Tallinna Ringkonnakohus Kristjan Siigur, Maret Altnurme ja Veiko Vaske
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.10.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2504
Haldusasi
X.P kaebus Vabariigi Valitsuse 04.11.2022 korralduse nr 307 „Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X.P Vastustaja – Vabariigi Valitsus, esindaja Z.Q
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.06.2023 kohtuotsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Vabariigi Valitsuse apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Vabariigi Valitsuse apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 12.06.2023 kohtuotsus haldusasjas nr 3-22-2504 muutmata.
2.Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.11.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-22-2504 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Kaebaja esitas 24.03.2022 taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni korras.
Vabariigi Valitsus keeldus 04.11.2022 korraldusega nr 307 (vaidlustatud korraldus) kaebajale Eesti kodakondsuse andmisest kodakondsuse seaduse (KodS) § 21 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajat on korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Vaidlustatud korralduse põhjenduste kohaselt ei ole kaebajale võimalik anda Eesti kodakondsust erandina KodS § 21 lg 11 alusel, kuna teda on varguste eest kriminaalkorras karistatud 11 korral aastatel 2000, 2001, 2004, 2006, 2007, 2009, 2010, 2011 ja 2012 ning lisaks on teda aastatel 2003–2018 karistatud 25 korral erinevate väärtegude toimepanemise eest, sh 18 korral narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses, 5 korral varavastaste väärtegude eest, 1 korral avaliku korra rikkumise eest, 1 korral riikliku järelevalve teostamise takistamise eest, 3 korral ühissõidukis sõidu eest sõiduõigust tõendava dokumendita ning 1 korral mootorsõiduki juhtimise eest lubatud sõidukiirust ületades. Kaebaja tihe ja korduv süütegude toimepanemine näitab tema negatiivset suhtumist avalikku korda ja ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ning viitab asjaolule, et tegu ei ole juhuslikku laadi rikkumistega, toimepandud kuritegude eest mõistetud karistuste kustumisest on möödunud veidi üle 4,5 aasta, mis on liiga lühike aeg veendumaks, et kaebaja on õppust võtnud ja soovib edaspidi elada õiguskuulekalt.
Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustatud korralduse tühistamiseks, leides et vaidlusalune korraldus on ülekohtune ja eirab kaebaja positiivset käitumist viimase 10 aasta jooksul, eelkõige seda, et karistused on kustunud, kaebaja on tasunud trahvisummad, omandanud keevitaja elukutse ning asunud tööle oma ettevõttesse, kus saab maksustatavat töötasu, samuti on ta omandanud vajalikul tasemel eesti keele oskuse.
Vastustaja vaidles kaebusele vastu, leides, et kui seadusandja oleks soovinud, et kriminaalkorras korduvalt karistatud isikud saaksid karistuste kustudes kodakondsuse, oleks see seaduses nii sätestatud, ent seadusandja tahe on olnud vastupidine. Kaebaja õigusrikkumiste arv on olnud väga suur ja olenemata sellest, et viimase kuriteo pani ta toime pea 11 aastat tagasi ning viimase väärteo pea 5 aastat tagasi, on vastustajal õigus tema käitumist veel jälgida. Kaebajat positiivselt iseloomustavate asjaolude kohta märkis vastustaja, et kaebaja tõi need asjaolud välja alles kohtumenetluses, mistõttu ei olnud vastustajal võimalik vaidlusaluse otsuse tegemise ajal neid arvesse võtta.
Tallinna Halduskohus rahuldas 12.06.2023 otsusega kaebuse, tühistas vaidlustatud korralduse ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 20 eurot. Halduskohus leidis kokkuvõttes, et vastustaja ei teostanud kaalutlusõigust nõuetekohaselt, vaidlustatud korraldusest ei nähtu, kas ja millist kaalu omas otsuse tegemisel ja süüdlase isiku hindamisel asjaolu, et kõik korralduses viidatud väärteod peale 2018. a liiklusseaduse
2(6)
3-22-2504 rikkumise, sh kõik narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seonduvad teod, olid toime pandud ammu ehk aastatel 2000–2012. Samuti leidis halduskohus, et vastustaja ei ole kaalumisel arvesse võtnud kaebajat positiivselt iseloomustavaid asjaolusid nagu hariduse omandamine, kogemusnõustajana töötamine ja töötamine GER Ehitus OÜ-s, millele kaebaja viitas juba kodakondsuse saamise sooviavalduses.
Vabariigi Valitsus esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebaja kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised.
6.1.Kaebaja suhtes ei olnud KodS § 21 lg 11 alusel võimalik erandit kohaldada, kuna ta on toime pannud väga palju süütegusid pika ajavahemiku jooksul ning näidanud lugupidamatust Eesti õiguskorra vastu ka kodakondsuse taotluse menetlemise ajal.
6.2.Halduskohus on vastustajale põhjendamatult ette heitnud, et vaidlustatud korraldusest ei nähtu, kas ja millist kaalu omas see, et kõik korralduses viidatud väärteod peale 2018. aasta liiklusseaduse rikkumise pani kaebaja toime kaua aega tagasi. Vastustaja hindas süütegusid kogumis – kuigi eelviimase ja viimase väärteo vahe on ligi 6 aastat ning viimane väärtegu on liiklusalane rikkumine, on varasemad väärteod valdavalt olnud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse rikkumised, mis oma olemuselt kujutavad ohtu avalikule korrale ja teistele isikutele. Samuti on vastustaja vaidlustatud korralduse seletuskirjas ja halduskohtule esitatud seletuses selgitanud, et liiklusalaseid rikkumisi on kaebaja toime pannud rohkem, mis tähendab, et 2018. aastal toime pandud liiklusalane rikkumine ei olnud juhuslik, vaid kaebajale on omane käitumine, mis kompab õiguskuulekuse ja õigusrikkumiste piire. Halduskohus jättis põhjendamatult arvesse võtmata ka kaebajale määratud mõjutustrahvid.
Halduskohus on andnud ebaõige hinnangu kodakondsuse taotlemise ajal ning kohtumenetluse käigus esitatud dokumentidele. Vabariigi Valitsusele olid teada andmed kaebaja töötamise kohta kogemusnõustajana, Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumis õppimise ning ettevõttes GER Ehitus OÜ töötamise kohta, ent nende poolest ei erine kaebaja haridus- ja teenistuskäik mitte kuidagi iga teise isiku haridus- või teenistuskäigust. Ka eesti keele oskuse nõue ja legaalse sissetuleku olemasolu on kodakondsuse andmise eelduseks, mitte KodS § 21 lõikes 11 sätestatud erandi tegemist õigustavaks asjaoluks. Seevastu muude asjaolude kohta, nagu täiendkoolitustel osalemine, täiendava eriala valimine ja kinnipidamisasutuses kogemusnõustajana töötamine, esitas kaebaja tõendid alles kohtumenetluses ning neid asjaolusid ei saanud vastustaja vaidlusaluse otsuse tegemisel seega arvesse võtta. Positiivseks asjaoluks, mida saaks erandi tegemisel arvesse võtta, peab olema midagi enamat, kui seda on töötamine, st sissetuleku teenimine, tavapärase haridustaseme omandamine või õigusrikkumiste mittetoimepanemine.
Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse kohta seisukoha, paludes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Eelkõige leidis halduskohus õigesti, et vaidlustatud korraldusest ei nähtu, et vastustaja oleks selle andmisel tegelikult võtnud arvesse kaebaja elukäigus toimunud positiivset arengut, millele kaebaja viitas menetluse käigus esitatud 03.06.2022 seisukohas (dtl 172) ja millega ta palus otsuse tegemisel arvestada. 3(6)
3-22-2504
10.Ringkonnakohus tõdeb, et vastustajale ei saa ette heita selliste faktiliste asjaolude arvesse võtmata jätmist, mida kaebaja vaidlustatud korralduse andmisele eelnenud menetluse käigus ise esile ei toonud. Samas on menetlust läbi viival haldusorganil kohustus isikule tõhusa ärakuulamisõiguse tagastamiseks selgitada, mille kohta täpselt isikult arvamusi või seisukohta oodatakse ning millist laadi on need asjaolud, mille isik peaks haldusorganile (vajadusel koos tõenditega) esile tooma. Antud juhul oli kaebaja 03.06.2022 arvamus napi- ja üldsõnaline, ent võttes arvesse Politsei- ja Piirivalveameti 01.06.2022 kirjas (dtl 173) sõnastatud üldist küsimusepüstitust ei saa seda kaebajale ette heita. Seejuures olulise asjaolu ehk selle, et kaebaja on oma käitumist muutnud ning varasem süstemaatiline õigusrikkumiste toime panemine jääb kaebaja hinnangul piisavalt kaugesse minevikku, on kaebaja oma 03.06.2022 seisukohas selgelt esile toonud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vajaduse korral oleks menetlust läbi viiv haldusorgan saanud nõuda kaebajalt ka täpsustavate andmete või tõendite esitamist.
11.Ringkonnakohus nõustub, et KodS § 21 lg 11 alusel erandina kodakondsuse andmise otsustamisel on Vabariigi Valitsusel väga avar kaalutlusruum. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust Eesti kodakondsusele, küll aga sellele, et Vabariigi Valitsus seaduses sätestatud piirides tema kodakondsuse saamise sooviavaldust kaaluks ning annaks selle kaalumisel oma selge ja arusaadava hinnangu kodakondsuse andmise poolt ja vastu rääkivatele asjaoludele. Vastustaja on õigesti märkinud, et selliseid asjaolusid tuleb hinnata kogumis. See tähendab aga, et haldusorgani tehtud otsusest peab nähtuma, millest see asjaolude kogum koosnes ehk millised asjaolud need olid, mida otsuse tegemisel kaaluti ning millise kaalu pädev haldusorgan ühtedele või teistele asjaoludele omistas.
12.Kaalutlusõiguse alusel tehtud otsuse õiguspärasust kontrollides saab halduskohus kontrollida seda, kas haldusorgan on kõiki olulisi asjaolusid kaalumisel arvesse võtnud ja jõudnud nende kaalumisel mõistuspärase tulemuseni. Haldusorgani kaalutlused peavad nähtuma tehtud otsusest või selles viidatud muust dokumendist (HMS § 56 lg 1 ja 3). Halduskohus ei saa asendada haldusorgani kaalutlusi enda omadega ega asuda puudulikult teostatud kaalumist teostama haldusorgani asemel. Haldusorgan saab vaidluse tekkimise korral kohtumenetluses oma kaalutlusi teataval määral täpsustada ja täiendada ning kohus võib neid arvesse võtta, kui haldusorgan suudab veenvalt ära näidata, et sellistest kaalutlustest vaidlustatud otsuse tegemisel tõepoolest lähtuti. Siinsel juhul on halduskohus õigesti leidnud, et see nõnda ei olnud. Ringkonnakohtu hinnangul pidanuks halduskohus kaebuse rahuldamata jätmiseks asuma ise teostama kaalutlusõigust Vabariigi Valitsuse asemel, mis aga ei oleks olnud lubatav. Ringkonnakohus ei välista seejuures, et ka kõiki asjaolusid nõuetekohaselt kaaludes oleks vastustaja saanud siiski õiguspäraselt kaebaja taotluse rahuldamata jätta, ent Vabariigi Valitsuse avarat kaalutlusruumi arvesse võttes ei saa ka teistsuguse otsuse tegemist pidada ilmselgelt võimatuks.
13.Vaidlustatud korralduse põhjendustest nähtuvalt oli vastustaja peamiseks kaalutluseks see, et kaebajat on 11 korral karistatud kuritegude ja 25 korral väärtegude eest. Vaidlustatud korralduses esile toodud karistusandmete õigsuses ei ole poolte vahel vaidlust. Vaidlustatud korralduse leheküljel 4 on vastustaja leidnud, et „tihe ja korduv süütegude toime panemine näitab [kaebaja] negatiivset suhtumist avalikku korda ja ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ning viitab asjaolule, et tegemist ei ole juhuslikku laadi rikkumistega, vaid tahtlike tegudega“. Samuti on vaidlustatud korralduse põhjendustes esile toodud, et kaebaja on õigusrikkumisi toime pannud järjepidevalt. Seejuures on vaidlustatud korralduses osutatud sellele, et kaebaja kuritegelikku elu iseloomustas varastamine selleks, et varastatud asjade müügist saadud tulu eest osta narkootikume. Sellele tõdemusele ei ole kaebaja vastu vaielnud. Seda kinnitavad ka kohtuotsused (dtl 111 jj) ning asjaolu, et varguste toimepanemisega samal perioodil karistati kaebajat korduvalt narkootilise aine väikeses koguses käitlemisega seotud väärtegude eest. Samas nähtub
4(6)
3-22-2504 vaidlustatud korralduse andmisel aluseks võetud karistusandmetest, et sarnase mustri alusel toimunud õigusrikkumised lõppesid 2012. aastal ehk umbes 10 aastat enne vaidlustatud korralduse andmist.
14.Lisaks süstemaatilistele õigusrikkumistele, mis iseloomustasid kaebaja tegevust kuni 2012. aastani, on vastustaja vaidlustatud korralduses esile toonud 2018. aastal toime pandud liiklusõigusrikkumise. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et liiklusõigusrikkumise toime panemine iseloomustab isikut negatiivselt. Arvestades aga varasemate õigusrikkumiste ja viidatud liiklusõigusrikkumise vahele jäävat ligi 6 aasta pikkust ajavahemikku ning seda, et liiklusõigusrikkumise näol on oma laadilt tegemist teistsuguse rikkumisega, mis ei sobitu kaebaja varasemasse kuritegeliku käitumise mustrisse, on vastustaja teinud põhjendamatult kaugeleulatuva järelduse kaebaja õigusrikkumiste järjepidevuse kohta. Kõnealune liiklusõigusrikkumine võis olla pigem juhuslikku laadi, mitte järjepideva õiguskorda mitte austava käitumise väljendus. Õigusrikkumiste järjepidevus on aga asjaolu, millele vastustaja on vaidlustatud korralduse põhjendustest nähtuvalt omistanud väga olulise kaalu, hinnates süüdlase isikut vastavalt KodS § 21 lg-le 11. Seejuures ei ole vastustaja mitte mingit hinnangut andnud kaebaja 03.06.2022 seisukohas esitatud argumendile, mille kohaselt „võrreldes kümne aasta tagusega [on] kõik muutunud“. Kaebaja sellekohast seisukohta on küll kajastatud vaidlustatud korralduse osa „Asjaolud ja menetluse käik“ viimases lõigus, ent vastustaja kaalutlusi käsitlevas osas „Õiguslikud järeldused“ ei ole vastustaja selle kohta seisukohta võtnud. Vastustaja hinnang, et kaebaja isikut iseloomustab õigusrikkumiste järjepidevus, ei ole üheselt jälgitav. KodS § 21 lgst 11 tulenevalt on asjaoludeks, mida vastustaja selles sättes nimetatud erandi tegemise üle otsustamisel kaaluma peab, ühelt poolt kuriteo toimepanemise asjaolud ja teiseks süüdlase isik. Nimetatud sättest ei tulene ühelgi juhul, et mingisugune isikut iseloomustav positiivne areng tingib vajaduse talle kodakondsuse andmiseks, ent vastava otsuse tegemisel peab Vabariigi Valitsus sellisetele võimalikele isikuga seotud arengutele viitavad asjaolud õigesti tuvastama ning neid arenguid arvesse võtma, andes oma hinnangu, kas mõni võimalik positiivne areng on piisav osundatud erandi tegemiseks. See, kui mingisugust süüdlase isikuga seotud positiivset arengut ei ole arvesse võetud ega kaalumisel sellele mingisugust kaalu omistanud, on oluline kaalutlusviga, mida ei ole vastustajal võimailik parandada kohtumenetluses antavate täiendavate selgitustega. Vastupidisele seisukohale asumine tähendaks seda, et kohus peaks andma ise Vabariigi Valitsuse asemel uue hinnangu KodS § 21 lg 11 alusel erandi tegemise põhjendatuse kohta, lähtudes muu hulgas asjaoludest, mida Vabariigi Valitsus tegelikult kaalumisel arvesse ei võtnud.
15.Arvestades seda, et kaebajat on alates ajast, mil ta oli veel alaealine, kuni 2012. aastani korduvalt karistatud nii kuritegude kui väärtegude toime panemise eest ning kõrvutades seda asjaoluga, et pärast 2012. aastat on kaebajat karistatud vaid ühel korral (2018. aastal) liiklusõigusrikkumise eest, ei võinud vastustaja mööda vaadata sellest, et kaebaja õiguskuulekus on oluliselt paranenud. Seda, kas see paranemine on piisav KodS § 21 lg-s 1 1 sätestatud erandi tegemiseks, on omaette küsimus, millele vastamiseks oleks vastustaja pidanud aga eelviidatud kaebaja isikuga seotud selgelt positiivset arengut kaalumisel arvesse võtma. Seisukoha, et KodS § 21 lg-s 11 sätestatud erandi tegemiseks ei piisa sellest, et isik on kuritegelikust käitumisest loobunud ja/või omandanud hariduse ja teenib ausal teel elatist, nagu iga tavaline inimene, on vastustaja seejuures esitanud alles kohtumenetluses, mitte vaidlustatud otsuses. Vaidlustatud otsuses esile toodud kaalutlust, et õigusrikkumiste toime panemisest ei ole möödas piisavalt palju aega, et olla veendunud kaebaja õiguskuulekuses, saaks pidada asjakohaseks, kui vaidlustatud otsusest nähtuks, et vastustaja on tegelikult kaebaja õiguskuuleka käitumise positiivset dünaamikat tõesti arvesse võtnud. See ei ole nii, kuna eelkõige õigusrikkumiste järjepidevusele tuginemine näitab, et vastustaja tegelikult seda positiivset dünaamikat näinud ega arvesse võtnud ei ole. Seega ei ole vastustaja kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt.
5(6)
3-22-2504
16.Mis puudutab vastustaja poolt kohtumenetluses esile toodut, et lisaks vaidlustatud korralduses osutatud 2018. aasta liiklusõigusrikkumisele on kaebaja toime pannud ka muid liiklusõigusrikkumisi, mille eest on talle määratud lühimenetluse käigus hoiatustrahvid ja mida ei ole karistusregistrisse kantud, siis märgib ringkonnakohus, et nende väärtegude toime panemist ei ole vastustaja vaidlustatud korraldusest nähtuvalt arvesse võtnud. Vastupidist järeldust ei saa teha sellest, et vastavalt 2020., 2021. ja 2022. aastal toime pandud kolmele liiklusväärteole on osutatud vaidlustatud korralduse seletuskirjas (dtl 170). Nagu kõnealusest seletuskirjast nähtub, on tegemist Siseministeeriumi ettepanekuga Vabariigi Valitsusele. Eelviidatud lühimenetluses lahendatud väärtegusid puudutavaid asjaolusid ei ole vastustaja vaidlustatud korralduse põhjenduses aga kajastanud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et mis iganes põhjusel ei pidanud Vabariigi Valitsus vajalikuks nendest asjaoludest oma otsuse tegemisel lähtuda. Seetõttu ei ole need käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast asjassepuutuvad, kuna ei nähtu, et Vabariigi Valitsus oleks neid asjaolusid kaebaja isikule ja aja jooksul tema käitumises toimunud arengule oma hinnangut andes arvesse võtnud. Sellest, et vaidlustatud otsuses ei ole teatavaid Siseministeeriumi ettepanekus (seletuskirjas) esile toodud asjaolusid kajastatud, saab pigem järeldada, et Vabariigi Valitsus ei pidanud neid asjaolusid oluliseks. Lisaks sellele ei ole neile rikkumistele osutatud ka Politsei- ja Piirivalveameti 01.06.2022 kirjas, milles anti kaebajale võimalus oma seisukoha ja võimalike vastuväidete esitamiseks. Tõhusa ärakuulamisõiguse tagamiseks peab haldusorgan igal juhul isikule teatama vähemalt need olulised asjaolud, millest ta kavatseb otsuse tegemisel lähtuda. 17. Kuna eeltoodut arvestades rahuldas halduskohus kaebuse põhjendatult, ei pea ringkonnakohus vajalikuks põhjalikult käsitleda halduskohtu põhjendusi, mille kohaselt ei ole vastustaja nõuetekohaselt arvesse võtnud kaebaja algses taotluses esile toodud asjaolusid, mis puudutavad hariduse omandamist, tööle asumist ja kodakondsuseksamite tegemist. Vastustaja on sellega seoses siiski õigesti leidnud, et nõutaval tasemel eesti keele oskus ning püsiva legaalse sissetuleku olemasolu on Eesti kodakondsuse andmise eelduseks (KodS § 6 punktid 3 ja 5). Need asjaolud ei saa seega olla täiendavaks kaalutlusargumendiks KodS § 21 lõikes 1 1 sätestatud erandi tegemisel. Halduskohus ei ole asunud vastupidisele seisukohale, vaid on õigesti leidnud, et hariduse omandamine, kogemusnõustajana töötamine jms asjaolud võivad olla sellised, mis lisavad kaalu muudele kaebaja positiivset arengut viitavatele asjaoludele.
18.Eeltoodut arvesse võttes tuleb halduskohtu otsus jätta muutmata.
19.Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 ja võttes arvesse, et kaebaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.