Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 24.11.2023 otsuse nr TR048803-1 tühistamiseks, pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks teha uus otsus pensioniõigusliku staaži arvestamise kohta
Menetlusosalised
Kaebaja: X, volitatud esindajad Jelena Karžetskaja ja Sofja Pevzner-Belošitski Vastustaja: Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt.
2.Tuvastada, et kaebaja töötas ajavahemikul 03.09.1985 kuni 31.10.1992 täistööajaga Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus ning ajavahemikul 01.11.1992 kuni 30.06.1997 täistööajaga Tootjate Ühistus Libelle.
3.Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 24.11.2023 otsus nr TR048803-1.
4.Kohustada Sotsiaalkindlustusametit tegema kaebaja pensioniõigusliku staaži arvestamise kohta uus otsus.
5.Jätta kaebus osas, milles kaebaja soovis tuvastada, et ta töötas ajavahemikul 01.07.1997 kuni 31.12.1998 Tootjate Ühistus Libelle, rahuldamata.
6.Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.11.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 1(5)
päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 30.10.2020 Sotsiaalkindlustusametile (SKA) tunnistajate ütluste arvestamise taotluse, et tõendada tunnistajate ütlustega enda pensioniõiguslikku staaži (vastustaja vastuse lisa 1).
2.SKA otsustas 24.11.2023 otsusega nr TR048803-1 mitte arvata Xi pensioniõigusliku staaži hulka töötamist Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus perioodil 09.1985 kuni 1992 ning töötamist Tootjate Ühistus Libelle perioodil 1992 – 1998 (otsuse resolutsiooni p 1). Ühtlasi otsustas SKA mitte arvata Xi pensioniõigusliku staaži hulka töötamist AS-is Autosilla perioodil 10.12.1993–28.02.1994.
3.X (kaebaja) esitas 27.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 24.11.2023 otsuse nr TR048803-1 tühistamiseks ning pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks.
4.Kohus kuulas kohtumenetluse käigus kirjalikult üle tunnistajad A ning B.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5.Kohtu menetluses on kaebaja nõue SKA 24.11.2023 otsuse tühistamiseks, pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks ning vastustaja kohustamiseks teha uus otsus kaebaja pensioniõigusliku staaži arvestamise kohta. Kaebaja soovib tuvastada, et ta töötas perioodil 03.09.1985 kuni 31.10.1992 Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus ning ajavahemikul 01.11.1992 kuni 31.12.1998 Tootjate Ühistus Libelle.
6.Sotsiaalministri 27.12.2012 määruse nr 59 „Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ (edaspidi määrus nr 59) § 29 kohaselt on pensionitaotlejal õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse.
7.Vastustaja ei pidanud võimalikuks tuvastada vaidlusaluse staaži olemasolu haldusmenetluses ega kuulata ära tunnistajaid. Kui vastustaja oleks tunnistajate ütlusi arvestanud, olnuks tal võimalik kindlaks teha ka kaebaja väidetud pensioniõigusliku staaži olemasolu.
8.Kaebaja töötas Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus kaubandusosakonna juhina ning tal oli mitmeid tööülesandeid. Kaebaja oli Tootjate Ühistu Libelle üheks asutajaks ning töötas direktorina.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
2(5)
9.Vastustaja ei arvestanud kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka töötamist Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus ja Tootjate Ühistus Libelle tunnistajate ütluste alusel dokumentide puudumise tõttu.
10.Pensioniõiguslik staaž on osa pensionistaažist ning seda arvestatakse kuni 31.12.1998 (riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 27 lg 2 p 1). Pensioniõiguslikku staaži tõendatakse rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete või pensioniõiguslikku staaži tõendavate dokumentide alusel (RPKS § 281 lg 1). Kui dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on pensionikindlustatul õigus pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega Sotsiaalkindlustusameti poole (RPKS § 281 lg 2).
11.Määruse nr 59 § 2 loetleb töötamist tõendavad dokumendid. Pensioniõiguslikku staaži saab tõendada tööraamatu (määruse § 2 lg 1) või tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral muu dokumendiga – tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, teenistusleht, kolhoosi liikmeraamat, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping-, milles on andmed töötamise kohta (määruse § 2 lg 2). Kui eelnimetatud dokumendid puuduvad võib pensioniõiguslikku staaži tõendada ka palgaraamatu või ametiühingu liikmepiletiga (määrus § 2 lg 3). Ametiühingu liikmepilet võib olla pensioniõiguslikku staaži tõendav dokument aja kohta, mille osas on olemas sissekanded töötasult või stipendiumilt liikmemaksu maksmise kohta (määruse § 2 lg 5). Pensionõiguslikku staaži võib tõendada ka arhiiviteatisega (määruse § 22). Pensionõiguslikku staaži tõendamiseks esitatakse originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud või haldusmenetluse seaduse §-s 24 sätestatud korra ametlikult kinnitatud ärakirjad (määruse § 23).
12.Tunnistajate ütluste alusel on RPKS §-s 28 sätestatud pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevuse aega võimalik tõendada üksnes juhul, kui dokumendid pensioniõigusliku staaži või selle eri perioodide kohta ei ole säilinud ja selle kohta on arhiiviteatis või muu pädeva asutuse poolt väljastatud tõend (määrus § 28 lg 1). Pensionitaotlejal on õigus pöörduda pensioniõigusliku staaži tõendamiseks kohtusse (määruse § 29).
13.Kaebuse kohaselt on kaebaja tööraamat kadunud, mistõttu esitas ta SKA-le taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Rahvusarhiiv on päringule vastanud (lisa 2), et Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastu ja Tootjate Ühistu Libelle ei ole neile oma personalidokumente üle andnud. Tootjate Ühistu Libelle on registrist kustutatud ja dokumentide hoidjaks määratud isiku täpset elukohta ja kontaktandmeid ei ole dokumentides märgitud. Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastu on registrist kustutatud ja dokumentide hoidja elukoht on Suurbritannias (aadress täpsustamata).
14.SKA-l on tulenevalt seadusest ja seaduse alusel antud määrusest õigus tunnistajate ütluste alusel arvestada pensioniõiguslikku staaži vaid juhul, kui dokumendid ei ole säilinud (RPKS § 281 lg 2) ja seda kinnitab arhiiviteatis või muu pädeva asutuse väljastatud tõend (määruse nr 59 § 28 lg 1). Antud juhul ei ole leidnud tõendamist, et dokumendid ei ole säilinud ja vastavat tõendit ei ole vastustajale esitatud. Sellises olukorras on võimalik tuvastada staaži kohtu abil (määruse nr 59 § 29).
15.Kui isik on samal perioodil tegelenud mitme pensioniõigusliku staaži hulka arvatava tegevusega, arvestatakse selle perioodi eest pensioniõiguslikku staaži ühekordselt (28.02.2020 sotsiaalministri määrus nr 6 § 2 lg 5). Kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka on juba arvatud juhatuse liikmena AS-is Autosilla tegutsetud periood 01.03.1994 – 31.12.1998 (vastustaja vastuse lisa 7, staažileht). Kui leiab tuvastamist, et kaebaja töötas samaaegselt Tootjate Ühistus Libelle, siis sama perioodi staaži hulka kahekordselt ei arvestata.
16.Pärast tunnistuste ja esitatud tõenditega tutvumist ei ole vastustaja hinnangul kahtlust, et kaebaja töötas nii Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus kui ka Tootjate Ühistus Libelle.
3(5)
17.Mõlemast tunnistusest võiks järeldada, et kaebaja alustas töötamist kaubastus alates 03.09.1985 kui lähtuda venekeelsest versioonist. A ütlustest see küll nii ühemõtteliselt ei järeldu. Alternatiivselt, kui ei saa täielikult kindel olla kuupäevas, saab lähtuda määruse nr 59 § 26 lg-st 2 ja arvestada töötamise algusena 15.09.1985. A sõnul kutsus kaebaja teda kommertsdirektorina tööle kooperatiivi Libelle 01.11.1992 ning samast päevast ta tööraamatu kande kohaselt seal tööd alustas. B ütluste kohaselt töötas kaebaja kaubastus kuni 31.10.1992. Nende põhjal saab järeldada, et kaebaja töötas kaubastus kuni 31.10.1992 ja asus 01.11.1992 tööle kooperatiivi.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18.Kohus leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada.
19.Kuivõrd pärast tunnistajate kirjalike ütlustega tutvumist ei vaidle menetlusosalised enam selles, et kaebaja töötas nii Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus kui ka Tootjate Ühistus Libelle, ei pea kohus selles osas kõikide menetlusosaliste väidete ega tunnistajate ütluste analüüsimist vajalikuks ning piirdub vaid olulisemaga.
20.Vastustaja on välja toonud, et venekeelsetes tunnistuses ning nende tõlgetes eesti keelde ei kattu mõned kuupäevad (nt on 03.09.1985 asemel märgitud 09.03.1985 ning 01.11.1992 asemel 11.01.1992). Kuivõrd tunnistajad on kirjalikud ütlused andnud venekeelsena ning kohtu hinnangul on tegemist tõlke vormistamisel tekkinud ilmsete ebatäpsustega, lähtub kohus kuupäevade osas tunnistuste venekeelsest versioonist.
21.Määruse nr 59 § 28 lg-st 2 nähtuvalt ja kohtupraktikas tunnustamist leidnud nõude kohaselt tuleb pensioniõiguslikku staaži tõendada reeglina kahe tunnistajaga. Pensioniõiguslikku staaži võib teha kindlaks vaid ühe tunnistaja ütluste alusel erandkorras, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik mitut tunnistajat üle kuulata.
22.Kohus möönab, et osa ajavahemikest, mille tuvastamist kaebaja taotleb, on kaetud vaid ühe tunnistaja ütlustega. Nii on töötamine Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus perioodil 12.07.1992 kuni 31.10.1992 kaetud vaid B ütlustega ning töötamine Tootjate Ühistus Libelle perioodil 01.11.1992 kuni 13.09.1994 vaid A ja perioodil 03.05.1997 kuni 30.06.1997 vaid B ütlustega. Sellele vaatamata leiab kohus, et asjaolusid arvestades piisab nende perioodide osas pensioniõigusliku staaži tõendamiseks ka ühest tunnistajast. Ka vastustaja on seisukohal, et „tunnistuste ja esitatud tõendite (med.tõend, luba, ametiühingupilet, visiitkaart) pinnalt ei ole kahtlust kaebaja töötamises mõlemas ettevõttes“ (vastustaja 05.09.2024 seisukoht).
23.Ütlustest nähtub (ja seda kinnitavad tunnistajate tööraamatute koopiad), et A töötas Tootjate Ühistus Libelle kuni 02.05.1997 ning B kuni 30.06.1997. Seega ei saa A anda ütlusi kaebaja töötamise kohta perioodi 03.05.1997 kuni 31.12.1998 osas ning B perioodi 01.07.1997 kuni 31.12.1998 osas. Seetõttu puudub kohtul alus tuvastamaks kaebaja töötamist Tootjate Ühistus Libelle perioodil 01.07.1997 kuni 31.12.1998 ning selles osas jääb kaebus rahuldamata.
24.Arvestades eeltoodut tuvastab kohus, et kaebaja töötas ajavahemikul 03.09.1985 kuni 31.10.1992 Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus ning ajavahemikul 01.11.1992 kuni 30.06.1997 Tootjate Ühistus Libelle.
25.Kohus selgitab, et kuigi tuvastamisnõue jääb osaliselt, s.o perioodi 01.07.1997 kuni 31.12.1998 osas rahuldamata, ei avalda see kaebaja õigustele negatiivset mõju. Nagu kohus juba 30.07.2024 kohtunõudes selgitas, on vastustaja 23.02.2024 vastuses kaebusele (vt vastuse lk 3) välja toonud, et „[k]aebaja pensioniõigusliku staaži hulka on juba arvatud juhatuse liikmena 4(5)
AS-is Autosilla tegutsetud periood 01.03.1994 – 31.12.1998 (välja toodud 24.11.2023 otsuses, lisa 7 staažileht). Kui leiab tuvastamist, et kaebaja töötas samaaegselt tootjate ühistus Libelle, siis sama perioodi staaži hulka kahekordselt ei arvestata“. Seega ei oma asjaolu, et tuvastamisnõue jääb ajavahemiku 01.07.1997 kuni 31.12.1998 osas rahuldamata, kaebaja pensioniõigusliku staaži arvestamisel tähtsust.
26.Kuigi vastustaja on õigesti märkinud, et õigusaktidest tulenevalt ei olnud tal võimalik arvestada pensioniõiguslikku staaži tunnistajate ütluste alusel, tuleb SKA 24.11.2023 otsus nr TR048803-1 tühistada.
27.Kaebaja soovis 30.10.2020 esitatud taotlusega, et vastustaja arvestaks pensioniõigusliku staaži arvestamisel tunnistajate ütlustega. Selle asemel, et kaebajale õiguslikku olukorda selgitada ning viidata kohtusse pöördumise vajadusele, tegi vastustaja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 24 lõikele 4 ning haldusmenetluse seaduse §-le 52 viidates otsuse, millest lähtutakse ka pensioni suuruse arvutamisel ja määramisel.
28.Vaidlustatud otsusest nähtuvalt jättis SKA kaebaja pensioniõigusliku staaži hulka arvestamata kaebaja töötamise Tallinna Puu- ja Köögiviljakaubastus ning Tootjate Ühistus Libelle. Kuivõrd kohtu hinnangul tulnuks vastustajal nimetatud asutustes töötamine eespool viidatud ajavahemike osas pensioniõigusliku staaži hulka arvestada (või vajadusel peatada menetlus ning soovitada kaebajal kohtusse pöörduda), tuleb SKA 24.11.2023 otsus tühistada.
29.Osaliselt sarnastest asjaoludest võrsunud vaidluses on Riigikohus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.11.2009 otsus asjas nr 3-3-1-53-09) pidanud põhjendatuks haldusorgani otsus tühistada. Riigikohus selgitas (vt otsuse p-d 21-23), et olukorras, kus haldusorgani jaoks pole esitatud dokumendid piisavad, peab ta täitma haldusmenetlusele iseloomulikku abistamisja selgitamiskohustust. Haldusorgan on sellises olukorras kohustatud selgitama, et dokumentide puudumisel on pensionistaaži tõendamiseks võimalik tunnistajaid üle kuulata ning juhatama isikut selleks vajaliku kohtumenetluse juurde.
30.Tühistamisnõude rahuldamise tõttu pensioniõigusliku staaži arvestamise kohta.
tuleb
vastustajal
teha
uus
otsus
kaebaja
31.HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohtu hinnangul saab kaebuse lugeda rahuldatuks 90% ulatuses. Kaebus oli riigilõivuvaba ning seega riigilõivuga seotud menetluskulusid vastustajalt välja ei mõisteta. Kuivõrd kumbki menetlusosaline menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ei esitanud, jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.