V.X-i kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses hommikusöögi toidunormide järgimata jätmisega ajavahemikul 18. kuni 21. aprill 2024
RESOLUTSIOON
1.Tagastada V.X-i kaebus.
2.Jätta V.X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta V.X-i taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
4.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
1.Tartu Vanglas registreeriti 24. aprillil 2024 V.X-i (kaebaja) taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 100 eurot seoses tema tervise kahjustamisega. Vanglaametnikud ei kontrolli, kuidas toidujagajad töötavad ning neljal päeval sai kaebaja 200 g vähem putru.
2.Tartu Vangla jättis 2. septembri 2024. a otsusega nr 1-13/24/300-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja ei selgita täpsemalt, millisel neljal päeval talle väidetavalt vähem putru väljastati. Vangla lähtub ajalise määratluse paika panemisel sellest, et ta on omakäeliselt märkinud kahju hüvitamise taotluse koostamise kuupäevaks 21. aprill 2024 ning loeb antud kuupäevast neli päeva tagasi, arvestades, et ka 21. aprillil 2024 anti kaebajale väidetavalt vähem putru. Vangla vaatab taotluse läbi seega perioodi 18. kuni 21. aprill 2024 osas. Kaebajale on alates 28. aprillist 2018 määratud toidunormiks R3 ja talle on määratud sealihavaba toit. 18. aprillil 2024 oli menüüs hommikusöögiks ette nähtud mh kaerahelbepuder, 19. aprillil 2024 riisipuder, 20. aprillil 2024 tatrapuder ja 21. aprillil 2024 kaerahelbepuder. Sealihavaba menüü puhul on pudru koguseks määratud 600 g. Tartu Vangla
3-24-2495 vanemkoka selgituste kohaselt peaks kinnipeetava kauss olema 600 g pudrukoguse juures üsna täis. Vangla on asjaolude kontrollimisel tutvunud eluosakonna turvakaamera salvestistega. Salvestistelt nähtuvalt pandi kaebajale kõikidel päevadel kaks kulbitäit putru, kuid kauss ei olnud täis. Seega võib eeldada, et kaebajale pandi vaidlusalustel päevadel vähem putru, kui oli menüüs talle ette nähtud. Menüüs ette nähtud kogusele mitte vastava toidukoguse saamist ei saa pidada õiguspäraseks. Vangla vabandab selliste eksimuste ja kaebajale kaasnenud ebameeldivuste eest. Siiski ei too õigusvastase tegevuse tuvastamine endaga kaasa kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamist. Kahju hüvitamise taotlusele ei ole lisatud tõendeid, mis kinnitaksid tervisekahjustuse tekkimist. 18. aprillil 2024 oli menüü kogukaloraaž 2973 kcal (puder 816 kcal), 19. aprillil 2024 oli kaloraaž 2586 kcal (puder 749 kcal), 20. aprillil 2024 oli kaloraaž 3077 kcal (puder 1125kcal) ja 21. aprillil 2024 oli kaloraaž 2515 kcal (puder 811 kcal). Võttes arvesse, et kaebajale määratud grupi R3 toiduenergiavajadus jääb vahemikku 2300-2700 kcal ning et lihavaba menüü puhul on kaloraaž juba eos määrusega ette nähtud normidest kõrgem, ei pea vangla eluliselt usutavaks, et ette nähtud kogusest veidi vähem pudru saamine võis tähendada toidu kogukaloraaži märgatavat langust ning et seeläbi oleks kaebaja tervis võinud saada kahjustada.
3.Kaebaja esitas 3. septembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 100 eurot seoses toidunormide järgimata jätmisega. Kaebajale on määratud normi järgi 600 g putru ning mitte vähem. Kaebaja selgitab, et vangla on tema tervisele tekitanud kahju. Kaebaja viitab ka vangla õigusvastasele tegevusele seoses avalduste vastu võtmata ja õigeaegselt läbi vaatamata jätmisega ning kinnipeetavate väärikuse alandamisega. Kaebusele on lisatud erinevad haldusmenetluse dokumendid. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, tõlkeabi ja riigi õigusabi. Kohus tõlkis kaebuse eesti keelde.
4.Tartu Vangla esitas 6. septembril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses hommikusöögi toidunormide järgimata jätmisega, kuna eeltoodu kahjustas kaebaja tervist. Kohus mõistab kohtueelse menetluse materjale arvestades, et kaebaja nõuab kahju hüvitamist ajavahemiku
18.kuni 21. aprill 2024 eest. Samamoodi on kaebaja kahjunõuet mõistnud Tartu Vangla ning kaebaja ei ole kohtule esitatud kaebuses vaidluse esemeks olevat ajavahemikku korrigeerinud. Kohus saab aru, et kaebaja viitab vangla muule õigusvastasele tegevusele, et kirjeldada üleüldiselt haldusorgani õigusvastast tegevust ning suhtumist kinnipeetavatesse, ning et eeltoodu ei ole eraldiseisvalt kahjunõude aluseks. Selles osas ei ole kaebaja esitanud ega viidanud ka tõenditele, mis kinnitaks vangistusseaduse § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetlust läbimist.
6.HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.1.Kinnipeetava päevane toidunorm peab katma tema elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning
3-24-2495 mineraaltoitained) ja valguvajaduse. Toidunormi määramisel arvestatakse kinnipeetava ööpäevast toiduenergiavajadust, terviseseisundit, elanikkonna üldisi toitumistavasid ning võimaluste piires kinnipeetava oma religiooni toitumistavasid. Kinnipeetava ööpäevase toiduenergiavajaduse hindamisel arvestatakse kinnipeetava vanust, sugu, tehtavat tööd ja kehalise aktiivsuse taset (sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutuses“ (määrus nr 150) § 1 lg-d 2 ja 4, § 2 lg 1). Kaebaja toidunormiks on määratud R3, mis tähendab määruse nr 150 § 2 lg 3 järgi, et tema ööpäevane toiduenergiavajadus on 2300-2700 kcal. Lisaks on talle määratud lihavaba menüü, mille puhul on vangla kinnitusel kaloraaž määrusega ette nähtud normidest kõrgem. Määruse nr 150 § 3 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kahe nädala toit vastama kinnipeetava rühma kahe nädala keskmisele toidunormile ning toidust saadav toiduenergia peab katma kinnipeetava rühma keskmise ööpäevase toiduenergiavajaduse või ületama seda, kuid mitte rohkem kui 12%.
6.2.Vaidlusalustel päevadel moodustasid kaebaja ööpäevasest kogukaloraažist (vangla menüü järgi 2586-3077 kcal) hommikused pudrud vastavalt 749-1125 kcal. Vaidlus puudub selles, et kaebaja sai tõenäoliselt neljal hommikul ette nähtud 600 g asemel vähem putru. Kaebaja ise märgib, et sai ligikaudu 200 g vähem putru. Eeltoodu ei langetanud aga kaebajale määratud päevast kogukaloraaži oluliselt (päevane kaloraaž langes üksnes ligikaudu 250-375 kcal) ega saanud põhjustada talle intensiivseid kannatusi. Kuigi kaebaja sai hommikuti mõnevõrra vähem putru, siis oli talle hommikusöök siiski tagatud. Samuti oli ülejäänud päeva osas toitlustamine nõuetekohane. Kaebaja ei ole ka välja toonud, millise konkreetse tervisehäire vangla talle mõnevõrra väiksema toidukogusega põhjustas. Kuigi kaebaja heaolu võis teatud ulatuses langeda, siis ei saanud vangla tegevus tuua kaebajale kaasa selliseid ülemääraseid kannatusi, mida võiks pidada tema õigusi intensiivselt riivavaks.
6.3.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh tervise kahjustamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Vangla tunnistab 2. septembri 2024. a otsuses nr 1-13/24/300-4, et kaebaja sai eelduslikult neljal hommikul ette nähtust mõnevõrra vähem putru. Samas ei õigusta iga haldusorgani rikkumine rahalise hüvitise maksmist. Vangla tegevuse tõttu ei vähenenud kaebajale määratud päevane kogukaloraaž oluliselt ning talle oli muus osas nõuetekohane toitlustamine tagatud. Samuti ei nähtu haldusasja materjalidest, et kaebaja tervis oleks tegelikkuses mõnevõrra väiksema toidukoguse tõttu kahjustada saanud (vt ka käesoleva määruse eelnevaid punkte). Vangla tegevus võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud kahjulikud tagajärjed piirduvad. Samuti tuleb arvestada, et vangla on kaebaja ees vabandanud ning sellega oma õigusvastase tegevuse vähemalt osaliselt heastanud. Seega ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis oleks saanud põhjustada kaebajale rahaliselt hüvitatavat kahju, ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
6.4.Kohus märgib täiendavalt, et kui kaebajale antakse tulevikus tema hinnangul ebapiisav toidukogus, siis tuleb tal sellest koheselt teavitada vanglateenistuse ametnikku (Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p
3-24-2495 9.17). Seejärel on võimalik kaebajale jagatud toidukogus vajadusel üle kaaluda ning seeläbi võimaliku kahju tekkimist vältida.
6.5.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V.X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
7.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
8.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
8.1.Kaebaja on koostanud kohtule arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning vaidluse asjaolud. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-24-2037, 3-24-1582, 3-24-1462, 3-24-1448, 3-23-2273 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).
8.2.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus V.X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
9.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.