X. X-i kaebus Tallinna Vangla 17.12.2023 käskkirja nr 123/1-2/404 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-Enel Valter
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Asendada kaebaja nimi avaldatavas kohtuotsuses tähemärgiga.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.11.2024 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X (kaebaja) esitas 08.12.2023 märgukirja ja taotluse Tallinna Vanglale, mis registreeriti 13.12.2023 numbriga 5-8/23/22363-1 (digitaalse kohtutoimiku leheküljel (dtl) 3-4). Märgukirjas palus kaebaja enda paigutamist eraldi lukustatud kambrisse seoses tema vaimse seisundiga, hoidmaks ära mõne õigusrikkumise toimepanemist kaebaja poolt.
2.Tallinna Vangla 17.12.2023 käskkirjaga nr 1-23/1-2/404 (dtl 5-6) kohaldati kaebaja suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 2 p 1, § 69 lg 2 p 3, § 69 lg 2 p 4 alusel täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati kuni asjaolude äralangemiseni. Käskkirja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:
2.1.Käskkiri koostati valvuri 17.12.2023 ettekande nr 1-23-14121 alusel, mille kohaselt toimus konflikt kaebaja ja teise kinnipeetava vahel. Ettekande kohaselt oli kaaskinnipeetav liikumas P2 sektsioonist välja, kui kaebaja kutsus kaaskinnipeetavat enda juurde, et midagi tahvelarvutist näidata. Selle käigus ütles kaaskinnipeetav kaebajale paar sõna, mis ärritas kaebajat. Kaaskinnipeetav jõudis kõndida sektsiooni ukse juurde ennem kui kaebaja ründas teda. Rünnak kestis paar sekundit enne kui kinnipeetavad lahutati teineteisest läheduses viibinud ametniku ja teise kinnipeetava poolt. Kaebajaga toimus vestlus, mille käigus selgitati talle kohaldatavate täiendavate julgeolekuabinõude põhjuseid ja eripära ning küsiti vastuväiteid. Kaebajal vastuväiteid ei olnud.
3-24-845
2.2.Kaebaja käitumine on ettearvamatu, sh agressiivne kaaskinnipeetavate suhtes. Kaebaja kokkupuute piiramiseks teiste kinnipeetavatega ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks on vajalik tema suhtes kohaldada eraldi lukustatud kambrisse paigutamist. Kinnipeetava eraldi kambrisse paigutamine toob vanglale võimaluse teostada tema üle tugevdatud järelevalvet ja annab ametnikele võimaluse koheselt reageerida kinnipeetava tegevusele ja agressioonile.
2.3.Tagamaks kaaskinnipeetavate ohutuse ning ennetamaks raske õigusrikkumise toimepanemist on kinnipeetava suhtes otstarbekas kohaldada täiendava julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise keelamist (spordisaali kasutamise keelamine), et vältida kinnipeetava kokkupuuteid teiste isikutega. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine toob paratamatult kaasa isiku õiguste piiramise, kuid arvestades võimalikku ohtu vangla üldisele julgeolekule, leiab vangla, et selline õiguste riive on proportsionaalne ja põhjendatud. Kuna julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk ei ole alati suunatud tagajärgede likvideerimisele, vaid ka ohuolukordade ennetamisele, siis ennetava meetme kohaldamisel ei ole tarvis ära oodata võimalikke ohuolukordade tekkimisi.
3.Kaebaja esitas 17.12.2023 märgukirja Tallinna Vanglale, mis registreeriti 19.12.2023 numbriga 5-18/23/22664-1 (dtl 7-10), milles selgitas, et tema lukustatud kambrisse paigutamine toimus põhjusel, et vangla eiras kaebaja 08.12.2023 märgukirja. Kaebaja märkis, et tema vaimse tervise seisund on ebastiilne ning kallutatud eraelulistest probleemidest, mistõttu ei ole tal võimalik teiste kaaskinnipeetavatega koos osakonnas viibida. Kaebaja palus enda paigutamist lukustatud kambrisse. Kuna kaebaja 08.12.2023 pöördumine jäi vanglal tähelepanuta, siis õhutati seeläbi kaebajat õigusvastasele tegevusele teadlikult, kuivõrd valvurile oli teada kaebaja kergesti ärrituv seisund. Kaebaja palus alustada vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetlust ning lõpetada kõik 17.12.2023 intsidendiga seotud menetlused kaebaja suhtes.
4.Kaebaja esitas 30.12.2023 märgukirja Tallinna Vanglale, mis registreeriti 03.01.2024 numbriga 5-18/24/192-1 (dtl 11-12), juhtides tähelepanu vanglaametniku poolt toime pandud rikkumistele. Märgukirja kohaselt ei vastanud vanglaametnik teadlikult kaebaja 08.12.2023 pöördumisele, mistõttu paigutati kaebaja vanglaametniku tegevusetusest tulenevalt lukustatud eraldatud kambrisse. Vanglaametniku teadliku õigusvastase tegevusetuse tõttu palus kaebaja ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist.
5.Kaebaja esitas 02.01.2024 märgukirja ja taotluse Tallinna Vanglale, mis registreeriti 05.01.2024 numbriga 5-18/24/370-1 (dtl 13-14). Kaebaja palus lõpetada tema eraldamine teistest kinnipeetavatest, mitte arvestada 17.12.2023 intsidenti ega seda kuskil kajastada ning algatada menetlus avavanglasse paigutamiseks.
6.Kaebaja esitas 07.01.2024 vaide Tallinna Vangla 17.12.2023 käskkirja nr 1-23/1-2/404 peale, mis registreeriti 09.01.2024 numbriga 5-15/24/12-1 (dtl 15-16). Kaebaja leidis, et käskkirja tegemist oleks saanud ära hoida, kui vanglaametnik oleks vastanud kaebaja 08.12.2023 pöördumisele. Kaebaja palus käskkirja õigusvastaseks tunnistamist ja tühistamist, kuna lukustatud kambrisse paigutamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud.
7.Tallinna Vangla 16.01.2024 kirjaga nr 5-18/24/22664-2 (dtl 20-21) vastati kaebaja 17.12.2023 pöördumisele nr 5-18/23/22664-1 (asjaolude punktis 3) ja 30.12.2023 tehtud pöördumisele nr 5-18/24/192-1 (asjaolude punktis 4). Tallinna Vangla selgitas, et on kaebaja pöördumistes välja toodud asjaolusid kontrollinud ning tuvastanud, et puudub vajadus ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse alustamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 15 lg 4 alusel jäeti kaebaja taotlus ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks läbi vaatamata ning tagastati kaebajale.
8.Kaebaja esitas 16.01.2024 vaide Tallinna Vangla 16.01.2024 kirja nr 5-18/24/22664-2 peale, mis registreeriti 18.01.2024 numbriga 5-15/24-19-1 (dtl 18-19), paludes tühistada vangla 16.01.2024 kiri, lõpetada kõik kaebaja suhtes läbi viidud menetlused ja kustutada kõik andmed, mis viitavad VangS § 69 alusel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele ning algatada vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetlus. 2(9)
3-24-845
9.Tallinna Vangla 25.01.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/36 lõpetati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine (dtl 33-24). Käskkirja kohaselt toimus kaebaja ja teise kinnipeetava vahel konflikt. Kaebajaga toimus 25.01.2024 vestlus julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamisest. Kaebaja nõustus julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamisega, kuid selgitas, et teda tuleb paigutada üksinda kambrisse. Seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise asjaolude äralangemisega tuleb lõpetada julgeolekuabinõude kohaldamine. Tallinna Vangla 17.12.2023 käskkirja nr 1-23/1-2/404 alusel alates 17.12.2023 kohaldatud julgeolekuabinõud lõpetati alates 25.01.2024. Käskkirjas on selgitatud, et kaebaja soov viibida üksinda kambris ei ole käskkirja koostamise hetkeks põhjendatud, kuid võimaluse korral arvestatakse kinnipeetava sooviga.
10.Tallinna Vangla tagastas 05.02.2024 otsusega nr 5-15/24/19-2 (dtl 22-23) kaebaja 16.01.2024 esitatud vaide HMS § 79 lg 1 p 1 alusel. Kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist ja tema distsiplinaarkorras karistamist, kuna see ei puuduta kinnipeetava õigusi. Kaebaja esitas 07.01.2024 vaide vangla 17.12.2023 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, mistõttu täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega seonduvat hinnatakse eraldiseisvas vaidemenetluses. Kuna 25.01.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/36 lõpetati täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, siis on lõppenud kaebaja õiguste rikkumine 17.12.2023 käskkirjaga seonduvalt. 17.12.2023 aset leidnud sündmustega seoses on algatatud kriminaalmenetlus nr 23922500116 karistusseadustiku § 121 lg 2 p 3 tunnustel. Vastavalt HMS § 2 lg-le 2 ei ole süütegude kohtueelne uurimine haldusmenetlus, mistõttu ei saa vaidemenetluses ka taotleda süüteomenetluse lõpetamist. Kuna kaebaja ei ole julgeolekuabinõude kohaldamisele viitavate andmete osas 19.12.2023 ja 03.01.2024 registreeritud pöördumistes andmete kustutamise taotlust esitanud, ei ole sellise nõude esitamine lubatav ka vaidemenetluses.
11.Kaebaja esitas 18.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 17.12.2023 käskkirja nr 1-23/1-2/404 tühistamiseks, Tallinna Vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebaja 08.12.2023 esitatud märgukirjale vastamata jätmisega ja Tallinna Vangla kohustamiseks algatada distsiplinaarmenetlus vanglaametniku suhtes.
12.Tallinna Halduskohus palus Tallinna Vanglal 26.03.2024 kohtunõudega esitada haldusmenetluse dokumendid. Kohus palus selgitada 17.12.2023 käskkirjale esitatud vaide menetlusstaadiumit ning kaebaja avavanglasse pääsemise võimalikkuse asjaolusid.
13.Tallinna Vangla esitas 02.04.2024 vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et kaebaja suhtes lõpetati julgeolekuabinõude kohaldamine 25.01.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/36, kuid vangla jättis kaebaja 07.01.2024 esitatud vaide 17.12.2023 käskkirja nr 1-23/1-2/404 peale lahendamata. Kuivõrd kohtule vastamise seisuga ei ole vangla lahendanud tähtaegselt kaebaja vaiet, saab VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt kohustusliku kohtueelse menetluse käskkirja puudutavas osas läbituks lugeda.
14.Tallinna Halduskohus tagastas 15.04.2024 määrusega kaebuse Tallinna Vangla tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes ja Tallinna Vangla kohustamise nõudes algatada vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetlus (resolutsiooni p 1). Määruse resolutsiooni p 1 jõustus 22.05.2024. Sama määrusega jättis kohus kaebaja nõude Tallinna Vangla 17.12.2023 käskkirja nr 1-23/1-2/404 tühistamiseks käiguta.
15.Kaebaja esitas 17.04.2024 menetlusabi taotluse, mille Tallinna Halduskohus jättis 03.05.2024 määrusega rahuldamata ning ühtlasi jättis kaebuse teistkordselt käiguta. Määrus jõustus 22.05.2024. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 29.05.2024. Tallinna Halduskohus võttis 03.06.2024 määrusega kaebuse menetlusse Tallinna Vangla 17.12.2023 käskkirja nr 1-23/1-2/404 tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht 3(9)
3-24-845
16.Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla kohaldas vaidlustatud käskkirja alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid õigusvastaselt (19.03.2024 kaebus, dtl 1-3; 23.07.2024 täiendav seisukoht, dtl 101-102).
16.1.Kaebaja teavitas üksusejuhti 08.12.2023, et kaebaja vaimse tervise seisund on ebastabiilne ega võimalda teiste kinnipeetavatega koosviibimist, mistõttu palus ta enda eraldamist, ennetamaks kaebaja poolt õigusrikkumiste ja kuritegude toimepanemist. Vaatamata kaebaja teavitusest, jäeti tema pöördumised ja abipalved tähelepanuta ning ignoreeriti kaebajast lähtuvat võimalikku ohtu. Vanglaametnike poolt kaebaja pöördumistele vastamata jätmine tekitas kahe kinnipeetava vahelise füüsilise kontakti. Kaebaja hinnangul oleks vangla saanud ära hoida 17.12.2023 toimunud intsidendi, kui oleks kaebaja pöördumistele reageerinud.
16.2.Arvestades kaebaja pöördumise aega ja selle registreerimise aega, ei ole kaebajale aru saadav, kuidas vangla kirjalikult vastamata jätmisel kaebaja pöördumise osas koheselt tegutses. Kaebaja probleemiga ei tegeletud enne kui kaebaja oli rikkumise toime pannud, kuigi kaebaja hoiatas rikkumise toimepanemise võimalikkusest. Kaebajale on selge, et mitte ühestki õigusaktist ei tulene talle õigust valida meelepärane osakond või kamber, kuid kui kaebaja on vaimselt ebastabiilne või ohtlik teistele kinnipeetavatele, ametnikele või endale ja teeb kõik endast oleneva konflikti, rünnaku või muu rikkumise ärahoidmiseks, peab vangla sellele ka reageerima.
16.3.Kaebaja märgib, et on juhtunud sarnane olukord, kus üks kinnipeetav pöördus korduvalt vangla poole, kuid vangla jättis tema pöördumised tähelepanuta. Kahetsusväärselt lõppes olukord sellega, et suri väga noor inimene ja tekkinud on pöördumatud tagajärjed. Kaebajale jääb arusaamatuks, et kui ta pöördus nii suuliselt kui ka kirjalikult erinevate ametnike poole, miks ei reageeritud tema pöördumisele koheselt. Vaadates nüüd seda juhust, kus inimene kaotas vanglas elu, kuna vangla ei reageerinud koheselt, siis oleks võinud ka kaebaja juhtum selliselt lõppeda kuna vangla reageeris alles siis, kui kahju/rikkumine oli juba tekkinud.
16.4.Vanglaametnikud on liigselt mugavaks muutunud ning probleemidega tegelemise asemel eeldavad, et nagunii midagi tõsist ei juhtu. See on kaebaja arvates lubamatu ja kahetsusväärne, kuivõrd üldjuhul pöördutakse ametnike poole juba tõsiste tagajärgede vältimiseks, nagu seda tegi ka kaebaja. Hiljem tagajärgedega tegeledes väljendab vastustaja aga kaebaja suhtes pahameelt, et ta on ohtlik ega oska käituda, ning tahab kohe ka karistada ja muid meetmeid kasutusele võtta, kuigi kaebaja tegi endast kõik oleneva, et käskkirja aluseks olevat intsidenti ära hoida. Kaebaja hinnangul asetas vanglaametnik oma tegevusetusega kaebaja tahtlikult ebasoodsasse olukorda, õhutades ja kutsudes esile rikkumise, mille eest saab kaebajat karistada. Seeläbi rikkus ametnik ära kaebaja võimaluse avavanglasse pääsemiseks. Vastustaja seisukoht
17.Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ning vaidleb sellele vastu.
17.1.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri nr 1-23/1-2/404, millega kaebaja suhtes kohaldati julgeolekuabinõusid, on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetati 25.01.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-2/36.
17.2.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 2 järgi paigutatakse vanglas kinnipeetav kambrisse või tuppa ja see otsustuspädevus kuulub üksuse juhile vangla sisekorraeeskirja (VSKE) § 1 2 lg 1 järgi, kusjuures osakondi ja kambreid eraldades tuleb järgida kinnipeetavate eraldihoidmise kohta kehtestatud nõudeid ja julgeoleku tagamise põhimõtteid (VKSE § 5 lg 2) ning põhjendatud vajaduse korral võib vanglateenistus kambreid või osakondi lukustada või kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada VSKE § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks (VKSE § 8 lg 2). 4(9)
3-24-845
17.3.Kaebaja heidab vastustajale ette tegevusetust, kuna 08.12.2023 teavitas ta vanglaametnike, et tema vaimne seisund ei luba tal koos viibida kaaskinnipeetavatega ja ta palus ennast eraldada, kuid seda ei tehtud. Kaebaja väitel hoolimata ametnike teavitamisest jäeti tema pöördumine tähelepanuta. Kaebaja leiab, et vangla oleks saanud 17.12.2023 sündmuse ära hoida, kuid üksusejuhi tegevusetus asetas kaebaja ebasoodsasse olukorda, mis kutsus eile rikkumise, kaebaja lukustatud kambrisse paigutamise ja avavanglasse saamise võimaluse rikkumise. Vastustaja juhib tähelepanu, et kaebaja 08.12.2023 pöördumine, milles kaebaja taotles enda paigutamist eraldatud lukustatud kambrisse, võeti vastu ja suunati dokumendiringlusse 12.12.2023 ning registreeriti 13.12.2023 nr-ga 5-8/23/22363-1. Kuigi vastustaja tõdeb, et kaebaja pöördumisele eraldatud kambrisse paigutamiseks ei ole kirjalikult vastatud, tegutses vastustaja siiski koheselt. Vastustaja selgitab, et kaebaja 08.12.2023 pöördumisele reageeriti, kui kaebaja paigutati 11.12.2023 P1 eluosakonna kambrist nr 2k-P1-17 ümber eluosakonna P2 kambrisse nr 2k-P2-14.
17.4.Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub VangS või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule (VangS § 69 lg 1). Täiendavate julgeolekuabinõudena on lubatud eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Ühestki õigusnormist ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust valida endale sobiv osakond, kamber või kaaskinnipeetav, kellega ta sooviks ühes kambris viibida, vaid tegemist on vangla otsusega, millistest kaalutlustest paigutusi tehakse. Vangla ei saa pelgalt kinnipeetava enda soovil VangS § 69 rakendada, sest eraldatud lukustatud kambrisse paigutamisel kaovad kinnipeetaval paljud huvitegevused, alles jäävad vaid taasühiskonnastamise talituse tegevused.
17.5.Vangla praktikas, kui kinnipeetav avaldab soovi teise kambrisse või lukustatud kambrisse paigutamiseks, siis üldjuhul ilma põhjuseta isikut teise kambrisse ei paigutata, vaid ametnik kuulab alati ära kinnipeetava põhjendused ja lisaks uurib juurde, miks soovitakse ümberpaigutamist. Seda vastustaja ka tegi. Vastustajale ei nähtu vangla õigusvastast tegevusetust kaebaja lukustatud kambrisse mitte paigutamisest ning kaebaja toime pandud rikkumist ei saa seostada vastustaja süülise tegevusega.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Käesolevas haldusasjas vaidlustab kaebaja Tallinna Vangla 17.12.2023 käskkirja nr 1-23/12/404 (17.12.2023 käskkiri), millega kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ning vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, mis kehtisid kuni asjaolude äralangemiseni.
20.Kaebuse asjaolude kohaselt esitas kaebaja 07.01.2024 vaide Tallinna Vangla 17.12.2023 käskkirja nr 1-23/1-2/404 peale, mis registreeriti 09.01.2024 numbriga 5-15/24/12-1 (dtl 15-16). Kohtule nähtuvalt selgitas vastustaja 05.02.2024 otsuses nr 5-15/24/19-2 (dtl 22-23), milles vastustaja tagastas kaebaja 16.01.2024 esitatud vaide vastustaja 16.01.2024 kirja nr 5-18/24/22664-2 (dtl 20-21) peale, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega seonduvat hinnatakse eraldiseisvas vaidemenetluses. Kohus palus vastustajal 26.03.2024 kohtunõudes selgitada vaidemenetluse seisu ning vastustaja teatas 02.04.2024 kohtule, et kaebaja vaie on jäänud lahendamata, mistõttu tuleb kohustuslik kohtueelne menetlus lugeda läbituks. Kohus luges 15.04.2024 määruses 17.12.2023 käskkirja peale esitatud kaebuse lubatavaks. Ehkki kaebuse lubatavuse osas ja kaebuse menetlusse võtmisele ei ole menetlusosalised vastu vaielnud, siis peab kohus vajalikuks täpsustada, et vaide tähtaegselt lahendamata jätmise tõttu luges kohus ühtlasi kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks.
21.Kaebuses vaidlustatud 17.12.2023 käskkiri koostati põhjusel, et kaebaja ja teise kinnipeetava vahel toimus 17.12.2023 konflikt. Vaidlustatud käskkirja kohaselt liikus kaaskinnipeetav P2 sektsioonist välja, kui kaebaja kutsus kaaskinnipeetava enda juurde tahvelarvutist midagi näitama. 5(9)
3-24-845 Selle käigus ütles kaaskinnipeetav paar sõna, mis ärritas kaebajat. Kaaskinnipeetav jõudis kõndida sektsiooni ukseni enne kui kaebaja kaaskinnipeetavat ründas. Rünnak kestis paar sekundit enne kui kinnipeetavad lahutati teineteisest läheduses viibinud ametniku ja teise kinnipeetava poolt. Kaebaja ei ole kaebuses käskkirja tegemise ja tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid vaidluse alla seadnud ning kaebaja ei ole eitanud 17.12.2023 konflikti toimumist kaaskinnipeetavaga. Seega ei ole praeguses haldusasjas vaidlust selles, et kaebaja pani toime 17.12.2023 käskkirjas kirjeldatud rünnaku kaaskinnipeetava vastu.
22.Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Kohus selgitab, et kohtupraktika kohaselt toimub nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik vastustaja kaalutlusõiguse alusel. Kaalutlusõigust tuleb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
23.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Eeltoodu tähendab, et kohtulik kontroll vangla tegevuse üle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise otsustamisel või meetme valikul, kuid ei saa kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otstarbekust (nt Riigikohtu 02.06.2010 otsus nr 3-3-1-33-10, p 11; 06.05.2015 otsus nr 3-3-1-88-14, p 11; 31.01.2023 otsus nr 3-19-1838, p 20). Kohus selgitab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse preventiivsel või tõkestaval eesmärgil ning nende kohaldamiseks on piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel antakse piiratud teabe ja tulevikku suunatud prognoosi alusel hinnang kaitstava õigushüve kahjustuse tõenäosusele (Riigikohtu 06.05.2015 otsus nr 3-3-1-88-14, p 15-16; 20.04.2011 otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p 12; 02.06.2010 otsus nr 3-3-1-33-10, p 12).
24.Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas selgitanud, et kaebaja käitumine on ettearvamatu ning et kaebaja on agressiivne kaaskinnipeetavate suhtes. Kaebaja kokkupuute piiramiseks teiste kinnipeetavatega ja vangla üldise julgeoleku tagamiseks on vajalik kohaldada kaebaja suhtes eraldi lukustatud kambrisse paigutamist. Käskkirjas on selgitatud, et kaebaja eraldi kambrisse paigutamine loob võimaluse teostada kaebaja üle tugevdatud järelevalvet ning annab ametnikele võimaluse koheselt reageerida kaebaja tegevusele ja agressioonile. Samuti on käskkirja põhjenduste kohaselt kaaskinnipeetavate ohutuse tagamiseks ja kaebaja poolt raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks otstarbekas kohaldada täiendava julgeolekuabinõuna ka vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning kehakultuuriga tegelemise (spordisaali kasutamise) keelamist, vältimaks kaebaja vaba liikumist ja kokkupuuteid teiste isikutega, sh kaaskinnipeetavatega. Käskkirjas on sedastatud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine paratamatult piirab kaebaja õigus, kuid arvestades võimalikku ohtu vangla üldisele julgeolekule peab vangla sellist õiguste riivet proportsionaalseks ja põhjendatuks. Käskkirjas on lisaks märgitud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärk ei ole alati suunatud tagajärgede likvideerimisele, vaid ka ohuolukordade ennetamiseks, mistõttu ennetava meetme kohaldamisel ei ole tarvis oodata võimalike ohuolukordade tekkimisi.
25.Kohus peab vaidlustatud käskkirja õiguspäraseks ning leiab, et selle tühistamiseks puudub alus. Kohus peab vastustaja kaalutlusi vaidlustatud käskkirja andmisel põhjendatuks ja asjakohaseks. Kaebaja suhtes rakendatud täiendavate julgeolekuabinõude eesmärgiks oli vältida tema poolt edaspidiseid õigusrikkumisi. Käskkirjas on iga rakendatud meetme kohta esitatud 6(9)
3-24-845 põhjendus, miks on selle rakendamine vajalik. Kohtu hinnangul on vastustaja käskkirja aluseks olevaid asjaolusid hinnates õiguspäraselt leidnud, et kaebajast lähtub oht vangla üldisele julgeolekule ning et kaebaja võib toime panna uusi õigusrikkumisi. Kohus leiab, et vastustaja rakendatud meetmed olid julgeolekuohu ja uute õigusrikkumiste toimepanemise ohu tõrjumiseks kohased ja vajalikud. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses asunud väitma, et tema suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõu meetmed olid ebavajalikud või ebaproportsionaalsed. Kaebaja põhjendab kaebuse esitamist üksnes sellega, et ta pani vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud teo toime põhjusel, et vastustaja ei reageerinud kaebaja 08.12.2023 taotlusele kaebaja paigutamiseks eraldi lukustatud kambrisse.
26.Kaebaja leiab, et vangla oleks saanud 17.12.2023 sündmuse ära hoida kaebaja eraldi lukustatud kambrisse paigutamisega, kuid vastustaja tegevusetus kaebaja taotlusele vastamisel ning kaebaja eraldi kambrisse paigutama jätmine asetas kaebaja ebasoodsasse olukorda, mis kutsus eile kaebaja poolt rikkumise toimepanemise ja kaebaja lukustatud kambrisse paigutamise, rikkudes seeläbi kaebaja avavanglasse saamise võimaluse. Kaebaja toob välja, et ta palus enda paigutamist eraldi lukustatud kambrisse seetõttu, et tema eraelulistest probleemidest tulenevalt on ta emotsionaalselt tasakaalutu ja vaimselt ebastabiilne ning võib tahtmatult toime panna õigusrikkumisi. Kohtule nähtub seega kaebuse põhjendustest, et sisuliselt soovis kaebaja 08.12.2023 esitatud taotlusega eraldatud lukustatud kambrisse paigutamiseks enda suhtes VangS §-s 69 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.
27.Nagu kohus eespool selgitas, kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Täiendavaid julgeolekuabinõusid ei kohaldata aga karistuslikul eesmärgil. Seega kaebaja väited justkui vastustaja tahab kaebajat karistada, ei ole käesoleva asja sisulisel lahendamisel asjakohased, kuna täiendavate julgeoleku abinõude kohaldamisega ei karistatud kaebajat, vaid tõkestati ja ennetati kaebaja edasiste võimalike õigusrikkumiste toimepanemist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on ohu tõrjumisele suunatud meede, mis tähendab, et vastustaja rakendas õiguspäraselt Vang§ § 69 lg-st 2 tulenevaid meetmeid. Kohtule nähtub, et käesoleval juhul seisnes oht selles, et kaebaja ja kaaskinnipeetavate vahel võib tekkida veel mõni konflikt, mis võib viia füüsilise vägivalla kasutamiseni. Kohtule järeldub käskkirja andmisest, et vastustaja hinnangul esines põhjendatud kahtlus, et sarnase juhtumi kordumist võib pidada tõenäoliseks. Kaebaja ei ole ka käskkirja andmisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele vastuväiteid esitanud, mistõttu eeldab kohus, et kaebaja sai aru õigusrikkumise toimepanemisest ja temast lähtuvast võimalikust julgeolekuohust. Seega olukorras, kus kaebaja osavõtul toimus ohtlik olukord, oli kohtu hinnangul põhjendatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Kohtule ei nähtu ka, et vastustaja oleks kaebaja käitumise osas käesolevas asjas esitatud materjalide pinnalt ega ka kohtumenetluses kaebaja suhtes ka selget pahameelt väljendanud, vaid käskkirjas möönis vastustaja, et kaebaja on ettearvamatu ja agressiivne teiste kinnipeetavate suhtes. Seevastu on kaebaja kaebuseski välja toonud, et soovis oma ebastabiilse emotsionaalse seisundi tõttu enda eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, kuna kartis õigusrikkumise toimepanemist. Olukorras, kus kaebaja mõistis õigusrikkumise toimepanemise võimalikkust ja temast endast lähtuvat ohtu vangla julgeolekule ebastabiilse vaimse seisundi tõttu, on kohtu hinnangul alusetud kaebaja väited vastustaja poolt kaebaja suhtes pahameele väljendamise ja kaebaja karistamise soovi kohta.
28.VangS § 69 lg 3 kohaselt lõpetatakse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine nende kohaldamise aluse äralangemisel. Käskkirja kohaselt tuli kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise vajaduse põhjendatus vaadata kord kuus uuesti läbi. Kohtule nähtuvalt lõpetati kaebaja suhtes täiendvaate julgeolekuabinõud 25.01.2024. Kaebaja ei ole kohtumenetluses väitnud, et julgeolekuabinõusid oleks kohaldatud ülemäära kaua, ega väitnud, et nende kohaldamise alus langes varem ära. Seega pole kohtul alust pidada ka kaebaja suhtes kohaldatud täiendavate julgeolekuabinõude kestust ebaproportsionaalseks.
29.Vanglasisene paigutamine on toiming HMS § 106 lg 1 tähenduses (Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2023 otsus asjas nr 3-21-1972, p 9), millele ei kohaldu haldusaktile kehtestatud nõuded, sh ei pea toiming olema kirjalikult vormistatud ega sisaldama põhjendusi (nt Riigikohtu 31.01.2023 7(9)
3-24-845 otsus nr 3-19-1838, p 11). Samuti ei ole vanglasisese paigutamise kord õigusaktides detailselt reguleeritud. VangS § 11 lg 1 sätestab, et kinnipeetava paigutamine vanglasse toimub täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Paigutamisel tuleb arvestada ka VangS § 12 lg-s 1 sätestatud eraldihoidmise printsiipi, sh nõuet, et eraldi hoitakse kinnipeetavaid ja vahistatuid. Justiitsministri 30.11.2000 vastu võetud määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ 1 (vangla sisekorraeeskiri, VSKE) § 6 lg 1 kohaselt paigutatakse isikud ühe- või mitmekohalisse tuppa või kambrisse (sellises sõnastuses kehtis säte ka kaebaja taotluse esitamise ja käskkirja andmise hetkel). Kohtupraktika põhjal on vanglal kinnipeetava vanglasisesel paigutamisel avar kaalutlusruum (vt nt Riigikohtu 28.04.2011 otsus nr 3-3-1-10-11; 19.01.2012 otsus nr 3-3-1-7611). Vangistust reguleerivad õigusaktid ei sisalda õigusnorme, millel saaks rajaneda kaebaja õigus nõuda enda vanglasisest ümberpaigutamist vastavalt tema isiklikule soovile. Kaebajagi on kinnitanud, et on teadlik, et tal puudub subjektiivne õigus valida meelepärane osakond või kamber. Kohus leiab, et kinnipeetaval võib olla vanglasisese ümberpaigutamist õigus nõuda eelkõige juhul, kui isik on paigutatud kokku teiste kinnipeetavatega tema põhiõigusi rikkudes, näiteks kui kaebaja on paigutatud kokku tema elule või tervisele ohtliku isikuga. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, kuna kaebaja nõudis enda eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ennast ohtlikuks pidades.
30.Vastustaja selgitas kohtule, et kaebaja viibis 08.12.2023 pöördumise esitamise ajal P1 eluosakonna kambris nr 2k-P1-17 ning kaebaja paigutati 11.12.2023 ümber eluosakonna P2 kambrisse nr 2k-P2-14. Ka kohtule esitatud dokumentide pinnalt nähtub kohtule, et selline ümberpaigutamine aset leidis, mistõttu puudub kohtul alus kahelda kaebaja vanglasisese ümberpaigutamise asjaolus. Kohtule nähtub haldusasja materjalidest ja vastustaja selgitustest, et kaebaja ümberpaigutamise sooviga arvestati ning ta paigutati ümber, seega ei saa vastustajale ette heita kaebaja ümberpaigutamise soovile reageerimata jätmist. Kohus nõustub vastustajaga selles, et vastustaja ei saa pelgalt kinnipeetava soovil kohaldada VangS §-st 69 tulenevaid julgeolekuabinõusid. Arvestades täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eesmärki ja asjaolu, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine toob VangS § 69 lg-st 2 nähtuvalt kaasa kinnipeetava õiguste olulise piiramise, saab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine isiku suhtes, kelle enda käitumisest ei tulene abinõude kohaldamise vajadust, olla üksnes erandlik meede julgeoleku tagamiseks (vt ka Riigikohtu 20.04.2011 otsus nr 3-3-1-94-10, p 14). Kohtule esitatud tõendite põhjal, millele kohus kaebaja juurdepääsu piiras, ei esinenud selliseid asjaolusid, millest tulenevalt oleks saanud vastustaja järeldada, et kaebaja oleks ohuks vangla üldisele julgeolekule või et vastustaja oleks pidanud seetõttu täiendavaid julgeolekuabinõusid koheselt kohaldama. Vastustaja on selgitanud kohtumenetluses, et kinnipeetava poolt ümberpaigutamise või lukustatud kambrisse paigutamise soovi avaldamisel kinnipeetavaid üldjuhul ilma põhjuseta teise kambrisse ei paigutata, vaid teise kambrisse või osakonda paigutamise soovi avaldamisel kuulab ära ja uurib ametnik alati kinnipeetava põhjendusi, miks soovitakse ümberpaigutamist. Kohtule nähtub, et vastustaja sellisel viisil ka talitas. Kuna vanglasisene ümberpaigutamine on kaalutlusotsustus ning kohtule nähtuvalt on kaebaja sooviga arvestatud ja kaebaja ümberpaigutamine on aset leidnud, siis puudub kohtul alus kahelda vastustaja kaalutlusõiguse teostamises vanglasisesel ümberpaigutamisel.
31.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja toime pandud rikkumine ja käskkirja andmine seostatav vastutaja poolt kaebaja 08.12.2023 pöördumisele reageerimata jätmisega. Vastustaja on kohtumenetluses küll möönnud, et kaebaja pöördumisele jäeti kirjalikult vastamata, kuid vastustaja on kohtule kinnitanud, et vastustaja tegutses siiski kaebaja pöördumisega seonduvalt koheselt. VangS ei sätesta avalduste ja taotluste lahendamiseks konkreetset tähtaega, mistõttu tuli vastustajal kaebaja taotlus lahendada mõistliku aja jooksul. Olukorras, kus kaebaja esitas taotluse 08.12.2023 ning vastustaja paigutas kaebaja ühest eluosakonnast teise juba 11.12.2023, siis ei saa vastustajale ette heita ka toimingu sooritamata jätmist või sellega ebamõistlikku viivitamist. Kohtu
3-24-845 hinnangul ei saa seetõttu heita vastustajale ette ka õigusvastast tegevusetust või veelgi vähem seostada seda käskkirjas kirjeldatud rikkumise toimepanemisega, arvestades, et kaebaja pani käskkirja andmise aluseks oleva teo toime 17.12.2023 ehk peale tema pöördumise lahendamist ja tema ümberpaigutamist teise eluosakonda.
32.Kaebaja etteheited tema avavanglasse saamise võimaluse rikkumisega on kohtu hinnangul põhjendamatud. Vastustaja on kohtule selgitanud (02.04.2024 vastus kohtunõudele, dtl 31-32), et Tallinna Vangla 05.01.2024 otsusest nr 5-8/24/21851-2 (dtl 37-39) nähtuvalt ei pidanud vangla võimalikuks kaebajat avavanglasse paigutada, kuna vanglal puudus kaebaja käitumise pinnalt veendumus, et kaebaja suudab hoiduda uue õigusrikkumise toime panemisest. Arvestades, et avavanglas on kontroll ja järelevalve kinnipeetavate igapäevaelu ja tegevuste üle väiksem ning liikumisvabadus suurem kui kinnises vanglas, on kinnipeetaval suuremad võimalused kehtestatud korra eiramiseks ning rikkumise tagajärjed võivad olla tõsisemad kui kinnises vanglas, peab vangla olema avavanglasse paigutatud kinnipeetavate ühiskonnaohutuses ja õiguskuulekas käitumises veendunud. Kuivõrd kaebaja käitumisega seoses oli kinnises vanglas alates 2023. a maikuust fikseeritud kuus intsidenti, sh seisnesid rikkumised kaaskinnipeetava ähvardamises ning vanglaametnikega ebaviisakas suhtluses, ei pidanud vangla kaebaja paigutamist avavanglasse võimalikuks. Vastustaja kinnitas kohtule, et kaebaja avavanglasse paigutamise välistuseks ei olnud ainuüksi 17.12.2023 käskkiri, vaid kaebaja käitumine kogumis alates 2023. a maikuust. Kohus avavanglasse paigutamist puudutavaid selgitusi käesolevas haldusasjas kahtluse alla ei sea, kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole kaebaja avavanglasse paigutamise keeldumist kohtumenetluses vaidlustanud. Kohus märgib vaid kaebajale, et kaebaja avavanglasse paigutamata jätmise küsimus ei ole käesolevas haldusasjas asjakohane ning väljub asja sisulise lahendamise raamidest. Kui kaebaja ei nõustunud avavanglasse paigutamata jätmise otsustusega, tulnuks kaebajal see aegsasti vaidlustada. Kuna kohtul puudub teave avavanglasse paigutamata jätmise otsuse vaidlustamisest, siis võib kohus üksnes järeldada, et kaebaja pidas otsust õiguspäraseks. Nagu kohus käesolevas otsuses juba sedastas, ei jäetud kaebaja pöördumisele reageerimata ning kaebaja poolt käskkirja andmise aluseks oleva teo toime panemine toimus pärast tema ümberpaigutamist, mistõttu ei saa vastustajale ette heita ka kaebaja avavanglasse pääsemise võimaluse väidetavat tahtlikku rikkumist. Kaebaja käitumine on tema enda mõjusfääris, mistõttu on kaebaja ise tekitanud enda käitumisega täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja sellest tulenevate kahjulike tagajärgede tekitamise.
33.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Tallinna Vangla 17.12.2023 käskkiri nr 1-23/1-2/404 on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata.
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mis tähendab, et menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda. Vastustaja on palunud jätta menetluskulud kaebaja kanda, ent ei ole esitanud menetluskulusid tõendavaid dokumente. Sealjuures nähtub kohtule, et vastustaja on esindanud ennast ise ilma välise õigusabi kasutamiseta, mistõttu ei saa vastustajal menetluskulusid olla tekkinud. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
35.Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.