3-23-598 Sergei Matõštšenko kaebus Viru Vangla vastu
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Sergei Matõštšenko Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Eve Kangro
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 28.10.2024. Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Tartu Halduskohtusse saabus 10.03.2023 Sergei Matõštšenko poolt esitatud kaebus Viru Vangla 16.01.2023 otsuse nr 6-10/35107-2 ja 8.02.2023 vaideotsuse nr 6-12/36-2 tühistamiseks ning kohustava ettekirjutuse tegemiseks (tagada kokkusaamine isaga videosilla vahendusel) koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Ühtlasi taotles kaebaja kohtult kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 40 eurot tasumisest vabastamist seoses maksejõuetusega.
2.Tartu Halduskohus esitas 17.03.2023 Viru Vanglale päringu selleks, et välja selgitada, kas kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus.
3-23-598
3.Tartu Halduskohus jättis 17.03.2023 määrusega rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse, jättis kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ja kohustas kaebajat tasuma kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu kokku summas 40 eurot, aga samuti vastama kohtu küsimusele.
4.Kaebaja teatas 29.03.2023 kohtule, et kaebuse eest on riigilõiv summas 20 eurot tasutud, kuid rahaliste vahendite puudumise tõttu ei saa kaebaja tasuda riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest ja soovib taotlusest loobuda. Ühtlasi vastas kaebaja kohtu küsimusele.
5.Tartu Halduskohtu 10.4.2024 määrusega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata; võeti kaebus menetlusse jj. Kohtu 19.7.2024 määrusega määrati asja läbivaatamine kirjalikus menetluses ja teatati otsuse avalikustamise aeg.
KAEBAJA SEISUKOHAD
6.Kaebaja Sergei Matõštšenko soovib Viru Vangla 16.01.2023 otsuse nr 6-10/35107-2 ja 8.02.2023 vaideotsuse nr 6-12/36-2 tühistamist ning kohustava ettekirjutuse tegemist so. lahendada tema taotlus uuesti, et tagada kokkusaamine isaga videosilla vahendusel , sest vangla keelduv otsus on kaalutlusvigane, kuna kaebajat ei ole ära kuulatud ja rikutud on ka uurimiskohustust jj.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
7.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Viru Vangla peab Sergei Matõštšenko kaebust põhjendamatuks ning vaidleb kaebusele vastu. Vastustaja palub HKMS § 165 lg 2 järgi kohtul arvestada 27.03.2023 vastuses väljendatud seisukohtadega, samuti vaidlustatud otsustes esitatud põhjendustega. Seonduvalt esitatud kaebuse põhjendustega märgib vastustaja, et vangla toetab igati kinnipeetavatele vangistusseaduse §-des 23-25 ja 26-28 sätestatud erinevaid vanglavälise suhtlemise viise ja on loonud võimalused antud õiguste realiseerimiseks. Lisaks annab VangS § 22 lg 1 kinnise loetelu soodustustest, mida kinnipeetavaile teatava usalduse saavutamisel kohaldada saab. Õigusaktidest ei tulene vangile õigust suhelda lähedastega Skype rakenduse vahendusel, seega ei saa kinnipeetav selle võimaldamist ka vanglalt nõuda. Skype rakenduse kasutamine on võimalik vaid interneti vahendusel. VangS § 31’ esimene lause sätestab üheselt, et kinnipeetaval ei ole lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites ja annab ka suletud loetelu veebilehtedest, millele kinnipeetavaile ligipääs tuleb vanglal tagada. Skype vahendusel suhtlemist loetelus ei oleKinnipeetavail on võimalik oma lähedastega suhelda pikaajalistel ja lühiajalistel (eraldamisega või eraldamiseta) kokkusaamistel, igapäevaselt telefonitsi (vt. vastusele lisatud kõnelogi kinnipeetava kõnedest isale Vladimir Martõštšenko) ning kirja teel. Pikaajalisi kokkusaamisi võimaldatakse vähemalt üks kord kuue kuu jooksul (VSkE § 45), lühiajalisi kokkusaamisi vähemalt üks kord kuu jooksul (VangS § 24 lg 1), kuid üldjuhul võimaldab vangla kokkusaamisi suuremal määral, kui seda sätestab miinimum nõue. Vastustaja on seisukohal, et eelviidatud õigusaktides ei esine põhiseaduslikku vastuolu, sest sisult on siiski tegemist kinnipeetava vanglavälist suhtlust toetavate sätetega ja ainiti asjaolu, et neis pole sätestatud õigust suhtlusele Skype rakenduse vahendusel, ei saa pidada põhiseadusega vastuolus olevaks.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(4)
3-23-598
8.Kaebaja kaebuse eesmärgiks on lühiajaline kokkusaamine oma isaga videosilla vahendusel, millise taotluse on vastustaja jätnud rahuldamata.
9.Kohustamiskaebuse rahuldamine eeldab kaebaja õiguste rikkumist haldusorgani õigusvastase keeldumisega (jätkuva tegevusetusega) ning haldusorgani kohustust toimingu sooritamiseks (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1).
10.Vastuseks kaebusele väärib märkimist, et täidetud peavad olema mõlemad eeldused, mida erinormid toimingu sooritamiseks ette näevad – ilma selleta ei teki vastustajal tegutsemiskohustust. Kohustamiskaebust rahuldava kohtuotsuse täitmine ei tohi olla haldusorgani jaoks õiguslikult ega ka faktiliselt võimatu.
11.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
3.jagu, mis sätestab suhtlemise eesmärgi ja kinnipeetava õigustena loetletud suhtlemise liigid, milleks on kinnipeetava õigus lühi- ja pikaajalistele kokkusaamistele, kirjavahetusele ja telefonikõnedele, ajalehtede ja ajakirjade lugemisele ning raadio- ja telesaadete jälgimisele.
13.Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 24 lg-le 1 ja lg-le 1’ ei ole lühiajalise kokkusaamise õigus eraldiseisvalt subjektiivne õigus, vaid on otseselt seotud vanglavälise suhtluse eesmärgiga. Kinnipeetavale võimaldatav lühiajaline kokkusaamine on üks vanglavälise suhtlemise võimalusi, mille saamise õigus ei ole piiramatu. Kinnipeetavale võimaldatav lühiajaline kokkusaamine on üks vanglavälise suhtlemise võimalusi, mille saamise õigus ei ole piiramatu. Seadusandja on pannud vanglale kohustuse viia täide kinnipidamisliku iseloomuga karistus, tagades vanglas julgeolek ja sisekorra järgimine (VangS § 66 lg 1, § 105 lg 1) ning saavutada parimal võimalikul viisil vangistuse täideviimise eesmärgid (s.o taasühiskonnastamine, õiguskuulekale teele suunamine, VangS § 6 lg 1). Nende eesmärkide saavutamiseks on vanglale ühtlasi antud ulatuslik kaalutlusõigus otsuste tegemisel.
14.VangS § 24 lg 1 järgi on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi (redaktsioon kehtis 16.8.2022-31.3.2023). Seega tuleneb seadusest kaebaja subjektiivne õigus lühiajalisele kokkusaamisele. Lühiajalise kokkusaamise lubamine on vangla kaalutlusotsus. Kohtulik kontroll vangla tegevuse üle lühiajaliseks kokkusaamiseks loa andmisel on piiratud. Kohus saab kontrollida üksnes kaalumisvea esinemist loa andmise otsustamisel ja kohustada vanglat taotlust uuesti läbi vaatama, kui otsus on kaalutlusvigane. Vangla on vastuses otsuse nr 6-10/35107-2 lühiajalise kokkusaamise võimaldamisest keeldumist piisavalt põhjendanud.
15.VangS § 31’ kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Kinnipeetaval puudub juurdepääs veebilehtedele, mis võimaldavad elektroonilist suhtlemist.
3(4)
3-23-598
16.Viru Vangla märkis õigesti, et Skype vahendusel suhtlemist loetelus ei ole ning eelviidatud õigusaktides ei esine põhiseaduslikku vastuolu, sest sisult on siiski tegemist kinnipeetava vanglavälist suhtlust toetavate sätetega ja ainiti asjaolu, et neis pole sätestatud õigust suhtlusele Skype rakenduse vahendusel, ei saa pidada põhiseadusega vastuolus olevaks. Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaebaja taotluse esitamise ajal kehtiv õigus ei näinud kinnipeetavale ette subjektiivset õigust nõuda vanglalt videokõnede võimaldamist isaga. Üksnes kaebaja arusaam, et tal on õigus videosilla vahendusel isaga vestelda, ei anna kinnipeetavale õigust ega alust nõuda videokõnede võimaldamist enne õigusliku regulatsiooni võimalikke muudatusi. Kinnipeetaval on õigus nõuda, et vangla võimaldaks tal lähedastega suhelda kirjavahetuse või telefoni teel (VangS § 28). Samuti on kinnipeetaval õigus taotleda lühi- või pikaajalisi kokkusaamisi (VangS § 24 ja § 25). Kohus märgib, et täna kehtib VangS § 24 uus redaktsioon, mis sätestab kinnipeetava lühiajalised kokkusaamised. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt on kinnipeetavale lubatud vähemalt üks kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vanglateenistus võimaldada lühiajalist kokkusaamist telesilla vahendusel [RT I, 22.03.2024, 1 - jõust. 01.04.2024].
17.Vangla on keeldunud kaebaja taotluse rahuldamisest põhjusel, et kinnipeetaval puudub juurdepääs veebilehtedele, mis võimaldavad elektroonilist suhtlemist ning Skype vahendusel suhtlemist loetelus ei ole ette nähtud. Kohus ei kahtle vangla pädevuses, asjatundlikkuses lühiajalise kokkusaamise lubamise otsustamisel (vrd ka Riigikohtu 25.10.2012 otsus nr 3-3-1-28-12, p 14), mistõttu on kohtu hinnangul eelnevad vangla põhjendused piisavad, et järeldada vangla otsuse õiguspärasust. Eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et vastustaja ei ole teinud otsustamisel kaalumisvigu ning on vaidlustatud otsust k.a. vaideotsust põhjendades esitanud arusaadavalt oma kaalutlused ning asjaolud, millele ta oma järeldustes tugineb. Vaidlustatud haldusakti andmisel ei esine vormi- ega menetlusvigu, mis võiksid kaasa tuua selle tühistamise (HMS § 58, riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1). Kuna kohtu hinnangul on vaidlustatud haldusakt õiguspärane, pole täidetud kohustamisnõude rahuldamise oluline eeldus (haldusorgani tegevuse õigusvastasus) ning puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks. Eeltoodud põhjustel keeldus vangla õiguspäraselt kaebaja taotluse rahuldamisest lühiajaliseks kokkusaamiseks videosilla vahendusel oma isaga ning kaebus tuleb seetõttu jätta tervikuna rahuldamata.
18.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus kaebust ei rahulda, siis jääb menetluskuluna 23.3.2023 tasutud riigilõiv kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.