X kaebus Justiitsministeeriumi vastu alusetu vabaduse võtmisega tekitatud 667 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X, esindaja Erkki Evart; esindajad Vastustaja –Justiitsministeerium, esindaja Eneli Kivi
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Mõista vastustajalt kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitisena välja 500 eurot;
2.Mõista Justiitsministeeriumilt osalise menetluskuluna kaebaja kasuks välja 15 euro suurune summa;
3.Asendada avaldatavas tähemärgiga
Edasikaebamise kord
kohtuotsuses
kaebaja
nimi
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 10.10.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
1.X esitas 06.05.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse 6000 euro suuruse kahju hüvitamiseks seonduvalt Harju Maakohtu määrusega, millega võimaldati esialgse õiguskaitse abinõuna kaebaja suhtes tahtevastast ravi psühhiaatriahaiglas.
2.Tallinna Halduskohtu 09.06.2023 ja 27.06.2023 määrustega jäeti kaebus ja menetlusabi taotlus käiguta.
3.Kaebaja vastas kohtule 31.07.2023.
4.Tallinna Halduskohtu 15.08.2023 määrusega jäeti kaebus ja menetlusabi taotlus veelkord käiguta.
5.Kaebaja vastas 20.09.2023, et jääb 6000 euro suuruse nõude juurde, et kaebaja sissetulek laekub abikaasale ja et kohtul oleks võimalik esitada vajadusel Sotsiaalkindlustusametile vastav päring.
6.Tallinna Halduskohtu 12.10.2023 määrusega jäeti X’i menetlusabi saamise taotlus rahuldamata ja kaebus käiguta, andes ühtlasi ka tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Ühtlasi selgitas kohus, et taotletava summa suurust on võimalik ka vähendada ning tasuda vastav riigilõiv, kuid see ei või olla väiksem kui 20 eurot.
7.Kaebaja esindaja teatas 16.11.2023 e-kirjas, et 20 euro suurune riigilõiv on kaebuselt tasutud.
8.Tallinna Halduskohus võttis 30.11.2023 määrusega kaebuse menetlusse. Kohus selgitas, et kuna mittevaralise kahju suurus jäi 12.10.2023 määruse kättesaamise järgselt konkreetselt ära nimetamata, kuid samas tasuti kaebuselt 20 euro suurune riigilõiv, saab võtta kaebuse menetlusse 667 euro (ümardatuna) suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
9.Justiitsministeerium vastas kaebusele 03.01.2024.
10.Tallinna Halduskohus määras 03.07.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
11.Kaebuse kohaselt rakendati Harju Maakohtu 08.05.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-6730 Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku valvearsti taotlusel kaebaja suhtes esialgset õiguskaitset tema tahtevastase psühhiaatriahaiglasse paigutamisega alates 08.05.2020 kuni 12.05.2020. Sama määrusega pikendati Xi suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani. Kaebusest nähtuvalt lõpetati tahtest olenemata ravi kaebaja psüühilise seisundi paranemise tõttu 22.05.2020 ja ta sai samal päeval ka koju. Kaebaja selgitab, et vaidlustas eelnimetatud Harju Maakohtu 08.05.2020 määruse. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 08.01.2021 määruses, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtevastase ravi kohaldamist neljalt päevalt 40 päevani. Riigikohus leidis, et kohtute määrused jäävad muutmata osas, milles rakendati puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 08.05.2020 kuni 12.05.2020.
12.Kaebaja märgib, et teda peeti kinni ja teda raviti tema tahte vastaselt 10 kalendripäeva, mille sisse jäi ka tema sünnipäev (13 mai). Kaebaja oli oma perest eraldatud, haigla hoonest sai välja vaid üksikuks jalutuskäiguks koos teiste kinnipeetavatega, kaebaja liikumisvabadus oli oluliselt piiratud. Kaebaja psüühikale mõjus selline olukord halvasti, kaebaja kaotas huvi selle vastu, mis toimub, viibis peamiselt kodus, loobus töö otsingutest, tundis ärevust, oli perekonna poolt tõrjutud, samuti pidi taluma tema suhtes tehtud kohatuid märkusi seoses viibimisega psühhiaatriakliinikus. Selline kinnipidamine alandas kaebaja inimväärikust. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada tema suhtes toime pandud seadusevastase kinnipidamise eest hüvitist vastavalt riigivastutuse seadusele.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
13.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub kaebuse rahuldamata jätta.
13.1.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg 1 alusel hüvitatakse kohtumenetluse käigus tekitatud kahju ainult sellisel juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. Vastustaja leiab, et ei ole täidetud eeldused kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. X ei ole enda kaebuses viidanud taolistele asjaoludele ning vastustajale ei ole teada lahendit, millega oleks tuvastatud, et tsiviilasja nr 2-20-6730 menetlenud kohtunikud oleks pannud toime kuriteo.
13.2.Vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas kujuneb hüvitise suurus 667 eurot. Kaebaja esialgne nõue oli ligikaudu kümme korda suurem ning kaeba ei ole põhjendanud nõude suuruse kujunemist.
13.3.Varasema ravivajaduse puudumine ei takista tahtevastase ravi kohaldamist. Haigla on Xi vabastanud koheselt, kui ravivajadus on ära langenud. Haiglas, sh psühhiaatriakliinikus viibides tuleb paratamatult arvestada sealse kodukorraga ning üldjuhul ei ole võimalik endale palatikaaslaseid valida.
13.4.Justiitsministeerium peab vajalikuks rõhutada, et isegi, kui kohus andis loa Xi paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega, siis luba on üksnes üheks eelduseks, et isikule tahtevastast ravi kohaldada. Ravi kohaldamise vajadusele annab hinnangu siiski psühhiaater.
13.5.Kaebaja on korduvalt pidanud vajalikuks rõhutada, kui halvad on tema suhted pereliikmetega, samas on ta ette heitnud, et ta oli kliinikus viibimise ajal perest eraldatud. Vastustaja hinnangul on kaebaja esitanud väga vastandlikke põhjendusi ning jääb selgusetuks, milline on tegelik olukord.
13.6.Käesoleva menetluses ei ole asjakohased etteheited, et isik ei ole teadlik, milliseid ravimeid talle manustati. Vastustaja hinnangul Xi etteheited raviteenuse osutamisele, sh hilisemad ravist tulenevad tagajärjed, ei ole käesoleva menetluse esemeks. Vastustaja hinnangul kaebuses kirjeldatu tekitab ka meditsiinivõõrale isikule kahtlusi kaebaja psüühilises tervises pärast psühhiaatriakliinikus viibimist ja ka edasise ravi vajadust. Vaidluse esemeks ei saaks olla ka riigi õigusabi korras määratud esindaja ebakvaliteetne töö.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Käesolevas haldusasjas on esitatud kaebus Justiitsministeeriumi vastu seonduvalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud 667 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Taoliselt on nõue kaebuse mitmel korral käiguta jätmiste ning vastavates määrustes antud selgituste järgselt Tallinna Halduskohtu 30.11.2023 määrusega (vt ka eelnimetatud määruse p 8) menetlusse võetud. Kaebaja nõue põhineb sellel, et tahtevastasele ravile allutamise järgselt peeti teda psühhiaatriahaiglas teatava aja jooksul kinni põhjendamatult. Kõigepealt oli Harju Maakohtu määrusega võimaldatud esialgse õiguskaitse abinõuna kaebaja suhtes tahtevastast ravi. Kaebaja vaidlustas Harju Maakohtu sellekohase määruse, mida ringkonnakohus pidas (siiski) põhjendatuks. Riigikohus tühistas hiljem maa- ja ringkonnakohtu vastavad määrused osas, millega pikendati esialgse õiguskaitse korras tahtevastase ravi kohaldamist neljalt päevalt 40 päevani. Nähtuvalt haldusasja materjalist kestis põhjendamatu kinnipidamine 10 päeva. Siinkohal ei pea kohus enam vastavate kuupäevade või asjade numbrite väljatoomist ega mingisuguseid pikemaid selgitusi vajalikuks, sest eelnevalt nimetatud
asjaoludes kui sellistes menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole ning nähtuvalt haldusasja materjalist ei saakski selles sisulist vaidlust olla.
15.Avaliku võimu kandja tekitatud kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse seadus. Vastavalt HKMS § 5 lg 1 punktile 4 on võimalik avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest vastav hüvitis välja mõista kui sellekohased eeldused on täidetud. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsine isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist ka vabaduse võtmise korral. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 2 sätestab, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega. See omakorda seostub veel ka riigivastutuse seaduse §-s 13 sätestatud kriteeriumite ning nendest tulenevate vastutuse piiramise võimalustega ehk antud juhul eelkõige selle paragrahvi esimese lõike punktiga 3, mille puhul on vaja arvestada õiguste rikkumise raskust.
16.Käesoleva kaasuse puhul ei saa olla vaidlust enam selles, et kinnipidamine psühhiaatriahaiglas ja tahtest olenematu ravi kohaldamise pikendamise võimaldamine kohtute määruste alusel oli teataval perioodil õigusvastane ja tagajärgedega põhjuslikus seoses. Olukorras, kus isiku kinnipidamine ning sellest tulenev piirangute kohaldumine oli õigusvastane, on võimalik mittevaralise kahju hüvitamist taotleda, mida kaebaja ongi teinud. Mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse taolistel juhtudel ning seda ei olegi vaja pikemalt põhjendada. Seega saab olla küsimus üksnes selles, milline peaks olema põhjendatud hüvitise suurus. Mingil määral on selles osas võimalik arvestada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatut. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus põhjendamatute kinnipidamise juhtude suhtes psühhiaatriahaiglas küll ei kohaldu, kuid sellest ei pea ka järeldama, et eelnimetatud seaduse teatavatest põhimõtetest ei võiks üldse juhinduda. Enne SKHS jõustumist kehtis riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadus (AVVKHS), mis samuti ei reguleerinud tahtevastasele ravile allutamisele kaasneva õigusvastase kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamist. Hüvitise õigus sätestati üksnes seoses vabaduse võtmisega kriminaalmenetluse käigus või selle tagajärjel. Samas on kohtupraktikas peetud võimalikuks AVVKHS §-s 5 toodud hüvitise suurusest analoogia korras lähtuda, vähemalt teataval määral. See nähtub näiteks haldusasjast nr 3-13-1505, mille raames taotleti alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist seoses õigusvastase viibimisega kinnises asutuses (erihooldekodu) ja tahtest olenematu ravi kohaldamisega. Selles asjas oli maakohus pikendanud kaebaja kinnisesse asutusse hooldusteenusele paigutamise tähtaega, mille ringkonnakohus hiljem tühistas. Nimetatud haldusasjas kinnitati vastava vaidluse tulemusena kaebaja ning Justiitsministeeriumi vaheline kompromiss ning kaebajale maksti mittevaralise kahju eest hüvitist. Käesolev haldusasi on eelosundatud kaasusega teatavas osas võrreldav. Haldusasjas 3-19-1949 pidas kohus samuti võimalikuks juhinduda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud võimaliku hüvitise suurusjärgu kujunemise põhimõtetest kuigi selles asjas oli tegemist isiku põhjendamatu kinnipidamisega kinnipidamiskeskuses, mille käigus tekitatud kahjudega seonduvat SKHS samuti otseselt ei reguleerinud.
17.Lähtuvalt eeltoodust saab arvestada ka käesoleva haldusasja puhul süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses sätestatud kahju hüvitamise ulatuse suurusjärku, kuid samas kohus eelnimetatud seadusest otseselt siiski ei lähtu, sest tegemist ei ole süüteomenetluse raames tekitatud kahjuga. Samuti ei ole põhjust lähtuda psühhiaatriahaiglas alusetult viibitud päevade konkreetsest arvust, vaid vastavast perioodist selle suurusjärgu kontekstis. Hüvitise suuruse määramine mittevaralise kahju tekitamise eest jääb taolistes situatsioonides alati hinnanguliseks, kuid süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 11 lõikes 4 sätestatud võimaliku hüvitise suurusjärgu kujunemise põhimõtteid arvesse võttes ning lähtudes ka haldusasjas nr 3-13-1505 teatava ajaperioodi vältel isiku kinnises asutuses alusetu viibimise eest kompromisslahendusena välja mõistetud hüvitise suurusjärgust ning haldusasjas nr 3-19-1949 välja mõistetud hüvitise suurusjärgust, peab kohus põhjendatuks mõista Justiitsministeeriumilt välja kaebajale tekitatud mittevaralise kahju eest 500 euro suuruse summa.
18.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on kaebus rahuldatud osaliselt. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaebaja on oma kaebuse esialgses redaktsioonis menetluskulude väljamõistmist nimetanud. Seega on põhjendatud menetluskulu vastavas proportsioonis kaebuse rahuldamisega vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Arvestades asjaolu, et seonduvalt käesoleva vaidlusega on kaebaja tasunud riigilõivuna 20 eurot ja et 667 euro suurune kahju hüvitamise nõue rahuldati osaliselt, siis on kaebuse rahuldamise osakaal umbes 75 protsenti, mis tähendab seda, et vastustajalt välja mõistetav menetluskulu on summas 15 eurot.
19.Halduskohtumenetluse seadustiku § 175 lg 3 alusel asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendid ei varjata. Antud juhul asendab kohus avaldatavas lahendis kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.