X kaebus MTÜ Eesti Mäeseltsi kohustamiseks X 26.04.2024 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – MTÜ Eesti Mäeselts, lepingulised esindajad v.adv V.L, Piret Rummi
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2024 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (edaspidi ka kaebaja) esitas 13.09.2022 MTÜ Eesti Mäeseltsile taotluse mäetehniku (EKR 5) kutse saamiseks.
2.MTÜ Eesti Mäeselts otsustas 15.11.2022 kutsekomisjoni koosoleku protokolli nr 8315112022 kantud 17.11.2022 otsusega mitte väljastada kaebajale mäetehniku (EKR 5) kutsetunnistust.
3.Kaebaja esitas 29.11.2022 vaide otsuse nr 5/9-2022/31 ümberhindamiseks, mille MTÜ Eesti Mäeselts jättis 04.01.2023 vaideotsusega nr 5/1-2023/1 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas 15.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTÜ Eesti Mäeseltsi 17.11.2022 otsuse ja 04.01.2023 vaideotsuse tühistamiseks ning MTÜ Eesti Mäeseltsi kohustamiseks tema taotlust uuesti läbi vaadata . Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 08.09.2023 tehtud otsusega asjas 3-23-91 rahuldamata.
5.Kaebaja pöördus 26.04.2024 teistkordselt taotlusega mäetehniku (EKR 5) kutse saamiseks.
6.MTÜ Eesti Mäeselts kutsekomisjoni toimetaja Helis Pormeister vastas kaebajale muu hulgas 15.05.2024, kus tõi välja, et kutsekomisjon on arvamusel, et kaebaja taotluses esitatud koolitused ei aita piisaval määral mäendusalase pädevuse kasvule juurde ja seega pole see ka piisav pädevuse tõendamiseks. Komisjon palus esitada täiendavalt vähemalt 10 täiendusõppe tõendatud punktide summa (edaspidi TP) (soovituslikult 18 TP) ulatuses maapõuealaste koolituste läbimise kohta tõendeid juurde ning selgitas, et kaebaja saab esitada taotluse järgmises taotlusvoorus.
7.Pärast kaebaja poolt esitatud selgitusi, vastas H. Pormeister uuesti 21.05.2024, et taotleja peab vastama kutse taotlemise eeltingimustele, et kutsekomisjon saaks taotleja kompetentsnõuetele vastavust hinnata. Kuna eeltingimused polnud jätkuvalt täidetud, ei võtnud kutsekomisjon kaebaja taotlust menetlusse.
8.Tallinna Halduskohtus registreeriti 13.06.2024 X kaebus MTÜ Eesti Mäeseltsi otsuse ümberhindamiseks. Kaebaja soovis lisaks ka avalikku vabandust ja MTÜ Eesti Mäeseltsi poolt tekitatud mainekahju eest rahalist hüvitist 4500 eurot.
9.Tallinna Halduskohus pöördus kaebaja poole selgitades, et nõuete osas vajab kaebus täpsustamist. Lisaks tõi kohus välja, et kaebuselt on tasumata ka riigilõiv.
10.Tallinna Halduskohtus registreeriti 10.07.2024 kaebaja parandatud kaebus. Parandatud kaebuse kohaselt soovib kaebaja jätkuvalt MTÜ Eesti Mäeseltsi otsuse ümberhindamist, kuid kaebaja loobus ülejäänud nõuetest (kahju hüvitamise ja avaliku vabandamiseks kohustamisest).
11.Tallinna Halduskohus võttis 15.07.2024 määrusega vastu X hüvitamisnõudes ja kohustamisnõudest avalikuks vabandamiseks kohustamiseks kaebusest loobumise ja lõpetas menetluse nende nõuete osas. Kohus võttis kaebuse menetlusse nõudes kohustada MTÜ-d Eesti Mäeselts X 26.04.2024 esitatud taotlust uuesti läbi vaatama.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Kaebaja pöördus teistkordselt MTÜ Eesti Mäeselts poole, et taotleda Mäetehnik, tase 5 kutsetunnistust. Vastavalt haldusasjas 3-23-91 tehtud kohtuotsusele oli taotluse hetkeks kaebajal omandatud üle kahe aastane töökogemus ja läbitud 30 täiendõppe punkti. Kaebaja esimene kontakt MTÜ-ga Eesti Mäeselts oli I taotlusvooru vahemikus, 11. veebruar 2024, kui kaebaja saatis peale 2 aastase töökogemuse täitumist uue avalduse MTÜ Eesti Mäeseltsi poole. Toona vastati vastustaja poolt, et täiendõppe punkte jääb puudu (30st täiendõppe punktist on olemas 22 täiendõppe punkti) ja avaldust ei saa menetlusse võtta. Kaebaja teine pöördumine MTÜ Eesti Mäeseltsi poole toimus II taotlusvooru vahemikus, 26. aprill 2024. Selleks ajaks oli kaebajal täiendavalt läbitud: ‒ TalTech-i „Maapõuepoliitika. Maavarade teemaplaneeringud, kokkulepped ja koostöö“ 7,6 TP; ‒ „Kagu-Eesti ettevõtluse arendustoetuse infoseminar„ 2,2 TP; ‒ „Kagu-Eesti Inkubatsiooniprogramm“ 6,72 TP. Täiendõppe punktide arvutamisel on võetud aluseks MTÜ Eesti Mäeseltsi Kutse Andmise Kord (KAK) ja arvutused on tehtud kõige pessimistlikuma stsenaariumi kohaselt vastavalt H. Pormeister soovitusele.
26.aprillil 2024 kaebaja poolt esitatud avalduses on välja toodud koos lühikirjelduste ja täiendõppe arvutustega 31,98 TP. Kui võtta aluseks vastustaja e-maile, (kaebuse lisa 2) kus oli toodud välja, et 11 veebruari 2024 seisuga on kaebajal 22 TP pluss täiendavalt kaebaja poolt läbitud täiendõppekoolitused 26. aprilliks 2024 7,6 TP + 2,2 TP + 6,72 TP = 38,52 TP Lisaks oli kaebajal selleks hetkeks 2 aastane ja 3 kuune töökogemus. Ometi nurjati vastustaja poolt kaebaja taotlus.
13.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. Vastustaja jättis õigesti ja nõuetekohaselt kaebaja 26.04.2024 esitatud taotluse menetlusse võtmata ehk läbi vaatamata. Vastustaja juhindus kehtivast Mäeinseneride ja mäetehnikute kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni(de) töökorrast ning kutse andmise menetlemise korrast (vastu võetud 14.03.2022) (edaspidi ka kutse menetlemise kord) ning MTÜ Eesti Mäeseltsi kutse andmise korrast mäetehniku ja mäeinseneride kutsele (kinnitatud 20.04.2022, viimati muudetud 14.03.2024) (edaspidi ka: KAK). Kaebaja taotluse menetlusse võtmisest keeldumise põhjuseks oli see, et juba taotluse laekumise järgselt menetluseelsete toimingute läbiviimisel oli näha, et taotleja puhul ei ole täidetud KAK punktist 2.1.1 (b) tulenev eeltingimus, mille kohaselt on kutse Mäetehnik, tase 5 taotlemise üheks eeltingimuseks maapõuealase täiendusõppe läbimine mahus 30 TP. Vastavalt kutse menetlemise korra punktile 15.4 viis menetluseelsed toimingud läbi, sealhulgas vaatas taotluse üle, kutsekomisjoni toimetaja, kes suhtles taotlejaga ja teavitas teda ühe eeltingimuse mitte täitumisest. Tegemist oli puudusega, mida kaebaja ei kõrvaldanud. Vastavalt kutse menetlemise korra punkti 15.4 alapunktile 15.4.5 kui täiendava tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, ei võeta taotlust menetlusse. Eelnevast tulenevalt ei võtnud vastustaja kaebaja taotlus menetlusse. Taotluse menetlusse võtmine oleks kaebajale kaasa toonud kulud. Kutse menetlusse võtmata jätmine oli kaebaja jaoks soodsam lahendus, sest taotluse menetlusse võtmise korral peab taotleja maksma tasu (hetkel 119 eurot). Vastavalt kutse menetlemise korra punktile 15.11 kutse andmise taotluse rahuldamata jätmise korral taotlemise tasu ei tagastata. Kuna menetluseelsete toimingute läbiviimisel oli näha, et esitatud taotluse alusel kaebajale kutset ei väljastata, siis oleks kutse menetlemine kaasa toonud kaebajale negatiivse otsuse kutse andmata jätmise kohta ja ta oleks kaotanud ka kutse taotlemise eest tasutud summa ning oleks pidanud tulevikus ikka uuesti kutset taotlema tulema. Uus kutse taotlemise taotlusvoor on planeeritud juba 30.09 – 13.10.2024 ning kui kaebaja on vahepealse aja jooksul läbinud täiendavat maapõuealast täiendusõpet, siis on kaebajal võimalik esitada uus täiendatud andmetega taotlus uues taotlusvoorus. Taotluse menetlusse võtmata jätmine kandis ka eesmärki mitte tekitada taotlejas väärarusaama ja põhjendamatut ootust, et tema taotlus vastab eeltingimustele ja sellest tulenevalt, et talle suure tõenäosusega väljastatakse kutse. Hilisem otsus kutse andmata jätmise kohta eeltingimuse täitmata jätmise tõttu oleks võinud osutuda kaebajale üllatuslikuks ja pigem tekitada küsimuse, et miks tema taotlus üldse menetlusse võeti, kui juba menetluseelsete toimingute läbiviimisel oli näha, et üks kohustuslik eeltingimus on täitmata.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Käesolevas asjas tuleb esmalt tuvastada, kas kaebaja oli täitnud KAK nõude maapõuealase täiendusõppe läbimise osas mahus 30 TP. Seejärel tuleb vastata küsimusele, kas õiguspärane oli jätta kaebaja taotlus läbi vaatamata. Täiendkoolituste osas sätestab KAK p 2.1.1 alap b, et mäetehniku kutse taotlemise eeltingimuseks on maapõuealase täiendusõppe läbimine 30 TP mahus. Kutse omistamisel arvestatakse viimase viie aasta jooksul läbitud täiendusõpet.
15.Vastustaja 15.08.2024 vastuses kaebusele p-s 14 on vastustaja esitanud loetelu koolitustest, mille kohta kaebaja on vastustajale esitanud tõendid koolituste läbimise kohta.
Nendeks on: Teeme Ära SA Ringmajanduse baaskoolitus (6,8 TP), Võru maakonna jäätmevaldkonna visioonikonverents (4,32 TP), Elektriautod tulevad (4,32 TP), maapõuepoliitika (7,6 TP), Kagu-Eesti ettevõtluse arendustoetuse infoseminar (2,2 TP) ja Kagu-Eesti Inkubatsiooniprogramm (6,72 TP). Kokku on 31,96 TP mahus esitatud koolitustest vastustaja hinnangul võimalik kahtlusteta lugeda maapõuealaseks koolituseks vaid üht koolitust (TalTechi koolitus nimetusega „Maapõuepoliitika. Maavarade teemaplaneeringud, kokkulepped ja koostöö“, maht kokku 7,6 TP). Ülejäänud koolitused on vastustaja hinnangul kõik teistest valdkondadest, mitte maapõuealased (alates elektriautodest kuni äriidee arendamiseni ning turunduse ja ettevõtluseni). Esitatud materjalidest ei olnud vastustaja väitel võimalik tuvastada, et need koolitused oleks maapõuealaga seotud, nt projektide kirjutamine või äriidee arendamine selles valdkonnas. Vastustaja on vastuses kaebusele välja toonud, et KAK lisas 2 on selgitatud täiendusõppe arvestuse põhimõtteid ning ka seal on toodud, et lähtuvalt inseneri tööülesannete spetsiifikast võib täiendusõpe olla osaliselt läbitud ka erialaga vähem seotud (nt personalijuhtimise, juhtimispsühholoogia, projektijuhtimise) jmt valdkonnas. Vastustaja on seisukohal, et Teeme Ära SA korraldatud ringmajanduse baaskoolitust (6,8 TP) ja Võrumaa Arenduskeskuse korraldatud elektriautode konverentsi (4,32 TP) maapõuealaseks koolituseks ühelgi tingimusel nimetada ei saa. See on kohtu arvates põhjendatud hinnang. Kagu-Eesti ettevõtluse seminari ja Inkubatsiooniprogrammi (kokku 8,92 TP) võis vastustaja hinnangul olla võimalik arvestada täiendusõppe mahu hulka (ehkki ka nende puhul pole seos maapõuevaldkonnaga piisavalt selge), kuid igal juhul oli selge, et nõutud 30 TP-st jääb puudu. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga. Kuna täienduskoolituste läbimine 30 TP ulatuses ei ole tõendatud, ei ole tähtsust, milliseid järeldusi võib H. Pormeistri kirjavahetusest kaebajaga (nt H. Pormeistri 15.02.2024 e-kiri) teha. Asjaolu, kas H. Pormeistri arvates oli kaebajal 22 TP ulatuses punkte olemas või mõistis kaebaja H. Pormeistrit valesti, ei oma asjas tähtsust. Sest kaebaja ei ole tõendanud nõutud mahus täiendõppe läbimist. Asjaoludest nähtuvalt konsulteeris kutsekomisjoni toimetaja H. Pormeister kaebaja deklareeritud koolituste osas ka kutsekomisjoni liikmetega. Ükski kutsekomisjoni liige ei leidnud, et kaebajal on piisavas mahus täiendusõppe punkte.
16.Kutse menetlemise korra punkti 15.4 kohaselt dokumentide laekumisel viib menetluseelsed toimingud läbi kutsekomisjoni toimetaja, kontrollides mh nõutud dokumentide olemasolu (p 15.4.1) ja dokumentide vormilist vastavust soovitud tasemele (p 15.4.2). Nõuetekohaselt täidetud dokumendid suunatakse edasi vastavasse hindamiskomisjoni (p 15.4.3), nõuetele mittevastava taotluse korral teavitatakse esimesel võimalusel taotlejat ja määratakse tähtaeg puuduste likvideerimiseks (p 15.4.4) ja kui täiendava tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, ei võeta taotlust menetlusse (p 15.4.5). Vastavalt kutse menetlemise korrale on käesoleval juhul toimitud. Kutsekomisjoni toimetaja H. Pormeister on kaebajaga korduvalt suhelnud ning teada andnud puudustest (ebapiisav arv koolitusi), mis takistavad taotluse sisulist menetlemist. Kohtu arvates on tegemist selge puudusega nõutavate dokumentide esitamisel, mistõttu ei pidanud taotlus jõudma sisulisele läbivaatamisele kutsekomisjonis. Vastustaja on õigesti viidanud sellele, et kuna menetluseelsete toimingute läbiviimisel oli näha, et esitatud taotluse alusel kaebajale kutset ei väljastata, siis oleks kutse menetlemine kaasa toonud kaebajale negatiivse otsuse kutse andmata jätmise kohta ja ta oleks kaotanud ka kutse taotlemise eest tasutud summa ning oleks pidanud tulevikus ikka uuesti kutset taotlema tulema. Seega vastas taotluse menetlusse võtmata jätmine kutse menetlemise korrale ning oli kaebajat kõige vähem koormavam.
17.Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 2202,1 eurot (käibemaksuga, 09.09.2024 menetlusdokument) + 115,90 eurot (käibemaksuga, 23.09.2024
menetlusdokument). Riigikohtu pikaaegse praktika kohaselt ei mõisteta haldusorgani menetluskulusid reeglina välja kaebajalt, välja arvatud, kui kohtuvaidlus väljub haldusorgani põhitegevuse raamidest (nt RKHKo nr 3-3-1-73-16, p 48). Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, kuna otsustamine kutse väljastamise ja sellest keeldumise üle on vastustaja üheks põhitegevuseks (MTÜ Eesti Mäeselts põhikirja p 2.1.1) Seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.