Rahvastik › Kodakondsus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-2504 korral ja aastatel 2003–2018 on ta toime pannud 25 väärtegu. Kõigi süütegude andmed on praeguseks karistusregistri arhiivis – kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuste andmed kanti arhiivi 03.01.2018 ja väärtegude karistusandmed arhiveeriti 13.01.2020.

3-22-2504 toimepanemise eest kriminaalkorras korduvalt karistatud isikule Eesti kodakondsuse andmisel erandi tegemiseks peavad tema kuriteod võimaldama erandi tegemist ning kodakondsuse taotleja peab näitama selgelt oma soovi käituda Eesti riigis õiguskuulekalt. 5) KodS § 21 lg 11 eesmärk on tagada kodakondsuse andmisel või sellest keeldumisel proportsionaalse otsuse tegemine. Erandina Eesti kodakondsuse andmisel tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. Vabariigi Valitsus on hinnanud asjaolusid, et kaebaja on toime pannud 11 kuritegu, mille käigus ta varastas erinevaid tooteid, et nende müümisele hankida raha narkootikumide ostmiseks. Viiel korral on teda varguse eest karistatud ka väärteokorras. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete korduv (18 korda) ebaseaduslik käitlemine on süütegu, mis kujutab suurt ohtu avalikule korrale ja teistele inimestele. 2018. a toime pandud liiklusrikkumine (kiiruse ületamine) näitab hoolimatut suhtumist enda ja teiste inimeste elu ja tervise vastu. Tihe ja korduv süütegude toimepanemine näitab kaebaja negatiivset suhtumist avalikku korda ja ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ning viitab asjaolule, et tegu ei ole juhuslikku laadi rikkumistega, vaid tahtlike tegudega. Rikkumiste eest määratud karistused on kaebaja jätnud valdavas osas täitmata – 25 väärteokaristusest on täidetud vaid 4 (tasutud on 2 rahatrahvi ja kantud kaks aresti, ülejäänud karistused on arhiveeritud kas aegumise tõttu või karistusregistri seaduse alusel). Korduvalt toimepandud süüteod näitavad, et kaebaja ei käitu õiguskuulekalt. Kehtivate reeglite rikkumine 36 korral viitab lugupidamatusele Eesti Vabariigi ja siin kehtivate seaduste vastu. Kaebaja toimepandud kuritegude eest mõistetud karistuste kustumisest möödunud veidi üle 4,5 a. See on liiga lühike aeg veendumaks, et kaebaja on seadusvastasest käitumisest õppust võtnud ja soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. 6) Kodakondsuse andmise otsustamisel on kehtestatud kohustus kontrollida seda taotleva isiku õiguskuulekust ja seaduste täitmist. Arvestades kaebaja toimepandud süütegude korduvust ning süstemaatilisust, ei ole kriminaalkaristuste kustumisest möödunud alla 5 a pikkune aeg piisav, et otsustada talle kodakondsuse erandina andmine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3-22-2504 1) Seadusandja on ette näinud, et kodakondsust saab anda korduvalt kriminaalkorras karistatud isikule erandkorras ning volitanud kaalutlusotsuse tegemise Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus keeldus kaebajale Eesti kodakondsuse andmisest, lähtudes KodS § 21 lg-st 11 ning lg 1 p-st 4. Kodakondsuse erandina andmisel on sätestatud tingimus, et kuritegude asjaolud peavad võimaldama erandi tegemist ning kodakondsuse taotleja näitama selget soovi käituda lojaalselt ning õiguskuulekalt. Seadusandja on näinud ette mõlema tingimuse hindamist. 2) Senise halduspraktika kohaselt arvestab vastustaja kodakondsuse erandina andmise kaalumisel ja KodS § 21 lg 1 1 kohaldamisel toimepandud süütegude iseloomu, ohtlikkust ja asjaolusid (sh hinnatakse, kas tegemist on isikuvastaste või varavastaste süütegudega, kas õigusrikkumised kujutavad ohtu avalikule korrale või teiste isikute elule ja tervisele), süüteo toimepanemise aega, toimepandud kuritegude ja väärtegude arvu, karistuse kustumise aega, süütegude toimepanemise sagedust ja dünaamikat, määratud karistuste täitmist, isiku seadusevastase käitumise süstemaatilisust või järjepidevust ja muud asjassepuutuvat. Mõiste „süüdlase isik“ määratlemisel teevad PPA, Siseministeerium ja Vabariigi Valitsus järelduse, kas isik on oma minevikust õppust võtnud ning asunud elama õiguskuulekat elu. Õiguskuulekust saab hinnata mh selle järgi, kas isikul on karistusandmeid karistusregistris, st nii kuriteo kui väärteo eest toime pandud karistusandmed, millele lisanduvad ka registri arhiivis olevad andmed, arvestades, millal on need sinna lisatud. 3) KodS § 21 lg 1 p 4 ei sea ajalisi piire kuritegude toimepanemise osas. Sätte eelduseks on kahe või enama tahtliku kuriteo toimepanemine. Ka karistusregistri seadusest (vt § 20 lg 1 p 4) nähtub, et kodakondsuse andmisel peab Vabariigi Valitsus arvestama minevikus toime pandud kuritegusid. Karistusandmete arhiivist kustutamist reguleerib karistusregistri seaduse § 24, mille lõike 6 kohaselt säilitatakse kuriteo eest mõistetud karistuse andmeid arhiveerituna 50 a arhiivi kandmise kuupäevast arvates. Kui seadusandja soov oleks olnud see, et kõik kriminaalkorras korduvalt karistatud isikud saaksid karistuste kustudes kodakondsuse, oleks see seaduses nii sätestatud. Seadusandja tahe on olnud see, et üldjuhul kriminaalkorras korduvalt karistatud isikud kodakondsust ei saa, vaid see antakse erandina ainult neile, kelle kuritegude asjaolud ja (süüdlase) isik seda võimaldavad. 4) Tahtlike kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras korduvalt karistatud isikule Eesti kodakondsuse andmisel erandi tegemiseks hinnatakse, kas kõnealused kuriteod võimaldavad erandi tegemist ning kas taotleja näitab selget soovi käituda Eesti riigis õiguskuulekalt 5) Väärtegude toimepanemine ei too iseenesest kaasa kodakondsuse andmisest keeldumist, kuid ilmestab isiku käitumist. Väärtegude toimepanemine ei olnud aluseks kaebajale kodakondsuse andmisest keeldumisel. See oli üheks teguriks erandi mittekohaldamisel, sest ilmestab süüdlase isikut. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et süüdlase isiku hindamisel saab arvesse võtta väärtegusid, sh neid, mille eest määratud karistus on kustunud ja mis on kantud karistusregistri arhiivi (vt 22.03.2022 lahend nr 3-21-731, p 13; 21.04.2022 lahend nr 3-21-508, p 10). Lisaks karistusregistrisse kantud väärtegudele on kaebaja toime pannud selliseid liiklusalaseid väärteo tunnustega tegusid, millele on olnud võimalik kohaldada lühimenetlust ja millele on viidatud korralduse seletuskirjas. Ka sellised asjaolud tuli menetluse kestel välja selgitada, kuna need iseloomustavad kaebajat. Kuigi teatud õigusrikkumiste puhul on võimalik rakendada lühimenetlust, on siiski oluline fakt, et isik on mingi õigusrikkumise toime pannud ja seega pole käitunud õiguskuulekalt. 6) Kodakondsus on pikaajaline suhe riigi ja isiku vahel ning sellega tekivad riigile teatud kohustused. Riigil on seetõttu õigus otsustada kodakondsuse saamise tingimused, sh nõuda, et

4(7)

3-22-2504 kodakondsuse taotleja on õiguskuulekas. Kunagiste tegude tagajärjed ulatuvad pikaajaliselt tulevikku ja isikul on kohustus neid taluda. Karistuste kustumisest ei tulene kohest õigust saada kodakondsust. Vabariigi Valitsusel on kodakondsuse andmise otsustamisel suur kaalutlusruum. Kui riik on isikule kodakondsuse andnud, ei saa seda hiljem ära võtta põhjusel, et isik paneb toime kuritegusid või muid õigusrikkumisi. See rõhutab kodakondse andmise otsuse olulisust. 7) Korralduse tegemise hetkel oli karistusandmete karistusregistri arhiivi kandmisest möödunud üle 4 aasta (praeguseks 5 aastat). Vabariigi Valitsuse halduspraktika kohaselt ei anta Eesti kodakondsust korduvalt karistatud isikule, kui kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuse andmete karistusregistri arhiivi kandmisest on möödas vähem kui 5 a. Samas ei tähenda ka 5 a möödumine, et koheselt erandina kodakondsus antakse. Mida rohkem süütegusid on isik toime pannud või mida raskemad on olnud kuriteod, seda pikem võib olla aeg, mille jooksul õiguskuulekust hinnatakse. Kaebaja õigusrikkumiste arv on väga suur ja olenemata sellest, et viimase kuriteo pani ta toime pea 11 a tagasi ning viimase väärteo pea 5 a tagasi, on vastustajal õigus tema käitumist veel jälgida. 8) Kaebajale selgitati, et tema osas on tuvastatud asjaolud, mille tõttu võidakse talle kodakondsuse andmisest keelduda, kuid et kodakondsuse andmine erandina võib olla võimalik. Kaebajale anti võimalus oma seisukoht esitada. Positiivseid asjaolusid enda kohta saab välja tuua kaebaja ise. Kaebaja esitas alles kohtu päringu peale tõendeid selle kohta, et ta on lõpetanud koole, omandanud täiendava eriala, tegutseb kogemusnõustajana. Saab nõustuda, et see näitab kaebaja positiivseid külgi. Samas ei saanud vastustaja nende dokumentidega arvestada korralduse andmisel, kuna menetluse ajal neid haldusorganile ei esitatud ega mainitud. Kaebaja on täiendavalt kohtumenetluse ajal esitanud dokumente oma hariduskäigu ja erinevate täiendkoolituste kohta, samuti tema tegevusest kogemusnõustajana, kuid see ei olnud haldusorganile teada ning seega ei saanudki korralduse andmisel selliste isikut (positiivselt) iseloomustavate asjaoludega arvestada. Vaidlustatud korraldus ei ole seetõttu õigusvastane või kaalutlusvigadega, kui kaebaja esitab alles pärast menetluse lõppu kohtumenetluse käigus täiendavaid dokumente. 9) Korralduse andmisel järgis vastustaja kehtivaid menetlus- ja vorminõudeid ning korraldus on kooskõlas kehtivate seadustega, proportsionaalne ja antud otsustusruumi piirides. Korraldus sisaldab kodakondsuse andmisest keeldumise faktilist ja õiguslikku motivatsiooni. Kodakondsuse andmisest keeldumisel on vastustaja lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning kodakondsuse mitteandmine ei ole ilmses vastuolus kaalumise käigus tuvastatud asjaoludega.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-22-2504 tuleb hinnata mõlemat tingimust: kas kuritegude asjaolud võimaldavad erandi tegemist ning kas kodakondsuse taotleja on näidanud selget soovi käituda lojaalselt ning õiguskuulekalt.

6(7)

3-22-2504 kodakondsuse taotleja ülesanne. Samas ongi kaebaja juba oma sooviavalduses Eesti kodakondsuse saamiseks valdava osa neist asjaoludest välja toonud – sh kogemusnõustajana töötamine (01.07.2014–30.06.2015), Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumis õppimine (30.06.2015–20.06.2017), töö ettevõttes GER Ehitus OÜ alates 03.11.2021 (vt dtl 109). Seega on kaebaja neid asjaolusid juba taotluses haldusorganile maininud ning põhjendatud ei ole vastustaja argumentatsioon, et ta ei saanud neid kaebajat iseloomustavaid positiivseid asjaolusid, millele kaebaja on tuginenud ja mille kohta dokumente esitanud alles kohtumenetluses, otsuse tegemisel arvesse võtta.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.