Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Einar Vene 10. oktoober 2024, Tartu 3-21-2571
Haldusasi
Anton Raudsepa, Neeme Tõnissoni, Marina Paddari, Franz Murula, Aet Rebase, Rauno Savolaineni, Piret Pallo, Valmar Puistaja, Kadri Valdre, Andres Oti, Jürgen Raidväli, Kristiina Kruuse, Marko Veelma, Teele Tamme, Sille Meikopi, Anneli Kapi, Ilmar Peeter Pardi kaebus Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringu tühistamiseks Ujula tänava pikenduse osas
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 18. mai 2023. a otsus Kaebajate apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebajad – Anton Raudsepp, Neeme Tõnisson, Marina Paddar, Franz Murula, Aet Rebane, Rauno Savolainen, Piret Pallo, Valmar Puistaja, Kadri Valdre, Andres Ott, Jürgen Raidväli, Kristiina Kruuse, Marko Veelma, Teele Tamme, Sille Meikop, Anneli Kapp, Ilmar Peeter Part Vastustaja – Tartu Linn
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18. mai 2023. a otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulu apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 11. november 2024).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Linnavolikogu 7. oktoobri 2021. a otsusega nr 373 kehtestati Tartu linna üldplaneering. Sellega nähti muuhulgas ette võimalus rajada Ujula tänava pikendusena uued sõidutee läbimurded Kvissentali linnaossa ja Puiestee tänavale.
2.Anton Raudsepp, Neeme Tõnisson, Marina Paddar, Franz Murula, Aet Rebane, Rauno Savolainen, Piret Pallo, Valmar Puistaja, Kadri Valdre, Andres Ott, Jürgen Raidväli, Kristiina Kruuse, Marko Veelma, Teele Tamme, Sille Meikop, Anneli Kapp ja Ilmar Peeter Part esitasid kaebuse, milles palusid üldplaneering Ujula tänava pikenduse osas tühistada. Kaebuse kohaselt elavad kaebajad kas Ujula tänaval või selle vahetus läheduses. Vaidlustatud otsus rikub nende õigust tervislikule elukeskkonnale, kuna liiklusest tingitud müra ja saaste hakkab nende elu mõjutama. Samuti on otsuse tegemisel rikutud kaalutlusõigust. Ilmar Peeter Part esitas kaebuse avalikes huvides.
3.Tartu Halduskohtu 18. mai 2023. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Ujula tänava pikendus on ette nähtud ka varasemate planeeringutega – alates 2009. aastast kehtiva Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga ning aastatel 20172021 kehtinud Tartu linna üldplaneeringuga. Kaebajatel on tulnud oma senistes tegevustes lähtuda sellest, et Ujula tänava pikenduse rajamine on kavas.
3.2.Õige ei ole kaebajate väide, et vastustaja on jätnud kaalumata kaebajate huvid. Kõiki teemasid, mida kaebaja on kohtuvaidluses tõstatanud, on üdlplaneeringu menetluse raames käsitletud. Vastustaja tegi vaidlustatud otsuse seetõttu, et ta ei pidanud kaebajate väljatoodud huve kaalukamateks argumentidest, mis räägivad Ujula tn pikenduse kasuks (loogilise ja piisavalt tiheda tänavate võrgustiku loomine ja seeläbi liikluskoormuse ühtlustamine erinevatel tänavatel; linnasisese elamuala laiendamine Kvissentali linnaosa edasiarendamise teel ning selleks Kvissentali linnaosasse liikumise võimaluste suurendamine).
3.3.Vastustaja ei ole omistanud liigset kaalu Kvissentali elanike või muude linnaelanike huvidele. Kavandatud arenduste elluviimisel sulanduvad Ülejõe ja Kvissentali linnaosad kokku ühtseks linnakeskkonnaks. Praegu Ülejõe linnaosa ja Kvissentali linnaosa hoonestatud osa vahel paiknev ala on ebatavaliselt mittelinlik ning sellise olukorra säilitamisele ei ole kaebajatel subjektiivset õigust.
3.4.Kohatu on väita, et Puiestee tänava liikluskoormuse osaline suunamine Ujula tänavale on vale, kuna Puiestee tänav on alati olnud mürarohke ja tiheda liiklusega.
3.5.Praegu jäävad Kvissentali linnaosast kesklinna suunas üksikud hoonestatud krundid, kuid üldplaneeringu järgi on sinna ette nähtud ulatuslikud elamumaa juhtotstarbega alad. Vastustaja soovib sellega saavutada vastupidist valglinnastumisele – linnakeskkonna tihendamist ja linna piirides olevate elukohtade loomist. Kaebajate lähenemine, et Kvissentali linnaosa suunas tuleb liikuda mööda Puiestee tänavat ning Aruküla teed, on omane linnade või asulate vahelisele liikluskorraldusele. Linnasisesele liikluskorraldusele on vastupidiselt omane just tihe teedevõrk, kus teekonna valikuks on mitmeid võimalusi ja liikluskoormus jaotub ühtlaselt.
3.6.Asja materjalid ei kinnita kaebajate väidet, et Ujula tänava pikenduse rajamine ei aita kaasa üldise liikluskorralduse parandamisele. 2022. a uuringu kokkuvõtte põhjal tuleb selgelt välja, et Ujula tänava pikendusel on otsene mõju Aruküla tee liiklusele, sest siis väheneks seal liiklussagedus 22-24%.
3.7.Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on öeldud, et kuna piirkonnas juba paikneb olemasolev kraavivõrgustik, on tõenäoliselt võimalik leida tehniline lahendus, kus arendustegevus ja tänavate rajamine on võimalik ilma veerežiimi muutmata. Samuti ei kattu tänava pikendus üldjuhul kaitsealuste taimeliikide leiukohtadega. See lükkab ümber kaebajate väite, et Ujula tänava pikenduse rajamine ohustab kindlasti või suure tõenäosusega kaitsealuseid liike või püsielupaiku.
3.8.Müra osas leiti keskkonnamõju hindamise aruandes, et liiklussagedus jääb Ujula tänava kui jaotustänava puhul eelduslikult madalaks ning müratase jääb lubatud normi piiresse.
3.9.Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, kas Ujula tänava pikendusega hõlmatud maade omanikud on nõus ehitamisega, sest üldplaneering ei peagi sellist küsimust lahendama. Samamoodi ei pea üldplaneeringus lahendama planeeritud ehitustegevuse rahastamise küsimust.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Kaebajate apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kohus ei mõistnud, et kaebus on esitatud eelkõige kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks.
4.2.Halduskohus lähtus vastustaja tellitud uuringust selektiivselt ning jättis põhjendamatult tähelepanuta kaebajate väiteid tõendavad märkused uuringus. Kaebajad esitasid ka Tartu linna mürakaardi, millest nähtub, et sarnase liiklusega tänavate ääres paiknevates elamutes on müratase väga kõrge. Ka vastustaja poolt tellitud uuringus on leitud, et võimalikest alternatiividest on eelis Ujula tänava läbimurde rajamata jätmisel.
4.3.Uute arenduste loomisel tuleb arvestada juba olemasolevate elanikega ning leida lahendused, mis riivavad olemasolevate elanike õigusi ja elukeskkonda kõige vähem. Tartu linna rahvaarv pole juba pikka aega muutunud ja ka prognoosid ei näita rahvaarvu märkimisväärset suurenemist.
4.4.Kvissentali linnaosa inimestel on ligipääs oma kodudele ja linnale ka siis, kui nad peaksid selleks läbima autoga ca 1 km rohkem. Tartu linna kontekstis ei ole kohane rääkida märkimisväärsetest ummikutest, mis õigustaksid täiendavate läbimurrete vajalikkust ning kaebajate elukeskkonna märkimisväärset halvenemist.
4.5.Kaebajad ei ole vastu uute elamute ehitamisele ega kergliiklustee rajamisele, kuid leiavad, et on märkimisväärne vahe, kas rajada ca 6 m laiune kergliiklustee või mitu korda laiem (kuni 20m laiune) teekoridor, kus oleks koos kergliiklusteega ka sõidutee.
4.6.Kummaline on kohtu seisukoht, et Ülejõe ja Kvissentali linnaosa vahel paiknev ala on ebatavaliselt mittelinlik. See ala on suures osas määratud rohealaks. Sealjuures on Tartu linna mürakaardil märgitud see ala osaliselt ka „vaikseks alaks“ ning 2022. a mürauuringus on märgitud, et linnavalitsuse soovil on mürakaardi koostamise käigus toodud välja ka piirkondi, kus on võimalik kaaluda olemasolevate vaiksete alade laiendamist või uute vaiksete alade määratlemist. Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik vaikset ala suurendada, kui sinna suunatakse Kvissentali linnaosa autoliiklus.
4.7.Vastustajal polnud võimalik teha kaalutletud otsust, kuna kohtumenetluse ajal esitatud uuring oli koostatud juba pärast üldplaneeringu kehtestamist.
4.8.Kohus oli erapoolik, kuna soovitas sisuliselt kaebajatel kaebusest loobuda.
5.Tartu linna vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Ei ole arusaadav, kuidas mõjutab kohtuotsuse õiguspärasust kaebajate väide, et kohus ei mõistnud, et kaebus on esitatud nende õiguste kaitseks. Kohus on eristanud subjektiivsete õiguste ning avaliku huvi kaitseks esitatud argumente.
5.2.Kohus on õigesti hinnanud 2022. a uuringut ega ole jätnud kaebajate märkusi tähelepanuta. Lisaks on uuringus öeldud, et ka ainult kergliiklustee rajamisel võib esineda nii päeval kui öösel müra piirnormide ületamisi Ujula tänaval.
5.3.Eesti looduse infosüsteemi andmetel ei kattu Ujula tänava pikenduse teekoridor kaitsealuste taimeliikide leiukohtadega ning seega pole vahet, kas ehitatakse välja üksnes kergliiklustee või lisaks ka sõidutee. Rohevõrgustik säilib mõlemal juhul.
5.4.Ujula tänava pikenduse vajalikkuse kaalumisel ei omanud tähtsust ainult kaebajate huvid. See puudutab ka Puiestee tänava elanikke ja nende huve. Samuti on positiivne mõju Aruküla tee äärsetele kinnistutele, kuna osa nende tänavate liiklusest suunatakse Ujula tänavale. Vastustaja on erinevaid huvisid kaalunud.
5.5.Kohus polnud erapoolik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Sarnaselt halduskohtuga peab ringkonnakohus vajalikuks rõhutada esimesena seda, et vaidlustatud 2021. a üldplaneering ei ole esimene õigusakt, mis näeb ette Ujula tn pikenduse Kvissentali linnaosani. See oli ette nähtud juba 2009. a kehtestatud Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 kruntide detailplaneeringuga (tl 120 – 132, kd I) ning samuti eelmises Tartu linna üldplaneeringus, mis kehtis aastatel 2017 – 2021. Neist asjaoludest järeldub esiteks see, et kaebajatel ei ole vähimatki õiguspärast ootust senise olukorra säilimisele, vaid vastupidi – nad pidid arvestama, et neist planeeringutest tulenevalt võidakse Ujula tänava pikendus rajada. Veelgi enam – kuna kehtestatud planeeringud nägid Ujula tänava pikenduse ette, on hoopiski läbimurdest huvitatud isikutel õiguspärane ootus, et selline pikendus ükskord realiseeritaks. Seda arvestades läheks kaebuse rahuldamine läbimurdest huvitatud isikute õiguspärase ootusega vastuollu. Teiseks tuleb arvestada sedagi, et kuna Kvissentali põik 10 ja Aruküla tee 34 detailplaneering on kehtiv ja osaliselt ellu viidud (tl 114p), siis isegi üldplaneeringu vaidlustatud osa tühistamisel jääks endiselt kehtima õigusakt, mis näeb ette Ujula tänava pikenduse rajamise võimaluse. Seega ei pruugiks ka käesoleva kaebuse rahuldamine lõppkokkuvõttes kaasa tuua seda, et Ujula tänava pikendus jääb rajamata. See võib tähendada võimalust kaebuse tagastamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel (kui kaebusega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki), kuid kuna halduskohus on lahendanud kaebuse sisuliselt, peab ka ringkonnakohus mõistlikuks lahendada kaebus sisuliselt, et mitte tekitada esmakordset vaidlust kaebuse tagastamise võimalikkuse üle.
8.Kaebajad leiavad, et kohus pole mõistnud, et kaebus on esitatud eelkõige kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et kaebaja põhjendustest ei selgu üheselt, mida nad selle etteheite all silmas peavad, kuidas mõjutab see kohtuotsuse põhjendatusele antavat hinnangut ning millistele asjaoludele tuginedes nad sellise järelduse üldse teinud on. Ringkonnakohus selliseks etteheiteks alust ei näe. Halduskohtu otsuses on selgelt välja toodud, et kaebus võeti menetlusse kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebusena (välja arvatud Ilmar Peeter Pardi osas, kes esitas kaebuse avalikes huvides). Välja on toodud ka asjaolud, mis kaebajate hinnangul nende subjektiivseid õigusi rikub (kaebajad elavad Ujula tänaval, selle läheduses või tulevase tänavapikenduse ääres või omavad seal kinnisvara; liiklusest tingitud müra ja saaste hakkab nende igapäevaelu mõjutama ning rikub nende subjektiivset õigust tervislikule elukeskkonnale, vt halduskohtu otsuse p 2). Ka kohtuotsuse põhjendustest ei nähtu kuidagi, et kohus oleks jätnud põhjenduste koostamisel tähelepanuta selle, et kaebus oli esitatud põhiosas kaebajate subjektiivsete õiguste kaitseks. Asjaolu, et kohus pole pidanud ainuüksi kaebajate väidet nende subjektiivsete õiguste rikkumisest piisavaks kaebuse rahuldamise aluseks, ei tähenda, et kohus oleks kaebajate enamiku kaebeõiguse aluse tähelepanuta jätnud. Kohus peabki asja lahendamisel kontrollima, kas kaebajate väidetud subjektiivsete õiguste rikkumine tõepoolest esineb, st kas kaebajate õiguste riive on õigusvastane. Vaid viimasel juhul tähendab õiguste riive seda, et tegemist on õiguste rikkumisega. Käesolevas asjas ei näinud halduskohus, et kaebajate õiguste riive oleks kasvanud õiguste rikkumiseks, st et vastustaja oleks käitunud õigusvastaselt.
9.Kaebajate arvates lähtus kohus vastustaja tellitud uuringust selektiivselt ning jättis tähelepanuta kaebajaid toetavad seisukohad uuringust.
Kaebajad peavad silmas 2022. a mais OÜ Kobras poolt koostatud ja Tartu Linnavalitsuse poolt tellitud dokumenti „Ujula tänava pikendusena kavandatud liikluslahenduse võimalike alternatiivsete lahendusvariantide esitamine ja nende rakendamisega kaasnevate mõjude hindamine“ (tl 133-170, kd I). Selles uuringus oli paljuski võrreldud kahte omavahelist alternatiivi – üldplaneeringujärgset lahendust, kus Ujula tänava pikendus rajatakse üheskoos sõidutee ning jalg- ja jalgrattateena (I alternatiiv) ja lahendust, kus Ujula tänava pikendus rajatakse vaid kergliiklusteena (II alternatiiv, vt tl 167p, kd I). Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja ja halduskohus välja toonud sellest uuringust igati asjakohased väljavõtted. On tõsi, et uuringus on öeldud, et: „Alternatiivide omavahelisel võrdlemisel on eelistatud II alternatiiv ehk lahendus, kui Ujula tn pikendus ehitatakse välja vaid kergliiklusteena, kuna see toetab rohkem Tartu linna strateegilisi liikuvuseesmärke ning müra aspektist on tegemist parema variandiga“. Samas on sellele lausele eelnevalt ning järgnevalt öeldud, et: „Kummagi lahendusega ei kaasne looduskeskkonnale olulisi mõjusid. /.../ Oluline on siinkohal välja tuua, et mõlema alternatiivse lahenduse elluviimisega võib kaasneda nii päeval kui ka öösel müra piirnormide ületamisi Puiestee tänaval ja olemasoleval Ujula tänaval.“ (tl 169, kd I). Seega on võimalik sellest lõigust tervikuna järeldada, et müraprobleem jääb Ujula tänava elanike jaoks alles ka üksnes kergliiklustee rajamise korral, selle variandi põhiline eelis oleks vaid see, et see on toetavam Tartu linna strateegiliste liikuvuseesmärkide suhtes. Liikuvuseesmärkide saavutamine ei seondu aga kaebajate subjektiivsete õigustega ning vastavalt pole neil õigust nõuda sel alusel sõidutee rajamisest loobumist. Lisaks on selles uuringus välja toodud, et I alternatiivil (st kergliiklustee koos sõiduteega) on otsene mõju Aruküla tee liiklusele. Kui Ujula tänava sõidutee pikendus välja ehitada, väheneks Aruküla teel liiklussagedus ligikaudu 22-24%. See tähendab Aruküla tee ja Puiestee tänava (kuni Narva maanteeni) liiklusolukorra paranemist (tl 167p). Märgitud on ka, et kohaliku elu arengu seisukohast on eelistatud I alternatiiv, kuna sõidutee väljaehitamine muudaks Kvissentali linnaosa elanikele ligipääsu kesklinnale mugavamaks (tl 168p). Õhusaaste osas on uuringu järgi alternatiivid võrdsed, kuna Ujula tänava pikenduse korral sõiduteena suunatakse osa Aruküla tee liiklusest Ujula tänavale ning sellega kaasneb küll olemasoleval Ujula tänaval õhukvaliteedi halvenemine, kuid Aruküla teel liikluskoormuse hajutamisega õhukvaliteet paraneb. Lisaks on uuringus öeldud, et II alternatiivi (st pikenduse rajamisel üksnes kergliiklusteena) korral Ujula tänava õhukvaliteeti küll ei mõjutata, kuid kuna Aruküla teele alternatiivset sõiduteed ei ehitata, tähendab see seda, sealne liiklussagedus kasvab Kvissentali linnaosa laienemise arvelt, mis toob kaasa õhukvaliteedi halvenemise (tl 168p). Seega lihtsustatult väljendudes tähendab kaebajate soov, et Ujula tänava pikendust ei ehitataks sõiduteena, seda et nad säästavad küll enda elukeskkonda, kuid selle võrra halveneb Aruküla teel elavate inimeste elukeskkond. Kokkuvõtteks peab ringkonnakohus siin vajalikuks rõhutada ka seda, et uuringus on välja toodud, et kui kriteeriumina jätta arvestamata Tartu linna strateegiliste liikuvuseesmärkide saavutamine (mis, nagu ülal märgitud, nagunii isikliku kaebeõiguse alusel kaebuse esitanud isikute subjektiivseid õigusi ei riiva), siis tuleks I alternatiivi summaarseks osakaaluks 0,36 ning II alternatiivi osakaaluks 0,43. „Seega väikene eelistus II alternatiivi osas siiski säiliks, kuid erinevus kahe alternatiivse lahenduse summaarse osakaalu vahel oleks sellisel juhul nii väike, et põhimõtteliselt võiks alternatiive lugeda võrdseks“ (tl 169, kd I). Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kaebajate poolt viidatud 2022. a uuring ei toeta siiski nii ülekaalukalt II alternatiivi ehk pikenduse rajamist üksnes kergliiklusteena, nagu kaebajad näidata soovivad. Sisuliselt on uuringus hinnatud lahendusi võrdseteks. Vastavalt ei saa
ringkonnakohtu hinnangul vastustajale ette heita seda, et ta eelistas siiski I alternatiivi, st Ujula tänava pikenduse rajamist koos sõiduteega. Vastustaja kaalutlused selleks (et parendada Kvissentali elamupiirkonna sidusust kesklinna suunal; tagada piirkonna turvaline teenindamine, võrguteenuste varustuskindlus, optimaalne transpordiühendus linnakeskusega jne, vt nt tl 114114p, kd I) on igati asjakohased.
10.Kaebajad väidavad Tartu linna mürakaardile tuginedes, et sarnase liiklusega tänavate ääres paiknevates elamutes on müratase väga kõrge, viidates näiteks Herne tänavale. Ringkonnakohus viitab esiteks veelkord eelnevas punktis analüüsitud 2022. a uuringule, millest võib järeldada, et erinevus müra osas on I ja II alternatiivi osas tegelikult väga väike ning et müra piirnormide ületamisi võib esineda mõlema alternatiivi puhul, st ka siis, kui rajada Ujula tn pikendus üksnes kergliiklusteena (tl 169, kd II). Teiseks osutab ringkonnakohus sellele, et üldplaneeringu raames koostatud keskkonnamõju hindamise aruandes on leitud, et kavandatav Ujula tänava pikendus on jaotustänav, mille liiklussagedus jääb eelduslikult madalaks ja müratase jääb lubatud normi piiresse juba teemaal või selle lähetuses (tl 184, kd 1). Kolmandaks viitab ringkonnakohus siin uuesti ka asjaolule, et Ujula tänava pikendus oli ette nähtud juba vähemalt alates 2009. aastast ning asjaolule, et juba praegu on kaebajate väitel Ujula tänava elamud võrdlemisi tugeva müra keskkonnas (mürakaardi järgi oranžis tsoonis, vt tl 4, kd I). Kaebajad pidid väidetavast müraprobleemist olema teadlikud juba varem ning said arvestada sellega, et planeeringutega ette nähtud läbimurde rajamisel võib müraprobleem veelgi suureneda.
11.Kaebajate arvates tuleb uute arenduste loomisel arvestada juba olemasolevate elanikega ning leida lahendused, mis riivavad neid kõige vähem. Iseenesest pole ringkonnakohtu hinnangul see seisukoht vale, kuid samas ei saa linnakeskkonnas esimesena elamiseks mõeldud kinnisvara omandanud isikud eeldada seda, et nende olukord ja elukeskkond jääb igaveseks samasuguseks ning et neil on õigus tõrjuda enda lähiümbrusest uusi elanikke või tänavate rajamist argumendiga, et nemad olid selles piirkonnas esimesed kinnisvaraomanikud. On ilmne, et linnakeskkonna areng peab toimuma paindlikult ning vajalikud võivad olla erinevate piirkondade ja huvigruppide järeleandmised üksteisele, et kokkuvõttes oleks tagatud maksimaalse hulga isikute jaoks sobiv elukeskkond. Käesoleval juhul on vastustaja esitatud argumendid, miks on vaja Kvissentali linnaosa ja Ujula tänava ühendamine, igati asjakohased ning ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et need kaaluvad üles kaebajate senise elukeskkonna mõningase riive.
12.Kaebajate arvates on Kvissentali linnaosa inimestel ligipääs oma kodudele ja linnale ka siis, kui nad peavad sellega läbima autoga ca 1 km rohkem. Ringkonnakohus saab asja lahendamisel jagada kaebajate seisukohtadele üksnes õiguslikke hinnanguid ning ei kommenteeri seetõttu isikute sellisest seisukohast läbikumavaid võimalikke arusaamasid ja maailmavaadet. Siiski märgib ringkonnakohus, et Ujula tänava läbimurde vajalikkus ei ole taandatav mitte üksnes küsimusele sellest, kui pikk on Kvissentali linnaosa elanike kodutee, vaid tegemist on märksa laiema temaatikaga. Üldplaneeringus on Ujula tänava pikenduse rajamise eesmärkideks nimetatud muuhulgas ka seda, et tänava rajamine ning tehnovõrkude rajamine on vajalik ka selleks, et tagatud oleks piirkonna turvaline teenindamine, võrguteenuste varustuskindlus ja optimaalne transpordiühendus linnakeskusega (vt nt tl 116, kd I). Seega ei ole küsimus kaugeltki taandatav ainult Kvissentali elanike kodutee pikkusele.
Hilisemas menetluses on välja joonistunud ka see, et Ujula tänava pikenduse rajamine aitab vähendada Aruküla tee – Puiestee tänava liikluskoormust ning parandada sealset õhukvaliteeti. Oluliseks peab ringkonnakohus ka vastustaja poolt välja toodud turvalise teenindamise aspekti, st muuhulgas seda, et vajadusel oleks kiireloomulises olukorras võimalik pääseda Kvissentali elurajooni võimalikult kiiresti. Praeguses olukorras, kus nt Maa-ameti kaardirakenduselt internetis (xgis.maaamet.ee) nähtuvalt on põhiline ligipääs Kvissentali linnaossa ainult Puiestee tänava ja sealt edasi Aruküla tee kaudu, võib ebasoodsate asjaolude korral (neil juurdepääsutänavatel tekib ootamatu liiklustakistus avarii vms näol) näiteks kiirabil või Päästeametil olla takistatud õigeaegne jõudmine Kvissentali linnaossa, kuna siis tuleks sinna jõudmiseks teha arvestatava pikkusega ümbersõit idapoolsete tänavate kaudu. Täiendava sõidutee rajamine Ujula tänava ja Kvissentali linnaosa vahel aitaks seda ohtu vähendada.
13.Asjassepuutuv pole kaebajate väide, et Tartu linna elanike arv pole suurenenud ning selle suurenemine pole ka prognoositav. See ei tähenda, et Tartus poleks nõudlust uute elamispindade järele. Üldteadaolevalt toimub Eestis juba ca viimased paarkümmend aastat intensiivne uute elamispindade ehitamine ning selle taga pole mitte niivõrd elanikkonna suurenemine, kuivõrd lihtsalt inimeste soov tänapäevastandarditele vastava suurema (ja ka uuema) elamispinna järele ning siseriiklik migratsioon. Kaebajate arutluse paikapidamatust näitab juba see, et reeglina leiavad uusehitised endale tänapäeval võrdlemisi kiiresti uued omanikud.
14.Kaebajad märgivad, et nad ei ole uute elamute ega kergliiklustee vastu, kuid nende arvates on looduskeskkonnale oluline vahe, kas rajada ca 6 m laiune kergliiklustee või mitu korda laiem teekoridor koos sõiduteega. Samas on 2022. a uuringus märgitud, et kuna I ja II alternatiiv ei erine teineteisest oluliselt, siis kõrghaljastuse, rohevõrgustiku, maastiku ja jäätmetekkemõju osas olulisi erinevusi kahe lahendusvariandi vahel pole. Üksnes seetõttu, et I alternatiivi puhul on teetammi laius kohati suurem võrreldes II alternatiiviga (kus rajatakse ainult kergliiklustee), siis kaasneb viimasega mõnevõrra väiksem negatiivne mõju looduskeskkonnale (tl 168p). Seega ei pea paika kaebajate väide, et looduskeskkonna jaoks on kaasnev erinevus oluline.
15.Kaebajate jaoks on arusaamatu, kuidas on võimalik nn vaiksete alade (st Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi järgi vaikseks alaks määratud piirkond) suurendamine vaidlusaluses piirkonnas, kui sinna suunatakse Kvissentali linnaosa autoliiklus. Ringkonnakohus möönab, et nn vaiksete alade suurendamise eesmärk võib olla ohustatud sellest, kui piirkonda rajatakse sõidutee. Teisalt tuleb arvestada sellega, et nn vaiksete alade suurendamine tuleneb Tartu linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavast ning see ei ole sätestatud vaiksete alade vähendamise keeluna. Tegevuskava näeb ette üksnes eesmärgi vaiksetes alades mürataseme suurenemise vältimiseks ehk vaiksete piirkondade säilitamiseks ning võimalusel vaiksete piirkondade laiendamiseks (tl 138). Seega ei tulene tegevuskavast ega ka kuskilt mujalt otsest keeldu nn vaiksete alade lähedusse sõidutee rajamiseks koos sellest tuleneva müra mõningase suurenemisega, kui selleks esinevad asjakohased kaalutlused. Ringkonnakohus ei näe alust kahelda selles, et vastustaja poolt oluliseks peetud argumendid Ujula tänava läbimurde rajamise kasuks on kaalukamad kui vastavas piirkonnas nn vaikse ala täiemahuline säilitamine. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikuks jällegi viidata 2022. a uuringule, mille järgi võib mõlema alternatiivse lahendusega (st ka ainult kergliiklustee rajamisega) kaasneda nii päeval kui ka öösel
müra piirnormide ületamisi (tl 169, kd I). Seega ei ole müraprobleem seotud sugugi mitte üksnes sõidutee rajamisega, nagu üritavad näidata kaebajad ning mille vastu nad on, vaid müraprobleem võib kaasneda ka juba ainuüksi kergliiklustee rajamisega, mille vastu kaebajad enda sõnul pole.
16.Kaebajate arvates polnud vastustajal võimalik teha kaalutletud otsust, kuna käesolevas otsuses korduvalt juba viidatud 2022. a uuringu tellis linnavalitsus alles pärast kohtumenetluse algust. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Nimetatud uuringu järeldused ei välista sugugi üldplaneeringuga võetud lahendust. Lõppkokkuvõttes on nii I kui II alternatiivi nimetatud sisuliselt võrdseteks (vt ülal p 9) ning nagu mainitud, taandub küsimus asjassepuutuvate õigushüvede kaalumisele. Ringkonnakohus ei näe, et kui see uuring oleks olnud olemas vaidlusaluse üldplaneeringu kehtestamise hetkel, siis oleks sellisel kujul üldplaneeringu kehtestamine olnud välistatud.
17.Kaebajad leiavad, et kohus oli erapoolik, kuna soovitas sisuliselt kaebajatel kaebusest loobuda. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle seisukohaga. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis viitaksid kohtuniku erapoolikusele. Vastustaja on öelnud, et kohus selgitas kaebajatele üksnes nende õigust kaebusest loobuda ning ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kohtu erapooletuses pole põhjust kahelda seetõttu, et kohus täitis kohtumenetluses oma selgitamiskohustust.
18.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Menetluskulude väljamõistmise taotlusi pooled tähtaegselt ei esitanud. Seega jäävad need poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.