Otsuse avalikult teatavaks 11.10.2024, Tallinn tegemise aeg ja koht Haldusasja number
3-23-2350
Haldusasi
X kaebus soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolt menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.11.2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse
päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas Sotsiaalkindlustusametile (SKA) avalduse soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks alates 01.07.2023 viidates metsa kokku ja väljaveo traktoristi ja metsa väljaveo autojuhi ametikohtadele.
2.SKA otsustas oma 12.10.2023 otsusega nr E13432-1 peatada Xi pensioniavalduse menetluse seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest.
3.20.10.2023 saabus Tallinna Halduskohtule Xi kaebus SKA vastu nõudega tuvastada soodustingimustel vanaduspensioni õigust andev tööstaaž kaebaja töötamise aja osas, mil kaebaja töötas OÜ-s Raeküla Transport metsatöömasinate juhina alates 01.01.1997 kuni 03.07.2023 (kokku 26 aastat 6 kuud ja 2 päeva). 23.10.2023 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 04.09.2024 määrusega määras kohus asja lahendamise viisik kirjaliku menetluse.
KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4.Kaebaja leiab, et kaebus on põhjendatud alljärgnevatel põhjustel.
4.1.Kaebaja soovib kohtu abiga tõestada oma töötatud aastaid sooduspensioni saamiseks. Kaebaja toob välja, et Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist kahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus, punkti 1 Metsavarumine erialakoodi 19207 alusel kokku- ja väljaveotraktorist. Nimetatud loetelus ega SKA kodulehel pole välja toodud, et sobivad vaid kindla väljalaske aasta ja tehniliste näitajatega metsaväljaveotraktorid. Kaebaja ei ole nõus SKA tõlgendusega, et kõik peale määruse kehtestamise aega 16.07.1992 soetatud metsa väljaveotraktorid on vaid moodsad ja mugavad metsatöömasinad ning nende juht metstöömasina juht, mitte metsa väljaveotraktorist.
4.2.Kaebaja toob välja, et Google translate https:// www.gazetalesna.pl/czytai/1561 on metsaveotraktorit tutvustav reklaamartikkel, mis kinnitab, et Ösa 250 on traktor, mida reklaamiti 1981 kui uut, paindlikku ja täiuslikku, kuid Raeküla Transport OÜ-s oli see masin kastutusel 16+aastat hiljem ja soetatud kasutatuna, ilmselgelt mitte moodsana. Alates 01.01.1997 kuni 03.07.2023 on kaebaja 26 aastat teinud tööd metsaväljaveotraktoristina -kokkuväljaveo traktoritel, tööülesanneteks metsa kokku- ja väljavedu raielangilt laoplatsile. Kui SKA näeb, et sooduspensioni on taotletud vale koodi alusel ja metsatraktoriga on tehtud kood 19224 metsakokkuvedaja või kood 14269 kokkuveomasina juhi tööd, siis sellist infot pole kaebajale jagatud. SKA väide, vintsi puudumine traktoril on takistuseks pensioni määramisel pole pädev. Vintisiga töötajatele on eraldi kood — kood 13365 kokkuveovintsi juht.
4.3.Menetluskulude hüvitamise taotlust kaebaja ei esitanud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Kaebaja soodusstaaži hulka arvati töötamine metsaväljaveo autojuhina OÜ-s Raeküla Transport 17.10.1996 – 31.12.1996, kuid soodusstaaži hulka ei arvatud töötamise aega OÜ-s Raeküla Transport metsatöömasinate juhina 01.01.1997 – 03.07.2023. Kaebuse asjaolud ja tuvastamata jäämise põhjused on toodud 12.10.2023 otsuses nr E13432-1. ning vastustaja jääb selles olevate põhjenduste ja selgituste juurde. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 alusel on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel.
Haldusmenetluses on hinnatud kaebaja töötamise vastavust 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ punktis 1 „Metsavarumine“ nimetatud erialakoodile 19207 kokku- ja väljaveotraktorist ning erialakoodile 11442 metsaväljaveo autojuht. Kaebuses viitab kaebaja ka loetelu 2 samas osas ja alapunktis olevale erialakoodile 19224 metsakokkuvedaja ja 14269 kokkuveomasina juht. Kaebaja ametinimetuseks oli tööraamatus (dtl 23-31) alates 20.10.1998 metsa väljaveo traktorist, töölepingus (dtl 52-56) metsatöömasinate juht alates 01.01.1997 ja vajadusel ka metsaväljaveo autojuht, 27.06.2023 tõendi ( dtl 36) kohaselt alates 01.01.1997 metsatöömasinate juht kokku- ja väljaveo traktoritel ning 11.08.2023 vastuse (dtl 67-68) kohaselt metsa väljaveo autojuht ja metsatraktorite juht. Seega on kaebajal olnud sama perioodi osas erinevaid ametinimetusi ning neist on loetelus nimetatud vaid metsaväljaveo autojuht, kellena töötamine enne 1997. aastat on soodusstaaži hulka arvatud. Soodusstaaži hulka saab arvata vaid täistööajaga töötamine loetelus nimetatud ametikohal. Määrusega (p 3, alapunkt 1) pannakse nimekirjade rakendamise osas selgituste andmise kohustus Sotsiaalministeeriumile. 12.10.2023 otsuses on tuginetud Sotsiaalministeeriumi poolt antud kahele seisukohale, mis mõlemad on lisatud vastusele (dtl 67-70). Sotsiaalministeeriumi seisukohas on ka välja toodud, et haaratsiga laadimine ja töö forwarderiga ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Haldusmenetluses ei ole tuvastamist leidnud, et kaebaja töötas loetelus 2 nimetatud ametikohal ning on pigem selgunud, et nendel masinatel, millega kaebaja töötas (loetletud dtl 51), töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Soodusstaaži tuvastamiseks peavad töötingimused vastama määruse koostamise ajal silmas peetud töötingimustele. Loetelud koostati lähtuvalt koostamise aegsetest töötingimustest. Vastavalt toonastele töötingimustele on ka soodustingimustel vanaduspensionile õigust andev töötamine teatud ametikohtadel jagatud kahte loetellu ehk nimekirja. Nimekirjas 1 on loetletud tervist eriti kahjustavad ja eriti raskete töötingimustega tööd ja nimekirjas 2 on loetletud muud tervist kahjustavad ja raskete töötingimustega tööd. Nimekirjad on üles ehitatud tootmisalade, ametikohtade ja kutsealade põhiselt ning seaduses ega määruses ei ole välja toodud, milliseid tervist kahjustavaid tingimusi on täpsemalt vastavat ametikohta nimekirja lisades silmas peetud. Arvestades seaduse eesmärki, võimaldada varasemalt pensionile jääda isikutel, kelle tervis teatud ametikohtadel ja tootmisaladel töötades (st toonastes töötingimustes) on kahjustada saanud, tuleb lähtuda toonastest töötingimustest. Eelnevalt välja toodud selgitustest nähtub, et samal seisukohal on ka Sotsiaalministeerium, kelle pädevuses on loetelude rakendamise kohta selgituste andmine.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt esitatud tõendeid ja nende seisukohti, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.
7.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja tegi 12.10.2023 otsuse nr E13432-1 (dtl 62-65), millega otsustas peatada Xi pensioniavalduse menetluse seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni, kui avaldus kohtule esitatakse kolme kuu jooksul käesoleva otsuse kättesaamisest. Nimetatud otsuse kohaselt arvatakse kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva soodusstaaži hulka järgmised töötamised: 1) töötamise aeg OÜ Raeküla Transport metsaväljaveo autojuhina alates 17.10.1996 kuni 31.12.1996, kokku 2 kuud ja 15 päeva.
Otsuse kohaselt kaebaja soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka ei arvata järgmisi töötamise perioode: 1) töötamise aeg OÜ Raeküla Transport metsatöömasinate juhina alates 01.01.1997 kuni 03.07.2023, kokku 26 aastat 6 kuud ja 2 päeva.
8.SVPS § 1 p 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 (edaspidi nimekiri nr 2) järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Vaidlust ei ole poolte vahel ka selles, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaž.
9.Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas vastustaja on jätnud õiguspäraselt või mitte arvestamata kaebaja soodusstaaži hulka töötamise perioodi alates 01.01.1997 kuni 03.07.2023, et täidetud oleks ka SVPS § 1 p 2 sätestatud teine nõue tervist kahjustavatel või raskete töötingimustega töödel kokku vähemalt 12 aastat ja 6 kuud töötamisest.
10.Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 on kinnitatud tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelud, millistel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ Eesti Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) p XII Metsavarumine, tselluloosi, paberi- ja puidutööstus alapunkt 1 sätestab metsavarumine ja metsaväljaveo autojuht (koodiga 11442) ning kokku- ja väljaveotraktorist (koodiga 19207).
11.Kohus, uurinud tõendeid ja kaalunud poolte seisukohti, leiab, et käesoleval juhul saab lugeda tõendatuks kaebaja töötamise kaebuses esitatud ametikohtadel ja aegadel. Kaebaja töötamist metsaväljaveo autojuhina alates 17.10.1996 kuni 31.12.1996, kokku 2 kuud ja 15 päeva ning metsatöömasinate juhina (ametijuhendi ja tööraamatu järgi metsa väljaveo traktoristina) alates 01.01.1997 kuni 03.07.2023, kokku 26 aastat 6 kuud ja 2 päeva kinnitavad kohtule esitatud tööraamatu väljavõtted (dtl 23-31 vt dtl 31), OÜ Raeküla Transport poolt esitatud selgitused (dtl 36, 51) ja tööleping ja selle muudatus (dtl 53-55) ning ametijuhendid (dtl 57-61). Samas ei tähenda töötamise aegade ja täidetud ametikohtade tuvastamine, et töötatud aeg tuleb automaatselt lugeda soodustingimustel vanaduspensioni õiguse andva tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel töötamise aja hulka.
12.Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et metsaväljaveo autojuhina töötamise aeg läheb soodusstaaži hulka, siis alljärgnevalt käsitleb kohus küsimust, kas kaebaja töötamine alates 01.01.1997 kuni 03.07.2023, kokku 26 aastat 6 kuud ja 2 päeva metsa kokku- ja väljaveo traktoristina on käsitletav töötamisena Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelude kinnitamise kohta“ kinnitatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ (loetelu nr 2) p XII Metsavarumine, tselluloosi, paberi- ja puidutööstus alapunktis 1 toodud kokku- ja väljaveotraktoristina (koodiga 19207).
12.1.Kohus märgib kõigepealt, et kaebaja tööandja on oma selgitustes kinnitanud, et kaebaja töötas OÜ-s Raeküla Transport metsa väljaveo autojuhina ja metsatraktorite juhina. Metsa väljaveo autojuhina oli tema tööülesanneteks metsast teeäärsetelt raielankidelt ja laoplatsidelt
vedu sadamasse laoplatsile ja puidutööstustesse. Kaebaja töötas veokil SISU SM340 haagisega Joka, Volvo F12-46. Metsatöömasinate juhina kokku- väljaveo traktoritel olid tööülesanneteks raielangilt puidu koondamine sortimendi järgi teede äärde ja väljavedu raielangilt laoplatsile. Töömasinateks olid Lokomo 909 6*6, ÖSA 250, Timberjack 1010, Valmet 832, Valmet 820 (vt dtl 51). Kõik nimetatud töömasinad - Lokomo 909 6*6, ÖSA 250, Timberjack 1010, Valmet 832, Valmet 820 - on nagu ka vastustaja oma otsuses välja toob, oma olemuselt forwarderid. Kaebaja ei ole eeltoodud seisukohta omapoolsete tõenditega ümber lükanud. Üldteada asjaolu on, et forwarder on kokkuveomasin (traktor), mis koosneb enamasti juhikabiinist, palke tõstvast kraanast ja haagisest, kuhu asetatakse palgid ehk selle opereerija (juhi) töö toimub suuremas osas tööajast kabiinist väljumata.
12.2.Nähtuvalt eelmises punktis toodud töökirjeldusest ei eeldanud kaebaja töötamine väljaveotraktoristina forwarderil töötades pidevat viibimist väljas ega ka palkide laadimist (käsitsi vahetult langetatud puiduga kokkupuutes ja välitingimustes opereeritava) vintsiga. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse määrusest nr 206 on selles toodud nimekirjade ja loetelude osas nende rakendamise kohta selgituste andmine kohustus Sotsiaalministeeriumil. Sotsiaalministeerium on oma Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 3-14-52487 2015 a. antud selgituses nr 1.2-4.1/2091 (dtl 70) märkinud: „...Teil on kerkinud esile küsimus, millised olid või on need tervistkahjustavad või rasked töötingimused, mis eristavad metsavarumisel töötavaid kokku- ja väljaveotraktoriste (eriala kood 19207) mujal töötavatest traktoristidest ja mis on põhjenduseks neile soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks. Määrusega kehtestatud „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2“ koostamisel lähtuti nõukogudeaegsetest nimekirjadest ning silmas peeti tolleaegseid töötingimusi. Haaratsiga traktoritega, mis tulid metsavarumisse pärast vintsiga traktoreid, töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Tervistkahjustav töö ja rasked töötingimused olid metsa kokku- ja väljaveo traktoristil, kui palkide laadimine toimus vintsi abil. Töö seisnes kinnitusvahendi käsitsi paigutamises ümber palgi. Füüsilist pingutust nõudis kinnitusvahendi kinnitamine ja palkidega töötamine. Seega on tervistkahjustavaks ja raskeks töötingimuseks raske füüsiline töö, mis toimus aastaringselt välitingimustes. Näiteks talviti lumes sumpamine, sage külmetamine, kuna kabiinis sulas lumi riietelt ning need muutusid märjaks ja külmaks ning enda soojendamise võimaluse puudumine. Erinevuseks metsavarumisel töötavate traktoristide ja mujal töötavate vahel oligi eelpool nimetatud füüsiliselt raske töö väljaspool kabiini igasugustes klimaatilistes tingimustes.“.
12.3.Nähtuvalt SoM-i selgitusest ei ole käesolevas asjas kaebaja metsa kokku- ja väljaveo traktoristina töötamisega seotud ja tuvastatud asjaolusid arvesse võttes kohtul võimalik asuda seisukohale, et kaebaja OÜ-s Raeküla Transport metsa kokku- ja väljaveotraktoristina töötatud aega saaks lugeda soodustingimustel vanaduspensioni õigust andva tööstaaži hulka. Vaidlust ei ole, et kaebaja ei teostanud vintsi abil käsitsi tööga puidu (palkide) laadimist ja ei töötanud pidevalt väljas tulenevalt tööl kasutatud uuel tasemel tehnikast. Seetõttu ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et tema töötingimused oli tervistkahjustavad või rasked Vabariigi Valitsuse määruse nr 206 mõttes. Kohtul puudub eeltoodust lähtudes võimalus kaebust rahuldada ja ta jätab selle rahuldamata. Kohus märgib täiendavalt, et Sotsiaalministeeriumi Tallinna Halduskohtule haldusasjas nr 314-52487 2015 a. antud selgitus nr 1.2-4.1/2091 ei ole tavamõistes mitte üldkättesaadav õigusakt, vaid ühes konkreetses kohtuasjas antud selgitus, millel on tegelikkuses sellele edaspidisel tuginemisel oluliselt laiem mõju, kui mõju ainult ühele kohtuasjale. Seetõttu oleks kohtu hinnangul vajalik, et vastav selgitus ja muud analoogsed selgitused oleks antud
avalikkusele ja asjast huvitatule loogiliselt kättesaadavas vormis ja kohas. Vastasel juhul on kohtu hinnangul suuremal või vähemal määral kahjustatud ka Põhiseaduses märgitud õigusselguse nõue.
13.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise nõuet esitanud jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.