lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1736/7

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 11.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1736/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1103
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1736

Määruse kuupäev

11. oktoober 2024

Kohtunik

Ene Andresen

Kohtuasi

X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks tagastada talle tasutud riigilõiv ning mittevaralise kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X.X.-i kaebus.
2.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kaebajale kätte koos tõlkega vene keelde. Kohus saadab määruse Politsei- ja Piirivalveametile teadmiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vanglas kinni peetav X.X. (kaebaja) esitas 4. juunil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kohustamist tagastada talle tasutud riigilõiv ning mittevaralise kahju hüvitamist seoses viivitusega elamisloa pikendamise taotluse lahendamisel. Kaebuse kohaselt esitas X.X. 22. detsembril 2021 PPA-le tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks ning ta tasus taotluse läbivaatamise eest 16. detsembril 2021 riigilõivu summas 64 eurot vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 274 lg-le 1. PPA teatas 19. jaanuari 2024. a kirjas nr 15.3-10/48-1 X.X.-ile , et tema taotluses esineb VMS § 219 lg 1 p-s 6 sätestatud tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata jätmise asjaolu, ning andis X.X.-ile arvamuse ning vastuväidete esitamiseks tähtaja. X.X. esitas 30. jaanuaril 2024 oma arvamuse ja taotluse tasutud riigilõivu tagastamiseks, sest ta ei saanud ootuspärast teenust (registreeritud 21. veebruaril 2024 nr-ga 15.3-10/48-3).

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-24-1736

PPA jättis 21. veebruari 2024. a otsusega nr 15.3-10/48-4 X.X.-i tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse VMS § 219 lg 1 p 6 ja § 43 lg 3 alusel läbi vaatamata. PPA selgitas X.X.ile 21. veebruaril 2024 eraldi vastuses, et tema taotlusega seoses on kõik vajalikud toimingud tehtud ning teenuse osutamine ei tähenda, et taotluse osas tehakse positiivne otsus. PPA vastuses suunati taotlejat esitama eraldi riigilõivu tagastamise taotlust. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt esitas X.X. 24. aprillil 2024 PPA-le taotluse 16. detsembril 2021 tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest riigilõivuna tasutud 64 euro tagastamiseks. PPA jättis 9. mai 2024. a vastusega nr 1.10-22/3084-2 X.X.-i taotluse riigilõivu tagastamiseks RLS § 12 lg 1 alusel läbi vaatamata. Nimetatud sätte kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. PPA leidis, et kaebaja 16. detsembril 2021 tasutud riigilõivu tagastamise nõue lõppes 31. detsembril 2023. Kaebusest nähtuvalt ei nõustu kaebaja PPA 9. mai 2024. a vastuses esitatud seisukohaga. Kaebaja leiab, et tema tähtajalise elamisloa taotluse lahendamine PPA-s üle kahe aasta ei ole tema süü, vaid ametnike hooletus. Ta ei saanud riigilõivu tagastamise taotlust enne elamisloa taotluse kohta tehtud otsust esitada. PPA ei põhjendanud, miks oli vajalik viivitada keeldumisotsuse tegemisega enam kui seitse kuud pärast 31. mai 2023. a kohtuotsust.

2.Tallinna Halduskohus andis 17. juuni 2024. a määrusega X.X.-i kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule. X.X.-i kaebus saabus Tartu Halduskohtusse 9. juulil 2024.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kaebaja taotleb kaebuses, et kohus kohustaks PPA-d tagastama elamisloa pikendamise menetluses tasutud riigilõiv summas 64 eurot. Lisaks palub kaebaja PPA-lt välja mõista mõistliku hüvitise mittevaralise kahju tekitamise eest seoses sellega, et tema elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine venis üle kahe aasta ja ületas seaduses sätestatud mõistlikud tähtajad. Kohtule on esitatud seega kohustamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 2) ning hüvitamiskaebus (HKMS § 37 lg 2 p 4).
4.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel tagastada, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
4.1.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kohustamiskaebusel eduväljavaateid järgmistel põhjustel.
4.1.1.Kohus ei saaks kaebaja esitatud kohustamiskaebust rahuldada, sest PPA-l ei ole õiguslikku alust kaebajale 16. detsembril 2021 tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus nõustub kaebajaga, et tal ei olnud põhjust esitada riigilõivu tagastamise taotlust enne elamisloa pikendamise taotluse kohta tehtud otsust. PPA tegi kaebaja elamisloa pikendamise taotluse kohta otsuse 21. veebruaril 2024. Kohtu hinnangul osutas PPA 9. mai 2024. a vastuses kaebaja riigilõivu tagastamise taotluse läbi vaatamata jätmisel ebaõigesti RLS § 12 lg-le 1. PPA nimetatud vastuse tõttu jäi kaebajale ekslik mulje, justkui oleks tal olnud õigus riigilõiv tagasi

3-24-1736

saada, kui ta oleks esitanud taotluse enne 2023. a lõppu. PPA jättis kaebaja 24. aprilli 2024. a taotluse lahendamisel tähelepanuta VMS § 41, mis on RLS § 12 lg 1 suhtes erinorm. VMS § 41 lg 2 kohaselt ei tagastata taotluse läbi vaatamata jätmisel riigilõivu. Nimetatud normis on muu hulgas silmas peetud elamisloa taotluse pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutud riigilõivu (VMS § 41 lg 1 p 1). Pelgalt seetõttu, et PPA osutas valele normile, ei saa aga kohus kohustamiskaebust rahuldada, sest PPA-l ei ole VMS § 41 lg-s 2 sätestatu tõttu õiguslikult võimalik kaebajale riigilõivu tagastada (HKMS § 158 lg 2).

4.1.2.Kohtu hinnangul ei riivanud PPA tegevus seoses riigilõivu tagastamata jätmisega kaebaja õigusi intensiivselt. PPA tegevus oli küll eksitav, kuid kohtule teadaolevalt ei takistanud see kaebaja õiguste teostamist.
4.2.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja hüvitamiskaebusel eduväljavaateid järgmistel põhjustel.
4.2.1.Kaebaja peab talle mittevaralist kahju põhjustanud tegevuseks PPA viivitust tema 22. detsembri 2021. a elamisloa pikendamise taotluse lahendamisel. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et PPA lahendas tema taotlust üle kahe aasta. Samas on ta avaldanud kaebuses rahulolematust, et PPA ei põhjendanud, miks oli vaja pärast 31. mai 2023. a kohtuotsuse tegemist üle seitsme kuu viivitada. Kaebaja on osutanud moraalse kahju tekkimisele, kuid on ainsa kahjuliku tagajärjena esile toonud elamisloa pikendamise taotluse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamata jätmise. Seepärast mõistab kohus, et kaebaja seostab talle elamisloamenetluse kestuse tõttu saabunud kahjulikke tagajärgi riigilõivu tagastamata jätmisega. Samas ei ole kaebaja aga väitnud, et talle oleks tekkinud hingelisi üleelamisi põhjusel, et ta ei teadnud elamisloamenetluse vältel, kas ta saab riigilõivu tagasi. Sellistel asjaoludel ei pea kohus mittevaralise kahju tekkimist usutavaks. Kahju puudumisel ei ole võimalik kahju hüvitamise nõuet rahuldada.
4.2.2.Kohtu hinnangul ei ole alust pidada kaebaja õiguste riivet intensiivseks. Sõltumata sellest, kas PPA viivitus kaebaja elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamisel oli õiguspärane, on usutav, et viivitus võis põhjustada kaebajale meelehärmi. Kaebaja ei ole aga esile toonud, et menetluse viibimine oleks mõjutanud tema elukorraldust või takistanud muude õiguste teostamist. Kuna asja materjalide kohaselt oli kaebaja elamisloamenetluse ajal vahistatu staatuses, ei saanud teadmatus elamisloa saamise osas kaebaja elukorraldust olulisel määral mõjutada.
5.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X.X.-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
6.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja