8. oktoober 2024, Tartu X-i esialgse õiguskaitse taotlus seoses Põlvamaal Räpina vallas Pahtpää külas kraavi rajamisega
Menetlustoimingud
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Riigi õigusabi taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta X-i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
2.Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis X-i nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1, § 252 lg 7, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
ASJAOLUD
1.Tartu Halduskohtusse saabus 23. septembril 2024 edastatuna maakohtust X-i (taotleja) esialgse õiguskaitse taotlus koos riigi õigusabi taotlusega. Nimetatud dokumentidest nähtub, et X ei ole rahul sellega, et Põlvamaal Räpina vallas Pahtpää külas soovitakse Räpina-Võru maantee 34. kilomeetri äärde rajada 260-270 meetri pikkune kraav. X leiab taotluses järgmist. Kraav on eluohtlik ja seda ei hakka keegi hooldama. Uputuste vältimiseks (eelkõige MähaKarla kinnistu eluhoone keldris) tuleks taastada 2020. aastal naaberkinnistu (Lõhmuse) juures Maanteeameti poolt lõhutud maaparandussüsteem, mitte rajada teisele poole teed kraav. Maantee ääres asub üliilus ja ajalooline maastik/loodus ning see on kraavi rajamise tõttu otseses hävimisohus.
2.Kohus jättis 23. septembri 2024. a määrusega X-i esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Taotlejal tuli kohtule selgitada oma puutumust vaidlusaluse alaga, kuhu kraavi rajatakse ning tasuda esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõiv (või esitada menetlusabi taotlus). Nimetatud puuduste kõrvaldamiseks andis kohus taotlejale tähtaja kolm päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Ühtlasi edastas kohus samal päeval kohtunõude Transpordiametile ja Räpina vallale, paludes informatsiooni X-i pöördumiste, kraavi rajamise ning vaidemenetluse olemasolu kohta.
3.Transpordiamet teatas 25. septembri 2024. a vastuses kohtunõudele, et X esitas 3. septembril 2024 Transpordiametile e-kirja, milles väljendas oma pahameelt kraavi rajamise kavatsuse üle
3-24-2657
Põlvamaal Räpina vallas Pahtpää külas. X-ile edastati 10. septembril 2024 vastus, milles kinnitati, et kraavi rajamine on vajalik riigimaanteelt ja ümberkaudsetelt kinnistutelt sademevee ärajuhtimiseks Pähtpaa jõkke. Kraav rajatakse riigimaale teekaitsevööndisse ja töödega plaanitakse alustada samal nädalal. Transpordiamet märgib, et kinnistusraamatu andmetest ei nähtu X-i seotus kõnealuse piirkonnaga, tema nimel seal ühtki kinnistut ei ole. Kraavi rajamise põhjuseks on Mäha-Karla (katastritunnus 87901:003:0779) kinnistule valguv liigne vesi, mistõttu on kinnistu omanik pöördunud Transpordiameti poole seoses keldri ja kaevu uputamisega. Kraav rajatakse riigimaale Mäha-Karla kinnistu vastu teisele poole maanteed teekaitsevööndisse ja süvendatakse kinnistu pool teed olevat kraavi. Seega ei raskendata kuidagi kõrvalkinnistute omanike olukorda, pigem vastupidi, sest vesi juhitakse jõkke ja sellega ei valgu vesi mujale. Sellise lahendusega on rahul olnud ka Mäha-Karla kinnistu omanik. Kuna selles asukohas, kuhu kraav rajatakse, ei ole X-i kirjeldatud kumerat küngast ega üliilusat loodust, mis saaks rikutud või likvideeritud ja kraav rajatakse riigimaale, on X-i kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus põhjendamatu. Transpordiamet märgib lisaks, et X esitas 19. septembril 2024 Transpordiametile teabenõude dokumentide väljastamiseks, millele ei ole veel vastatud. Vaiet esitatud ei ole ning vaidemenetlust ei toimu.
4.Räpina vald teatas 26. septembril 2024 kohtule, et X ei ole esitanud Räpina Vallavalitsusele kirjalike pöördumisi, avaldusi või taotlusi vaidemenetluse algatamiseks seoses Räpina vallas Pahtpää külas toimuvate ehitustöödega. Selle kaasusega seoses on Keskkonnaamet edastanud Räpina Vallavalitsusele 4. septembril 2024 teadmiseks avaldaja poolt Keskkonnaametile adresseeritud kirja.
KOHTU SEISUKOHT
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
5.HKMS § 2 lg 4 sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). X pöördus kohtu poole esialgse õiguskaitse taotlusega, mida kohus mõistab nii, et taotleja soovib Transpordiametile kohustava ettekirjutuse tegemist, millega keelataks kiireloomuliselt kraavi rajamine Põlvamaal Räpina vallas Pahtpää külas Räpina-Võru maantee 34. kilomeetri äärde (HKMS § 251 lg 1 p 2).
6.HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Sarnaselt sätestab HKMS § 249 lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Arvestades Transpordiameti 25. septembri 2024. a ja Räpina valla 26. septembri 2024. a vastustes välja toodut, tuleb asuda seisukohale, et praegusel juhul puudub vaidemenetlus, mille raames saaks taotleja esialgse õiguskaitse taotlust kohtule esitada. Transpordiameti vastusest nähtub, et taotlejale on selgitatud kraavi rajamise põhjuseid ning vaidemenetlust seoses sellega ei toimu. Räpina vallale ei ole aga taotleja kirjalikke pöördumisi esitanud. X-i esialgse õiguskaitse taotlus ei ole seega kohtus lubatav.
7.Lisaks eelnevale ei ole taotleja kõrvaldanud ka taotluses esinenud puuduseid. Kohus selgitas taotlejale 23. septembri 2024. a määruses, et tal tuleb esialgse õiguskaitse taotluses välja tuua, millist puutumust ta vaidlusaluse alaga omab ja tasuda taotluse esitamise eest riigilõiv 20 eurot või esitada menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus tegi nimetatud määruse taotlejale kättesaadavaks avaliku e-toimiku vahendusel ning edastas 2(4)
3-24-2657
sellekohase teavituse ka taotleja e-posti aadressile. Kuna taotleja e-toimikus määrusega ei tutvunud, siis edastas kohus määruse koos lisadokumentidega 26. septembril 2024 kaebaja e-posti aadressile, millelt esialgse õiguskaitse taotlus kohtule esitati. Kohus teavitas samas e kirjas kaebajat, et vastavalt HKMS § 72 lg-le 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 314 1 lg-le 2 loetakse 23. septembri 2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2657 taotlejale kolme tööpäeva jooksul, s.o 2. oktoobril 2024, kätte toimetatuks. Kohtuametnik (esimehe abi) helistas taotlejale ka esialgse õiguskaitse taotluses avaldatud telefoninumbril, kuid telefonikõnet vastu ei võetud. Taotleja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud ning 23. septembri 2024. a määrusega taotlejale antud vastamistähtaeg (s.o kolm päeva määruse kättetoimetamisest) on praeguseks möödunud. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole asjas riigilõivu tasutud. Kohus märgib siinkohal, et kuna taotleja 23. septembri 2024. a kohtumäärusele ei vastanud, siis ei saa kohus teha tõsikindlat järeldust selle kohta, kas taotlejal üldse on praegusel juhul kaebeõigus vaidlustamaks kraavi rajamist. Esialgse õiguskaitse taotluse saab üldjuhul esitada isik enda õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1, § 249 lg 1). Taotleja ei oma kraavi rajamise piirkonnas kinnistuid ning elab esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt Põlva linnas. Kuigi keskkonnaasjades saab kohtusse pöördumisel tugineda ka vajadusele kaitsta enda õigust tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 30 lg 1), siis eeldab selline kohtusse pöördumine olulist puutumust vaidlusaluse alaga (KeÜS § 23 lg 1 ja lg 2). Esialgse õiguskaitse taotlusest ei nähtu praegusel juhul, milline on taotleja puutumus alaga, kuhu kraavi rajatakse.
8.Arvestades, et esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvalt ei ole käimas vaidemenetlust ning taotleja ei kõrvaldanud ka kohtu antud tähtajal esialgse õiguskaitse taotluse puudusi, ei ole taotlus kohtus lubatav ja kohus jätab selle HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata. Riigi õigusabi taotluse lahendamine
9.X on koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitanud kohtule riigi õigusabi taotluse. Kuigi taotleja on riigi õigusabi taotlusel märkinud ära mitmeid erinevaid õigusabi liike, mille raames ta õigusabi osutamist soovib, siis mõistab kohus, et kaebaja on siiski silmas pidanud seda, et talle määrataks riigi õigusabi korras esindaja haldusmenetluses ja/või halduskohtumenetluses esindamiseks (RÕS § 4 lg 3 p 5 ja p 6).
10.Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.
11.RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kohus leiab, et X on võimeline oma õigusi haldusmenetluses ja/või halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma. Taotleja poolt kohtule edastatud dokumentide pinnalt teeb kohus järelduse, et taotleja on võimeline oma seisukohti arusaadaval viisil esitama, mistõttu ei esine taotlejal takistusi vaidemenetluse iseseisvaks läbimiseks ja vajaduse ilmnemisel ka kohtumenetluses osalemiseks. Kohus märgib, et halduskohtul on endal selgitamiskohustus ning kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Halduskohus selgitab seega enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks 3(4)
3-24-2657
täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Halduskohtusse pöördumine ei eelda taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu ning kaebaja võib kaebuses oma seisukohti vabas vormis selgitada. Taotleja ei ole ka kohtu antud tähtajal täpsemalt selgitanud kõnealuse olukorra (kraavi rajamine) seost tema kohtulikult kaitstavate õigustega. Asjas seni esitatud tõendite ja selgituste pinnalt on kohtul tõsine kahtlus, kas sellised õigused kaebajal üldse on. Seega esinevad kohtu hinnangul ka RÕS § 7 lg 1 p-des 2 ja 5 nimetatud alused – taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb ning asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene.
12.Eelnevat arvestades jätab kohus X-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1, 2 ja 5 alusel rahuldamata.
13.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.