Duo Media Networks OÜ kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 13.08.2024 otsuse tühistamiseks ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Duo Media Networks OÜ, esindajad vandeadvokaadid Karmen Turk ja Tanel Kalaus Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, esindaja Melissa Liivak Kolmas isik – Baltic Media Network OÜ, esindajad vandeadvokaadid Ants Nõmper ja Kairi Kilgi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 17.09.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Duo Media Networks OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Duo Media Networks OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.09.2024 määruse resolutsiooni punkti 6 peale menetlusse.
2.Jätta Duo Media Networks OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.09.2024 määruse resolutsiooni punkt 6 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7; § 235 lgd 1 ja 3).
1.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) kuulutas meediateenuste seaduse (MeeTS) § 40 lg 1 alusel 22.04.2024 käskkirjaga nr 1-7/24- 007-TI välja raadiolubade konkursi, määras raadiolubade taotluste hindamise nõuandva komisjoni koosseisu ja kinnitas raadiolubade konkursi läbiviimise ja taotluste hindamise korra. TTJA määras raadiolubade taotluste esitamise tähtpäevaks 14.05.2024. Kultuuriminister seadis 21.03.2024 käskkirjaga nr 54 meediateenuste mitmekesisuse tagamiseks raadiolubadele levipiirkondade kaupa kõrvaltingimused. Tähtpäevaks esitasid üleriigilisele raadioloale levipiirkonnas nr 20 taotluse
3-24-2505 Baltic Media Network OÜ (kolmas isik) programmile RADIO MAXIMUM ja Duo Media Networks OÜ programmile Narodnoe Radio.
2.TTJA tegi 13.08.2024 otsuse nr 1-7/24-015-TI, millega andis välja üleriigilise raadioloa levipiirkonnas nr 20 Baltic Media Network OÜ-le, määras Baltic Media Network OÜ programmi RADIO MAXIMUM üleriigilise raadioloa tingimused ning keeldus välja andmast üleriigilist raadioluba levipiirkonnas nr 20 Duo Media Network OÜ-le. Komisjon leidis, et Baltic Media Network OÜ on taotluse hästi ette valmistanud ning see vastab kõrvaltingimustele. Programmi kirjeldus on huvitav. Kujunes arvamus, et selles piirkonnas võiks anda võimaluse uuele tulijale ning leiti, et RADIO MAXIMUM vastab hästi kuulajaskonna ootustele. Narodnoe Radio kuulajate arv on langustrendis, samas on see juhtunud ka mitmete teiste raadioprogrammidega. Kuigi komisjon sellest hindamisel ei lähtunud, toodi välja, et eestikeelset muusikat edastatakse vähe, kehtiva loaga tegutsedes pole Eesti Autorite Ühingu andmetel täidetud Eesti autorite muusikateoste osakaalu nõuet. Kuigi kuulajate arv on langustrendis, ei pakuta taotluses programmi sisu osas midagi uut. Komisjoni hindamine toimus vastavalt konkursi korra punktile 8.5 kohapunktide alusel (kõige rohkem nõuetele vastav taotlus saab esimese koha ehk ühe punkti, järgnev teise koha ehk kaks punkti jne). Komisjoni antud punktide tulemusena sihtrühma tabamisele ja mitmekesisuse tagamisele osutus edukamaks programm RADIO MAXIMUM, mis kogus 25 punkti. Programm Narodnoe Radio kogus kahe esimese hindamiskategooria tulemusena 29 punkti. Komisjon hindas selle punktivahe üldjoontes võrdseks ning pidas seetõttu vastavalt konkursi korra punktile 8.4.5 vajalikuks hinnata programme ka järgnevates kategooriates: raadioteenuse osutaja selles levipiirkonnas varasemalt pakutud programm ning raadioteenuse osutajatele võrdsete võimaluste loomine. Raadioteenuse osutajatele võrdsete võimaluste loomise kategoorias eelistas komisjon selgelt Baltic Media Network OÜ pakutavat programmi RADIO
MAXIMUM.
3.Duo Media Networks OÜ (kaebaja) ja Postimees Grupp AS (kaebaja 2) esitasid Tallinna Halduskohtule 05.09.2024 kaebuse TTJA 13.08.2024 otsuse tühistamiseks ning TTJA kohustamiseks otsustama uuesti levipiirkonnas nr 20 üleriigilise raadioloa väljaandmise üle. Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse, milles paluvad peatada TTJA 13.08.2024 otsuse kehtivus kuni kohtulahendi jõustumiseni ning pikendada samaks tähtajaks kaebajale 2 kuuluva raadioloa MRT000057 ja sageduslubade (Tallinn: SLR19/5166, KohtlaNõmme: SLR19/5167, Narva: SLR19/5254) kehtivust. Arvestades kohtumenetluse kestust tekib olukord, kus isegi kaebuse rahuldamise korral on kaebaja kandnud pöördumatut kahju – raadiojaama Narodnoe Radio ruume ega tehnikat enam ei ole, raadiotöötajad ja ajakirjanikud on kaotanud töö ja liikunud edasi, raadiojaama toimimiseks vajalikud lepingud on lõppenud. Alates 17.11.2024 tekiks kaebajale pöördumatu kahju, sest raadiojaama töötamiseks vajalik sisseseade ja rakendused muutuks kasutuks ning kuus töötajat tuleks koondada. Narodnoe Radio on kaebaja ainus venekeelne raadiojaam, mistõttu ei ole võimalik töötjaid ja ajakirjanikke muule tööle suunata. Sellega kaoks võimekus uuesti eestimeelse venekeelse raadiojaama käivitamiseks ning kaasneks otsene majanduslik kahju ca 70 000 eurot. Puudub kaalukas avalik huvi raadioloa kehtima hakkamiseks 17.11.2024, sest olemasolev raadiojaam Narodnoe Radio saab jätkata tegevust. OÜ-l Baltic Media Networks puudub ülekaalukas erahuvi potentsiaalselt õigusvastase otsuse alusel välja antud raadioloa alusel programmi edastamiseks ja ebaõiglase konkurentsieelise saavutamiseks. Esialgse õiguskaitse rakendamisel võib kolmandal isikul tekkida kahju hüvitamise nõue, kuid see on väiksem kaebajale tekkivast kahjust, sest Baltic Media Networks OÜ ei ole veel investeeringuid teinud. Kaebus ei ole perspektiivitu. Vaidlustatud otsus on selgelt õigusvastane. 2(8)
3-24-2505 Selleks, et esialgse õiguskaitse rakendamisel ei jääks sagedus n-ö tummaks, taotleb kaebaja täiendavalt, et kehtivuse säilitaks praegu kehtivad tähtaegsed load samale sagedusele, s.o raadio/meedialuba MRT000057 ning sagedusload Tallinn: SLR19/5166, Kohtla-Nõmme: SLR19/5167 ja Narva: SLR19/5254. Lubade omanik on nimeliselt Postimees Grupp AS selle tulemusena, et 31.03.2021 sõlmitud ettevõtte müügilepingu alusel müüdi kogu raadio äritegevuse majandusüksus kaebajale, kuid lubade üleandmine jäi tegemata (load jäid formaalselt Postimees Grupp AS nimele ning kogu majandus- ja juhtimistegevus liikus kaebajale). Postimees Grupp on nõus viidatud lubade edasi kehtimisega ja annab kinnituse nende tingimuste täitmise kohta esialgse õiguskaitse kehtivuse tähtajaks.
4.TTJA palub jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ning tagastada AS Postimees Grupp kaebus. Meelevaldne on väita, et Eesti üks suurima raadioturu osalusega ettevõte, kelle müügitulu oli 2022–2023. majandusaastal 23 163 762 eurot, ei oleks tulevikus võimeline taaskäivitama varem eetris olnud raadiojaama. Raadiojaama logo ja stiiliraamatu loomine on ühekordne kulu, mida tuli kanda raadiojaama Narodnoe Radio käivitamisel olenemata sellest, kui kaua raadiojaam tegutseb. On usutav, et kaebajal on võimalik vähemalt osaliselt kasutada Narodnoe Radioga seonduvat stuudiotehnikat, mööblit jmt enda teiste raadiojaamade tarbeks, millele väljastati järgnevaks seitsmeks aastaks raadioload. Raadioloast ilmajäämine ei too endaga tingimata kaasa Narodnoe Radio lõpetamist. Internetiraadio pidamine ei eelda raadioluba. Narodnoe Radio on ka praegu kõigile igapäevaselt kättesaadav Raadiod.com veebilehel ja Radioplayer Eesti platvormilt. Samuti on kaebajal võimalus taotleda ajutist raadioluba. Esialgse õiguskaitsega taotletav abinõu ja põhivaidlus ei teeni sama eesmärki, seega ei ole esialgse õiguskaitse lubatavuse eeldus täidetud. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitsega hoopis sellise olukorra loomist, mil juba väljastatud raadioluba ning sageduslubasid pikendatakse kaebajale 2, kuid faktiliselt antaks kaebajale õigus levipiirkonnas eelmise loa tingimustel raadiojaama jätkata ning tulu edasi teenida. Sisuliselt loodaks õiguslik tagajärg, mis ei ole isegi põhivaidluse edukuse korral saavutatav, andes ühtlasi kaebajale ebaausa konkurentsieelise. Lisaks puudub õiguslik regulatsioon konkursi raames tähtajaliselt väljastatud loa kehtivuse pikendamiseks. Kuna kaebaja on hindamiskorda valesti tõlgendanud ning tegelikkuses ei ole valikmenetluses taotluste hindamise korra vastu eksitud, on kaebus perspektiivitu. Kui esialgse õiguskaitse taotlus rahuldatakse, ei saa kolmas isik talle antud kehtivat raadioluba ega sageduslubasid kasutada. TTJA-le teadaolevalt on kolmas isik juba teinud investeeringuid. Seega tooks raadioloa kehtivuse peatamine kahju kolmandale isikule, kes on vastavalt õiguspärasele ootusele siiani tegutsenud.
5.Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrusega kolmanda isikuna menetlusse kaasatud Baltic Media Network OÜ palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning tagastada kaebaja 2 kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine ei tooks kaasa kaebajale raadioloa väljastamist ega võimaldaks tal pärast 16.11.2024 Narodnoe Radio programmi esitamist jätkata. Kohus ei saa esialgse õiguskaitse taotluse alusel pikendada kaebajale 2 kuuluvaid raadio- ega sageduslubasid, mille alusel Narodnoe Radio praegu tegutseb. Samas välistaks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine kolmanda isiku RADIO MAXIMUMi tegevuse alustamise. Seega jääksid vastavad sagedused hoopis tühjaks, mis oleks vastuolus avalike huvidega. Kaebajal puudus õiguspärane ootus, et Narodnoe Radio saab pärast raadioloa kehtivuse lõppu edasi tegutseda. Ka kaebuse rahuldamise korral ei oleks kaebajale raadioloa väljastamine tagatud. TTJA vaidlusalune otsus on õiguspärane. Kaebajate majandusliku kahju prognoos on ülepaisutatud ja ebausutav, nende võimalik majanduslik kahju on teadlik äririsk, millega 3(8)
3-24-2505 raadiojaamad peavad arvestama. Kui raadioloa lõppemisega kaasneb kaebajale reaalselt majanduslikku kahju, ei ole see tulnud ootamatult. Kolmandal isikul on talle väljastatud raadioloast tulenevalt õiguspärane ootus eeldada, et ta hakkab alates 17.11.2024 edastama oma raadioprogrammi RADIO MAXIMUM. Kui kolmas isik ei ole 17.11.2024 võimeline oma programmiga eetrisse minema, tähendab see raadioloa kaotamist. Kolmas isik on juba teinud mahukaid investeeringuid. Kuna kolmas isik ei ole varem raadioteenust osutanud, ei olnud tal raadioloa saamise ajal veel vajalikke tehnilisi ressursse ega infrastruktuuri ringhäälingu tegevuse alustamiseks. Seetõttu on kolmas isik pidanud n-ö nullist alustama. Kolmanda isiku majanduslik kahju võib esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamise korral olla suurem kaebajate näidatud majanduslikust kahjust, mis neile väidetavalt kaasneks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel. Kolmandale isikule ei kuulu teisi raadiojaamu, mis saaksid soetatud varustust kasutada. Kaebus on perspektiivitu. TTJA otsusest ei nähtu, et komisjon oleks teinud vigu, mille alusel oleks võimalik väita, et otsus oli ebaõige. Puudub põhjus kahelda, et ka uuel otsustamisel jõuaks komisjon sama tulemuseni ning TTJA otsustaks väljastada raadioloa kolmandale isikule.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 17.09.2024 määrusega Postimees Grupp AS-i kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu ja jättis tema esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), võttis Duo Media Networks OÜ kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 2) ja jättis Duo Media Networks OÜ esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata osas, millega on taotletud Postimees Grupp AS-le antud raadioloa ja sageduslubade kehtivuse pikendamist, ning ülejäänud osas rahuldamata (resolutsiooni p 6). Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiks on Narodnoe Radio tegevuse jätkamine kuni põhivaidluse lahendamiseni. Selleks taotleb kaebaja 13.08.2024 otsuse alusel kolmandale isikule väljastatud raadioloa kehtivuse peatamist ning kaebajale 2 väljastatud, praegu kehtiva raadioloa kehtivuse pikendamist. Riigikohtu praktika järgi sätestab HKMS § 251 ammendavalt esialgse õiguskaitse abinõud. Esialgse õiguskaitse taotleja ei saa esialgse õiguskaitse taotlusega taotleda enamat, kui ta saaks nõuda põhivaidluse raames. Kohtumenetluse käigus esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks kohaldatavad abinõud peavad olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga. Kui taotletud abinõud jäävad väljapoole vaidluse eset (HKMS § 41), tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata. Vastustaja ja kolmanda isikuga saab nõustuda selles, et kaebajale 2 kuuluva raadioloa ja sageduslubade kehtivuse pikendamine ei ole praeguse põhivaidluse esemeks. Kaebajal 2 puudub kaebeõigus. Kaebaja taotletav esialgse õiguskaitse abinõu (kaebajale 2 väljastatud raadioloa ja sageduslubade kehtivuse pikendamine) ei ole seetõttu lubatav ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb selles osas jätta läbi vaatamata. Kuna kaebajale 2 väljastatud raadioloa kehtivuse pikendamine ei ole esialgse õiguskaitse korras võimalik, ei kanna ka 13.08.2024 otsuse kehtivuse peatamine kaebaja õiguste kaitsmise eesmärki. Vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamise korral ei teki kaebajal õigust jätkata Narodnoe Radio tegevust vaidlusalusel sagedusel. Selle otsuse kehtivuse peatamine tekitab aga olukorra, kus kolmandal isikul ei ole võimalik talle väljastatud loa alusel raadiojaama tegevust alustada ning sagedused jääksid tühjaks. See ei oleks kooskõlas avalike huvidega. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei ole määravat tähtsust kolmanda isiku poolt juba tehtud investeeringutel talle väljastatud raadioloa alusel tegevuse alustamiseks. Kaebajad on raadioloa vaidlustanud tähtaegselt. Haldusakti vaidlustamistähtaja jooksul ega kaebuse esitamise korral kohtumenetluse kestel ei saa kolmandal isikul tekkida õiguspärast ootust, et haldusakt jääb kehtima, mistõttu tema tehtavad kulutused on tema enda risk.
4(8)
3-24-2505 Põhimõtteliselt oleks kaebaja eesmärgi saavutamine esialgse õiguskaitse korras võimalik HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel, kohustades TTJA‐d esialgse õiguskaitse korras andma kaebaja taotletavat haldusakti, millega rahuldataks tema raadioloa taotlus. Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kuigi välistada ei saa alati ja absoluutselt esialgse õiguskaitse korras haldusorgani kohustamist kindla sisuga haldusakti andmiseks, peaks selleks puuduma muu tõhus abinõu kaebaja õiguste kaitseks ning kaebajal olema ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Praegusel juhul ei esine selliseid erakordseid asjaolusid, mis õigustaks TTJA kohustamist esialgse õiguskaitse korras kindla sisuga uue haldusakti andmiseks. Kaebaja esile toodud mõjud seoses raadiojaama sulgemisega on puhtmajanduslikud ning asjaolusid arvestades ei saa neid pidada pöördumatuks. Kui kolmandal isikul on võimalik raadiojaam n-ö nullist avada, ei ole usutav, et selle taasavamine ei oleks võimalik kaebajal. Kaebajale 2 antud raadioluba oli tähtaegne ja tal ei olnud õiguspärast ootust eeldada, et ta uuel konkursil taas loa saab, mistõttu ta pidi juba tegevust alustades arvestama võimalusega, et tähtaja möödudes tuleb raadiojaam sulgeda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Duo Media Networks OÜ palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus osas, millega kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning uue määrusega peatada TTJA 13.08.2024 otsuse kehtivus kuni kohtulahendi jõustumiseni või alternatiivselt kohaldada muud kohtu määratud abinõu. Kui kohus ei lahenda taotlust esimesel võimalusel, siis tuleks kohaldada esialgset õiguskaitset põhjendusteta määrusega ning peatada 13.08.2024 otsuse kehtivus 30 kalendripäevaks. Halduskohus ei täitnud seadusest tulenevaid kohustusi õigesti. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel pole halduskohus seotud kaebaja soovitud esialgse õiguskaitse vahendiga, vaid võib kaebaja õiguste kaitseks rakendada teist, kohtu arvates efektiivsemat vahendit. Esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendatud, kui usutavalt on esitatud nii kaitsmist vajav õigus kui ka argumendid, miks see õigus vajab kaitset juba esialgse õiguskaitse korras. Kuigi põhivaidlust ette ära lahendavate esialgse õiguskaitse abinõude kasutamine ei ole üldjuhul õigustatud, on see lubatav olukordades, kus kaebuses soovitud tagajärg on saavutatav vaid kindla ajavahemiku jooksul selliselt, et kui see aeg möödub, muutub esitatud kaebus sisutuks. Siinsel juhul ei ole tegemist pelgalt puhtmajandusliku kahjuga, mis saabub, kui selgelt ebaõige otsuse alusel lõpetab tegevuse 15 aastat tegutsenud Eesti üks väheseid eestimeelseid venekeelseid populaarseid raadiojaamu. Kahju seisneb selles, et ajakirjanduslikud formaadid hääbuvad; ainsa igakuiselt kuulajate arvu kasvatava venekeelse raadiojaama sissetöötatud saateformaadid ununevad kuulajate mälus; raadioajakirjanikud kaotavad töö ning sellega ka enda oskused ja taseme, sest neil ei ole võimalik minna tööle teise eestimeelsesse venekeelsesse raadiosse. Õigusvastase otsuse tagajärjel lõpetatakse aastaid tegutsenud raadioprogramm ning sekkutakse põhiseadusvastaselt ettevõtlusvabadusse. Kaebaja taotleb 13.08.2024 otsuse kehtivuse peatamist kuni kohtulahendi jõustumiseni. Kui halduskohtus taotles kaebaja Postimees Grupp AS raadioloa pikendamist, siis määruskaebuses palub kaebaja otsustada kohtul endal sobivaim abinõu. Halduskohus on eksinud sedastades, et õiguskaitse abinõud on seaduses nimetatud ammendavalt. Ei ole piiranguid saavutada kaebaja huvi kaitse ilma kolmanda isiku huve ning avalikku huvi riivamata. Näiteks on võimalik kohustada TTJA-d väljastama ajutine raadioluba vabale sagedusele levipiirkonnas. MeeTS § 37 näeb ette võimaluse anda välja ajutisi raadiolubasid kolmeks kuuks. Ajutiste raadiolubade konkurssi ei korraldata ning need antakse „kes ees, see mees“ põhimõttel. Seega oleks võimalik vältida pöördumatu kahju tekkimist selliselt, et Narodnoe Radio tarbeks väljastatakse ajutine raadioluba ning alates 17.11.2024 saab kehtima hakata ka RADIO MAXIMUM luba. Teiseks 5(8)
3-24-2505 on võimalik kohustada TTJA-d viima läbi esitatud taotluste uus hindamine kindla tähtaja jooksul vastavalt TTJA hindamiskorra nõuetele. Komisjon on rikkunud oluliselt hindamiskorda. Otsus on rajatud vääratele eeldustele, kaalutlusvigadega ja õigusvastane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu määruse resolutsiooni p 6 tühistamist ning uue määruse tegemist, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada (HKMS § 205 lg 1 p 3). Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse kiirema lahendamise huvides vajalikuks küsida vastustajalt ja kolmandalt isikult täiendavat seisukohta, vaid arvestab nende varasemate avaldustega. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
9.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
10.Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamiseks peab taotletav abinõu aitama kaebajatel põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
11.Kaebaja pöördus halduskohtusse nõuetega tühistada TTJA 13.08.2024 otsus ning kohustada TTJA-d uuesti otsustama levipiirkonnas nr 20 üleriigilise raadioloa väljaandmine. Kaebuse rahuldamise korral saaks kohus tühistada vaidlusaluse haldusakti ja – sõltuvalt asjaoludest – kohustada TTJA-d uuesti otsustama üleriigilise raadioloa väljaandmine levipiirkonnas nr 20 või andma kaebajale välja raadioluba (vt HKMS § 41 lg 3). Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk on Narodnoe Radio tegevuse jätkamine kohtumenetluse ajal kuni põhivaidluse lõpliku lahendamiseni. Kaebaja taotleb määruskaebuses esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgi saavutamiseks TTJA 13.08.2024 otsuse kehtivuse peatamist või alternatiivselt mõne muu abinõu kohaldamist ringkonnakohtu äranägemisel.
12.Halduskohtumenetluses ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamisel rakendada suvalist esialgse õiguskaitse vahendit; võimalikud abinõud loetleb HKMS § 251 lg 1 (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 21). Seega võib esialgse õiguskaitse määrusega 1) peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise; 2) keelata vaidlustatava haldusakti andmise või toimingu tegemise; 3) kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama; 4) vara arestida, sealhulgas teha registris vara käsutamise keelumärke või seada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kohtulik hüpoteek, samuti teha kohtuvaidluse kohta registris märke; 5) keelata haldusakti adressaadil haldusaktis reguleeritud tegevuse või kohustada teda selleks, samuti seada sellele tegevusele tingimusi, sealhulgas nõuda tagatist kaebaja kasuks. Määruskaebuses viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lg 1 p 10 ei ole halduskohtumenetluses kohaldatav, sest HKMS §-s 251 puudub vastav viide (vt HKMS § 1 lg 3). Kaebaja ei saa esialgse õiguskaitse korras taotleda enam, kui ta saaks nõuda põhivaidluse raames ning esialgse õiguskaitse korras taotletavad abinõud peavad olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (Riigikohtu 21.06.2024 määrus nr 3-23-885, p 15 ja 16.06.2021 otsus nr 3-20-1245/31, p 16). Seega saab
6(8)
3-24-2505 kohus kohaldada kaebaja õiguste kaitseks üksnes HKMS § 251 lg-s 1 loetletud abinõusid, mis seonduvad vaidluse esemega.
13.TTJA 13.08.2024 otsuse kehtivuse peatamise korral (HKMS § 251 lg 1 p 1) ei tekiks kaebajal õigust jätkata Narodnoe Radio tegevust vaidlusalusel sagedusel, sest TTJA 05.07.2019 otsusega AS-le Postimees Grupp antud raadioteenuse osutamise tegevusluba Narodnoje Radio edastamiseks lõpeks ikka 16.11.2024. Seega ei aitaks see abinõu kaebaja kaebajal saavutada esialgse õiguskaitse eesmärki. Küll aga tähendaks vaidlusaluse haldusakti kehtivuse peatamine, et kolmandal isikul ei ole võimalik alustada talle väljastatud loa alusel raadiojaama tegevust ning kõnealused sagedused kui piiratud avalik ressurss jääb kohtumenetluse ajal üldse kasutamata. Seega riivaks see abinõu oluliselt nii kolmanda isiku õigusi kui ka avalikke huve.
14.HKMS § 251 lg 1 p 3 alusel oleks põhimõtteliselt võimalik lisaks HKMS § 251 lg 1 p-s 1 nimetatud abinõule kohustada vastustajat andma esialgse õiguskaitse korras haldusakt, millega rahuldatakse kaebaja taotlus raadioloa saamiseks. Sellise esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist ei välista asjaolu, et kaebaja saavutaks sellega (ajutiselt) kaebuse eesmärgi juba enne vaidluse sisulist lahendamist. Küll peaks sellisel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema ülekaalukas vajadus ning seejuures ei tohiks pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine põhjustada olulist kahju avalikule huvile või kolmandatele isikutele (nt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p 19 ja 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 24).
15.Halduskohus selgitas õigesti, et praeguses asjas puuduvad sellised erilised asjaolud, mis õigustaks põhivaidluse ette ära otsustamist. Kaebaja ettevõtlusvabaduse riive ei ole kuigi intensiivne. Kaebaja pidi mh investeeringute tegemisel arvesse võtma, et AS-le Postimees Grupp antud raadioluba Narodnoje Radio edastamiseks on tähtajaline ja õigusaktid ei näe ette selle kehtivuse pikendamist. Seega pidi kaebaja arvestama võimalusega, et tähtaja möödudes tuleb raadiojaam sulgeda või tegevus ümber korraldada viisil, mis ei eelda raadioloa olemasolu. Samuti tuleb raadioteenuse valdkonnas tegutseval ettevõtjal arvestada, et levipiirkonnas, kus raadiolubade taotlusi esitatakse rohkem kui üks, tuleb komisjonil taotlusi hinnata ning ühelgi taotlejal ei saa olla õiguspärast ootust, et ta osutub konkursil parimaks ja just talle antakse raadioluba. Ei ole ka usutav, et kaebajal puuduks pärast kohtuvaidluse lõppu võimekus raadiojaama taaskäivitada (vt ka TTJA 13.09.2024 vastuse p 2.23) ning reklaamida seda nii uutele kui ka kunagistele kuulajatele. Vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusel tekkinud puhtmajanduslikku kahju on võimalik kaebuse rahuldamise korral hüvitada. See, et raadioajakirjanikud kaotavad töö ja oskused, seondub eeskätt töötajate, mitte kaebaja õigustega. Kaebaja saab selles menetluses kaitsta vaid enda subjektiivseid õigusi. Pealegi ei too tegevusloast ilmajäämine ei too endaga ilmtingimata kaasa raadioprogrammi lõpetamist, kuna TTJA vastusest nähtuvalt on Narodnoe Radio juba praegu kõigile igapäevaselt kättesaadav Raadiod.com veebilehel ja Radioplayer Eesti platvormilt.
16.Kaebaja hinnangul oleks võimalik esialgse õiguskaitse korras kohustada TTJA-d väljastama ajutine raadioluba vabale sagedusele levipiirkonnas ning vältida pöördumatu kahju tekkimist selliselt, et Narodnoe Radio tarbeks väljastatakse ajutine raadioluba ning alates 17.11.2024 saab kehtima hakata ka RADIO MAXIMUM luba. Selline abinõu väljuks ringkonnakohtu hinnangul kaebuse esemest. Ringkonnakohus märgib siiski, et MeeTS § 37 kohaselt antakse ajutine televisiooni- või raadioluba juhul, kui on täidetud MeeTS §-s 32 nimetatud tingimused, kuni kolmeks kuuks programmi edastamiseks, mis on ajutise iseloomuga ja mille edastamise eesmärk on kajastada konkreetset sündmust. Üheks MeeTS §-s 32 nimetatud tingimuseks on nõuetekohase tegevusloa taotluse esitamine isiku poolt. Kaebaja ei ole määruskaebuses välja toonud, et ta oleks vastustajale sellise taotluse esitanud (vt ka TTJA 13.09.2024 vastuse p 2.25).
7(8)
3-24-2505
17.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.09.2024 määruse p 6 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.