X kaebus Rakvere Linnavalitsuse 16. oktoobri 2023. a protokollilise otsuse nr 2-1/23/55 punkti 21 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks tagada kaebajale eluruum
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Rakvere linn, esindaja linnasekretär Riina Männiste
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. novembril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Rakvere linn ja X sõlmisid 29. novembril 2022 sotsiaaleluruumi üürilepingu kestusega üks aasta, s.o kuni 28. novembrini 2023. Viru Maakohtu 21. septembri 2023. a otsusega mõisteti
3-23-2472 Xle karistuseks üks aasta vangistust. Karistuse kandmise aega arvestati alates tema kinnipidamisest 22. augustil 2023.
2.X esitas 10. septembril 2023 Rakvere Linnavalitsusele üürilepingu pikendamise taotluse ning 5. oktoobril 2023 täiendavad dokumendid taotluse juurde.
3.Rakvere Linnavalitsus tegi 16. oktoobri 2023. a istungil otsuse mitte pikendada 29. novembril 2022 sõlmitud Lennuki tn 10 asuva sotsiaaleluruumi üürilepingut (päevakorrapunkt 21).
4.Rakvere Linnavalitsus teavitas 20. oktoobri 2023. a kirjaga nr 4-4/83-4 X, et linnavalitsus otsustas temaga 29. novembril 2022 sõlmitud Rakvere linnas Lennuki tn 10–11 asuva sotsiaaleluruumi üürilepingut mitte pikendada. Kirjas esitati üürilepingu pikendamisest keeldumise põhjused.
5.X esitas 29. oktoobril 2023 Rakvere Linnavalitsuse 20. oktoobri 2023. a kirja peale vaide.
6.X esitas 4. oktoobril 2023 Viru Maakohtule taotlusena pealkirjastatud avalduse koos riigi õigusabi taotlusega, mis registreeriti tsiviilasjana nr 2-23-14210. Viru Maakohus keeldus 16. oktoobri 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-14210 X riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest. Maakohus edastas X taotlused 3. novembril 2023 lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Halduskohtus registreeriti haldusasi nr-ga 3-23-2472.
7.Tartu Halduskohus jättis 20. novembri 2023. a määrusega X Viru Maakohtule esitatud avalduse ja riigi õigusabi taotluse käiguta, andes talle puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus leidis, et X Viru Maakohtule koos riigi õigusabi taotlusega esitatud avaldust saab käsitada kaebusena, sest selles sisaldus taotlus linnale ettekirjutuse tegemiseks. Kohus palus Xl täpsustada, kas ta soovib Rakvere linna vastu kaebust esitada.
8.X esitas 28. novembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Rakvere Linnavalitsuse 20. oktoobri 2023. a otsuse nr 4-4/83-4 tühistamiseks ja linnale tema üürilepingu pikendamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Samuti esitas ta taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, et talle säilitataks sotsiaaleluruum, ning menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
9.Tartu Halduskohus võttis 8. detsembri 2023. a määrusega menetlusse X kaebuse Rakvere Linnavalitsuse 16. oktoobri 2023. a protokollilise otsuse nr 2-1/23/55 punkti 21 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks tagada kaebajale eluruum. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja riigi õigusabi taotluse jättis kohus rahuldamata.
10.Kaebaja vaidlustas Tartu Halduskohtu 8. detsembri 2023. a määruse osas, millega kohus jättis esialgse õiguskaitse ja riigi õigusabi taotlused rahuldamata. Tartu Ringkonnakohus tagastas 21. veebruari 2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse.
11.Rakvere linn esitas 12. jaanuaril 2024 vastuse kaebusele, milles teatas, et ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.
12.X esitas 28. jaanuaril 2024 seisukoha, milles teatas, et sotsiaalkorteri säilitamine ei ole enam aktuaalne, kuid tal on põhjendatud huvi Rakvere Linnavalitsuse 11. oktoobri 2023. a otsuse nr 4-4/83-3 ja 20. oktoobri 2023. a otsuse nr 4-4/83-4 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 2(7)
3-23-2472 tühistamiseks. Kaebaja jääb 29. oktoobri 2023. a vaides esitatud seisukohtade juurde. Kohtu
8.detsembri 2023. a määruses esile toodud otsust nr 2-1/23/55 ei ole talle esitatud.
13.Kohus kohustas 4. septembri 2024. a määrusega kaebajat kohtule teatama, kas ta soovib kohustamiskaebusest loobuda. Ühtlasi jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse kohtuistungi korraldamiseks, määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Kohus otsustas 19. septembri 2024. a määrusega toimetada 4. septembri 2024. a määruse kaebajale kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetlusdokumendi kättetoimetamise teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 20. septembril 2024.
14.Menetlusosalised täiendavaid menetlusdokumente ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
15.Kaebaja väited on kokkuvõtlikult järgmised.
15.1.Vastustaja jättis kaebaja sotsiaalkorteri üürilepingu pikendamise taotluse rahuldamata
20.oktoobri 2023. a otsusega.
15.2.Vastustajal oli kohustus tagada kaebajale eluruum kinnipidamise ajal, sest kohtul tekkis
22.detsembril 2023 õigus vabastada kaebaja vangistusest ennetähtaegselt tingimisi elektroonilise valve kohaldamisega. Vastustaja oleks pidanud otsuse tegemisel arvesse võtma, et kaebaja ennetähtaegselt vabastamine sõltub elukoha olemasolust. Vastustaja 11. oktoobri 2023. a ja 20. oktoobri 2023. a vastustest ei ole näha, et vastustaja oleks vastanud elektroonilise valve kohaldamise võimalusele.
15.3.Vastustaja ei teavitanud kaebajat eluruumi kasutamise lepingu tähtaja möödumisest vastavalt Rakvere Linnavolikogu 6. oktoobri 2021. a määruse nr 17 „Rakvere linna sotsiaalteenused“ (määrus nr 17) § 38 lg-le 2. Kaebaja esitas eluruumi pikendamise taotluse tähtaegselt. Lepingu rikkumistele viitamine on meelevaldne. Kaebaja üürivõlgnevus oli vastustaja esitatust kordades väiksem. Eksimus tulenes sellest, et kaebaja eest tasus üüri tema tööandja. Kaebaja on valmis tasuma üüri- ja kõrvalkulud tagantjärele. Isiku vahistamist ei saa pidada üürilepingu rikkumiseks. Sellises olukorras on õigus üürileping lõpetada, kuid tuleb arvesse võtta, et elukoha olemasolust võib sõltuda isiku varasem vabastamine. Eluruumi kasutamise lepingu tähtaja pikendamisel ei kuulu määruse nr 17 § 32 kohaldamisele.
15.4.Kaebajal on õigus taotleda sotsiaaleluruumi vangistuses viibimise ajal ning vastustajal on objektiivne kohustus tagada kinnipeetavale vangistusest vabanemisel elukoht.
16.Vastustaja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
16.1.Kaebaja huvi sotsiaaleluruumi üürilepingu pikendamiseks on seotud ennekõike vangistusest ennetähtaegselt vabanemise võimalusega, sest ennetähtaegse vabanemise eelduseks on elukoha olemasolu. Ka elektroonilise valve kohaldamiseks peab kinnipeetaval olema elukoht. Vastustajal ei ole seadusest tulenevat kohustust lubada paigaldada linnale kuuluvasse eluruumi elektroonse järelevalve seadet ning isik ei saa seda kohtu kaudu nõuda. Samuti ei ole isikul õigust vaidlustada eluruumi tagamise teenusest keeldumist põhjusel, et see kahjustab tema võimalusi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. 3(7)
3-23-2472
16.2.Sotsiaaleluruumi kasutamise lepingu pikendamisel kohaldatakse eluruumi kasutusse andmise sätteid. Kaebaja ei ole eluruumi tagamise teenust taotlema õigustatud isik määruse nr 17 § 32 tähenduses. Tal puudub vajadus kasutada eluruumi enne karistuse tähtaja möödumist. Vastustaja keeldumine sotsiaaleluruumi üürilepingu pikendamisest on õiguspärane.
KOHTU PÕHJENDUSED
17.Kaebaja märkis 28. jaanuari 2024. a seisukohas, et ta taotleb Rakvere Linnavalitsuse 11. oktoobri 2023. a otsuse 4-4/83-3 ja 20. oktoobri 2023. a otsuse nr 4-4/83-4 tühistamist ning sotsiaalkorteri säilitamine ei ole enam aktuaalne. Seepärast selgitab kohus esmalt vaidluse eset.
17.1.Kohus võttis 8. detsembri 2023. a määrusega menetlusse X kaebuse Rakvere Linnavalitsuse 16. oktoobri 2023. a protokollilise otsuse nr 2-1/23/55 punkti 21 tühistamiseks ja Rakvere linna kohustamiseks tagada kaebajale eluruum (määruse p 16; dtl 83). Kohus selgitas nimetatud määruse p-s 12 kaebajale, et kaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb kaebajal taotleda Rakvere Linnavalitsuse 20. oktoobri 2023. a kirja nr 4-4/83-4 asemel Rakvere Linnavalitsuse 16. oktoobri 2023. a protokollilise otsuse nr 2-1/23/55 punkti 21 tühistamist, sest tema 10. septembri 2023. a taotlus sotsiaaleluruumi kasutamise üürilepingu pikendamiseks jäeti rahuldamata 16. oktoobri 2023. a otsusega. Kaebaja pole kohtu 8. detsembri 2023. a määrusele nimetatud osas vastu vaielnud. Kohus jääb osutatud seisukoha juurde, kuid selgitab täiendavalt, miks ei otsustanud vastustaja jätta kaebaja üürilepingut pikendamata 11. oktoobri 2023. a ja 20. oktoobri 2023. a kirjadega.
11.oktoobri 2023. a kirjaga nr 4-4/83-3 teatas Rakvere Linnavalitsus kaebajale, et linnavalitsuse sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjon tegi linnavalitsusele ettepaneku kaebajaga sõlmitud sotsiaaleluruumi üürileping erakorraliselt lõpetada ning Rakvere Linnavalitsus teeb sotsiaaleluruumi edasise kasutamise osas otsuse 16. oktoobri 2023. a istungil (dtl 40). Seega polnud vastustaja nimetatud kirja koostamise ajaks kaebaja 10. septembri 2023. a taotluse osas lõplikku seisukohta kujundanud.
20.oktoobri 2023. a kirjaga nr 4-4/83-4 teatas Rakvere Linnavalitsus kaebajale, et linnavalitsus arutas 16. oktoobri 2023. a istungil kaebaja 10. septembri 2023. a ja 5. oktoobri 2023. a avaldusi ning otsustas kaebajaga sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingut mitte pikendada. Kirjas on esitatud otsuse põhjendused (dtl 50). Nii linnavalitsuse 16. oktoobri 2023. a istungi protokollist kui ka linnavalitsuse 20. oktoobri 2023. a kirjast nähtub, et kaebaja üürileping otsustati jätta pikendamata 16. oktoobri 2023. a istungil (dtl 46) ning 20. oktoobri 2023. a kirjas sisalduvad linnavalitsuse 16. oktoobri 2023. a otsuse põhjendused. Kuna kaebaja sai linnavalitsuse 20. oktoobri 2023. a kirjaga linnavalitsuse 16. oktoobri 2023. a otsusest teada, on 16. oktoobri 2023. a otsus kehtiv haldusakt ning see riivab kaebaja õigusi sõltumata sellest, kas nimetatud otsus tehti talle nõuetekohaselt teatavaks.
17.2.Kuna kaebaja märkis 28. jaanuari 2024. a seisukohas, et sotsiaalkorteri säilitamine ei ole enam aktuaalne, kohustas kohus 4. septembri 2024. a määrusega kaebajat teatama, kas ta soovib kohustamiskaebusest loobuda. Kaebaja kohtule ei vastanud ning kohustamiskaebus on jätkuvalt kohtu menetluses. Kohtule pole teada, millisel põhjusel ei pea kaebaja sotsiaalkorteri säilitamist aktuaalseks.
4(7)
3-23-2472 Kaebaja 4. oktoobri 2023. a ja 28. novembri 2023. a avaldustest nähtuvalt pöördus ta kohtusse selleks, et saavutada 29. novembril 2022 sõlmitud sotsiaaleluruumi kasutamise lepingu tähtaja pikendamine. Kuna kaebaja sotsiaaleluruumi üürileping kehtis kuni 28. novembrini 2023, oli kaebuse menetlusse võtmise ajaks selgunud, et kohus ei saaks kohustada vastustajat lepingu tähtaega pikendama. Samas on kaebaja selgitanud, et vajas elukohta nii selleks, et tal oleks võimalus vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega, kui ka selleks, et tal oleks vanglast vabanedes eluruum. Seepärast tõlgendas kohus kaebust nii, et kaebaja nõuab vastustajalt sotsiaaleluruumi kasutusse andmist (8. detsembri 2023. a määruse p 11). Siiski on kaebuses esitatud kohustamisnõude alus seotud tühistamisnõude alusega. Kohustamiskaebuse alus hõlmab üksnes küsimust, kas kaebajal on õigus saada eluruumi tagamise teenust tulenevalt vastustaja kohustusest pikendada kaebajaga 29. novembril 2022 sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingut. Kui vastustaja jättis sotsiaaleluruumi üürilepingu õiguspäraselt pikendamata, ei ole kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamine võimalik.
18.Kohus kontrollib järgnevalt Rakvere Linnavalitsuse 16. oktoobri 2023. a otsuse õiguspärasust.
19.Rakvere Linnavalitsus otsustas 16. oktoobri 2023. a istungi protokollilise otsuse nr 2-1/23/55 p-ga 21 mitte pikendada 29. novembril 2022 sõlmitud Lennuki tn 10 asuva sotsiaaleluruumi üürilepingut (dtl 46). Linnavalitsuse 20. oktoobri 2023. a kirjast nähtuvalt otsustati jätta kaebaja üürileping pikendamata kahel põhjusel: linnal ei ole kohustust tagada kaebajale sotsiaaleluruum tema vangistuse ajal ning kaebajal oli üürilepingu täitmisel tekkinud üüri- ja kõrvalkulude võlgnevus.
19.1.Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud otsuse tegemisel rakendanud õigesti määruse nr 17 § 39 lg 1 koosmõjus § 32 p-ga 3. Määruse nr 17 § 39 lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse eluruumi kasutamise lepingu pikendamisel taotluse esitamisele ja menetlemisele eluruumi kasutusse andmise sätteid. Vaatamata sätte mõnevõrra eksitavale sõnastusele, tuleb kohtu hinnangul kohaldada eluruumi kasutusse andmise aluseks olevaid sätteid ka eluruumi kasutamise lepingu pikendamise üle otsustamisel. Eluruumi tagamise teenus on seadusega ettenähtud sotsiaalteenus (vrd sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 lg-d 1 ja 2). SHS § 41 lg 1 kohaselt on eluruumi tagamise eesmärk eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. Abivajaduse hindamise kohustusele viitavad ka määrusega nr 17 hõlmatud sotsiaalteenuste taotlemist ja menetlemist reguleerivad üldsätted. Määruse nr 17 § 4 lg 2 p 4 kohaselt tuleb sotsiaalteenuse saamise taotluses esitada muu hulgas sotsiaalteenuse vajaduse põhjendused ning § 5 lg 3 kohaselt korraldab sotsiaalteenuse saamise vajaduse hindamist ametiasutus. Seega on sätete teleoloogilise ja süstemaatilise tõlgenduse tulemusel ilmne, et eluruumi kasutamise lepingu pikendamisel kuulub muu hulgas kohaldamisele ka määruse nr 17 § 32, mis määratleb isikute ringi, kes võivad eluruumi tagamise teenust taotleda. Määruse nr 17 § 32 p 3 kohaselt võib eluruumi tagamise teenust taotleda isik, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Rakvere ning kes on vabanenud kinnipidamiskohast mitte varem kui üks kuu enne taotluse esitamist ning kes ei ole tulenevalt materiaalsest seisust võimeline ise endale eluruumi tagama ning kellel ei ole võimalik asuda elama eluruumi, mis on registreeritud rahvastikuregistris taotleja elukohana. Vastustaja keeldus kaebaja üürilepingut pikendamast põhjusel, et määruse nr 17 § 32 p 3 alusel tekib Rakvere linnal 5(7)
3-23-2472 kohustus tagada kaebajale eluruum kinnipidamiskohast vabanemisel, mitte aga tema kinnipidamise ajal. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal puudus sotsiaaleluruumi kasutamise lepingu pikendamise ajal vajadus saada eluruumi tagamise teenust, sest ta viibis samal ajal vangistuses. Seega ei olnud vastustajal kohustust tagada kaebajale eluruumi tagamise teenust ka ajaks, mil kaebajal tekkis võimalus tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks. Sellist kohustust ei ole seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ning sellist kohustust ei ole vastustaja endale ka määrusega nr 17 võtnud. Kuna kaebaja esitas vastustajale eluruumi üürilepingu pikendamise taotluse, mitte eluruumi kasutusse andmise taotluse, ei ole praeguses asjas vaidluse all, kas vastustaja pidi asuma kaebajale eluruumi tagamise teenust osutama kaebaja vangistusest vabanemisel. Seepärast ei tuginenud vastustaja praeguses asjas määruse nr 17 § 32 p-s 3 sätestatud tingimusele, mille kohaselt peab isik olema kinnipidamiskohast vabanenud vähemalt üks kuu enne taotluse esitamist. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et seadus ei näe eluruumi tagamise teenuse taotlemisel kinnipidamiskohas viibivate isikute osas ette erisusi, mistõttu mõjutab kinnipidamiskohas viibimine üksnes eluruumi tagamise teenuse osutamise algusaega, mitte aga taotluse esitamise aega.
19.2.Vastustaja võttis kaebaja eluruumi kasutamise üürilepingu pikendamata jätmisel arvesse ka asjaolu, et kaebajal oli seisuga 31. juuli 2023 (s.o enne tema kinnipidamist 22. augustil 2023) üüri- ja kõrvalkulude eest tasumata 237,41 eurot. Vastustaja tugines määruse nr 17 § 39 lg-le 2, mille kohaselt arvestatakse eluruumi kasutamise lepingu pikendamise otsuse tegemisel lepinguliste kohustuste täitmist. Kohtu hinnangul on määruse nr 17 § 39 lg 2 seadusega kooskõlas. Seadus võimaldab võtta sotsiaalteenuse osutamise eest tasu. Samuti võimaldab seadus lõpetada sotsiaalteenuse osutamise, kui isik ei täida teenuse osutamisega seotud kõrvalkohustusi. Kohaliku omavalitsuse õigus võtta sotsiaalteenuse osutamise eest tasu on sätestatud SHS § 16 lg-s 1. Määruse nr 17 § 35 näeb ette üürniku kohustuse tasuda üüri ja eluruumiga seotud kõrvalkulude eest. SHS § 2 kohaselt kuuluvad eluruumi tagamise teenuse osutamisel üldnormidena kohaldamisele ka sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) sätted. SÜS § 21 lg 1 p 3 sätestab isikule kohustuse täita hüvitise saamisel hüvitise andmisega seotud kõrvaltingimusi (SÜS § 14 p 1 kohaselt on hüvitiseks muu hulgas ka isikule osutatav sotsiaalteenus). Nimetatud sätted ei jäta kahtlust, et kohalik omavalitsus võib eluruumi tagamise teenuse üürilepingu pikendamisel võtta arvesse, kas isik on üüri ja eluruumiga seotud kõrvalkulude tasumise kohustust täitnud. Vaidlust pole selles, et 29. novembril 2022 sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingu kohaselt oli kaebajal kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulude eest (dtl 28). Asjaolu, kui suur oli kaebaja üürija kõrvalkulude võlgnevus 31. juuli 2023. a seisuga, ei ole asja lahendamisel määrav. Kuna üürilepingu kohaselt oli üüri- ja kõrvalkulude tasumise kohustus kaebajal, ei pidanud vastustaja arvesse võtma, kas kaebaja tööandja täitis kaebaja ees võetud kohustusi.
20.Kohus märgib vastuseks kaebaja ülejäänud väidetele järgmist. Kuna vastustaja ei lõpetanud kaebaja eluruumi üürilepingut ennetähtaegselt, ei tulnud vastustajal tuvastada üürilepingu rikkumist. 6(7)
3-23-2472 Vaidlust ei ole selles, et kaebaja järgis eluruumi pikendamise taotluse esitamisel määruse nr 17 § 39 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kaebaja on õigesti osutanud, et määruse nr 17 § 38 lg 2 näeb ette, et kui eluruumi kasutaja ei vasta enam eluruumi tagamise teenust taotlema õigustatud isiku nõuetele, saadab ametiasutus vähemalt kolm kuud enne lepingu tähtpäeva möödumist üürnikule kirjaliku teate eluruumi kasutamise lepingu tähtaja möödumise kohta. Kohtule pole teada, et vastustaja oleks nimetatud teate kaebajale saatnud. Samas ei saanud nimetatud teate esitamata jätmine kuidagi mõjutada kaebaja õiguste teostamist, sest kaebajat peeti alates 22. augustist 2023 kinni.
21.Kokkuvõttes leiab kohus, et Rakvere Linnavalitsuse 16. oktoobri 2023. a protokollilise otsuse nr 2-1/23/55 punkt 21 on õiguspärane, mistõttu puudub selle tühistamiseks alus. Kuna vastustaja jättis kaebaja sotsiaaleluruumi üürilepingu õiguspäraselt pikendamata, ei ole alust ka kaebaja kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X kaebuse rahuldamata.
22.Kohus selgitab kaebajale, et kui ta vajab eluruumi tagamise teenust, on tal võimalik esitada oma elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele vastav taotlus. III
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja võimalikud kulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud. Seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
24.Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv jääb menetlusabina riigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
25.Kohtu 4. septembri 2024. a määruse resolutsiooni p 8 kohaselt asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.