Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel, Maili Lokk 29.10.2024, Tartu 3-24-2482 Designoline OÜ kaebus SA Tartu Ülikooli Kliinikum tekitatud varalise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 10.10.2024. a määrus Designoline OÜ määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja/kaebaja - Designoline OÜ, esindaja juhatuse liige Andres Kurg
RESOLUTSIOON
Jätta esitatud määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.10.2024. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Designoline OÜ (registrikood 14996500) esitas 02.09.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse SA Tartu Ülikooli Kliinikum vastu varalise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja SA Tartu Ülikooli Kliinikum riigihankes „Ühekordsed maskid, mütsid ja kaitseprillid“ (viitenumber 277883) tehtud otsuse peale vaidlustuse, kuid vaidlustus jäeti tähtaja möödumise tõttu sisuliselt läbi vaatamata. Kaebaja soovib halduskohtule esitada eraldiseisva kahju hüvitamise nõude. Kaebaja väidab, et kahju on tekitatud riigile, sest riigihankes eelistati kaebajast üle 300 000 euro kõrgema pakkumuse teinud Mediq Eesti OÜd, kes on Tartu Ülikooli toetaja kahes projektis. Kaebaja pakkumine jäeti kõrvale mitte toote mittevastavuse tõttu, vaid põhjusel, et hangitavaid tooteid tootval tehasel polnud võimalik avaldada teiste Soomes läbiviidud hangete hindade salastatuse tõttu konfidentsiaalseid andmeid. Kaebaja hindab oma kahjuks koos tootjatehasega 25 000 eurot, kuna hankes osalemisel tehti spetsiaalseid tegevusi ja hankest kõrvalejätmisel jäi saamata käive/kasum. Kahju täpse arvutuskäigu saab kaebaja esitada vajadusel täiendavalt.
Tallinna Halduskohus andis 03.09.2024. a määrusega kaebuse lahendamiseks üle Tartu Halduskohtule.
3.Tartu Halduskohus jättis 25.09.2024. a määrusega Designoline OÜ kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebajal tuli täpsustada kaebuse alust ja tasuda vastav riigilõiv seaduse kohaselt.
4.Tartu Halduskohus tagastas 10.10.2024. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel, sest kaebus ei vasta §-des 37–39 sätestatud nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Riigilõivu tasumine või tasumise kohustusest vabastamine on kaebuse menetlusse võtmise üheks vältimatuks eelduseks (HKMS § 39 lg 1 p 4, § 104 lg-d 1 ja 2). Tartu Halduskohus jättis 25.09.2024. a määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat tasuma kaebuselt riigilõivu seaduse kohaselt, selgitades kaebajale, et RLS § 60 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigilõivu tasuda 3% kaebuses nõutava hüvitise summast. Kaebuse puuduste kõrvaldamiseks, sealhulgas riigilõivu tasumiseks, andis kohus tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja seaduslik esindaja sai 25.09.2024. a määruse kätte samal päeval, so 25.09.2024. Kaebuselt riigilõivu tasumise tähtaeg hakkas seega kulgema 26.09.2024 ning tähtpäev saabus 02.10.2024. Käesoleva määruse tegemise aja seisuga ei ole kaebaja kaebuses esinenud puudusi kõrvaldanud, sh pole riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud, riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud ega halduskohtule riigilõivu osamaksetena tasumise taotlust esitanud. Riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist. Eeltoodust tulenevalt tagastas halduskohus Designoline OÜ kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
5.Kaebaja seaduslik esindaja A. Kurg sai halduskohtu 10.10.2024. a määruse kätte samal päeval.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Designoline OÜ esitas halduskohtu 10.10.2024. a määruse peale 25.10.2024 määruskaebuse, milles ei nõustu kaebuse tagastamisega. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kaebus tagastati, kuna riigilõiv ei olnud laekunud. Kaebajal on selles olukorras aga võimatu täpset kahju välja arvutada ja riigilõivu kohe maksta, kuna kaebajal puudub täpne info, millises mahus ja mis summade eest täpselt on koostatud leping Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Mediq Eesti OÜ-ga. Seaduse kohaselt saab kohus määrata riigilõivu, kui kahju suurust on kaebajal võimatu välja arvutada. Esialgne indikatsioon 25 000 eurot ja 300 000 eurot on võetud kaebaja pakkumise hindade järgi ja seetõttu oli riigilõiv tasumata kaebuse esitamisel. Kaebaja tasub riigilõivu, kui kohus on selle määranud. Kaebaja ise ei saa täpset kahju arvutuskäiku esitada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.Määruskaebemenetluses vaidlustatud Tartu Halduskohtu 10.10.2024. a määruse kohaselt tagastas kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebus ei vastanud HKMS § 38 lg 1 p 7 ja § 39 lg 1 p 4 nõuetele (kaebuses märgitakse kaebuse faktiline põhjendus,
kaebusele tuleb lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus), kaebaja jättis kohtu määratud tähtajaks kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Määruskaebusest nähtuvalt ei nõustu määruskaebuse esitaja kaebuse tagastamisega ja on seisukohal, et kuna ta ise ei saa täpset kahju arvutuskäiku esitada, siis peaks halduskohus ise määrama tasumisele kuuluva riigilõivu suuruse, pärast mida on võimalik ka riigilõiv tasuda. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu ja leiab, et halduskohus on õigetele sätetele tuginedes põhjendatult kaebuse tagastanud.
9.Halduskohus jättis 25.09.2024. a määrusega kaebuse käiguta, millega andis kaebajale võimaluse puuduse kõrvaldamiseks, selgitades põhjalikult ja arusaadavalt, miks kaebus on esitatud puudustega ning mida kaebajal tuleb puuduste kõrvaldamiseks teha. Halduskohus palus käiguta jätmise määruses kaebajal põhjendatult esitada kohtule talle tekitatud kahju kohta täiendavad selgitused ja olemasolul asjakohased tõendid, so täpsustada kahjunõude suurust. Asjaolu, et kahjunõude suurus on kaebuses esitatud, ei tähenda, et see on kohe üheselt selge ja arusaadav kaebuse menetlusse võtmiseks. Kaebaja märkis nõutava kahjusumma suuruseks 300 000 ja 25 000 eurot. Seega oli kaebaja taotletava hüvitise suuruseks märkinud erinevad summad ning ei olnud üheselt arusaadav, kui suure hüvitise väljamõistmist kaebaja taotleb. Halduskohus selgitas, et hüvitamiskaebuse esitamine on lubatav, kuid sellise kaebusega ei saa kaebaja nõuda riigile tekitatud kahju hüvitamist (300 000 eurot), samuti ei saa kaebaja nõuda ühispakkujale, st SJT-Investment Group Oy-le tekitatud kahju hüvitamist. Halduskohus ütles kaebajale, et tal tuleb kohtule selgitada, mida ta käsitab talle tekitatud kahjuna, mille hüvitamist ta praeguses asjas SA Tartu Ülikooli Kliinikum vastu esitatud hüvitamiskaebuses nõuab, viidates mh kaebaja poolt kaebuses väljatoodule, et ta saab vajadusel esitada täpse arvutuskäigu täiendavalt. Kohus paluski kaebajal esitada kahju suuruse kohta arvutuskäik ning võimalusel tõendid, mis sellise kahju tekkimist kinnitavad.
9.1.Kuna kaebaja ei märkinud kaebuses andmeid riigilõivu tasumise kohta ega esitanud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja KIS-ist ei nähtunud riigilõivu tasumist kaebuse esitamisel, siis selgitas halduskohus kaebuse käiguta jätmise määruses kaebajale seda, et HKMS § 104 lg-st 1 tulenevalt tuleb kaebuse esitamisel halduskohtule tasuda riigilõiv riigilõivuseaduses toodu kohaselt ning ka seda, et HKMS § 39 lg 1 p 4 kohaselt tuleb kaebusele lisada andmed riigilõivu tasumise kohta või menetlusabi taotlus. Samuti tõi kohus määruses välja, et kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse § 60 lg 2 järgi riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist kohtult taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro. Halduskohus selgitas riigilõivuseaduse alusel kaebajale konkreetselt ka seda, et kui kaebaja taotleb rahalise hüvitise väljamõistmist summas 25 000 eurot, nagu kaebuses oli märgitud, siis tuleb kaebajal riigilõivu tasuda summas 750 eurot (ehk 3% 25 000 eurost). Kaebajat hoiatati, et kui ta ei kõrvalda kaebuses esinevaid puudusi kohtu määratud tähtaja jooksul (7 päeva 25.09.2024. a määruse kättesaamisest) ja kaebuses esinev puudus takistab asja läbivaatamist, siis tagastab kohus esitatud kaebuse (HKMS § 121 lg 1 p 2).
10.Kuigi kaebaja seaduslik esindaja sai halduskohtu 25.09.2024. a määruse kätte, jättis kaebaja halduskohtu 25.09.2024. a määrusele tähtaegselt vastamata ja asja materjalidest nähtuvalt ei ole ta palunud halduskohtult käiguta jätmise määruses antud tähtaja pikendamist ning ei ole ka pärast halduskohtu antud tähtaega (02.10.2024) ega vaidlusaluse 10.10.2024. a kaebuse tagastamise määruse tegemise aja seisuga asunud kõrvaldama kaebuses esinenud puudusi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kohus ei saa menetleda kaebust, milles ei ole üheselt selge kaebajale väidetavalt tekkinud kahju ja taotletav kahjuhüvitise suurus. Kahju ja selle suurust teadmata ei oleks kohtul võimalik lahendada võimalikku taotlust riigilõivu vabastamiseks ega kahjunõuet sisuliselt.
10.1.Kaebaja väide, et ta ei saanud täpset kahju välja arvutada ja riigilõivu maksta, kuna tal puudub täpne info, millises mahus ja mis summade eest on koostatud leping Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Mediq Eesti OÜ-ga, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Samuti on asjakohatu kaebaja arvamus, et seaduse kohaselt saab kohus määrata riigilõivu, kui kahju suurust on kaebajal võimatu välja arvutada.
10.2.Nagu juba märgitud, andis halduskohus 25.09.2024. a määruses kaebajale tähtaja selgitamaks kohtule, mida ta käsitab talle tekitatud kahjuna, mille hüvitamist ta SA Tartu Ülikooli Kliinikum vastu esitatud hüvitamiskaebuses nõuab. Kohus palus kaebajal esitada kahju suuruse kohta vastav arvutuskäik ning võimalusel tõendid, mis kahju tekkimist kinnitavad. Kaebaja kohtu nõuet tähtajaks ei täitnud ega taotlenud halduskohtult ka määrusega antud tähtaja pikendamist selleks, et vastav selgitus, arvutuskäik ja tõendid esitada kohtule hiljem, kui nende esitamine 7 päeva jooksul halduskohtu määruse kättesaamisest ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik ja kaebaja peab kahju suuruseks siiski mõnda muud, kui kaebuses toodud ja halduskohtu poolt viidatud 25 000 euro suurust summat.
10.3.Lisaks eelnevale ei määra halduskohus riigilõivu suurust juhul, kui kaebaja väidab, et tal on kahju suurust võimatu välja arvutada. Haldusasjades kaebuse esitamisel riigilõivu tasumist ja vastavate riigilõivusummade suurust reguleerib riigilõivuseadus, millele halduskohus ka viitas (riigilõivuseaduse § 60 lg 2 - kahju hüvitamise nõudelt tuleb tasuda riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist kohtult taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro). HKMS § 38 lg 2 kohaselt rahalise hüvitise nõudmisel märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kaebuses ka hüvitise suurus. Seega tuleb kaebuses nõutava hüvitise suurus märkida siiski kaebajal. Sama sätte lause kaks ütleb küll, et mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmisel, samuti juhul, kui kaebajal on võimatu või ebamõistlikult keeruline varalise kahju suurust kindlaks teha, võib kaebaja jätta hüvitise suuruse kaebuses märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, kuid käesoleval juhul ei nähtu kaebaja poolt halduskohtule esitatud kaebusest, et Designoline OÜ oleks selles jätnud hüvitise suuruse märkimata ja taotlenud õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Esitatud kaebuses märgitud nõue oli järgmine: „Kaebaja soovib Vastustajal hüvitada tekitatud kahju 300 000 EUR-i . Selle kahju täpne saaja on võimalik kohtul välja selgitada. Kaebuse esitajale tekitatud kahju 25 000 EUR-i hüvitamist. Täpse arvutuskäigu saab Kaebaja vajadusel esitada täiendaval.“ Kaebusest nähtuvalt pidas kaebaja konkreetselt talle tekitatud kahju suuruseks 25 000 eurot, mille kohta halduskohus selgitas kaebuse käiguta jätmise määruses, et sellise suurusega hüvitisesumma puhul tuleb seaduse kohaselt tasuda kaebuse esitamisel riigilõivu 750 eurot. Kaebaja halduskohtu poolt antud tähtajaks nimetatud riigilõivusummat ei tasunud. Samuti ei teatanud ta halduskohtule tähtaja jooksul näiteks seda, et ta ei nõua enam hüvitisena 25 000 euro väljamõistmist, vaid kuna tal on võimatu või ebamõistlikult keeruline varalise kahju suurust kindlaks teha, soovib ta taotleda hoopis õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Kuid ka sellisel juhul ei määra riigilõivu suurust halduskohus, vaid tasumisele kuuluva riigilõivu summa tuleneb kaebaja jaoks otse riigilõivuseadusest (riigilõivuseaduse § 60 lg 3 - kaebuse esitamisel rahalise hüvitise maksmiseks või kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 350 eurot). Seega ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust ka selles esitatud väide, et halduskohus pidi ise riigilõivu suuruse välja arvutama ja sellest kaebajat teavitama, kuna kaebajal endal oli kahju suurust võimatu välja arvutada.
11.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus Designoline OÜ määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.10.2024. a määruse peale rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.