Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 02.10.2024, Tartu 3-24-1448 X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamises ja Tartu Vangla kohustamiseks seoses hambaravi osutamisega Tartu Halduskohtu 14.06.2024. a määrus X.X.-i määruskaebus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X.X.
RESOLUTSIOON
1.Võtta käesoleva haldusasja materjalide juurde haldusasja nr 3-24-2037 juurest Tartu Vangla 12.08.2024. a seisukoht ja 09.08.2024. a otsus nr 6-24/24/2960-2.
2.Võtta käesoleva haldusasja materjalide juurde Tartu Vangla 30.09.2024. a seisukoha lisa nr 4. Tagastada vanglale 30.09.2024. a seisukoha lisad nr 1-3.
3.Jätta X.X.-i taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 14.06.2024. a määruse peale läbivaatamatult.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-i 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohus tagastas 14.06.2024. a määrusega kaebaja kaebuse (resolutsiooni p 1); jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2); jättis kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 3); jättis kaebaja 09. ja 10.06.2024. a taotlused riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 4).
2.14.08.2024 saabus Tartu Ringkonnakohtusse X.X.-i määruskaebus.
3.Tartu Ringkonnakohus palus 19.08.2024. a e-kirjas kaebajal teatada kohtuasja number, mille juurde ta soovis 14.08.2024 saabunud dokumendi esitada.
4.09.09.2024 saabus Tartu Ringkonnakohtusse X.X.-i kiri, milles ta märgib, et esitas 10.08.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu määrusele asjas nr 3-24-1448.
5.Tartu Ringkonnakohus jättis 10.09.2024. a määrusega kaebaja määruskaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise põhistatud taotluse esitamiseks.
6.X.X. leidis 19.09.2024. a seisukohas, et määruskaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel. Kaebaja viitas, et faktid ilmnevad asjas nr 3-24-2037 ning et vangla on sekkunud edasikaebe õigusesse kohtulike materjalide äravõtmise teel alates 26.06.2024. Järelikult tuleb mööda lastud tähtaeg ennistada ja lugeda mööda lastuks mõjuval põhjusel.
7.Tartu Ringkonnakohus nõudis 24.09.2024. a kohtunõudes Tartu Vanglalt seisukohta kaebaja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse osas.
8.Tartu Vangla leidis 30.09.2024. a seisukohas, et kaebajal ei olnud objektiivset takistust esitada määruskaebus tähtaegselt, seega ei ole ennistamise taotlus põhjendatud. Vangla esitas 4 lisa.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Tartu Halduskohtu 14.06.2024. a määruse edasikaebamise korras on märgitud, et määruskaebuse määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetest nähtuvalt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 14.06.2024. a määruse ja selle tõlke kätte 20.06.2024. Seega oli määruskaebuse esitamise viimane päev 05.07.2024. Kaebaja esitas määruskaebuse 13.08.2024. Seega on määruskaebus Tartu Halduskohtu 14.06.2024. a määruse peale esitatud ringkonnakohtule veidi enam kui 1-kuulise hilinemisega.
10.HKMS § 207 lg 1 lause 3 kohaselt määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 181 lg 3 kohaselt kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Seega peab HKMS § 71 lg 1 järgi olema kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 24.01.2007, 3-2-1-148-06, p 12). Kaebetähtaja ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui ka subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Subjektiivse asjaoluna on kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutatud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad (RKHKm 16.01.2009, 3-3-1-75-08, p 17).
11.Vaidlustatud halduskohtu määruses on edasikaebamise kord selgelt ja üheselt mõistetavalt välja toodud. Kaebajale on ka saadetud vaidlustatud määruse venekeelne tõlge. Ühtlasi nähtub KIS-i andmetest, et kaebaja on esitanud ka varasemalt kaebusi erinevatele kohtutele. Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodut arvestades järeldada kaebaja teadlikkust kaebetähtaegadest. Seega ei saa kaebajat pidada halduskohtumenetluses kogenematuks isikuks, vaid saab eeldada, et tal on piisavalt teada halduskohtu määruse vaidlustamise kord ja tähtaeg.
12.Mõjuv põhjus HKMS § 71 lg 1 mõttes eeldab, et takistus ei olnud kaebajale ettenähtav. Kaebetähtajad on perioodid, mille jooksul isik peab otsustama kaebuse esitamise ning vajaduse korral ka seda lähtuvalt talle teadaolevatest oludest ette planeerima.
13.Kaebaja viitab 19.09.2024. a seisukohas haldusasjale nr 3-24-2037, millest ilmnevat, et vangla sekkus edasikaebe õigusesse kohtulike materjalide äravõtmise teel 26.06.2024. Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt saab kaebaja väidetut mõista selliselt, et kaebajalt äravõetud materjalide hulgas oli ka käesolevas haldusasjas vaidlustatud halduskohtu määrus. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus võtab käesoleva haldusasja materjalide juurde haldusasja nr 3-24-2037 juurest Tartu Vangla 12.08.2024. a seisukoha ja 09.08.2024. a otsuse nr 6-24/24/2960-2, kuna need on vajalikud asja õigeks lahendamiseks käesolevas haldusasjas (HKMS § 62 lg 2). Ühtlasi võtab ringkonnakohus asja juurde Tartu Vangla 30.09.2024. a seisukoha lisa nr 4, s.o 26.06.2024. a ettekanne nr 2-24-2531. Tartu Vangla 09.08.2024. a otsusest nr 6-24/24/2960-2 ja 12.08.2024. a seisukohast nähtuvalt toimus 26.06.2024 kaebaja vanglasisene ümberpaigutamine, mille käigus ilmnes, et kaebaja isiklike asjade kaal ületas lubatut 30 kg, mistõttu anti kaebajale võimalus sorteerida isiklikke esemeid ja valida välja, millest ta soovib loobuda. Ka vangla 26.06.2024. a ettekandest nr 2-24-2531 ilmneb, et kaebaja ise sorteeris isiklikke esemeid ja loovutas 40,2 kg dokumente. Seega ilmneb, et kaebaja omakäeliselt valis, millistest esemetest ta soovib loobuda. Vangla andis kaebajale ka teist korda võimaluse sorteerida 26.06.2024 kaebaja poolt loovutatud dokumente ning kaebaja 30.07.2024 omakäeliselt valis, millistest esemetest ta soovib loobuda. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud kohtumääruse ja selle tõlke sai kaebaja kätte 20.06.2024. Seega oli kaebajal enne tema vanglasisest ümberpaigutamist 6 päeva jooksul võimalik selgeks teha, kas ta soovib halduskohtu 14.06.2024. a määrust vaidlustada ning sel juhul oli kaebajal võimalik otsustada, et seda kohtumäärust ta enda dokumentide hulgast loovutada ei soovi. Kaebaja ise valis aga selle, et ta loobus eelnimetatud kohtumäärusest. Ringkonnakohus nõustub vanglaga, et dokumendid, millest loobuda, valis kaebaja ise välja ning kui nende hulgas oli halduskohtu 14.06.2024. a määrus, siis kandis kaebaja sellega seonduvat riisikot. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et käesoleva haldusasja toimik on digitaalne. Ringkonnakohtule teadaolevalt on Tartu Vanglas, kus kaebaja asub, kasutusele võetud vangide e-toimik ning kinnipeetavatel võimaldatakse kasutada tahvelarvuteid. Seega on kaebajal ka juurdepääs etoimikule, kust tal oli soovi korral võimalik pärast tema ümberpaigutamist vaidlustatud kohtumäärust näha. Seega kaebaja väidetud dokumentide äravõtmine 26.06.2024 ei saanud takistada tal määruskaebuse tähtaegselt esitamist ning kaebaja väidetust ei ilmne, et määruskaebuse esitamise tähtaja kestel oleksid esinenud mingid sellised asjaolud, mis takistanuks tal määruskaebuse õigeaegset esitamist.
14.Kuna kaebaja esitas määruskaebuse 13.08.2024 ning puuduvad mõjuvad põhjused, mis tooksid kaasa määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise, siis jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
15.Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis tagastab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1 ning § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud.
16.Arvestades, et KIS-i andmete pinnalt on ringkonnakohtule selge, millal sai kaebaja vaidlustatud halduskohtu määruse kätte ning selle üle ei ole käesolevas asjas ka vaidlust, siis tagastab ringkonnakohus vanglale 30.09.2024. a seisukoha lisad nr 1 ja 2. Käesoleva vaidluse eseme seisukohalt ei ole asjassepuutuv ka vangla 30.09.2024. a seisukoha lisa nr 3, mistõttu ringkonnakohus tagastab selle vanglale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.