lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2504/10

Rahvastik › Kodakondsus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 12.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2504/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Kodakondsus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3078
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2504

Haldusasi

X.P kaebus Vabariigi Valitsuse 04.11.2022 korralduse nr 307 „Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine“ tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X.P Vastustaja – Vabariigi Valitsus (siseministri kaudu), esindaja Kertu Nurmsalu

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada kaebus.

2.Tühistada Vabariigi Valitsuse 04.11.2022 korraldus nr 307 „Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine.“
3.Mõista Vabariigi Valitsuselt X.P kasuks välja menetluskulu 20 eurot. Ülejäänud osas jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.07.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.P (kaebaja) esitas 24.03.2022 Eesti kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni korras Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse. Kaebaja kodakondsus on määratlemata ning tal ei ole õigust sünnijärgsele Eesti kodakondsusele. Menetluse käigus tuvastati, et kaebajat on aastatel 2000–2012 tahtlikult toimepandud kuritegude eest kriminaalkorras karistatud 11

3-22-2504 korral ja aastatel 2003–2018 on ta toime pannud 25 väärtegu. Kõigi süütegude andmed on praeguseks karistusregistri arhiivis – kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuste andmed kanti arhiivi 03.01.2018 ja väärtegude karistusandmed arhiveeriti 13.01.2020.

2.PPA teavitas kaebajat 01.06.2022 kirjaga, et arvestades tema toimepandud süütegude suurt hulka ja seda, et karistuste kustumisest on möödas vaid mõni aasta, võidakse kodakondsuse andmisest keelduda. PPA selgitas, et kaebajale kui korduvalt kriminaalkorras karistatud isikule saab Eesti kodakondsus anda üksnes erandina ning otsuse Eesti kodakondsuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb Vabariigi Valitsus. Samuti anti kaebajale võimalus esitada asjas oma arvamus ja vastuväited.
3.Kaebaja saatis 03.06.2022 PPA-le seisukoha (dtl 171), milles viitas, et süüdimõistvatest otsustest on möödas palju aega. Hetkel ei ole tal võlgu, ta on Eestis sündinud ja kasvanud, tal ei ole kehtivaid karistusi, ta on sooritanud nõutavad eksamid. Kaebaja selgitas, et ta omab äri, maksab makse, on ametlikult töötamise registris, seega on võrreldes 10 aastase taguse ajaga kõik muutunud. Väärtegude osas ei ole viidatud paragrahvile, mille alusel saaks kodakondsuse saamist keelata. Kaebaja palus tema iseloomustuse üle vaadata ja mitte arvestada üksnes möödunut, vaid keskenduda sellele, millised muutused ta on läbi teinud, kuidas tema elu on võrreldes varasemaga muutunud ja kes temast tänaseks on saanud.
4.Vabariigi Valitsus keeldus 04.11.2022 korraldusega nr 307 „Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine“ kaebajale Eesti kodakondsuse andmisest kodakondsuse seaduse (KodS) § 21 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebajat on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Otsuse põhjendused olid järgmised. 1) Kaebajat on kriminaalkorras karistatud 11 korral (ülevaade vaidlustatud korralduse lk-l 5). Korralduse tegemise hetkeks on karistatus kuritegude eest kustunud, kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuste andmed kanti karistusregistri arhiivi 03.01.2018. Kaebajat on kriminaalkorras karistatud aastatel 2000, 2001, 2004, kahel korral 2006, 2007, 2009, 2010, kahel korral 2011 ning 2012. Kaebajat on karistatud kriminaalkoodeksi alusel salajase varguse ja karistusseadustiku alusel varguse eest. 2) Aastatel 2003–2018 on kaebajat karistatud 25 korral erinevate väärtegude toimepanemise eest. Väärteod on järgmised: narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikeses koguses (18 korda), varavastased süüteod väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu (5 korda), avaliku korra rikkumine (1 kord), riikliku järelevalve teostamise takistamine (1 kord), sõit sõiduõigust tõendava dokumendita ja taksosõidutasu maksmisest keeldumine (3 korda), mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine (1 kord). Ka väärteokaristuste andmed on kantud karistusregistri arhiivi. 3) Lähtudes karistusregistri seaduse § 5 lg 2 p-st 1 ja KodS § 21 lg-st 1 1 on arhiivi kantud andmetel õiguslik tähendus kodakondsuse erandina andmise menetluse läbiviimisel. Registrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on seega õiguslik tähendus KodS-s sätestatud menetluste läbiviimisel isiku karistatuse ja kuriteo korduvuse arvestamisel. Karistusregistri seaduse § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. 4) Välismaalase põhiõiguste hulka ei kuulu Eesti kodakondsuse saamine. Millistele isikutele ja millistel tingimustel kodakondsus antakse, on iga riigi suveräänne otsus. Kuna kodakondsusega kaasnevad teatud eesõigused, mida riik saab isikule anda, on riik kehtestanud selle andmisel kohustuse kontrollida isiku õiguskuulekust ja seaduste täitmist. Seadusandja on sätestanud, et isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude toimepanemise eest, kodakondsust ei anta, välja arvatud erandkorras. Tahtlike kuritegude 2(7)

3-22-2504 toimepanemise eest kriminaalkorras korduvalt karistatud isikule Eesti kodakondsuse andmisel erandi tegemiseks peavad tema kuriteod võimaldama erandi tegemist ning kodakondsuse taotleja peab näitama selgelt oma soovi käituda Eesti riigis õiguskuulekalt. 5) KodS § 21 lg 11 eesmärk on tagada kodakondsuse andmisel või sellest keeldumisel proportsionaalse otsuse tegemine. Erandina Eesti kodakondsuse andmisel tuleb arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut. Vabariigi Valitsus on hinnanud asjaolusid, et kaebaja on toime pannud 11 kuritegu, mille käigus ta varastas erinevaid tooteid, et nende müümisele hankida raha narkootikumide ostmiseks. Viiel korral on teda varguse eest karistatud ka väärteokorras. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete korduv (18 korda) ebaseaduslik käitlemine on süütegu, mis kujutab suurt ohtu avalikule korrale ja teistele inimestele. 2018. a toime pandud liiklusrikkumine (kiiruse ületamine) näitab hoolimatut suhtumist enda ja teiste inimeste elu ja tervise vastu. Tihe ja korduv süütegude toimepanemine näitab kaebaja negatiivset suhtumist avalikku korda ja ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ning viitab asjaolule, et tegu ei ole juhuslikku laadi rikkumistega, vaid tahtlike tegudega. Rikkumiste eest määratud karistused on kaebaja jätnud valdavas osas täitmata – 25 väärteokaristusest on täidetud vaid 4 (tasutud on 2 rahatrahvi ja kantud kaks aresti, ülejäänud karistused on arhiveeritud kas aegumise tõttu või karistusregistri seaduse alusel). Korduvalt toimepandud süüteod näitavad, et kaebaja ei käitu õiguskuulekalt. Kehtivate reeglite rikkumine 36 korral viitab lugupidamatusele Eesti Vabariigi ja siin kehtivate seaduste vastu. Kaebaja toimepandud kuritegude eest mõistetud karistuste kustumisest möödunud veidi üle 4,5 a. See on liiga lühike aeg veendumaks, et kaebaja on seadusvastasest käitumisest õppust võtnud ja soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. 6) Kodakondsuse andmise otsustamisel on kehtestatud kohustus kontrollida seda taotleva isiku õiguskuulekust ja seaduste täitmist. Arvestades kaebaja toimepandud süütegude korduvust ning süstemaatilisust, ei ole kriminaalkaristuste kustumisest möödunud alla 5 a pikkune aeg piisav, et otsustada talle kodakondsuse erandina andmine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1.Kaebaja esitas 25.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse 04.11.2022 korralduse tühistamiseks. Kaebuse põhjendused on järgmised. 1) PPA teeb kaebajale ülekohut, suhtub temasse ühekülgselt ning eirab tema saavutusi viimase 10 a jooksul, tuues välja üksnes negatiivsed asjaolud. 2) Kodakondsuse andmisest kaebajale on varem korra keeldutud, tuginedes toona veel mitte aegunud süüdimõistmistele kui kaalukatele argumentidele. Tänaseks on karistused kustutatud. Samuti tugineti tasumata trahvidele, mis tänaseks on makstud. Lisaks puudus kaebajal eelmise keeldumise saamise ajal ametlik sissetulek, kuid täna töötab ta ametlikult töölepingu alusel oma ettevõttes, mille ta avas aasta tagasi ning mis maksab palka ja kõik vajalikud maksud. Kaebaja kirjutas ametnikule ka kirja (vt dtl 84), kuid ei saanud sellele vastust. 3) Kaebaja elu on viimase 10 a jooksul muutunud: ta lõpetas gümnaasiumi; kõik trahvi võlad on tasutud; tal on sissepääsuload vanglatesse, kus käib kogemusnõustajana; ta on omandanud keevitaja elukutse ja saanud A- ja B-kategooria juhiload ja väikelaeva juhtimise õiguse; ta on läbinud eesti keele kursused ja sooritanud nõutavad keele ja põhiseaduse tundmise eksamid; ta soovib olla oma sünniriigi kodanik ning olla riigile ja end ümbritsevatele inimestele kasulik.
2.Vabariigi Valitsus palub 09.01.2023 vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist. 3(7)

3-22-2504 1) Seadusandja on ette näinud, et kodakondsust saab anda korduvalt kriminaalkorras karistatud isikule erandkorras ning volitanud kaalutlusotsuse tegemise Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus keeldus kaebajale Eesti kodakondsuse andmisest, lähtudes KodS § 21 lg-st 11 ning lg 1 p-st 4. Kodakondsuse erandina andmisel on sätestatud tingimus, et kuritegude asjaolud peavad võimaldama erandi tegemist ning kodakondsuse taotleja näitama selget soovi käituda lojaalselt ning õiguskuulekalt. Seadusandja on näinud ette mõlema tingimuse hindamist. 2) Senise halduspraktika kohaselt arvestab vastustaja kodakondsuse erandina andmise kaalumisel ja KodS § 21 lg 1 1 kohaldamisel toimepandud süütegude iseloomu, ohtlikkust ja asjaolusid (sh hinnatakse, kas tegemist on isikuvastaste või varavastaste süütegudega, kas õigusrikkumised kujutavad ohtu avalikule korrale või teiste isikute elule ja tervisele), süüteo toimepanemise aega, toimepandud kuritegude ja väärtegude arvu, karistuse kustumise aega, süütegude toimepanemise sagedust ja dünaamikat, määratud karistuste täitmist, isiku seadusevastase käitumise süstemaatilisust või järjepidevust ja muud asjassepuutuvat. Mõiste „süüdlase isik“ määratlemisel teevad PPA, Siseministeerium ja Vabariigi Valitsus järelduse, kas isik on oma minevikust õppust võtnud ning asunud elama õiguskuulekat elu. Õiguskuulekust saab hinnata mh selle järgi, kas isikul on karistusandmeid karistusregistris, st nii kuriteo kui väärteo eest toime pandud karistusandmed, millele lisanduvad ka registri arhiivis olevad andmed, arvestades, millal on need sinna lisatud. 3) KodS § 21 lg 1 p 4 ei sea ajalisi piire kuritegude toimepanemise osas. Sätte eelduseks on kahe või enama tahtliku kuriteo toimepanemine. Ka karistusregistri seadusest (vt § 20 lg 1 p 4) nähtub, et kodakondsuse andmisel peab Vabariigi Valitsus arvestama minevikus toime pandud kuritegusid. Karistusandmete arhiivist kustutamist reguleerib karistusregistri seaduse § 24, mille lõike 6 kohaselt säilitatakse kuriteo eest mõistetud karistuse andmeid arhiveerituna 50 a arhiivi kandmise kuupäevast arvates. Kui seadusandja soov oleks olnud see, et kõik kriminaalkorras korduvalt karistatud isikud saaksid karistuste kustudes kodakondsuse, oleks see seaduses nii sätestatud. Seadusandja tahe on olnud see, et üldjuhul kriminaalkorras korduvalt karistatud isikud kodakondsust ei saa, vaid see antakse erandina ainult neile, kelle kuritegude asjaolud ja (süüdlase) isik seda võimaldavad. 4) Tahtlike kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras korduvalt karistatud isikule Eesti kodakondsuse andmisel erandi tegemiseks hinnatakse, kas kõnealused kuriteod võimaldavad erandi tegemist ning kas taotleja näitab selget soovi käituda Eesti riigis õiguskuulekalt 5) Väärtegude toimepanemine ei too iseenesest kaasa kodakondsuse andmisest keeldumist, kuid ilmestab isiku käitumist. Väärtegude toimepanemine ei olnud aluseks kaebajale kodakondsuse andmisest keeldumisel. See oli üheks teguriks erandi mittekohaldamisel, sest ilmestab süüdlase isikut. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et süüdlase isiku hindamisel saab arvesse võtta väärtegusid, sh neid, mille eest määratud karistus on kustunud ja mis on kantud karistusregistri arhiivi (vt 22.03.2022 lahend nr 3-21-731, p 13; 21.04.2022 lahend nr 3-21-508, p 10). Lisaks karistusregistrisse kantud väärtegudele on kaebaja toime pannud selliseid liiklusalaseid väärteo tunnustega tegusid, millele on olnud võimalik kohaldada lühimenetlust ja millele on viidatud korralduse seletuskirjas. Ka sellised asjaolud tuli menetluse kestel välja selgitada, kuna need iseloomustavad kaebajat. Kuigi teatud õigusrikkumiste puhul on võimalik rakendada lühimenetlust, on siiski oluline fakt, et isik on mingi õigusrikkumise toime pannud ja seega pole käitunud õiguskuulekalt. 6) Kodakondsus on pikaajaline suhe riigi ja isiku vahel ning sellega tekivad riigile teatud kohustused. Riigil on seetõttu õigus otsustada kodakondsuse saamise tingimused, sh nõuda, et

4(7)

3-22-2504 kodakondsuse taotleja on õiguskuulekas. Kunagiste tegude tagajärjed ulatuvad pikaajaliselt tulevikku ja isikul on kohustus neid taluda. Karistuste kustumisest ei tulene kohest õigust saada kodakondsust. Vabariigi Valitsusel on kodakondsuse andmise otsustamisel suur kaalutlusruum. Kui riik on isikule kodakondsuse andnud, ei saa seda hiljem ära võtta põhjusel, et isik paneb toime kuritegusid või muid õigusrikkumisi. See rõhutab kodakondse andmise otsuse olulisust. 7) Korralduse tegemise hetkel oli karistusandmete karistusregistri arhiivi kandmisest möödunud üle 4 aasta (praeguseks 5 aastat). Vabariigi Valitsuse halduspraktika kohaselt ei anta Eesti kodakondsust korduvalt karistatud isikule, kui kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuse andmete karistusregistri arhiivi kandmisest on möödas vähem kui 5 a. Samas ei tähenda ka 5 a möödumine, et koheselt erandina kodakondsus antakse. Mida rohkem süütegusid on isik toime pannud või mida raskemad on olnud kuriteod, seda pikem võib olla aeg, mille jooksul õiguskuulekust hinnatakse. Kaebaja õigusrikkumiste arv on väga suur ja olenemata sellest, et viimase kuriteo pani ta toime pea 11 a tagasi ning viimase väärteo pea 5 a tagasi, on vastustajal õigus tema käitumist veel jälgida. 8) Kaebajale selgitati, et tema osas on tuvastatud asjaolud, mille tõttu võidakse talle kodakondsuse andmisest keelduda, kuid et kodakondsuse andmine erandina võib olla võimalik. Kaebajale anti võimalus oma seisukoht esitada. Positiivseid asjaolusid enda kohta saab välja tuua kaebaja ise. Kaebaja esitas alles kohtu päringu peale tõendeid selle kohta, et ta on lõpetanud koole, omandanud täiendava eriala, tegutseb kogemusnõustajana. Saab nõustuda, et see näitab kaebaja positiivseid külgi. Samas ei saanud vastustaja nende dokumentidega arvestada korralduse andmisel, kuna menetluse ajal neid haldusorganile ei esitatud ega mainitud. Kaebaja on täiendavalt kohtumenetluse ajal esitanud dokumente oma hariduskäigu ja erinevate täiendkoolituste kohta, samuti tema tegevusest kogemusnõustajana, kuid see ei olnud haldusorganile teada ning seega ei saanudki korralduse andmisel selliste isikut (positiivselt) iseloomustavate asjaoludega arvestada. Vaidlustatud korraldus ei ole seetõttu õigusvastane või kaalutlusvigadega, kui kaebaja esitab alles pärast menetluse lõppu kohtumenetluse käigus täiendavaid dokumente. 9) Korralduse andmisel järgis vastustaja kehtivaid menetlus- ja vorminõudeid ning korraldus on kooskõlas kehtivate seadustega, proportsionaalne ja antud otsustusruumi piirides. Korraldus sisaldab kodakondsuse andmisest keeldumise faktilist ja õiguslikku motivatsiooni. Kodakondsuse andmisest keeldumisel on vastustaja lähtunud asjakohastest kaalutlustest ning kodakondsuse mitteandmine ei ole ilmses vastuolus kaalumise käigus tuvastatud asjaoludega.

KOHTU PÕHJENDUSED

3.KodS § 21 lg 1 p 4 kohaselt ei anta Eesti kodakondsust isikule, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebajat on kriminaalkorras karistatud tahtlike kuritegude eest ning seaduse järgi tuleb üldreeglina sellisel juhul keelduda kodakondsuse andmisest. Asjas on vaidlus KodS § 21 lg 11 kohaldamise üle, mis võimaldab erandina siiski kodakondsuse anda ka inimesele, keda on kriminaalkorras korduvalt tahtlike kuritegude eest karistatud ja kelle karistatus on kustunud.
4.Kuna kaebaja karistatud on kustunud, tuli vastustajal kaebaja taotluse alusel seega kaaluda erandina kodakondsuse andmise võimalust. Sättest tulenevalt peab erandi kaalumisel andma hinnangu nii kodakondsust taotleva isiku toimepandud kuritegudele kui ka isikule endale ning sellele, kas teda saab pidada õiguskuulekaks. Ka vastustaja on kaebusele vastates välja toonud, et kodakondsuse erandina andmisel 5(7)

3-22-2504 tuleb hinnata mõlemat tingimust: kas kuritegude asjaolud võimaldavad erandi tegemist ning kas kodakondsuse taotleja on näidanud selget soovi käituda lojaalselt ning õiguskuulekalt.

5.Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamine ei ole välismaalase põhiõigus ning Vabariigi Valitsusel on erandi alusel kodakondsuse andmise üle otsustamisel suur kaalutlusruum (vrd Riigikohtu 20.10.2008 otsus nr 3-3-1-42-08, p 28). Seega saab kohtumenetluses kontrollida üksnes seda, ega vastustaja ei ole teinud selliseid kaalumisvigu, mille tõttu tuleks vaidlustatud otsus tühistada – nt jätnud mõne olulise asjaolu arvestamata või pidanud mingit asjaolu liiga määravaks. Kohus ei saa hinnata Vabariigi Valitsuse otsuse otstarbekust ega asuda Vabariigi Valitsuse asemel ise kaalumist läbi viima (halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 3).
6.Vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on vastustaja analüüsinud kaebaja varasemaid korduvaid kriminaalkaristusi, arvestades seejuures karistusregistri arhiivi kandmise aega. Vastustaja selgituste kohaselt ei anta Vabariigi Valitsuse halduspraktikas Eesti kodakondsust korduvalt karistatud isikule, kui kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistuse andmete karistusregistri arhiivi kandmisest on möödas vähem kui 5 a. Vastustaja esitatud andmetest nähtuvalt oli korralduse tegemise ajal kuriteo eest mõistetud karistuse arhiivi kandmisest möödunud 4 a ja 10 kuud.
7.Ka väärtegude toimepanemist on kodakondsuse andmise menetluses lubatud arvestada. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et süüdlase isiku hindamise eesmärk on kindlaks teha, kas kodakondsuse taotleja näitab soovi käituda Eesti riigis seaduskuulekalt ja seejuures saab arvesse võtta isiku väärtegusid, sh neid, mille eest määratud karistus on kustunud ja mille andmed on kantud karistusregistri arhiivi (nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2018 otsus nr 3-17-1233, p 11). Praegusel juhul võttis seega vastustaja põhjendatult arvesse asjaolu, et väärtegude näol on tegu tihedate ja korduvate rikkumistega, mis viitab asjaolule, et rikkumised ei ole olnud juhuslikud, vaid pigem tahtlikud teod ja mis ilmestab, et kaebaja ei käitu õiguskuulekalt ja on lugupidamatu Eesti riigi ja seaduste vastu. Korralduse kohaselt on arvestatud, et kaebaja poolt korduvalt (18 korda) toime pandud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik käitlemine on süütegu, mis kujutab suurt ohtu avalikule korrale ja teistele inimestele. Samas ei nähtu korraldusest, kas ja millist kaalu omas otsuse tegemisel ja süüdlase isiku hindamisel asjaolu, et kõik korralduses viidatud väärteod peale 2018. a liiklusseaduse rikkumise (st ka kõik narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seonduvad teod) olid toime pandud kaua aega tagasi, ajavahemikul 2000– 2012.
8.Kohus palus 18.05.2023 määruses vastustajalt selgitusi nii küsimuses, kas Vabariigi Valitsuse halduspraktika järgi ei anta ühelgi juhul kodakondsust enne 5 a möödumist karistuse arhiivi kandmisest, kui ka väärtegude toimepanemisest möödunud ajale omistatud kaalu osas. Vastustaja ei vastanud kohtu küsimustele.
9.Vabariigi Valitsus on kaebusele vastates õigesti selgitanud, et kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kaaluda nii positiivseid kui negatiivseid asjaolusid ning keeldumisel välja tuua, miks kuriteo toimepanemise asjaolud on jätkuvalt kaalukamad kui kaebajat positiivselt iseloomustavad asjaolud. Praegusel juhul kõigi oluliste asjaolude arvestamist korraldusest ei nähtu. Vastustaja on kaebusele vastates möönnud, et kaebaja poolt kaebuses viidatud asjaolud – koolide lõpetamine, täiendava eriala omandamine, kogemusnõustajana tegutsemine – näitavad kaebaja positiivseid külgi. Iseenesest on õige, et end positiivselt iseloomustavate asjaolude väljatoomine on

6(7)

3-22-2504 kodakondsuse taotleja ülesanne. Samas ongi kaebaja juba oma sooviavalduses Eesti kodakondsuse saamiseks valdava osa neist asjaoludest välja toonud – sh kogemusnõustajana töötamine (01.07.2014–30.06.2015), Vana-Kalamaja Täiskasvanute Gümnaasiumis õppimine (30.06.2015–20.06.2017), töö ettevõttes GER Ehitus OÜ alates 03.11.2021 (vt dtl 109). Seega on kaebaja neid asjaolusid juba taotluses haldusorganile maininud ning põhjendatud ei ole vastustaja argumentatsioon, et ta ei saanud neid kaebajat iseloomustavaid positiivseid asjaolusid, millele kaebaja on tuginenud ja mille kohta dokumente esitanud alles kohtumenetluses, otsuse tegemisel arvesse võtta.

10.Kohus ei saa asjaolude kaalumist viia läbi vastustaja eest, kuid isegi suure kaalutlusruumiga haldusaktide puhul tuleb halduskohtul siiski kontrollida, kas arvesse on võetud kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, st kas järgitud on kaalutlusreegleid. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda kodakondsuse andmist, kuid tal on õigus nõuda, et tema suhtes läbi viidud haldusmenetlus toimuks õiguspäraselt. Vastustaja selgitas, et pidas kaalumisel väärtegude toimepanemisega seotud asjaolusid praegu veel kaalukamaks kaebajat positiivselt iseloomustavatest asjaoludest. Samas on vastustaja jätnud osad kaebaja isikut ja tema käitumist ilmestavad andmed arvesse võtmata. Kuna vastustaja ei vastanud kohtule ega selgitanud, miks ei saanud eelnevalt viidatud, kaebaja kasuks rääkivate ja teda positiivselt iseloomustavate andmetega haldusmenetluses arvestada (sh vajadusel nende kohta tõendeid küsida) ning kas nende asjaoludega arvestamine oleks võinud otsust muuta (sh arvestades eelnevalt viidatud halduspraktikat), ei ole ka kohtul võimalik veenduda, et vastustaja teostas kaalutlusõigust õiguspäraselt, ega väita, et otsustuse tulemus on õiguspärane vaatamata menetluse puudulikkusele. Kui vastustaja on osa asjas tähtsust omavatest asjaoludest jätnud arvestamata, ei saa kohus asuda korraldust õigustama asjaoludega, millele haldusorgan ei ole tuginenud, vaid nendega saab arvestada asja uuel otsustamisel.
11.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja on eelnevalt käsitatud põhjustel teinud KodS § 21 lg-s 11 sätestatud erandi võimalikkuse kaalumisel vea. Seega on Vabariigi Valitsuse 04.11.2022 korraldus nr 307 õigusvastane ning tuleb tühistada.
12.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamisega teeb kohus otsuse vastustaja kahjuks. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, kuid ei ole esitanud kohtule andmeid muude menetluskulude kandmise kohta. Tasutud riigilõivu katteks tuleb vastustajalt mõista kaebaja kasuks välja 20 eurot. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja