Sotsiaalõigus › Sotsiaalabi

Kaebaja on olnud toimetulekutoetuse saaja perioodidel 01.01.2021-30.04.2021, 01.01.202231.05.2022 ning 01.09.2022-13.06.2023 ja taotlenud toetust järjepidevalt ka perioodil juuli 2023 kuni september 2024 (perioodil märts kuni mai 2024 esitas toetuste taotlusi kaebaja tütar A, veebruaris 2024 esitasid taotlused mõlemad). Seoses vastustaja poolt sotsiaaltoetuste mittemääramisega alates juulist 2023 on kaebaja järjepidevalt kohtule kaebusi esitanud ja on seeläbi hästi kursis sotsiaaltoetuste taotluste menetluses tehtavate toimingute ja tähtaegadega. Vastustaja on seisukohal, et kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotlus. Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas vastustajale sotsiaaltoetuse taotluse 13.09.2024 (dtl 42-65). Vastustaja viitab haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6, § 15 lg 2, § 25 lg 1 ning § 38 lg 3, sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 14 lg 2 ja § 15 lg 1, Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 2 ja § 21 lg 1 p 1 ning Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määrustele nr 24 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ ja nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“. „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ § 9 lg 1 ja lg 2 ning toob välja järgmist. Vaidlusaluse taotluse esitamisel (aga ka korduvalt varem) on kaebaja avaldanud enda ja perekonna kohta teavet valikuliselt, mistõttu taotluse menetlemiseks piisav hindamine on tänaseks läbi viimata. Et see nii on, näitab selgelt kaebajale 20.09.2024 adresseeritud kiri täiendavate küsimustega, millele kaebaja vastanud ei ole, sest ta ei ole 20.09.2024 kirja vastu võtnud. Seega ei ole täna alust 13.09.2024 taotluse osas menetluse lõpule viimiseks. Toimetulekutoetuse määramist ja maksmist reguleerib sotsiaalhoolekande seadus, mille § 134 lg 2 kohaselt määratakse toimetulekutoetus viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist. Tallinna linna eelarvest makstava sissetulekust sõltuva universaaltoetuse osas sätestab Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26 "Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord" § 3 lg 2, et otsus tehakse kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast või toetuse teise osa väljamaksmise tähtpäevast. Seega ei ole vastustaja hinnangul võimalik kohustada vastustajat taotlust läbi vaatama, tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul määruse tegemisest, kui vaidlusaluse taotluse menetlemiseks kogu vajalik teave puudub. Kaebaja ei ole ka 20.09.2024 kirja Omniva kaudu vastu võtnud ega seetõttu vastanud talle ka 20.09.2024 kirjas esitatud täiendavatele küsimustele. Vastustaja leiab, et seesugune apaatsus toetuste saamise eelduseks olevate toimingute teostamisel (ka varasemate taotluste puhul) näitab selgelt, et kaebaja heaolu vaidlusalusest rahast tegelikkuses mingilgi määral ei sõltu ja tal ei ole selle raha kättesaamisega kiiret. Samuti märgib vastustaja, et ülal viidatud õigusaktidest tulenevad tähtajad ei ole veel möödunud ja vastustajal ei ole kohustust sotsiaaltoetuste määramise üle enne otsustada, kui kaebaja on esitanud nõutud dokumendid ja teabe. Samuti nähtub eelnevast, et vastustaja ei ole kaebaja 13.09.2024 taotluse menetlemisega viivitanud, vaid järginud kõiki seadusest tulenevaid tähtaegu. Kaebajal ei ole ka seetõttu õigusaktidest tulenevat õigust nõuda taotluse läbivaatamist 24 tunni jooksul määruse tegemisest, sest taotlus tuleb läbi vaadata vastavalt toimetulekutoetuse puhul viie tööpäeva jooksul pärast kõikide dokumentide esitamist ja sissetulekust sõltuva universaaltoetuse puhul kümne tööpäeva jooksul taotluse või nõutud lisadokumentide esitamise päevast või nende esitamiseks antud tähtpäevast või toetuse teise osa väljamaksmise tähtpäevast.

Samuti ei ole kaebaja toonud välja ühtegi asjaolu, millised konkreetsed tagajärjed esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisega kaebajale kaasnevad ning milliseid õigusi õiguskaitse puudumine kahjustab, mistõttu on vastustaja seisukohal, et kaebajal puudub õiguskaitsevajadus. Vastustaja leiab, et esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (HKMS § 249 lg 1). Üldjuhul ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamine luua olukorda, kus kaebaja saavutab oma eesmärgi juba enne vaidluse lahendamist kohtuotsusega. Erandina on selline esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatav, kui õiguskaitse kohaldamiseks esineb ülekaalukas vajadus, kaebuse eduväljavaated on head ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta oluliselt avalikke huve või kolmandate isikute õigusi. Kaebaja palub, et kohus kohustaks vastustajat tema taotlust läbi vaatama, tegema ja edastama otsused 24 tunni jooksul määruse tegemisest, kuid täna ei ole veel üldse kindel, et kaebaja kõik vajalikud andmed vastustajale esitab, mis võimaldab vastustajal kaebaja taotlust menetleda, seega tuleb hetkel kaebust hinnata pigem perspektiivituks. Kuna kaebaja saavutaks esialgse õiguskaitse kohaldamisel eelduslikult isegi soodsama olukorra kui ta võiks saavutada kaebuse rahuldamisel, siis välistab see juba iseenesest esialgse õiguskaitse kohaldamise. Vastustaja on eeltoodut arvestades seisukohal, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

tema avalduse lahendamiseks ning isik ei ole seda teinud, ei saa pidada kaebusega kaitstava õiguse riivet eriti intensiivseks. Alles peale seda, kui Tallinna linn on teinud vastava otsuse ning kaebaja sellega ei nõustu, siis on tal võimalik pöörduda tühistamiskaebusega kohtu poole 30 päeva jooksul arvates vastava otsuse saamisest. Hetkel ei ole menetluse tulemus teada ning ebaselge on kaebaja võimalike subjektiivsete õiguste rikkumine (või selle ulatus). Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus selle esitajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.