Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 01.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-24-2130/6
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Keskkonnaõigus › Muu keskkonnaõigus
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 01.10.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1993

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kristjan Siigur ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

01.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2130

Haldusasi

MTÜ Koovi Külaselts, MTÜ Elurikkuse Kaitse, MTÜ Saare Rannarahva Selts, OÜ Jänese Aiad, X.X-i ja Y.Y kaebus Kliimaministeeriumi 10.06.2024 otsuse nr 7-12/24/781-11 tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks, ning hoonestusloa andmise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – MTÜ Koovi Külaselts, MTÜ Elurikkuse Kaitse, Saare Rannarahva Selts, OÜ Jänese Aiad, X.X ja Y.Y ; esindaja Y.Y

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.07.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Koovi Külaselts, MTÜ Elurikkuse Kaitse, Saare Rannarahva Seltsi, OÜ Jänese Aiad, X.X-i ja Y.Y määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Võtta menetlusse MTÜ Koovi Külaselts, MTÜ Elurikkuse Kaitse, Saare Rannarahva Seltsi, OÜ Jänese Aiad, X.X-i ja Y.Y määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23.07.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-2130.

2.Jätta MTÜ Koovi Külaselts, MTÜ Elurikkuse Kaitse, Saare Rannarahva Seltsi, OÜ Jänese Aiad, X.X-i ja Y.Y määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.07.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2130 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

Sarnased lahendid

Keskkonnaõigus

5.MTÜ Koovi Külaselts, MTÜ Elurikkuse Kaitse, Saare Rannarahva Selts, OÜ Jänese Aiad, X.X ja Y.Y esitasid 19.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kliimaministeeriumi 10.06.2024 otsuse tühistamiseks või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks ning hoonestusloa andmise keelamiseks. Heakskiidetud aruanne ei sisalda kõiki vajalikke uuringuid. Välja on jäetud selgitamata madalsagedusliku müra ja infraheli mõju inimestele ja elusloodusele. Hinnatud pole kõiki mõistlikke alternatiive. Avalikkusele tutvustatud aruanne ei sisalda kaadamise teemat. Heakskiidetud aruandes on kaadamine ehk kaevetöödel eraldatava pinnase merepõhja kuhjamine hõlmatud. Aruanne on seetõttu oluliste puudustega ja selle heakskiitmine ei saanud olla õiguspärane. Pärast hoonestusala laiendamist ei algatatud uut hindamismenetlust ega tehtud lisauuringuid. Sellega on eiratud põhimõtet, et hindamine tuleb teha võimalikult varajases etapis enne loa andmist. Kaebajate eesmärgiks on, et Vabariigi Valitsus uuendaks hindamismenetluse ja naaseks etappi, kus toimub uus KMH programmi arutelu ja heakskiitmine, sest hoonestusloa ala on oluliselt muutunud. Ka ei olnud toona teada tuulikute võimsus ja kõrgus, mis erineb oluliselt algselt kavandatust. Kaebajad soovivad kaasa rääkida hindamismenetluses. Praeguse hoonestusloa menetluses koostatud dokumente kasutatakse ka teistes kaebajate jaoks olulistes menetlustes. Tuvastamiskaebusel on preventiivne eesmärk. Meretuuleparkide hoonestuslubade menetlusi on praegu käimas juba enam kui kaheksa. Kaebajatel on väga keeruline kõigis menetlustes osaleda. Dokumentatsioon on mahukas ja osaliselt inglise keeles. Kui kaebajate kaebeõigust praegu mitte tunnustada, tuleb neil igal juhul enda õiguste kaitseks korduvalt kohtusse pöörduda. Kui kaebeõigust praegu eitada ja hiljem selgub, et hoonestusluba ei ole võimalik väljastada, kuna riik on kiitnud heaks ebapiisava hindamisprogrammi ja puuduliku aruande, tekib küsimus, kes kannab arendaja kulud seoses hoonestusloa menetlusega. Oluliste puudustega aruande heakskiitmine mõjutab ka teisi meretuuleparkide arendajaid ja toob neile kaasa olulisi kulusid. Nad võivad esitada kahjunõudeid riigi vastu. Kaebajad paluvad keelata hoonestusloa andmise, kuna KMH aruanne sisaldab oluliselt ekslikku infot ja hindamise käigus pole nõuetekohaselt hinnatud keskkonnamõju lisatud alal. Keelamiskaebus on lubatav, kuna tulevikus antav haldusakt oleks õigusvastane. Kliimaministeerium on KMH aruande heaks kiitnud, seega võib eeldada, et hoonestusloaga minnakse edasi. 2(5)

6.Tallinna Halduskohus tagastas 23.07.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kliimaministeeriumi 10.06.2024 otsus kiita KMH aruanne heaks on menetlustoiming hoonestusloa menetluses, mitte haldusakt. Menetlustoimingut ei saa vaidlustada tühistamisnõudega (vt HKMS § 37 lg 2 p 1). Seega tuleks alternatiivsetena esitatud nõuetest kõne alla üksnes toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõue. Seejuures pole tegu mitte haldusmenetlust lõpetava toiminguga, vaid nagu märgitud, ühe menetlustoiminguga jätkuvas haldusmenetluses. HKMS § 45 lg 3 järgi võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kaebusest ei nähtu, et KMH aruande heakskiitmine riivaks kaebajate mittemenetluslikke õigusi. Ka ei too Kliimaministeeriumi otsuse väidetav õigusvastasus tingimata kaasa kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmist, sest sellega pole ette ära otsustatud lõpliku haldusakti (hoonestusloa taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise) sisu. KMH aruande ebapiisavust puudutavaid väited on kaebajatel võimalik esitada nii hoonestusloa edasises menetluses kui ka hoonestusluba vaidlustades juhul, kui luba antakse. Jätkuvas hoonestusloa menetluses on võimalik ka KMH-d vajaduse korral veel täiendada. Seega, ka juhul, kui kaebajate väited on õiged ja heaks on kiidetud olulisel määral ebapiisav KMH aruanne, ei too see vältimatult kaasa õigusvastase ja kaebajate õigusi rikkuva hoonestusloa andmist. Kohtu sekkumine ajal, mil haldusmenetlus alles käib ning huvitatud isikutel on võimalik esitada oma seisukohad vastutavatele haldusorganitele, pole põhjendatud. Just sellise kaebuse võimaldamine võib kaasa tuua korduvad kohtusse pöördumised ning muuta menetluse kõigi asjaosaliste jaoks põhjendamatult koormavaks ja kulukaks. Kaebajad saavad kaebusega kaitsta enda õigusi (HKMS § 44 lg 1). Keskkonnaühendustel on õigus pöörduda kohtusse ka keskkonna kaitseks (vt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 30 lg 2). Ühelgi kaebajal pole õigust kaitsta riigi huve vältimaks võimalikke kahjunõudeid või kaitsta erinevate tuuleparkide arendajate õigusi. Kaebajate väide, et KMH aruande õigusvastasus võib edasi kanduda tulevastesse ümbritsevatele aladele esitatud hoonestuslubade taotluste menetlustesse, puudutab jätkuvalt ainult kaebajate menetluslikke õigusi. Lisaks pole põhjust eeldada, et kui vaidlusaluses hoonestusloa menetluses peaks luba väljastatama, kaebajad selle vaidlustavad ja luba tühistatakse KMH raames tehtud vigade tõttu, siis võetakse KMH aruannet sellegipoolest kriitikavabalt arvesse tulevaste hoonestuslubade menetlustes kumulatiivseid mõjusid hinnates. Ka teistes menetlustes saavad kaebajad samad puudujäägid esile tuua (vt ka Tallinna Halduskohtu 19.06.2024 määrus nr 3-24-944). Ka kaebajate nõue keelata hoonestusloa andmine ei ole lubatav. HKMS § 45 lg 1 kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Juhul kui hoonestusluba väljastatakse, on kaebajatel võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta seda vaidlustades.

7.MTÜ Koovi Külaselts, MTÜ Elurikkuse Kaitse, Saare Rannarahva Selts, OÜ Jänese Aiad, X.X ja Y.Y paluvad 08.08.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.07.2024 määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule. KMH aruannet heaks kiites on tehtud oluline ja ilmne viga, millest tulenevalt ei saa menetluse lõpptulemus – hoonestusluba – olla õiguspärane. KMH aruanne ei ole piisav ja asjakohane laiendatud ala suhtes, sest KMH aruande aluseks olnud KMH programm ei võtnud arvesse täiendavat ala, mida laiendati alles pärast seda, kui KMH aruande aluseks olevad uuringud olid teostatud ja aruanne sisuliselt valminud. Kaebajad ja avalikkus on jäetud ilma laiendatud hoonestusala taotluse ala suhtes läbiviidava KMH menetluses ärakuulamisõigusest. Vabariigi Valitsusel oli kohustus korralduse nr 50 andmise järel uuendada KMH menetlus selle täiendava ala osas. KMH programmi koostamise ajal ei olnud teada kavatsus rajada kuni 310 m kõrgused tuulikud ega täiendava ala vajadus. Seega ei saanud KMH koostamise ja uuringute raames nende asjaoludega arvestada. Vaidlusalune KMH võetakse aluseks ka hilisemate tuuleparkide osas koostatavate KMH menetlustes kui täiendatud ala suhtes juba heakskiidetud KMH. Protsesside ajalist kestvust arvestades on tõenäoline, et hoonestusloa väljastamise ajaks ja juhul, kui kaebajad saavutavadki halduskohtus olukorra, kus KMH aruande vigade tõttu hoonestusluba tervikuna või osaliselt tühistatakse, on teiste hoonestuslubade menetlused juba jõudnud staadiumisse, kus õigusvastast KMH aruannet on arvestatud teiste KMH aruannete koostamisel. Seega tekiks kaebajatel alusetult vajadus ka nende hoonestuslubade menetluste tulemit vaidlustada. Kuigi üldreeglina ei ole isikutel võimalik menetluse kestel menetlustoiminguid vaidlustada, on praegusel juhul tegemist erandiga. Lisaks on KMH aruande roll ja olulisus meretuuleparkide hoonestuslubade menetluses erinev nn tavapärase planeeringu raames koostatavast KMH aruandest. Seda kinnitab Riigikogu poolt 28.05.2024 vastu võetud seaduseelnõu 308 „Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine)“. Muutunud seadusandluse tulemusena on KMH aruanne ainus keskkonnamõjusid põhjalikult analüüsiv dokumentide ja lõppjärelduste kogum, mille alusel tuleb pädeval asutusel otsustada, kas hoonestusloa väljastamine on võimalik.