Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-17-745

on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

2-17-745

K.P. FIE

2 500, 00 eurot Puksiirteenused 240,00 eurot Nereus OÜ 4 192,95 eurot Dyrlage Thomas Clausen ApS 2 353,72 eurot (17 502,50 DKK)

2-17-745

kasuks, II jrk. hüpoteegiga 275000€ MES kasuks ja III jrk. hüpoteegiga 100000€ MES kasuks Ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul kalakasvatushoone (ehitusalune pind 2288m2), amortiseerunud heinaküün, 2 puurkaevu, pumbamaja, sõnnikuhoidla, külmavee-torustik, reoveemahuti, parkla, ühendusteealajaam, tiik, tuletõrjevee hoidla Masinad ja seadmed – sh. kalakasvatusbasseinid ( ~60 tk), ehitisega seotud torustikusüsteemid jms. Inventar ja tööriistad – sh. GSM valvekeskus, valvesüsteem, kaaluga kahvelkäru Vara bilansiline maksumus on kokku 1 718 524,85 €, sh.kinnistul 1 219 142,24 € ja masinaid ja seadmeid 492 980,14 € ja iventar ja tööriistad summas 6 402,47 €. Ilmselgelt ei vasta see võimalikule müügihinnale pankrotimenetluses. Vara müügihinda mõjutavad järgmised asjaolud: a) Tegemist on äärmiselt spetsiifilise varaga b) Vara asukoht ei ole atraktiivne, kuna asub Eestimaa ühes servas, suurematest linnadest eemal c) Hetkel on mitmed kalakasvandused tegevuse lõpetanud ning on huvitatud komplekside müümisest Võlgniku likvideerija, kes tegutseb igapäevaselt pankrotihaldurina ning omades pankrotivara hindamise kogemust, on käesoleval juhul pakkunud pankrotivara võimalikuks turuväärtuseks ~900 000€, mis võiks soodsate asjaolude kokkulangemisel olla tervikvara müügihinnaks. Kompleksi seisund on hetkel hea, taaskäivitamisel on vajalik mehhaaniliste filtrite kapitaalremont või väljavahetamine. Tervikavarale ostuhuvi puudumisel tuleks vara müüa osade kaupa. Sellisel juhul jääks prognoositav müühgihind tõenäoliselt alla 300 000€. Väärtuslikumaiks varaks oleks ~60 kalabasseini, mille soetusmaksumuseks oli ~200 000€. Hoonestatud kinnistu tutuväärtust ei ole hetkel võimalik prognoosida, kuna asukohta arvestades oleks sellise vara vastu ostuhuvi ilmselt äärmiselt madal. Ajutisele haldurile esitatud andmetel on Varbla Kalakasvatuse OÜ (likvideerimisel) maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oluline turusituatsiooni muutumine 2014.a. suvel, kui vahetult pärast kalatööstuse käivitamist kadus embargo tõttu ära peamiseks sihtturuks kavandatud Venemaa turg. Maksejõuetuse tekkimisele on aidanud kaasa nii probleemid tootmise käivitamisel, kui tootmise ajal, aga eelkõige ebaõnnestunud uue investori otsingud ja seeläbi kaaviaritootmisele ümberorienteerumise ebaõnnestumine. Ajutine pankrotihaldur on aruandele lisanud kulude aruande, millega pankrotihaldur Andrus Õnnik taotleb ajutise halduri tasu summas xxxxxxxxxx euro ja tema poolt tehtud vajalike kulude xxxxxxxxxx kinnitamist. 27.01.2017.a. toimunud kohtuistungil ei vaielnud avaldaja halduri tasu ja kuludele suurusele vastu. Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Kohustusi on 1 870 847,13 eurot ja varasid 900 000 euro väärtuses. Võlgniku poolt pankrotiavalduses esitatust ning ajutise halduri aruandest lähtuvalt on kohus tuvastanud, et võlgniku kohustused ületavad tema varasid. Ettevõtte majandustegevus on lõppenud. Seega ei ole tegemist ajutiste makseraskustega ja võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on tegevuse kahjumlikkus, mis on hinnatav muude asjaoludena PankrS § 22 lg 5 mõttes. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et võlgniku pankrotiavaldus tuleb rahuldada ja Varbla Kalakasvatuse OÜ (likvideerimisel) pankrot välja kuulutada. Kohus määrab esimese võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha, so 13. veebruaril 2017.a. kell 10.00 Pärnu kohtumajas. Pankrotihaldurina jätkab pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu

2-17-745

usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest ning kes on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 39 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1, § 31, § 68 lõike 3, § 91 lõigete 2 ja 3, § 130 lõigete 2 ja 7, § 158 lõike 4, § 163 lõike 3, § 183 lõike 1, § 190 lõike 1 ja § 192 lõike 2 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. Eeltoodu alusel tuleb kohtumäärus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale. Pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 lg 1 ja lg 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Lõike 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos pankrotiseaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks xxxxxxxxxx ning ajutise halduri töötasuks oleks xxxxxxxxxx eurot ning teostatud kulutuste hüvituseks xxxxxxxxxx. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast xxxxxxxxxx. Võlgniku esindaja ajutise halduri tasule vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust on põhjendatud xxxxxxxxxx tööd ülesannete täitmiseks. Seega on põhjendatud halduri tasuks määrata xxxxxxxxxx eurot. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulude katteks xxxxxxxxxx koos käibemaksuga. Kulud seisnevad arvestuslikes bürookuludes, sidekuludes, päringute ja koopiate tegemises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Avaldaja tasutud riigilõiv jääb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 172 lg 1 alusel võlgniku enda kanda. Halduri tasu ja kulud jäävad võlgniku kanda PankrS § 150 lg 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.