3-24-1295 X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25. märtsi 2024. a otsuse nr 4.2-1/2918-2 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata relvaloa väljastamise taotlus uuesti läbi
Haldusasi
Menetlusosalised esindajad Asja läbivaatamine
ja
nende Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kärt Kasepõld Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30. oktoobril 2024 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 24. jaanuaril 2024 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA, vastustaja)
relvaloa taotluse DL50050653 püstoli soetamiseks enese ja vara kaitse otstarbel. Esitatud taotluse juures puudusid relvaseaduses (RelvS) § 35 lg 2 p-des 3 ja 4 nimetatud kohustuslikud dokumendid – tervisetõend ning tõend 16-tunnise esmaabikoolituse läbimise kohta. Kaebaja kõrvaldas puudused talle määratud tähtaja jooksul 10. veebruariks 2024.
Taotluse läbivaatamisel kontrollis PPA politsei infosüsteemis X-iga seotud teavet ning kuulas ära X ja piirkonnapolitseiniku arvamuse. PPA jättis 25. märtsi 2024. a otsusega nr 4.2-1/2918-2 X taotluse rahuldamata ning keeldus talle RelvS § 36 lg 4 p 3 alusel relvaluba väljastamast, esitades kokkuvõtvalt järgmised põhjendused. PPA hinnangul oli X käitumine ja eluviis kergesti konfliktidesse kalduv. Kaebajaga seotud konfliktsed intsidendid olid otsuse tegemise ajani järjepidevad ning raugemist ei olnud täheldada. Esineb oht, et relva omades võiks ta mõne järgmise konflikti käigus hinnata olukorda valesti ja väärkasutada ka tulirelva, kui see peaks juhtuma tal käeulatuses olema. PPA hinnangul kaalub teiste isikute õigus elule ja tervisele ning avalik kord üles X õiguse vabale eneseteostusele. X esitas Tartu Halduskohtule 30. aprillil 2024 kaebuse, milles palub tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 25. märtsi 2024. a otsus nr 4.2-1/2918-2, millega keelduti talle relvaluba väljastama, ning kohustada haldusorganit esitatud taotlust uuesti läbi vaatama.
Tartu Halduskohus võttis 2. mai 2024. a määrusega kaebuse menetlusse.
Politsei- ja Piirivalveamet vastustajana esitas 30. mail 2024 vastuse kaebusele, milles palus jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.
Kohus määras 6. juuni 2024. a kohtumäärusega asja läbivaatamise kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks. Kaebaja esitas 16. augustil 2024 kohtule täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja ning kuludokumendid.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja leiab, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada järgmistel põhjustel.
6.1.Otsusega on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-s 2 sätestatud haldusakti põhjendamise kohustust, mis on toonud kaasa ebaõige otsuse.
6.1.1.Otsuses välja toodud episoodid on seotud kaebaja süüteoteadetega naabrite ja kolmandate isikute osas. Kaebaja menetluses antud selgitustest tuleneb, et põhjendamatuid kaebusi vastaspoolte osas ei esine. 27. mai 2022. a sündmuse, mis puudutab väidetavalt kaebaja poolt labidaga lõhkumist, järel käis politsei kohapeal asja fikseerimas. Politsei kommentaari kohaselt on kaebaja tubli ja heatahtlik naaber, kes on ära puhastanud tohutu koguse vohavat naati ja umbrohtu, mis tema aeda ulatus, ning mingit süüd kaebajal ei nähtud. Mitmetele sündmustele on reageerinud politsei ning seetõttu on jäänud nende kohta registrisse kanne.
6.1.2.Subjektiivne asjaolu, et kaebaja on emotsionaalne, ei anna alust asuda seisukohale, et kaebaja võiks või peaks kasutama tulirelva oma konfliktide lahendamisel. Kaebaja pole elu jooksul kasutanud teise inimese suhtes vägivalda, s.t kedagi kehaliselt väärkohelnud. Kaebaja ise möönab, et naabriga on tal olnud erimeelsusi, kuid need ei ole tingitud kaebaja käitumisest. Ühtegi juhtumit, millele PPA on otsuses tuginenud ei ole võimalik pidada ohtlikuks ning mingeid ohtlikke situatsioone ei ole tegelikkuses esinenud. Kaebaja ei ole kunagi ähvardanud kasutada mingit relva või teinud mistahes tegusid, mis võiksid teisi isikuid ohustada ning selliseid asjaolusid ei ole PPA poolt ka tuvastatud. Seega ei ole välja toodud piisavaid põhjendusi, et järeldada isiku ebausaldusväärsust relvaomanikuna. 2(8)
3-24-1295
6.2.Isiku õigus soetada ja omada relva on hõlmatud põhiseaduse (PS) § 19 lg-s 1 nimetatud õigusega vabale eneseteostusele. RelvS §-s 36 sätestatuga põhjustatud riive eesmärk on ennetada ohtu inimeste elule ja tervisele. RelvS § 36 lg 4 sõnastusest võib järeldada, et tegemist on kaalutlusotsusega. Kaalutlusotsust tuleb teostada volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. PPA on tuginenud pigem registreeritud süütegude arvule ega ole arvestanud kaebaja õigusega esitada süüteoteateid. Lubamatu on olukord, kus PPA tugineb kaalutlusotsuse tegemisel asjaolule, et kaebaja on realiseerinud oma õigust esitada enda arusaama järgi teateid süütegude kohta. Kaalutlusõigus ei tähenda asutuse kontrollimatut suva ning see võib viia võimu kuritarvitamiseni või ka lihtsalt hooletu otsuseni. Kaalutlusotsus peab olema õiglane ja mõistlik.
6.3.Kaebaja mõistab, et tema püüd käituda õiguskuuleka isikuna, on toonud kaasa ebasoosingu ametivõimude ees ning see kajastub ka tema suhtes tehtud negatiivses otsustuses. Kaebaja möönab, et tema läbisaamine ühe naabriga on olnud problemaatiline, kuid kaebaja ei ole olnud konfliktsituatsioonide põhjustajaks ega otsi ise konflikti. Puuduvad andmed, et pöördumisi politsei poole on põhjustanud just kaebaja ise.
6.4.Majapõlenguga seonduvalt oli kaebaja jaoks üheks võimalikuks versiooniks maja süütamine. Ka vastustaja esitatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) vastuse järgi ei olnud eksperthinnang kategooriline ning jäi oletuslik võimalus, et maja süüdati. See asjaolu, mida kaebaja sisimas tunneb ei anna alust asuda seisukohale, et kaebaja süüdistab kõiki isikuid alusetult. Tegemist ei ole käitumismustriga, nagu seda väidab vastustaja. Väite puhul, et kaebaja on põhjustanud suurema ohu allikaga kahju (sõiduki juhtum väravaga), ei olnud situatsioon selline nagu kirjeldab vastustaja – vastustaja tugineb ebaõigetele asjaoludele.
Vastustaja vaidleb kaebusele vastu alltoodul põhjustel.
7.1.RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaselt võib loa andja keelduda soetamisloa ja relvaloa andmisest isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama. Relvaloa väljastamisest keeldumisel on vastustajal avar kaalutlusruum. Relvaloa näol on tegemist eriõigusega käsitseda kõrgema ohu allikat ning on suur avalik huvi, et relvaluba oleks vaid vastutustundlikel ja usaldusväärsetel isikutel. See tähendab, et isikule kohalduvad tavapärasest rangemad nõuded, mida peab järgima igas eluvaldkonnas. Isiku sobivust relva omamiseks on võimalik hinnata ja prognoosida tema käitumisharjumusi ja isiksuseomadusi arvestades.
7.2.PPA hinnangul on kaebaja kergesti konfliktidesse kalduv. Vastustaja kontrollis enda infosüsteemist teavet kaebaja kohta. Kaebaja usaldusväärsuse ja sobivuse relva omama seadsid kahtluse alla tema arvukad tülid naabriga ning asjaajamistel konfliktidesse sattumine. Kaebaja kohta teadaoleva info põhjal saab järeldada, et kaebajal on soodumus sattuda konfliktsituatsioonidesse.
7.3.Kaebaja usaldusväärust vähendab asjaolu, et ta esitas politseile 29. mail 2022 toimunud sündmuse kohta ebaõigeid andmeid. Olukorras, kus kaebaja sõitis ise vastu väravat, pöördus ta politsei poole väitega, et naaber viskas värava tema auto peale. Politsei infosüsteemis fikseeritud erimeelsused ehitajatega ja naabriga annavad küllaldase aluse järeldada, et kaebaja asjaajamised kalduvad lõppema konfliktidega.
3(8)
3-24-1295
7.4.Kahtlemata on kaebajal õigus esitada süüteoteateid ning nende esitamist ei ole vastustaja ka kaebajale ette heitnud.
7.5.PPA jaoks on oluline kaebaja teisi süüdistav suhtumine. Näiteks süüdistab kaebaja jätkuvalt naabrit oma maja süütamises, vaatamata sellele, et EKEI hinnangul oli tulekahju tekkepõhjuseks tõenäoliselt soojuspumba elektrikaabli rike. Ka piirkonnapolitseiniku arvamuse kohaselt on kaebaja väga emotsionaalne, ärritub kergesti ning muutub konfliktsituatsioonis närviliseks ja süüdistab konfliktides teisi. Vastustaja hinnangul ei pruugi kaebaja suuta alati olukordi adekvaatselt hinnata ning ta ei ole orienteeritud konfliktide rahumeelsele lahendamisele.
7.6.Vastustaja hindab kaebajast lähtuvat ohtu piisavalt suureks, et talle relvaloa väljastamisest keelduda. Kaebaja on kergesti konfliktidesse kalduv ja impulsiivne ning ei suuda erimeelsusi rahumeelselt politsei sekkumiseta lahendada. Ei ole välistatud, et isik, kellel puudub oskus konflikti rahumeelselt lahendada, võib teatud halbade asjaolude kokkulangemisel kasutada järgmise konflikti tekkimisel tulirelva, kui see peaks tal juhtumisi käeulatuses olema. Tulirelv on suurema ohu allikas, mille kasutamisel võib väiksemgi viga ja hooletus kaasa tuua rasked tagajärjed. Kaebaja on juba ühe suurema ohu allikaga kahju tekkimise ohu loonud, sõites vastu väravat, mis kukkus auto peale (29. mai 2022. a sündmus).
KOHTU SEISUKOHT
Kaebaja on vaidlustanud PPA 25. märtsi 2024. a otsuse, millega ei rahuldatud tema relvaloa taotlust, ja soovib vastustaja kohutamist tema taotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebaja eesmärk oli püstoli soetamine enda ja oma vara kaitse otstarbel.
PPA jättis kaebaja relvaloa taotluse rahuldamata RelvS § 36 lg 4 p 3 alusel. Selle sätte kohaselt võib PPA keelduda relvaloa andmisest isikule, kes enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu antud liiki relva soetama ja omama.
10.RelvS § 28 lg 1 p 3 kohaselt võib füüsiline isik relva soetada, omada ja turvalisuse
tagamiseks (enese ja vara kaitseks). Püstolit võib soetada, omada ja vallata vähemalt 21aastane Eesti kodanik (RelvS § 29 lg 1 p 2). Püstol on piiratud tsiviilkäibes tulirelv, mille omamiseks on vajalik relvaluba (RelvS § 34 lg 2). Relvaluba väljastatakse isikule, kelle suhtes ei ole tuvastatud RelvS § 36 lg-s 1 ja lg-s 4 sätestatud relvaloa andmist välistavaid asjaolusid (RelvS § 34 lg 1 p 2).
11.Kohtupraktika kohaselt on isiku õigus soetada ja omada relva hõlmatud põhiseaduse §-st 19 tuleneva isiku õigusega vabale eneseteostusele (vt Riigikohtu 26. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-2-11 p 38). Relvaloa taotluse rahuldamata jätmine riivab seega isiku õigust vabale eneseteostusele. Relvaloa taotluse lahendamisel teostab haldusorgan kaalutlusõigust, võttes arvesse ühelt poolt taotleja õigust vabale eneseteostusele ning teisalt teiste isikute õigust elule ja tervisele ning avalikku huvi turvalisuse ja ohutu elukeskkonna tagamiseks.
12.Kaebaja heidab ette, et vastustaja ei ole teostanud õigesti kaalutlusõigust ja on rikkunud vaidlustatud otsust tehes põhjendamiskohustust.
13.RelvS § 36 lg 4 p 3 annab loa andjale relvaloa väljastamisest keeldumise otsustamisel kaalutlusõiguse. Haldusakt on õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54). HMS § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb 4(8)
3-24-1295
teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Samas ei ole näiteks teatud tahtlike kuritegude (terrorism, tapmine, suures koguses narkootilise aine käitlemine) toime panemisel võimalust relvaluba üldse välja anda ning haldusorganil puudub sel juhul kaalutlusõigus (RelvS § 36 lg 1 p 61). RelvS § 36 lg 4 p 3 annab haldusorganile võimaluse hinnata, kas isiku eluviis või käitumine võib ohustada tema enda või teiste isikute turvalisust ja kas isik on seetõttu sobimatu relva omama. Relvaseaduse eelnõu (SE 494) seletuskirjas1 (lk 19) on rõhutatud haldusorganile antud kaalumisruumi otsustamaks, kas esineb küllaldane alus järeldada, et isik võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama. Relvade sattumine isikute kätte, kes ei suuda või ei soovi neid seaduskuulekalt käidelda, tekitab võimaliku ohu teiste isikute elule ja tervisele, riigi julgeolekule jms (samas lk 20-21).
14.RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamise aluseks on kolm kumulatiivset eeldust: a) isiku enda või teise isiku turvalisust ohustav eluviis või käitumine; b) isik on sobimatu relva soetama ja omama; c) seos eluviisi või käitumise ning isiku sobimatuse vahel.
15.Kohtupraktika järgi on RelvS § 36 lg 4 p 3 kohaldamisel eelkõige oluline tuvastada, kas isik on pannud toime tegusid, mis annavad tunnistust enda või teise isiku turvalisust ohustavast eluviisist või käitumisest. Seejuures peetakse silmas loa taotleja isiksuseomadusi ja süstemaatilist käitumist laiemalt, mis annavad aluse prognoosida temast lähtuvat ohtu iseendale või teistele, kui ta saaks relva omada ja kasutada (Tallinna Ringkonnakohtu 30. aprilli 2024. a otsus asjas nr 3-22-2499, p 11). Enda või teise isiku turvalisust ohustav eluviis või käitumine hõlmab ka muid asjaolusid peale karistatuse. Haldusorgan saab isikust lähtuva ohu prognoosimisel üldjuhul lähtealuseks võtta isiku varasemate tegude asjaolud ja selle, kuidas ta väljendab oma suhtumist nendesse. Ohu hindamisel teeb pädev haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal prognoosi isiku käitumise kohta tulevikus. (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20. oktoobri 2023. a otsus 3-22-305 p 12 ja seal viidatud kohtupraktika ning
22.märtsi 2022. a otsus nr 3-21-2047 p-d 10 ja 1, Tartu Ringkonnakohtu 13. detsembri 2022. a otsus nr 3-21-797 p-d 8 ja 9). Vaidlust ei ole selle üle, et kaebajat pole süütegude eest karistatud, kuid ülal viidatud kohtupraktika järgi pole see otsustamisel ainumäärav.
16.PPA on oma otsust põhjendades märkinud, et kaebaja kaldub kergesti konfliktidesse ning on teisi süüdistava suhtumisega. PPA tugines seejuures kaebaja käitumise ja ohu tõenäosuse hindamisel järgmistele asjaoludele.
16.1.PPA andmebaasis sisaldub teave, mis kajastab kaebaja tülisid naabritega järgmiselt: „1. 09.10.2020.a teataja/avaldaja juhtumi kohta, kus naaber märatses, on tõmmanud betoonpostid laiali. (menetlus lõpetatud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) 29 lg 1 p 1 järgi- naabri süü tõendamata)
2.27.05.2022.a päritav/kontrollitav seoses naabrite vahelise konfliktiga, kus X oli väidetvalt lõhkunud labidaga naabri aeda. (politsei käis kohal)
3.29.05.2022.a päritav/kontrollitav juhtumis, kus oli tüli tekkinud puu pärast (menetlus lõpetatud VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi - kahju ei ole tekkinud)
4.29.05.2022.a teataja/avaldaja naabrist, kes tungis ilma loata teataja aiaga piiratud kinnistule, viskas ajutise värava teataja auto peale, tiris kõik aia alt kiled välja. (menetlus lõpetatud VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi - kahju ei ole tekkinud)
5.14.12.2022.a teataja juhtumis, kus naaber lõi teatajat labidaga näkku, kiirabi ei ole vaja, teataja palub politsei kohale (kriminaalasjas nr 23231550080 menetlus lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi – ei ole tuvastatud isiku süü)
6.30.01.2023.a teataja/avaldaja maja põlengust, mille tekkepõhjustes süüdistas naabrit (teatis kriminaalmenetluse nr 23231500577 alustamata jätmises)
7.27.02.2024.a süüteoteate esitaja kaamerate lõhkumises, milles muuhulgas süüdistab jätkuvalt naabrit maja süütamises. (süüteoteade on menetluse)“.
16.2.PPA andmebaasis sisaldub teave, mis kajastab kaebaja konflikte ehitustöölistega ja endise töötajaga: „8. 12.07.2021.a soovib menetluse alustamist ehitaja S. Looritsa suhtes, kes on kelmuse teel võtnud raha ehitustööde eest mida ta pole teostanud. (teatis kriminaalmenetluse nr 21231501543 alustamata jätmises)
9.28.07.2021.a teataja/avaldaja juhtumist, kus endine töötaja oli ähvardanud teda ja tema lähedasi ning peret (teatis kriminaalmenetluse nr 21231501644 alustamata jätmises)
10.28.07.2021.a teataja/avaldaja juhtumist, kus ehitajad olid väidetavalt varastanud tellingu, saeraamid, katusekanga (kriminaalasjas nr 21231501661 menetlus lõpetatud KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi – süüteotunnuste puudumisega)“.
16.3.Vastustaja on otsustamisel aluseks võtnud ka 11. märtsi 2024. a arvamuse kaebaja varasema elukoha piirkonnapolitseinikult, kes on kaebajaga korduvalt seoses naabritevaheliste konfliktidega ja vahejuhtumitega kokku puutunud (dtl 52).
17.Kaebaja väitel on vastustaja otsustamisel lähtunud vaid kaebaja esitatud süüteoteadetest, mille esitamiseks tal on seadusest tulenev õigus. Kohus nõustub kaebajaga selles, et kaebajal on õigus esitada süüteoteateid, kui ta mingis olukorras seda põhjendatuks peab. Kohus möönab samas, et esitatavad süüteoteated võivad olla kantud emotsioonidest ning kajastada vahel esitaja subjektiivset arusaama juhtunust ning seda ka üle võimendad. PPA-l on süüteoteateid saades õigus ja kohustus esitatud teavet analüüsida ja tegelik olukord välja selgitada. Kaebaja on ärakuulamisel avaldanud, et väljatoodud juhtudel on tema esitanud avaldused politseile, mitte vastupidi, ning on lisanud juhtumite juurde oma nägemuse toimunust. PPA on siiski tuvastanud, et kahe juhtumi puhul on teate X kohta esitanud just naaber (vt ülal kirjeldatud juhtumid 2 ja 3). PPA on oma otsuses selgitanud, et tema ülesandeks relvaloa andmise menetluses ei ole välja selgitada taotleja süüd toimunud konfliktides, vaid hinnata, kas taotleja on sobiv relva omama. PPA on siiski pidanud vajalikuks ka osundada, et kaebaja pöördumistele on reageeritud ning ühelgi märgitud juhtumitest ei ole menetluste käigus tema süüd tuvastatud. PPA on jätnud kaebaja süüteoteadete alusel menetlused alustamata või on alustatud menetlused lõpetanud süütoekoosseisu puudumise tõttu (dtl 30- 48) ning üksnes ühe juhtumi puhul (27. veebruaril 2024 aset leidnud kaamerate purukslöömine) kestis vaidlustatud otsuse tegemise ajal veel menetlus. Süü puudumine ei välista aga hinnangut, et isik pole sobiv relva soetama ja omama.
18.Vastustaja on kaebaja taotlust menetledes analüüsinud ka piirkonnapolitseiniku ülal viidatud arvamust, milles piirkonnapolitseinik on hinnanud kaebajat emotsionaalseks 6(8)
3-24-1295
inimeseks, kes muutub konfliktsituatsioonis närviliseks ja süüdistab konfliktides teisi. Vastustaja on leidnud, et seda kinnitavad järgmised kaebaja osavõtul aset leidnud sündmused. Esmalt olukord, kus kaebaja teatas 29. mail 2022, et naaber tungis ilma loata kaebaja aiaga piiratud kinnistule, viskas ajutise värava tema auto peale ning tiris aia alt kõik kiled välja. Menetluse käigus selgus aga, et sündmuskohal oli toimunud avarii ning kaebaja ise oli hoovist välja tagurdades sõitnud vastu ajutist väravat. Teine viidatud juhtum toimus
30.jaanuaril 2023, kus aset leidnud majapõlengus kahtlustas kaebaja taaskord naabrit. Kohtuekspertiisiekspert aga leidis, et tulekahju tekkepõhjuseks oli tõenäoliselt soojuspumba elektrikaabli rike (12. veebruari 2023.a teatis kriminaalmenetluse nr 23231500577 alustamata jätmises).
27.veebruaril 2024 esitatud süüteoteates süüdistab kaebaja aga lisaks videokaamerate purukspeksmisele naabrit jätkuvalt ka 2023. a majapõlengus.
19.Kohtu hinnangul on PPA käsitlenud kaebaja käitumist erineval ajal erinevates olukordades. PPA ei ole lähtunud ainuüksi süütegudest teavitamise faktidest ning üksnes see ei annakski alust järeldada, et isik on endale või teistele ohtlik. PPA on analüüsinud märksa põhjalikumalt politsei infosüsteemis olevate kannetega seotud asjaolusid, ning on põhjendatult leidnud, et kaebaja käitumises esineb märke teiste isikute turvalisuse ohustamisest.
20.Hinnates ohu olemasolu ja iseloomu teeb pädev haldusorgan tõendatud asjaolude põhjal prognoosi isiku käitumise kohta tulevikus. Ohuhinnang hõlmab nii tõendite hindamist kui ka määratlemata õigusmõistete sisustamist. Kontrollides haldusorgani prognoosotsust faktilisest ja õiguslikust küljest, ei sekku kohus lubamatult täitevvõimu tegevussfääri. Asjaolude tuvastamine ja nende kvalifitseerimine õigusnormide valguses on õigusemõistmise tavapärane osa. PPA otsustus õiguse sisustamisel ning faktiliste asjaolude tuvastamisel on kohtulikult kontrollitav (Riigikohtu 19. veebruari 2019. a otsus 3-17-1545 p 26 ja seal viidatud praktika) .
21.Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega kaalutlusreeglite rikkumises vaidlustatud otsuse tegemisel. Vastustaja on kohtu hinnangul võtnud otsustamisel asjakohaselt arvesse nii kaebajale relvaloa andmist toetavaid kui ka vastupidist kinnitavaid asjaolusid. Kaebaja sobivust relvaloa omanikuna toetavad asjaolud, et teda pole süütegude toimepanemises süüdi mõistetud ega talle süütegude toimepanemises kahtlustust esitatud. Samas on haldusmenetluses ilmnenud terve rida asjaolusid, mis toetavad vastustaja järeldust ohuhinnangu andmisel: tuvastatud on hulk kaebajaga seotud konfliktseid episoode, mida iseloomustab teisi isikuid süüdistav suhtumine ründavas käitumises ja kaebaja vara kahjustamises (sh lausa maja süütamises). Samuti asjaolu, et konfliktides muutub kaebaja närviliseks ning teisi süüdistavaks – kaebaja on esitanud mitmeid ülal mainitud avaldusi sündmuste koht, milles on süüteomenetlus jäänud alustamata või lõpetatud. Kõik menetluses käsitletud episoodid on pärit ka ajaliselt väga lähedasest minevikust. Kohtu hinnangul on kirjeldatud juhtumite sarnasust ja sagedust ning ajalist lähedust arvestades igati asjakohane, et vastustaja neid kaebaja võimalikku edaspidist käitumist prognoosides arvesse võttis. Vastustaja on menetluses välja selgitatud asjaolude põhjal jõudnud järeldusele, et konfliktsetes olukordades ei suuda isik oma käitumist piisavalt juhtida ning on võimalik olukorra eskaleerumine sel määral, et ohtu pole võimalik välistada. Kohtu hinnangul põhineb vastustaja otsus kaebajale relvaluba mitte anda asjakohastel kaalutlustel. 7(8)
3-24-1295
Kohtupraktika on pidanud võimalikuks arvestada taotlejast lähtuva ohu järeldamisel ka esmahinnangu järgi väheohtlikke olukordi (näiteks ilma kahjulike tagajärgedeta toimunud liiklusrikkumised (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-22-305 p 16 ja seal viidatud praktika), et kindlaks teha relvaloa taotleja suhtumine ja hoiakud õiguskorda ning õiguskuulekatesse lahendustesse ja võime mõista enda tegevuse tagajärgi. Kui isik ei suuda hinnata enda käitumist ega pea oluliseks selle tagajärgi, vaid süüdistab teisi isikuid, esineb oht, et ta ei suuda õigesti hinnata ka avaliku korra ja julgeoleku tagamise eesmärgil kehtestatud relvaseaduse norme ja nende eesmärki ega normide rikkumise tagajärgi. Riigikohus on 18. juuni 2019. a otsuses asjas nr 5-19-26 (p 51) rõhutanud, et riik saab usaldada relva ja laskemoona üksnes sellisele inimesele, kelle puhul ta on veendunud, et ta ei kasuta relvi süütegude toimepanemiseks.
22.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et vaidlustatud otsus on sisuliselt õiguspärane. Samuti ei esine menetlus- ega vormivigu, mis võiksid kaasa tuua vaidlustatud otsuse tühistamise (HMS § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Seejuures märgib kohus, et on PPA taganud kaebajale ka võimaluse olla kogutud tõendite ja hinnangute osas enne otsuse tegemist ära kuulatud (kirjavahetus kaebaja ja menetleja ametniku vahel, dtl 20-25) ning vaidlustatud otsus sisaldab piisavaid vastustaja kaalutlusi sisaldavaid põhjendusi. Kuna kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakt õiguspärane, pole täidetud ka kohustamisnõude rahuldamise oluline eeldus (haldusorgani tegevuse õigusvastasus) ning puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Kaebus tuleb seega jätta tervikuna rahuldamata.
MENETLUSKULUD
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jääb kaebaja taotlus vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja võimalikud menetluskulud, kui need on tekkinud, jäävad samuti tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.