X kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks seoses hambaravi osutamisega
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta X menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta X 9. ja 10. juuni 2024. a taotlused riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata.
5.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Edasikaebamise kord
Muud selgitused
Määrus tõlgituna vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 14. mail 2024 Tartu Halduskohtule venekeelse kaebuse. Tõlgi sõnul sisaldas esitatud kaebus solvanguid.
2.Tartu Halduskohus jättis 16. mai 2024. a määrusega Xi kaebuse käiguta ning andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse uuesti sõnastamiseks tähtaja.
3.Kaebaja esitas 23. mail 2024 puuduste kõrvaldamise avalduse.
4.Tartu Halduskohus jättis 27. mai 2024. a määrusega Xi kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja.
5.X esitas 31. mail 2024 taotluse määrata kaebajale advokaat, et vastata 27. mai 2024. a määrusele. Kaebaja palus lõpetada väärikust alandav kohtlemine ja piinamised hambavaluga.
6.Tartu Halduskohus jättis 3. juuni 2024. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning pikendas Tartu Halduskohtu 27. mai 2024. a määrusega kaebajale antud tähtaega ja andis kaebajale kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja viis päeva alates kohtumääruse kättesaamisest.
7.Kaebaja esitas 9. juunil 2024 taotluse asja menetleva kohtuniku taandamiseks. Lisaks taotles kaebaja vabastada end riigilõivust, määrata talle advokaat ning esialgset õiguskaitset koheselt hambaarsti abi võimaldamiseks.
8.Kaebaja esitas 10. juunil 2024 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et vangla ei suuna kaebajat dentisti juurde vaatamata 12 suulisele 8 kirjalikule kaebusele. Kaebajal remonditi kaks korda ühte ja sama hammast ning see hakkas uuesti valutama. Alates veebruarist kuni 11. juunini 2024 ei osutata mingit meditsiiniabi, mispärast nõuab kaebaja vangla kohustamist osutada kaebajale hambaarsti poolset abi ja tagada selleks viivitamatult õiguskaitset. Ka palub kaebaja vabastada end riigilõivust, määrata talle advokaat ning mõista vanglalt välja 1500 eurot alandava kohtlemise eest.
9.Tartu Halduskohus jättis 11. juuni 2024. a määrusega kaebaja taotluse haldusasja nr 3‐24‐1448 menetleva kohtuniku Kadri Palmi taandamiseks rahuldamata ning edastas taandamistaotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtu esimehele.
10.Tartu Halduskohtu esimees jättis 11. juuni 2024. a määrusega kaebaja avalduse kohtunik K. Palmi taandamiseks rahuldamata.
11.Vastustena kohtumäärusele ja -nõudele esitas Viru Vangla 14. juunil 2024 seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta ning kohtueelse menetluse materjalid. Vanglale ei ole teada kaebusega seonduvat kahjunõuet, kaebaja ei ole ise viidanud samuti vanglale esitatud kahjunõudele, mille lahendamistähtaeg oleks möödunud. Kuna kaebaja on vangla dokumendiregistri järgi esitanud 38 erinevat võõrkeelset pöördumist, millest kõiki ei ole tõlgitud, siis ei saa aga välistada, et mõni kaebaja soov on jäänud tähelepanuta. Kaebaja registreeriti hambaarsti õe vastuvõtule, mis pidi toimuma 31. mail 2024, kuid kuhu kaebaja keeldus minemast (haigusjuht A7370 2024 31. mai 2024). Vangiregistris on 11. juunil 2024 registreeritud kaebaja pretensioon, et tema soovis hambaarsti, mitte hambaarsti õe juurde saada. Kuna vanglal hetkel hambaarsti ei ole, siis eeldab hambaarsti vastuvõtule saamine kinnipeetava välja viimist vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde. Hetkel on kaebaja planeeritud 17. juunil 2024 hambaarsti õe vastuvõtule, kes saab anda esmase hinnangu väljaspoole vanglat ravile suunamise vajalikkusele. Vangla on seisukohal, et käesolev vaidlus on tõusetunud eraõiguslikust suhtest (RKHKm 8. veebruar 2024 nr 3-22-2321, p 10). Vangla administratiivne pool on tervishoiutöötajaid kinnipeetava ravisoovist teavitanud ning tervishoiutöötajad on otsustanud, kuidas kaebaja soovile läheneda (võimaldades esmalt 31. mail 2024 hambaarsti õe vastuvõtu, kes oleks saanud juba toona ravivajadust hinnata). Seega ei ole kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõue vangla hinnangul aktuaalne. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust peab vangla sisult põhjendamatuks. Miski ei viita sellele, et kaebaja vajaks erakorralist meditsiiniabi. Kaebaja on käinud regulaarselt tervishoiutöötaja juures ning ei ole eluliselt usutav, et ta ei oleks neile oma erakorralise hambaravi vajadust kaevanud. Kaebaja väiteid muudab ebausutavamaks ka see, et ta keeldus 31. mail 2024 minemast hambaarsti õe juurde.
KOHTU SEISUKOHT
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
13.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
14.Esmalt mõistab kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses asjaoluga, et alates 2024. a veebruar kuni 11. juuni 2024 ei saanud kaebaja meditsiinilist abi seoses kaebaja valutavate hammastega.
15.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
16.Kuna Tartu Vangla poolt 14. juunil 2024 esitatud vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vanglale kaebuse asjaoludega seonduvat kahju hüvitamise taotlust, siis ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
17.Et Tartu Vangla 14. juuni 2024. a vastusest ilmneb, et vangla on kaebajale võimaldanud hambaarsti õe vastuvõtu, millest kaebaja on keeldunud, saab kohus aru, et X on esitanud lisaks hüvitamisnõudele kohtule kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale koheselt hambaarsti vastuvõtt (st et kaebaja ei peaks eelnevalt käima hambaarsti õe vastuvõtul).
18.Esmalt leiab kohus, et sellise sisuga kohustamisnõude esitamisel vaidlustab kaebaja vangla haldustegevust. Et praegusel juhul ei ole hambaarsti õe poolset keeldumist suunata kaebaja hambaarsti vastuvõtule, kuna kaebaja ei ole hambaarsti õe vastuvõtul käinud, vaidlustab kohtu hinnangul kaebaja vangla toimingut, mille kohaselt ei suunanud vangla kaebajat otse vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja, st hambaarsti juurde, vaid jättis selle hambaarsti õe otsustada.
19.VangS § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.
20.Kuna Tartu Vangla poolt kohtule esitatud vastusest nähtuvalt ei ole kaebaja esitanud vanglale vaiet, milles ta nõuab hambaarsti vastuvõttu (ilma hambaarsti õe eelneva vastuvõtuta), siis ei saa VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset korda läbituks lugeda.
21.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi tervikuna kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
22.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
23.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
24.Kuivõrd kohus tagastas käesoleva määrusega Xi kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning samuti ei käi kohtule teadaolevalt vaidemenetlust, puudub kohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes. Seepärast ei ole täidetud ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub taotlejal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
25.Kohus saab aru, et kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse vabastada kaebaja kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel nõutavate riigilõivude tasumise kohustusest. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ja esitatud kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.
26.HKMS § 55 lg 3 kohaselt võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui HKMS ei näe ette teisiti.
27.Kohus leiab, et kaebaja 9. ja 10. juuni 2024. a riigi õigusabi taotlused tuleb jätta läbi vaatamata, kuna kohus on juba võtnud sama taotluse osas seisukoha 3. juuni 2024. a määruses, jättes selle rahuldamata. Kaebaja 9. ja 10. juuni 2024 avaldusest ei nähtu, et võrreldes varasemalt lahendatud taotlusega oleks käesolevaks hetkeks asjaolud muutunud. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja on iseseisvalt ilma riigi õigusabi määramiseta võimeline osalema halduskohtumenetluses.
28.Terviseandmete sisaldumise tõttu asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.