Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunik
Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
03.10.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2452
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla 23.08.2024 otsusele nr 537/24/83-2
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 01.10.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).
Kaebaja esitas 26.09.2024 taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3-24-2452 Halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 20 euro ja mitte üle 1050 euro (riigilõivuseaduse § 60 lg 2 ja HKMS § 104 lg 1). Kuna kaebaja taotleb 100 000 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist, on riigilõivu suuruseks 1050 eurot. Kaebajale menetlusabi andmise majanduslikud eeldused (HKMS § 112 lg 1 p 1) on täidetud. Sellele vaatamata tuleb menetlusabi taotlus jätta HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata, sest menetlusabi antakse kaebajale üksnes siis, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kaebaja taotleb 100 000 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et teda väidetavalt ei teavitatud vanglateenistuse poolt võimalusest taotleda VangS-i alusel lühiajalisi väljasõite, mistõttu said kannatada kaebaja peresuhted ja suhted sugulaste ning sõpradega. Tallinna Vanglale vastusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt viibib kaebaja Tallinna Vanglas alates 01.09.2017 ja samal päeval on ta andnud allkirja, et teda on informeeritud vangistust reguleerivatest õigusaktidest ja õigusaktidega tutvumise võimalustest. Samuti on kaebaja vanglalt lühiajalist väljasõitu 2022. a-l taotlenud. Seega on kaebaja kinnitanud, et talle on loodud võimalused vangistuse täideviimist reguleerivate õigusaktidega tutvuda, sh saada teavet vanglavälise suhtlemise viiside kohta. Samuti pidi kaebaja olema hiljemalt 2022. a-l lühiajalise väljasõidu taotlemise võimalusest teadlik. Kaebaja taotleb talle väidetavalt õigusvastaselt (riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 ja § 9 lg 1) tekitatud kahju hüvitamist, kuid esialgsel hinnangul ei nähtu, et vanglal oleks õigusaktist tulenev kohustus kinnipeetavat lühiajalise väljasõidu taotlemise võimalusest eraldi teavitada. Vanglal tuleb küll VangS § 23 lg 2 kohaselt kinnipeetava vanglavälist suhtlemist soodustada, kuid see ei tähenda vangla kohustust kinnipeetavat igast tema vanglavälise suhtlemisega seotud õigusest eraldi teavitada ega vabasta kaebajat ennast kohustusest vanglaväliste suhete säilimise nimel suhtlemisvõimaluste kohta vajalikku infot hankima. Isegi kui pidada kaebaja väidetud rikkumist võimalikuks, ei oleks hüvitise suurus ligilähedaseltki võrreldav taotletud 100 000 euroga. Seega ei saa mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamist pidada tõenäoliseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.