Majandushaldusõigus › Riigiabi ja konkurents

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

toimimise võrgueeskiri“ (edaspidi: võrgueeskiri). Vaideotsuses esile toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) selgituse kohaselt on võrguettevõtjal ELTS § 83 lg 2 järgi kaalutlusõigus sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid ning kalduda kõrvale ELTS-i sätetest olukorras, kus liitumistasu osamaksete tasumise regulatsioon on reguleeritud võrguettevõtja liitumise tüüptingimustes. Vastav selgitus ei ole asjakohane. Praegusel juhul ei ole liitumistasu osamaksete tasumise regulatsioon sätestatud üksnes võrguettevõtja liitumise tüüptingimustes, vaid see tuleneb Vabariigi Valitsuse kehtestatud võrgueeskirjast, millest ei ole võimalik kokkuleppeliselt kõrvale kalduda. Isegi, kui selliseid kokkuleppeid sõlmitakse, kaldutakse sellega seaduse mõttest kõrvale. Nii võimaldatakse kõrvale hiilida tagatise maksmise kohustusest, mille tulemusena jääb seadusandja eesmärk ELTS § 87 1 näol, mis seisneb fantoomliitumiste piiramises, saavutamata. Põhivõrguga liitumise lepingu liitumistasu maksmist reguleerivad võrgueeskirja § 21 lõiked 2-4. Võrgueeskiri seab 1. osamakse (20%) tasumise tähtaja sõltuvusse liitumislepingu sõlmimisest ning 2. osamakse (50%) tasumise tähtaja – Eleringi arve esitamisest, mis omakorda sõltub ehitustööde ja seonduvate tööde hanke võitja ja tulemuste väljakuulutamisest. Võrgueeskirjas sätestatust võib kõrvale kalduda üksnes siis, kui kõrvalekaldumises on kokku lepitud Eleringi tüüptingimustes, mis kuuluvad Konkurentsiameti poolt kooskõlastamisele (ELTS § 73 lg 1). Kehtivates Elering AS elektri põhivõrguga liitumise tüüptingimustes (tüüptingimused) ei ole võrgueeskirja osas sätestatud erisusi ei liitumistasu osamaksete suuruse ega ka nende tasumise tähtaegade, sh nende kulgema hakkamise osas (tüüptingimuste p 2.4.1). Ainus võimalus, mille puhul saab sellest korrast kõrvale kalduda, on sätestatud tüüptingimuste punktis 2.4.2 puhuks, kus liitumistasu hõlmab üksnes toimingutasu, kuid see ei ole praegu kohaldatav. Seega ei ole Elering oma tüüptingimustes näinud ette võimalust kalduda kõrvale võrgueeskirjas toodud korrast, mistõttu tuleb lähtuda võrgueeskirjas sätestatud liitumistasu osamaksete tasumise regulatsioonist. See tähendab, et liitumistasu ettemaksmiseks ja tagatise mittenõudmiseks puudub seaduslik alus ning vastupidise võimaldamine on õigusvastane. Selliseks muudatuseks oleks ELTS § 73 lg 1 järgi vaja vastustaja kooskõlastust, mida Elering saanud ei ole. Juhul, kui ELTS § 83 lg 2 võimaldaks kalduda kõrvale võrgueeskirjas ja tüüptingimustes toodud liitumistasu maksmise korrast, tähendaks see seda, et võrguettevõtja rikub ELTS §-is 73 toodud kooskõlastamise kohustust või muutuks vastav kooskõlastamise kohustus sisutühjaks. Asjaolule, et ELTS § 83 lõikes 2 viidatud dispositiivsus ei ulatu ELTS §-ile 87 1 kui imperatiivsele regulatsioonile, on asunud ka õiguskantsler. Vastustaja on seejuures varasemalt oma 05.04.2023 seisukohas nr 7- 16/2023-185-2 sõnaselgelt leidnud, et seadusandlusest ja tüüptingimustest ei tulene Eleringile õigust teha kokkuleppeid, mis võimaldaks maksta liitumistasu 70% ulatuses ette. 3) Eleringi ja vastustaja tõlgendus, mille järgi saab liitumistasu tasuda ettemaksuna, on vastuolus seaduse eesmärgi ja mõttega. Liitumistasu ettemaksmine on vastuolus liitumislepingu täitmise järjekorra ja osamaksete loogikaga. Liitumistasu suurus ei saa olla teada liitumistaotluse esitamisel. Liitumistasu maksmine ettemaksuna ei võimalda saavutada ELTS § 871 peamist eesmärki – võidelda kiiresti ja tõhusalt fantoomliitumistega. Liitumistasu ja tagatise olemus on täiesti erinev – liitumistasu ettemaks kuulub tagastamisele ja/või saab turuosaline selle eest seadmed –, mistõttu ei ole üks asendatav teisega. Liitumistasu ja tagatisraha erinevust kinnitavad ka vaidlustatud otsuses toodud andmed, mille kohaselt on ELTS § 871 alusel tagatise maksmise kohustust täitnud 43 liitumise puhul 23 isikut, neist 17 liitumistasu ettemaksmise ja üksnes 6 tagatisraha tasumise või garantii andmise kaudu (lk 15). See tähendab, et ülekaalukas osa liitujaid – ligi kolm korda rohkem kui tagatisraha tasumise või garantii andmisega – täitis tagatise nõude just liitumistasu ettemaksmisega, st see oli majanduslikult oluliselt soodsam. 4) Eleringi tõlgendus kaldub turuosaliste võrdse kohtlemise nõudest kõrvale alljärgnevatel põhjustel: 1) arvestades, et tagatise andmise tähtajani oli 28.04.2023 jäänud vaid loetud

päevad, mõjutas Eleringi teadaanne tagatise tasumise kohustuse asendamisest liitumistasude ettemaksega oluliselt ettevõtjate investeerimisplaane ning eelise said need ettevõtjad, kellel ei olnud kavatsust tagatist maksta, s.o ELTS § 871 lg-s 1 toodud kohustust täita; 2) lisaks on Elering turuosalisi erinevalt kohelnud tõlgenduse muutumisest teavitamisel. Kui varasemalt oli kõiki turuosalisi teavitatud e-kirja teel ja vastavatel infotundidel, siis 28.04.2023 avaldas Elering oma seisukoha läbi EGLE infosüsteemi. Seadusest tulenevate aluste järgimine on vastustajale üheselt ja kõrvalekaldumatult siduv. Eleringi muudetud tõlgendus rikub nende turuosaliste õiguspärast ootust, kes ELTS § 1133 lõikes 14 toodud üleminekuperioodi jooksul olid tegutsenud teadmises, et seisuga 16.05.2023 tuleb tasuda tagatis, ning sellest tulenevalt, kas loobunud liitumistest või teinud olulisi muudatusi äriplaanis. Eleringi seisukoht selles osas muutus järsku, paar nädalat enne tagatise andmise kohustuse tähtaega. Eleringi üllatusliku seisukohamuutuse tõttu kannavad need turuosalised kahju. Kaebajal tekkis ebavõrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse rikkumise tulemusena majanduslik kahju 151 125 eurot – tagatise nõude kohaseks täitmiseks oli kaebaja sunnitud lõpetama tähtajalised hoiused ning ettevõttel jäi saamata märkimisväärne intressitulu. 5) Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine seisneb selles, et Elering ei kooskõlastanud liitumistasu maksmise muudatusi vastustajaga ning kahetsusväärselt on vastustaja seda õigusvastast olukorda aktsepteerinud. Võrguettevõtja ja ka regulaator peaks nimelt tagama, et keegi ei kasutaks süsteemi ära vaid oma isiklikes huvides (fantoomliitujad liitumistega äritsedes). Kuigi seadusandja eesmärk oli fantoomliitujatest vabaneda, siis on fantoomliitujad jätkuvalt süsteemi lahutamatuks osaks. 6) Vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust, kuna vastustaja ei ole otsuses: käsitlenud ELTS § 73 lg 1 tähendust ega vastustajaga kooskõlastamise vajadust; põhjendanud, kuidas võimaldaks ELTS § 83 lg 2 kokkuleppel kalduda kõrvale ELTS § 87 1 imperatiivsest regulatsioonist; selgitanud, miks ta on muutnud oma seisukohti võrreldes 05.04.2023 kirjas tooduga. Vastustaja on vastavas kirjas sõnaselgelt leidnud, et seadusandlusest ja tüüptingimustest ei tulene Eleringile õigust teha kokkuleppeid, mis võimaldaks maksta liitumistasu 70% ulatuses ette. Vastustaja ei ole otsuses ega vaideotsuses selgitanud, miks on sellest seisukohast kõrvale kaldutud. Lisaks on otsuse põhjendused läbivalt üldsõnalised ning vastustaja mõttekäik ei ole alati jälgitav. Samas viitab vastustaja, et liitumistasu ettemaksmine on võimaldatud „protsessis juba teataval kaugusel olnud liitujatele“. Taas jääb ebaselgeks, mida vastustaja silmas peab ning millisest liitumisprotsessi etapist alates on liitumistasu ettemaksmine võimalik. Ammugi ei ole otsuses selgitatud seda, millest tuleneb ELTS §-st 87 1 tuleneva tagatise tasumisel liitujate eristamine sõltuvalt sellest, kuhu on nende liitumisprotsess jõudnud.

3) Kaebaja viitab kaebuses valikuliselt ainult ühele kohtuasjas nr 5-23-29 esitatud seisukohtadest ja arvamustest. 4) ELTS § 871 lg-s 1 on üheselt välja toodud, et üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumise taotluse esitamise ajaks on turuosaline kohustatud maksma tagatiseks 38 000 eurot megavoltampri kohta. Tagatist ei nõuta, kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust või kui liitumistaotlus esitatakse korterelamule rajatava tootmisseadme ühendamiseks võrguga. Seega on seaduspärane, kui Elering nõuab liitujatelt tagatist või kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust või kui liitumistaotlus esitatakse korterelamule rajatava tootmisseadme ühendamiseks võrguga, siis tagatise nõuet ei rakenda. Seadusest tulenevate aluste järgmine, otsustamaks, kas Eleringile saab teha ettekirjutuse või mitte, on üheselt ja kõrvalekaldumatult siduv ka Konkurentsiametile. Lähtudes eeltoodust, ei ole ettekirjutuse tegemine kolmandale isikule võimalik. Turuosaliste võrdse kohtlemise (ELTS § 70 lg 3) ja vajaliku teabe andmise (ELTS § 70 lg 8) seisukohast on oluline, et Elering, kasutades EGLE Infosüsteemi, andis kõigile võrdses olukorras olevatele turuosalistele (st neile, kellel oli liitumistaotlus tehtud ja olid Eleringi nn liitumiste tabelis) ühesugust informatsiooni. Seega ei ole rikutud võrdse kohtlemise ja/või vajaliku teabe andmisega seotud seadusesätteid. 5) Vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Konkurentsiamet on vaideotsuse punktis 3.5 (lk 12-13) selgitanud, et ELTS § 73 lg 1 tähenduse, ELTS § 83 lg 2 ja ELTS § 87 1 imperatiivse regulatsiooni kohta on selgitus esitatud vaideotsuse punktis 3.2. ELTS § 73 lg 1 kohaselt võrguettevõtja kooskõlastab Konkurentsiametiga muu hulgas võrguteenuste osutamise tüüptingimused. Kooskõlastamise nõuet ei kohaldata elektrienergia transiidi eest võetava edastamistasu suhtes. Võrgutasude kooskõlastamisel arvestab Konkurentsiamet muu hulgas §- des 40, 44, 59, 71 ja 72 sätestatut ning võrguettevõtja asjakohaseid tüüptingimusi. Konkurentsiamet on selgitanud (vt ka vaidlustatud otsuse lk 13 ja vaideotsuse punkti 3.2), et ELTS § 83 lg 2 järgi ELTS 8. peatüki sätetest võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Füüsilisest isikust tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised. Ka ELTS § 87 1 asub seaduse 8. peatükis ning seega kohaldus ka selle sätte suhtes ELTS § 83 lg 2 toodu. Konkurentsiamet on seisukohti põhjendanud ja selgitanud nii 30.06.2023 kirjas, vaidlustatud otsuses kui ka Vaideotsuses. Seisukohtade kujundamisel on lähtutud nii kolmandalt isikult, kaebajalt kui ka MKM-lt (lisaks ka põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-29 esitatud justiitsministri, Kliimaministeeriumi, õiguskantsleri ja Riigikogu majanduskomisjoni arvamustest) saadud selgitustest ja informatsioonist. Kuna erineval ajahetkel antud hinnangud võivad põhineda erineval (väiksemal) informatsioonihulgal, siis vastavalt saabunud selgitustele ja informatsioonile võivad hilisemalt antud selgitused erineda varasematest. Samuti tuleb silmas pidada, et ühele turuosalisele antud selgitus ei pruugi kehtida teise suhtes – näiteks kui ühel on sõlmitud liitumisleping, teisel mitte või üks alles soovib liitumispakkumist, teisel on juba see olemas, siis tegemist on erinevates olukordades olevate isikutega. 6) Kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

ehk kaks nädalat pärast seda, kui Elering andis kõigile turuosalistele teada, et kõigil on võimalik valida tagatise ja liitumistasu ettemaksu vahel (28.04.2023). Kaebaja on oma õiguste rikkumist õigustamiseks abstraktselt tuginenud ka väidatavale konkurentsiolukorra halvenemisele, kuid kaebaja selgitustest jääb arusaamatuks, milles see täpselt väljendus. Ehkki kaebaja seda otsesõnu nii ei ütle, siis kaebaja näis lootvat, et tagatise tasumine käib paljudel konkurentidel üle jõu ja need loobuvad oma liitumistest. Kaebaja lootus, et konkurentidel läheb halvasti, ei kujuta endast sellist subjektiivset õigust, mis annaks aluse nõuda järelevalvemenetluse algatamist. .Kaebaja väidab, et Eleringi tegevuse tõttu said eelise need ettevõtjad, kellel ei olnud kavatsust tagatist maksta. See on faktiliselt vale, kuid ka siis, kui see oleks õige, ei annaks see kaebajale õigust nõuda järelevalve algatamist (ja seega kaebeõigust). Tagatist nõutakse avalikes huvides, et edendada taastuvenergia tootmist, võimaldada uutel elektrienergia tootjatel lihtsamini võrgule ligi pääseda, hoida liitumiskulusid ja tarbijate elektrienergia kulusid kontrolli all. Ka faktiliselt ei ole tõendatud, et eksisteerisid mingid turuosalised, kes tasusid liitumistasu ettemakse, aga ei oleks tasunud tagatist. Ülaltoodud põhjustel ei ole kaebajal õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist (rääkimata konkreetse otsuse tegemisest järelevalvemenetluses) ega vastavalt ka kaebeõigust käesolevas asjas. Eleringi hinnangul oleks Konkurentsiamet pidanud jätma kaebaja 05.05.2023 kaebuse läbi vaatamata, mitte rahuldamata. 2) Konkurentsiamet sisustas ELTS-i sätteid õigesti. Nõustuda tuleb Konkurentsiametiga, et ettemaksu võimaldamine ei ole vastuolus seadusega, kuna ELTS § 87 1 sätestab sõnaselgelt, et tagatise võib asendada liitumistasu 70%-lise ettemaksuga. Kaebaja küll väidab 19.09.2024 menetlusdokumendis, et liitumistasu ei ole sisult ega eesmärgilt sobilik alternatiiv tagatisele, kuid see tähelepanek on asjakohatu. Liitumistasu ettemaks on sätestatud tagatise alternatiivina juba seaduse tasandil ega sõltu ei vastustaja ega Eleringi kaalutlusotsustest. ELTS § 83 lg 2 sätestab, et ELTS 8. peatüki sätetest (kuhu kuulub ka ELTS § 871) võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda. ELTS-st ei tulene, et seadusest saab kõrvale kalduda ainult siis, kui see on ette nähtud Eleringi tüüptingimustes. Liitumisleping on oma olemuselt tsiviilõiguslik leping ning sellest tulenevate vaidluste lahendamiseks on pädevad tsiviilkohtud. Eleringil on õigus teha turuosalistega kokkuleppeid võrguga liitumise tingimuste osas. 3) Liitumistasu ettemaksu võimaldamine ei ole siiski vastuolus ühegi kohustusega, mis Eleringi lepinguvabadust piiraks. Kaebaja väitel on liitumistasu ettemakse võimaldamine ebaõiglane üksnes põhjusel, et see aitab turuosalistel vältida tagatise maksmise kohustust. Kui tagatise nõuet ELTS-is ei oleks, ei rikuks ettemaksu võimaldamine kellegi õigusi, kuna sellest midagi ei sõltuks. Ettemaksu võimaldamine omandab õigusliku tähenduse üksnes tagatise regulatsiooni kontekstis. See aga tähendab, et kaebaja üritab tõlgendada varasemat regulatsiooni (Eleringi lepinguvabadus) hilisema regulatsiooni (tagatise nõude) valguses. Selline lähenemine ei ole aktsepteeritav. Eleringi lepinguvabadust sätestavaid õigusnorme tuleks hinnata ja tõlgendada nende kehtestamise ajal kehtinud õiguse valguses. Tagatise nõude kehtestamine ei saanud Eleringi eelnevalt eksisteerinud lepinguvabadust kuidagi piirata. Sisuliselt ei ole kaebaja rahul sellega, et ELTS 87 1 näeb ühe alternatiivina ette liitumistasu maksmise, mille üle on Eleringil ulatuslik diskretsioon. See on aga etteheide õigusnormile ning seadusandjale, mitte Konkurentsiametile ja Eleringile. 4) EGLE Infosüsteemi vahendusel andis Elering kõigile võrdses olukorras olevatele turuosalistele ühesugust informatsiooni. Liitumistasu ettemaksu maksmise võimalust on pakutud kõigile liitujatele samal viisil ning kedagi ei ole selles osas eelistatud. Kaebusest ei selgu, kas kaebaja jäi faktiliselt ilma mingist asjakohasest informatsioonist ning kas kaebaja oleks käitunud teisiti (ja kuidas ta oleks käitunud), kui Elering valinuks teabe andmiseks teise kanali. seaduse jõustumise ajal reserveeritud võimsustest (4536 MW) tänaseks järgi jäänud 1936 MW, vaatamata sellele, et Elering andis liitujatele võimaluse tasuda tagatise asemel liitumistasu ettemaks. Seega on seaduse eesmärk saavutatud. Liitumisest loobujate näol ei

olnud tegemist ainult nn „fantoomliitujatega“ – paljud liitujad jõudsid liitumistasu ettemaksu suurust teada saades järeldusele, et liitumistasu nende soovitud tootmiskohas ei õigusta projekti jätkamist. Seega omas ka liitumistasu ettemakse tasumise kohustus märkimisväärset mõju liitumisvõimsuste vabastamiseks; ei saa kuidagi öelda, et see ei olnud kooskõlas seaduse mõttega ega täitnud seadusandja eesmärki. Seejuures on fantoomliitujate probleemiga tegelemine väga suures osas Eleringi enda huvides, mistõttu on ebaloogiline kaebaja seisukoht, et Eleringi poolt liitumistasu ettemaksu maksmise võimaldamisega soodustati fantoomliitujaid. 5) Nõustuda ei saa süüdistusega turgu valitseva seisundi kuritarvitamises. Otsus lubada liitumislepingut omanud isikutel tasuda tagatise alternatiivina 70 protsenti eeldatavast liitumistasust lähtus soovist kohelda kõiki samaväärses seisus olevaid lepingupartnereid võrdselt. Paindlikkuse tingis vajadus võimaldada põhiseaduse vastasuse kahtluse kontekstis kõigile liitujatele võrdne võimalus liitumislepingu jätkamiseks, samas arvestades ka ELTS-i muudatuse eesmärgiga, mis samuti oli kooskõlas ka kohtu poolt asjas nr 2-23-836 antud juhistega (03.05.2023 määruse p 12; samas asjas 30.06.2024 tehtud otsuses on halduskohus samuti läbivalt viidanud liitumistasu ettemaksu tasumise võimalusele kui õiguspärasele lahendusele). Elering teavitas liitumiste e-keskkonnas kõiki vastavasse menetlusstaadiumisse jõudnud liitujaid tagatise ja liitumistasu ettemaksuga seonduvatest asjaoludest. Seega ei ole turuosalistele erinevaid tingimusi pakutud ega rakendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

näol, turuosaliste ebavõrdsest kohtlemisest, vastuolust Vabariigi Valitsuse määruse tasemel kehtestatud võrgueeskirjaga jms ei muuda olematuks seda, et seadusandja on alternatiivi liitumistasu ettemaksu näol seaduses selgesõnaliselt ette näinud. Kolmandale isikule ei saa olla kuidagi etteheidetav, et ta võimaldab turuosalistel kasutada seadusega antud võimalust tasuda 70 protsenti liitumistasust. Kohtule nähtub, et seaduse sõnastuse vastu kaebaja otseselt ei vaidlegi, kaebaja argumendid toetuvad võrgueeskirjale ning vastustaja varasemale seaduse tõlgendamise praktikale. Selle näiteks on vastustaja 05.04.2023 vastus Kaamos Energy OÜ pöördumisele (kaebuse lisa 2).

selgelt suutnud välja tuua, milles tema halvemasse olukorda jäämine väljendub. Asjaolu, et ta pidi deposiidilepingud lõpetama ja kaotas intressitulu, ei ole kolmanda isiku tegevuse tagajärg. Kui kaebaja valinuks ka liitumislepingu ettemakse, tulnuks tal ka selleks rahalised vahendid leida ning samaks tähtajaks. Kolmas isik on esitanud hüpoteesi, et kaebaja võis loota, et tagatiste maksmiseks ei oleks turuosalistel leidunud sedavõrd palju vahendeid ja oleks rohkem olnud liitumisest loobujaid. Kui ka see hüpotees võiks tõeks osutuda, siis kaebaja õiguslikult kaitstav huvi ei ulatu selleni, et kindlustada võimalikult paljude konkurentide turult välja langemine.

Kolmas isik on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist 30.09.2024 menetlusdokumendi kohaselt summas 7908 eurot (käibemaksuta), millele lisanduvad kohtuistungiga seotud menetluskulud summas

eurot (käibemaksuta) vastavalt 04.10.2024 menetlusdokumendile. Seega on kolmanda isiku menetluskulud kokku 7908+1341=9249 eurot. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu arvates ei ole kolmanda isiku välise õigusabi kulude hüvitamine põhjendatud. Tegemist pole kolmanda isiku põhitegevusest väljuva vaidlusega või spetsiifilise menetlusõigusliku kaasusega, milles ettevõttesisene pädevus eelduslikult puudub. Tegemist on küsimuste ringiga, millega kolmas isik igapäevaselt tegeleb ning milleks on tal ka palgatud kvalifitseeritud töötajad. Kolmandal isikul on õigus kasutada enda vajaduse tarbeks välist õigusabi, kuid sellise õigusabi kulude kandmise kohustuse teisele poolele panemist ei pea kohus põhjendatuks. Seetõttu jäävad kõik menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.