks korteri üldpind. Eluruumis üksinda elavatele pensionäridele ning osalise või puuduva töövõimega inimesele arvestatakse toimetulekutoetuse määramisel normpinnaks kuni 51 m2.
6.Valem toimetulekutoetuse arvestamiseks on järgmine: Toimetulekutoetus = pereliikmete toimetulekupiir + eluaseme normkulu – sissetulekud. Vastustaja on kaebajale toimetulekutoetuse määramisel seda valemit järginud. Vastustajale esitatud üürilepingu järgi üürib kaebaja eluruumi suurusega on 40,4 m2. Kaebaja kasutusel on kahetoaline korter, normpind on seega 33 m2. Kui korteri pindala on suurem kui normpind, arvestatakse kõik kulud, mis on kommunaalteenuste arves toodud ruutmeetri kohta normpinnale. vastustajal puudub vajaduspõhise toimetulekutoetuse määramisel kaalutlusruum ja lähtuda tuleb viidatud sätetel põhinevatest arvutustest. Kuna tegemist ei ole kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, siis puudub seadusest tulenev kohustus põhjalikuma sisulise motivatsiooni esitamiseks. Vormilise puudusena võib välja tuua toetuse suuruse kujunemist kajastava arvutuskäigu puudumise, kuid samas ei too see vormiviga haldusmenetluse seaduse §-st 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p-st 1 tulenevalt kaasa haldusakti tühistamist, kuna ei saanud lõpptulemust mõjutada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et vastustaja, omamata selleks õigust, on toimetulekutoetuse koostamisel rakendanud kaalutlusõigust, jättes arvestamata osa eluasemekuludest. Kuna vastustaja ei tohtinud teostada kaalutlusõigust, siis on ilme, et tehtud toimetulekutoetuse otsused on tehtud vastuolus seadusega. Vastustaja ega halduskohus ei ole esitanud põhjaliku motivatsiooni, mis võimaldaks mõista toimetulekutoetuste otsuste sisu ning kaalutlusi, milledest on lähtutud. Halduskohus jättis hindamata, mis olid eluasemekulude piirmäärad lähtudes määrusest nr 93, ei võtnud vaidluse all olnud küsimuste osas seisukohta ega lahendanud kaebust sisuliselt. Kohus ei ole arvestuskäiku ega tulemust sisuliselt üle kontrollinud, et saaks järeldada, kas haldusaktid on õiguspärased või õigusvastased.
13.detsembri 2023 vastuses selgitas sotsiaalkindlustusamet (SKA), et vastustaja on menetlenud ja määranud toimetulekutoetust digitaalse keskkonna STAR väliselt ja alles seejärel teinud sissekanded registrisse, mistõttu on olnud eluasemekulude kannetes ebatäpsusi. Alates aprillist 2023 menetleb vastustaja toimetulekutoetust üksnes otse STAR keskkonnas ja alates sellest ajast määratakse kaebajale toimetulekutoetust õigetes summades.
8.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja selgitab, et kõik toetuse arvutused on tehtud õigesti vastavalt SHS § 133 lg-tele 5 ja 6 ning lähtudes määrusest nr 93 ning toimetulekutoetuse arvutuskäik on korrektne. SKA on oma vastuses selgitanud, et ei loe valeks Narva-Jõesuu Linnavalitsuse poolt toimetulekutoetuse menetlemisel kasutatud praktikat, kus toetuse taotluse menetlemine toimub nn käsitsi STAR keskkonna väliselt ning alles seejärel kantakse andmed STAR keskkonda, kuid praktika ühtlustamise eesmärgil peaks kogu toimetulekutoetuse menetlus (k.a. eluasemekulude arvestus) olema läbiviidud STAR-is.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
10.Asjas ei ole vaidlust, et vaidlustatud otsused kaebaja toimetulekutoetuse taotluste kohta tuli teha arvestades eelkõige SHS § 133 lg-te 5 ja 6 regulatsioonis ja neis normides viidatud ning nende normide alusel antud õigusakte. SHS § 133 lg 5 tuleb toimetuleutoetuse määramisel samas lõikes nimetatud kulude osas arvestada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu. Elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 26. jaanuari 1999. a määruse nr 38 „Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm ja selle rakendamise erisused“ § 1 järgi on eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks 18 m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme ja lisaks 15 m 2 perekonna kohta. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud, et seega tuli talle toetuse arvutamisel lähtuda eluruumide arvestuslikust normpinnast 33 m2 (18 m2 + 15 m2), kuna kaebaja elab üksi ja talle ei rakendu eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi erisused. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et SHS § 133 lg 1 kohaselt on toimetulekutoetuse suuruseks toimetulekupiiri ja eluaseme normkulude summa, millest on lahutatud kaebaja sissetulekud.
11.Apellatsioonimenetluses on pooled aga jätkuvalt erineval seisukohal selles, kuidas tuleb rakendada SHS § 133 lg-s 5 ja määruse nr 93 § 2 lg-s 5 sätestatud tingimust, et kulud võetakse arvesse eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi arvestades.
12.Määruse nr 93 § 2 lg-s 2 on normpinna ulatuses arvestatavate kuludena märgitud: üür, korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu; korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse, kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus, soojaveevarustuseks tarbitud
soojusenergia või kütuse maksumus, veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus, majapidamisgaasi maksumus, elektrienergia tarbimisega seotud kulu, maamaksukulud, hoonekindlustuse kulu ja olmejäätmete veotasu. Tulenevalt SHS § 133 lg-s 6 antud volitusest on vastustaja määruse nr 93 §-s 3 kehtestanud kõigi kulude kohta piirmäära, s.o maksimaalse suuruse, milles seda liiki kulu on lubatud arvesse võtta toetuse arvutamisel. Ringkonnakohus mõistab kaebaja seisukohta selliselt, et tema hinnangul tuleb eluasemekulusid arvesse võtta määruse nr 93 §-s 3 sätestatud piirmäärade ulatuses sõltumata sellest, kui suure elamispinna kasutamisega kulud seonduvad. Elamispinna ruutmeetri kohta kehtestatud kulu piirmäära tuleks kaebaja arvates seega rakendada selliselt, et korrutada eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm (33 m2) kulu maksimaalse lubatud suurusega ja võrrelda seda siis tegeliku kuluga, mis aga kaebaja puhul tulenes 40,4 m2 suuruse elamispinna kasutamisest. Vastustaja on aga võtnud arvesse kulud proportsionaalselt eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile (33 m2) vastava osaga kaebaja eluasemekuludes.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud vastustaja lähenemine. Kaebaja lähenemisel kaotaks mõtte toimetulekutoetuse suuruse sidumine sotsiaalselt põhjendatud normile vastava eluruumi kasutamise tingimusega. Kui kulude arvesse võtmisel lähtuda esimeses järjekorras kulude piirmäärast, siis eelistaks selline arvestus isikuid, kes kasutavad suuremat elamispinda, s.t kasutavad elamispinda suuremas mahus kui eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm. Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi tingimuse seadmisel on aga seadusandja eesmärk olnud ilmselt vastupidine – s.o suunata igapäevaseks hakkamasaamiseks toimetulekutoetust vajavad isikud kasutama optimaalse suurusega elamispinda. Ringkonnakohtu seisukohta kinnitab määruse nr 93 § 3 regulatsioon, milles vastustaja on kehtestanud piirmäärad elamispinna suurusest sõltuvatele kuludele mitte absoluutsuurustena, vaid kuluna elamispinna 1 m2 kohta. Seega tuleb arvesse võetavate kulude piirmäära järgimiseks võrrelda kulu kaebaja kasutuses oleva tegeliku elamispinna iga ruutmeetri kohta määruse nr 93 §-s 3 sätestatud piirmääraga.
14.Praegusel juhul ilmneb näiteks kaebaja poolt vastustajale 11. detsembril 2022 esitatud arvestustest 2022. aasta novembri kohta, et kaebaja hinnangul tuleb kulude piirmääraks hoolduskulude osas pidada 66 eurot (määruse nr § 93 § 3 p 2 kohaselt 2 eurot 1 m 2 kohta kuus korrutatuna 33 m2-ga) ja küttekuluna 198 eurot (määruse nr § 93 § 3 p 6 kohaselt 6 eurot 1 m 2 kohta kuus korrutatuna 33 m2-ga). Sarnased arvestused on kaebaja esitanud vastustajale ka teiste vaidluse alla olevate perioodide kohta. Ringkonnakohus osutab, et see kaebaja kasutatud arvestusmetoodika rakendamine tähendaks kogu kaebajale korteriühistu poolt esitatud arvel kajastatud vastavat liiki kulu arvesse võtmist toimetulekutoetuse arvutamisel. Selliselt hõlmaks toimetulekutoetus ka kulusid, mis seonduvad eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ületava suurusega elamispinna kasutamisega kaebaja poolt. Viimane oleks aga vastuolus SHS § 133 lg-st 5 tuleneva tingimusega, et eluasemekulud võetakse arvesse eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu silmas pidades. SHS § 133 lg 5, vastupidiselt kaebaja arusaamale, näeb ette eluasemekulude arvesse võtmise proportsionaalselt eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normile vastava osaga kogukuludes, kui tegelikult kasutatav elamispind on suurem kui eluruumi sotsiaalselt põhjendatud norm.
15.Seetõttu leiab ringkonnakohus, et vastustaja on põhiosas õigesti rakendanud SHS § 133 lg-t 5 koostoimes määruse nr 93 §-s 3 kehtestatud kulude piirmääradega kaebajale toimetulekutoetuse määramisel. Kaebaja etteheited keskenduvad vastustaja kasutatud arvestusmetoodikale. Kaebaja ei väida, et vastustaja oleks eksinud arvutuste tegemisel. Ka ringkonnakohus ei täheldanud, et vastustaja oleks teinud märkimisväärseid arvutusvigu.
16.Siiski ei ole vastustaja arvestus lõpuni korrektne.
Nimelt nähtub vastustaja 23. novembri 2022. a ja 9. detsembri 2022. a vastustest kaebajale, samuti vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest, et kaebaja üürikulu 66 eurot on arvesse võetud täies ulatuses. Sama ilmneb kaebaja kirjadest ja päringutest vastustajale, kuna kaebaja ei heida vastustajale ette eksimist üürikulu arvestamisel. Seega on vastustaja selle kululiigi osas ise ekslikult lähtunud kaebaja poolt õigeks peetavast metoodikast ning lugenud üürikulu tervikuna arvesse minevaks kuluks, jättes tähelepanuta, et üürikulu hõlmab 40,4 m 2 suuruse elamispinna kasutamise. Selles osas on vastustaja seega igal vaidlusalusel kuul eksinud toetuse arvutamisel 12,09 (=66-33/40,4*66) euroga kaebaja kasuks.
17.Vastupidiselt üürikulule on vastustaja aga eksinud kaebaja kahjuks olmejäätmete veotasu arvestamisel. Nii ilmneb vastustaja vastustest kaebusele, et 2022 novembri osas võeti kuluna arvesse 1,32 eurot, kui tegelik kulu oli 1,61 eurot, 2022 detsembris võeti arvesse 1,48 eurot (tegelik kulu 1,81 eurot). Seega eksis vastustaja olmejäätmete veotasu arvestamisel kaebaja kahjuks 29 ja 33 sendi võrra. 2023. aasta jaanuari ja märtsi osas ei ole samas ei ole tuvastatav olmejäätmete veotasu vähendamine toetuse arvutamisel. SHS § 133 lg 5 näeb ette piiritleda toetuse arvestamisel kulude suuruse sõltuvalt eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi suurusest või elanike arvust. Määruse nr 93 § 3 p-ga 11 on vastustaja kehtestanud olmejäätmete veotasu piirmäära sõltuvalt perekonnaliikmete arvust. Sätte kohaselt on olmejäätmete veotasu kuni 5 eurot üksi elava isiku ja kuni 2,50 eurot iga järgneva perekonnaliikme kohta kuus. Ringkonnakohus mõistab perekonnaliikmete arvu kaudu kehtestatud piirmäära selliselt, et sel juhul ei sõltu kulu arvesse võtmine sellest, milline on isiku tegelikus kasutuses oleva elamispinna suurus võrreldes eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiga. Kulu vähendamist ei ole alust kohaldada ka juhul, kui korteriühistu jagab kulu proportsionaalselt isiku kasutuses oleva elamispinna suurusega.
18.See eksimus ei tingi aga kaevatavate otsuste tühistamist. Nimelt on vastustustaja üürikulu ja olmejäätmete veokulu eksimuste kokkuvõttes eksinud toetuse määramisel kaebaja kasuks, sest üürikulu tervikuna arvestamise mõju juba ühes kuus (12,09 eurot) on suurem kui olmejäätmete veotasu 29 ja 33 sendi võrra vähendamise mõju kokku.
19.Kaebuse rahuldamiseni ei vii ka kaebaja ülejäänud väited. Halduskohus selgitas põhjendatult, et SHS § 133 lg-d 1 ja 5 koostoimes määruse nr 93 §-ga 3 ei näe vastustajale ette kaalutlusõigust toimetulekutoetuse määramisel. Vastustajal tuli arvutada toetuse suurus etteantud metoodika kohaselt, tehes enne kindlaks nende kulude suurus, mida saab ja tuleb kehtiva õiguse kohaselt arvesse võtta. Seejuures ei olnud vastustajal otsustusruumi arvesse võetavate kulude suuruse määramiseks kõiki olulisi asjaolusid kogumis hinnates (kaalutlusõigust rakendades), vaid vastustaja pidi kontrollima kulude vastavust õigusaktidest tulenevatele tingimustele. See, et kaebaja ja vastustaja mõistavad erinevalt kehtivas õiguses sätestatud tingimusi, ei tähenda, et vastustajal oleks kaalutlusõigus või, et ta oleks õigusvastaselt rakendanud kaalutlusõigust.
20.Kaebajaga ei saa nõustuda ka selles, nagu tuleks kaevatavad otsused tühistada põhjendamispuuduste tõttu. Iseenesest tuleneb HMS § 56 lg-st 1 kohustus esitada haldusakti põhjendused kirjalikus haldusaktis. Samas tuleb arvestada, et toetuse määramise otsus on isikut soodustav haldusakt. Nende suure arvu tõttu oleks igas otsuses täiemahulise põhjenduste esitamine kohalike omavalitsuste jaoks ilmselt ebamõistlikult koormav. Halduskohus märkis põhjendatult, et toetuse määramist aitaks paremini mõista toetuse suuruse arvutamise käigu esitamine otsuses. Praegusel juhul vastustaja seda ei teinud, kuid avas toetuse arvutamise arvesse võetud kulude suurused ja toetuse arvutuse vastuseks kaebaja päringutele. Tuvastatud asjaolude pinnalt on selge, et kaebajale avaldatud metoodikast ja arvestustest vastustaja lähtuski toetuse määramisel. Seetõttu isegi juhul, kui lugeda arvutuskäigu esitamata jätmine otsuses selle põhjendamispuuduseks, on vastustaja hiljem selle puuduse kõrvaldanud. Seejuures on väljaspool kahtlust, et arvutuskäigu esitamata jätmine ei mõjutanud kaebaja toetustaotluse lahendamist.
21.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja etteheitega, nagu ei oleks halduskohus kaebust sisuliselt lahendanud ega kontrollinud kaebajale toetuse määramise õiguspärasust. Vastupidi, halduskohus selgitas asjakohaste õigusnormide kohaldamist toetuse arvutamisel ning järeldas, et vastustaja määras kaebajale toetuse õiges suuruses, s.o tegutses õiguspäraselt.
22.Kaebuse rahuldamist ei tingi ka asjas esitatud SKA seisukohad ega asjaolu, et vastustaja on hiljem muutnud praktikat toetuste määramisel ja teeb seda nüüd tervikuna STAR keskkonnas. SKA leidis sarnaselt halduskohtule, et vastustaja ei ole eksinud toetuse määramise metoodika rakendamisel, isegi kui andmete sisestamisel on olnud ebatäpsusi. Toetuste määramisel STAR keskkonna kasutusele võtmine ei saa aga muuta hinnangut sellele, vaidlustatud 2022. aasta novembri ja detsembri ning 2023. a jaanuari ja märtsi otsustega lahendas õiguspäraselt kaebaja toetustaotlused.
23.Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
24.Asja õige lahendamise eesmärgil võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lisana esitatud kaebaja kirjavahetuse SKA-ga.
asja
materjalide
juurde
25.Vastavalt kaebaja taotlusele tuleb otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.