Eesti Ornitoloogiühingu esialgse õiguskaitse taotlus Keskkonnaameti 08.08.2024 korralduse nr 1-3/24/488 kehtivuse peatamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Eesti Ornitoloogiaühing, esindaja Kaarel Võhandu Vastustaja Keskkonnaamet, volitatud esindaja Signe Lehtme
Menetlustoiming
Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
Rahuldada Eesti Ornitoloogiaühingu esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Keskkonnaameti 08.08.2024 korralduse nr 1-3/24/488 täitmine kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või kaebuse tähtaegse esitamise korral kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
SELGITUSED
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Keskkonnaameti 08.08.2024 korraldusega nr 1-3/24/488 otsustati anda luba Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudile teaduseesmärgil kormoranide toitumisuuringu (edaspidi toitumisuuring) läbiviimiseks proovide kogumiseks ühes kalendriaastas kuni 200 kormorani (Phalacrocorax carbo) surmamiseks Kihnu laidude looduskaitsealal (edaspidi Kihnu laidude LKA) Kihnu linnulaidude sihtkaitsevööndisse (edaspidi SK) kuuluvatel Umalaiu, Küll-laiu, Imutlao suardu ja Iedikrava ümbrusse jäävates osades (resolutsiooni p 1.1); lubatud on Kihnu laidude LKA SKV kuuluvate laidude (Umalaiu, Küll-laiu, Imutlao suardu ja Iedikrava) ümbrusse jäävates osades koguda toitumisuuringu läbiviimiseks proove perioodil 10. august kuni 30. november (resolutsiooni punkt 1.2); luba on kehtiv 10.08.2024-30.11.2025 (resolutsiooni p 1.11).
2.Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) korraldusele nr 1-3/24/488 vaide.
esitas
06.09.2024
Keskkonnaameti
08.08.2024
3-24-2512
3.EOÜ esitas 06.09.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Keskkonnaameti 08.08.2024 korralduse nr 1-3/24/488 kehtivuse peatamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlust põhistatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. Esialgse õiguskaitse rakendamine kormorani letaalse toitumisuuringu läbiviimise vältimiseks õigusvaidluse ajaks on seotud oluliste avalike huvidega, kuna uuringu näol on sisuliselt tegu tõendite kogumisega, mida Keskkonnaamet kasutab tulevikus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (edaspidi linnudirektiiv) artikkel 9 erandi rakendamiseks kormorani arvukuse ohjamisel. Need tõendid peavad olema kogutud metoodiliselt korrektselt ja õiguspärasel viisil. Vaidlusaluse korraldusega antud õiguste kasutamine kormoranide laskmiseks Kihnu laidude looduskaitseala sihtkaitsevööndis looks juba vaidemenetluse ajal olukorra, kus vaide eesmärgi saavutamine (liigi õigusvastasel viisil kahjustamise vältimine, kormoranide toitumisuuringu läbiviimine uuringukava alusel) ei ole enam võimalik. Vaie on perspektiivikas. Kormoranide kaitse ja ohjamise tegevuskavas esimese prioriteedina ette nähtud kormorani toitumisuuringu aluseks olema pidav uuringukava on koostamata. Selle puudumine võib sisuliselt mõjutada toitumisuuringu tulemusi, mis saavad olema peamiseks aluseks liigi arvukuse edasisel ohjamisel. Tegevuskava põhjendamatu eiramine ei ole õiguspärane. Uuringukava puudumise tõttu on vaidlustatavaks uuringuks valitud meetodid ning periood vastuolus tegevuskavas ettenähtuga, kuid hälbimist tegevuskavast ei ole sisuliselt põhjendatud. Kuna kormorani kalatarbimine Eesti vetes on kõige suurem pesitsusperioodil ja ajakohased andmed puuduvad, on vajalik teha ennekõike just pesitsusaegne toitumisuuring, mis hõlmaks nii Väinamerd, Soome lahte kui ka Liivi lahte. Sügisese uuringu tulemusi ei saa pesitsusperioodile laiendada, mistõttu on küsitav selle eesmärgi kohasus tegevuskava eesmärgi suhtes saada teaduslikult adekvaatne teadmine kormorani toiutmise mõjust rannikumere kalavarudele, sh töönduskala varule. Kormorane plaanitakse surmata Kihnu LKA Kihnu linnulaidude SK, kus jaht (v.a väikekiskjatele) on keelatud. Keeluga vastuollu minekut, selle õiguslikku võimalikkust ei ole vaidlusaluses korralduses analüüsitud. Kormorani toitumise uurimiseks on olemas teaduslikult usaldusväärsed mitteletaalsed meetodid. Otsustamine letaalsete meetodite kasuks läheb vastuollu linnudirektiivi ja looduskaitseseaduse (LKS) nõuetega. Letaalsete meetodite eelistamine on toimunud sisulise kaalumiseta. Kormoran on Eestis jahiliik, keda toiduks ei tarbita. Tema sügisene jahiperiood kattub kavandatud letaalse uuringu ajaga. Põhjendamata on, miks ei ole võimalik koguda uuringuks vajalikku materjali koostöös jahimeestega sadadelt sügisperioodil väljaspool jahikeelualasid kütitavatelt kormoranidelt. EOÜ on mittetulunduslik valitsusväline keskkonnaühendus (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 31 lg 1 p 1), mille eesmärgiks on põhikirja p 2.1 kohaselt Eesti linnustiku uurimine, kaitse ja tutvustamine. Kormoranide uurimise ja kaitsega seonduv on seotud otseselt EOÜ põhikirjaliste eesmärkidega (KeÜS § 30 lg 2). Kormoranide linnudirektiiviga vastuollu minev surmamine Kihnu looduskaitseala sihtkaitsevööndis võib leida aset juba käesoleval ajal.
4.Tallinna Halduskohtu 06.09.2024 määrusega kohaldati ajutiselt esialgset õiguskaitset ning peatati Keskkonnaameti 08.08.2024 korralduse nr 1-3/24/488 täitmine kuni 04.10.2024 (kaasa arvatud) (resolutsiooni p 1) ning kohustati vastustajat esitama esialgse õiguskaitse taotlusele seisukoht hiljemalt 16.09.2024 (kaasa arvatud) (resolutsiooni p 2).
2(7)
3-24-2512
5.Keskkonnaamet palub oma 16.09.2024 seisukohas tühistada 06.09.2024 määrusega kohaldatud ajutine õiguskaitse või alternatiivselt mitte kohaldada esialgset õiguskaitset pärast kohtu määratud tähtaja lõppu (04.10.2024) ja mitte peatada Keskkonnaameti 08.08.2024 korralduse nr 1-3/24/488 „Luba kormoranide surmamiseks teaduslikul eesmärgil“ täitmist. Oma seisukohti põhjendab Keskkonnaamet kokkuvõtlikult järgmiselt. Esialgse õiguskaitse eeldused ei ole täidetud. Vaidlusaluse korralduse peatamine on ebaproportsionaalne ja vastuolus avaliku huviga. Keskkonnaameti poolt 01.04.2024 korraldusega nr 1-3/24/134 kinnitatud Kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskavas (edaspidi tegevuskava) seatud eesmärkide saavutamiseks on selles välja toodud prioriteetsed tegevused. Tegevuskava kohaselt on esimese prioriteetsusega tegevusteks kormorani mõju uuring rannikumere kalavarudele. Korralduste täitmisega kaasneva toitumisuuringu läbiviimisega ja korralduses märgitud aruandluskohustuse kaudu täienevad riigi kasutada olevad andmed, mis võimaldavad kormorani ohjamiseks teha tulevikus kõige värskematele andmetele tuginevaid liiki puudutvaid otsuseid. Seega on toitumisuuringu vastu suur avalik huvi. Järelikult on esialgse õiguskaitse kohaldamine avalike huvidega vastuolus, kuna ei võimalda lõpuni ellu viia tegevuskavas märgitud prioriteetset tegevust. Lisaks on korraldus juba osaliselt täidetud, st Keskkonnaametile teadaolevalt on korralduse alusel kütitud 125 kormorani. Sellises olukorras ei tohiks esialgset õiguskaitset ilma absoluutse vajaduseta kohaldada. Esialgne õiguskaitse ei tohiks muuta haldusakti täitmist lõplikult võimatuks. Esialgset õiguskaitset tuleb kohaldada niipalju, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks (vrdl tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 4). Kaebaja õiguste kõrval tuleb samaväärselt arvestada ka avalike huvidega ja võimalike kolmandate isikute õigustega (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-32-15, p 11). Korralduse andmisel piisas ka teadusasutuse poolt toitumisuuringu läbiviimiseks esitatud põhjendatud taotlusest (vt Riigikohtu lahend nr 3-20-2368). Keskkonnaametil puudus ja puudub igasugune põhjus kahelda selles, et toitumisuuring viiakse teadusasutuse poolt läbi viisil, mis võimaldab teaduslikult adekvaatsete järelduste tegemist. Vaide eduperspektiive ei saa vaides toodud asjaoludel pidada ülemäära kõrgeks. Korraldusest ei nähtu ilmselgelt asjassepuutumatutele asjaoludele tuginemist või oluliste huvide ja alternatiivsete meetmete kaalumata jätmist, vastupidi vaidlusaluse korralduse p-s 3.18 on selgelt näha erinevate alternatiivide kaalumist. Halduskohus ei saa esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel asuda haldusorgani eest vaiet lahendama ega hindama vaidlusaluses korralduses olevate kaalutluste õiguspärasust. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisel ei uuri kohus asjas tähtsust omavaid tõendeid. Vaidlusaluses korralduses näidatud arvu isendite küttimist (kokku 400 kormorani) ei saa pidada looduskaitselisest seisukohast pöördumatuks tagajärjeks. Kormoran on hetkel soodsas seisus nii Euroopas kui ka Eestis. Tegevuskava kohaselt pesitseb Eestis üle 40 000 kormorani paari. Halduskohtu määruse tegemise ajal oli juba kütitud 125 lindu 200-st sel kalendriaastal lubatud mahust. Järelikult esialgse õiguskaitse kohaldamine ei saa enam täielikult ära hoida toitumisuuringu läbiviimiseks vajalikke tegevusi ning toitumisuuring jääb lõpetamata, sh ei oleks teadusasutusel ka kohustust esitada Keskkonnaametile vaidlusaluses korralduses nimetatud andmeid. Toitumisuuringu lõpetamata jätmine tähendab lisaks muule ka avaliku ressursi asjatut raiskamist, arvestades, et korraldus on juba suures mahus täidetud. Kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust ei esine või isegi kui möönda selle olemasolu, siis ei saa seda ülemäära suureks pidada. Seetõttu kaalub avalik huvi toitumisuuringu jätkamiseks üle kaebaja huvi. Esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada ainuüksi põhjusel, et vaide esitaja hinnangul on vaie perspektiivikas. See läheks vastuollu üldpõhimõttega, et lahenda täidetakse pärast selle jõustumist (HKMS § 246 lg 1). Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vältimatu eeldus on
3(7)
3-24-2512
esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2022 määrus nr 3-21-2139, p 13). Kaebaja selgitused seoses võimaliku kahjuga kormoranile kui liigile, mis võib esialgse õiguskaitse kohaldamiseta kaasneda, jäävad liialt umbmääraseks ja paljasõnaliseks selleks, et nende alusel kaebajaale mingisuguseid pöördumatute ja kahjulike tagajärgede kaasnemist möönda. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks selgelt vastuolus avaliku huviga.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2).
7.Vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused on järgmised: 1) vaidemenetlus ei ole veel lõppenud; 2) taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus; 3) vaie ja võimalik tulevikus esitatav kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitud ning 4) ei esine ülekaalukaid avalikke ega kolmanda isiku huve.
8.Kaebaja on keskkonnaorganisatsioon KeÜS § 31 lg 1 p 1 tähenduses ning esitas esialgse õiguskaitse taotluse loodus- ja keskkonnakaitse eesmärgil. Seega tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse üle otsustamisel teha kindlaks, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1 teine lause). Esialgse õiguskaitse eesmärgiks on vältida kormoranide surmamist juba vaidemenetluse ajal. Sisuliselt tähendab see, et olukorras, kus vaidlusaluse korralduse täitmist vaidemenetluse ajaks ei peatata, on hilisemalt võimatu kõrvaldada sellega keskkonnale kaasnevaid negatiivseid tagajärgi. Seetõttu puudub kahtlus, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus.
9.Õige on vastustaja seisukoht, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei saa halduskohus asuda haldusorgani eest vaiet lahendama. Küll aga tuleb kohtul hinnata vaide ja võimaliku tulevikus esitatava kaebuse eduväljavaateid. Üksnes juhul, kui vaie või tulevikus esitatav kaebus on ilmselgelt perspektiivitud, on õigus jätta esialgse õiguskaitse taotlus pelgalt sel argumendil rahuldamata.
10.Kohtu hinnangul ei saa vaiet ega tulevikus esitatavat võimalikku kaebust ilmselgelt perspektiivituks pidada. Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlus, kas Keskkonnaameti 08.08.2024 korraldus nr 1-3/24/488 on õiguspärane. Taotleja hinnangul on vaidlusalune korraldus vastuolus nii tegevuskavaga, kuivõrd koostamata on uuringukava, kui ka linnudirektiivi ja LKS-ga, sest toitumisuuringu läbiviimiseks on ka teisi alternatiive. Vaidlust ei ole selles, et kormoranidele kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad üldised looduslikule linnustikule kehtivad kaitseprintsiibid. Vastavalt LKS § 55 lg 61 punktile 2 on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, välja arvatud LKS § 55 lg 3 p-s 1 sätestatud juhul, millal häirimisest tuleb kirjalikult teatada Keskkonnaametile hiljemalt üks tööpäev pärast häirimist, LKS § 55 lg 3 punktides 2-5 sätestatud juhul Keskkonnaameti loa alusel ja LKS § 58 lg-s 7 sätestatud juhul. Isendi surmamine on lubatud õppe- või teadusotstarbel (LKS § 55 lg 3 p 5). Loomaliigi isendi jälitamine, surmamine, püüdmine ja märgistamine teaduslikul eesmärgil on lubatud Keskkonnaameti loal (LKS § 582 lg 1). Vastavalt Keskkonnaameti 01.04.2024 korraldusega nr 1-3/24/134 kinnitatud „Kormorani (Phalacrocorax carbo sinensis) kaitse ja ohjamise 4(7)
3-24-2512
tegevuskava“ (edaspidi tegevuskava) kohaselt on eesmärkide saavutamiseks perioodil 20242034 kavandatud esimese prioriteetsusega tegevusteks kormorani mõju uuring rannikumere kalavarudele (vt tegevuskava p 14.1). Seejuures on tegevuskavas toodud kirjeldus järgmine: „vajalik selguse saamiseks, sest praegustes teadmistes kormorani mõjust kalavarudele on lünk, mis võimaldab huvirühmadel spekuleerida ja üldsust mõjutada. Uuringukava täpne koostamine toimub koostöös teadlastega, et võimaldada teaduslikult adekvaatsete järelduste tegemist. Oluline on silmas pidada ka kormorani võimalikku mõju kalade kude- või taasasustamisaladele. On sobilik ametkondade ja ülikooli vaheliseks doktoritööprojektiks.“ (vt tegevuskava p 14.1). Tegevust on kirjeldatud järgmiselt: „kormorani räppetompude ja väljaheidete kogumine, vajadusel kalade märgistamine PIT-märgistega, et selgitada piirkondlik mõju ühele/mõnele kalaliigile. Meetodid võimaldavad hinnata saaki nii morfomeetria põhjal kuid ka molekulaarselt. Toitumisanalüüsi võib asendada ka erinevate samalaadsete uuringute käigus kogutud teadmistega, kui nende alusel on võimalik hinnata mõju varule, lähtudes seirepüükidel saadud andmetest kalastiku liigilise koosseisu, vanuselise ja pikkuselise jaotuse kohta.“ (vt tegevuskava p 14.1). Seejuures on tegevuskava koostamisel osalenud mh Tartu Ülikooli mereinstituudi rannikumere kalanduse töörühm ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor PhD Lauri Saks (vt tegevuskava, lk 8).
11.Vastustaja on õigesti märkinud, et tegevuskava ei ole õiguslikult siduv. Tegemist on mittesiduva arengukavaga, milles võetud seisukohtade õiguspärasust on võimalik tegevuskavadele tuginevate haldusaktide peale esitatud kaebuste lahendamisel kontrollida (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 13.10.2023 määrus nr 3-20-2368, p 17). Seetõttu küsimus, kas valitud uuringumeetod on põhjendatud, kuulub lahendamisele asja sisulise läbivaatamise käigus. Kuigi küsitavusi tekitab, miks tegevuskavas ei ole kajastatud I prioriteedina toitumisuuringu läbiviimisel ühe meetodina letaalset meetodit, vaid käsitletud on just nimelt teisi võimalikke meetodeid. Veelgi enam, kohtu hinnangul ei saa tegevuskava ka täiesti kõrvale jätta, kuivõrd uuendatud kormorani kaitse ja ohjamise tegevuskava on koostatud uusimate teadmiste põhjal, et tagada kormorani alaliigi soodne seisund, hinnata liigi mõju keskkonnale ja anda ülevaade võimalikest ohjamismeetmetest (vt tegevuskava, lk 5). Ka Euroopa Kohtu pretsedendiõigus toonitab parima kättesaadava teadusliku teabe kasutamise tähtsust linnudirektiivi rakendamisel (vt Euroopa Kohtu 17.01.1991 otsus kohtuasjas C-157/89, p 15).
12.Samas ei ole vaidlusaluses korralduses vastustaja põhjendanud, miks on juhindutud pelgalt taotleja väidetest, et Kihnu piirkond on ainuke ala, kus TÜ Eesti mereinstituudil on olemas proovide kogumise võimekus ning väitest, et surmatud lindude maosisu analüüs on kõige täpsem ja kiirem ning samas ka kordades odavam meetod, kui kaks eelpool nimetatut [räppetompude analüüs ja väljaheidetest saadava DNA analüüs]1.
13.Kaebuse heade eduväljavaadetele viitab ka asjaolu, et tulenevalt linnudirektiivi art-st 9 on lubatud teha erandeid artiklites 5, 6, 7 ja 8 sätestatud põhilistest keeldudest, eeldusel, et täidetud on kolm tingimust: 1) teist rahuldavat lahendust pole; 2) kehtib üks art 9 lg 1 p-s a, b või c loetletud tingimustest ning 3) täidetud on art 9 lg 2 tehnilised nõuded2. Tegevuskava kohaselt esineb alternatiivseid meetodeid ning vaidlusaluses korralduses ei ole põhjendusi, miks tegevuskavas toitumisuuringu läbiviimiseks kirjeldatud meetodid ei ole alternatiiviks surmatud lindude maosisu analüüsi meetodile. Ainuüksi meetodi kiirus ei saa olla põhjenduseks, et alternatiivid puuduvad. Kuigi avalike ressursside säästlik kasutamine on avalikuks huviks, siis ei saa ka see olla piisavaks argumendiks, et alternatiivid puuduvad toitumisuuringu läbiviimiseks.
Vt Tartu Ülikooli 18.07.2024 taotlus nr 6-7/MI/19971. Kättesaadav elektrooniliselt: https://adr.envir.ee/et/document.html?id=c654b935-a55c-4d51-8982-a1dc40af6349
Vt Euroopa Komisjon „Nõukogu direktiivil 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) põhinev jahipidamist käsitlev juhenddokument“, veebruar 2008, p 1.7.6.
5(7)
3-24-2512
14.Sõltumata asjaolust, et vastustaja väitel on kormorani seisund soodne, on linnudirektiivi art 9 lg 1 kohaselt üheks eelduseks tingimus, et puuduvad teised alternatiivid. See tähendab, et linnudirektiivi art 9 lg 1 p-s b nimetatud erandi rakendamiseks on vajalik tuvastada, et letaalse meetodi kasutamiseks alternatiivid puuduvad. Asjaolu, et sobiv alternatiivne lahendus puudub, tuleb tõendada haldusorganil. Käesoleval juhul aga on vaidlusaluses korralduses üksnes märgitud, et uuringu tegemine on vajalik ajakohaste teadmiste hankimiseks /.../, kavas esitatud metoodikat on suunisteks tegevuste planeerimisteks ning lähteülesannete koostamiseks, kuid ei välista muid metoodikate kasutamist tegevuste rakendamisel (vt vaidlusaluse korralduse p 3.4.); Liivi lahe osas puudub toitumisuuring (vt vaidlusaluse korralduse p 3.6) ning teadusuuringuks vajalik surmatavate kormoranide arv ei sea ohtu liigi soodsat seisundit (vt vaidlusaluse korralduse p 3.7). Analüüsitud aga pole, kas esineb sobivaid alternatiivseid lahendusi, mis on esimene eeldus linnudirektiivi art 9 lg 1 p-s b nimetatud erandi rakendamiseks. See on raamtingimus, millele peavad vastama kõik erandid3. Euroopa Komisjoni koostatud juhendis „Great cormorant. Applying derogations under Article 9 of the Birds Directive 2009/147/EC“ on selgitatud, et tuvastamaks asjaolu, kas esineb sobivaid alternatiivseid lahendusi, tuleb esmalt analüüsida, kas on teisi meetodeid (st lahendusi, mis ei ole keelatud linnudirektiivi artiklite 58 kohaselt) ning teiseks, juhul, kui on, siis kas need lahendavad probleemi või konkreetse olukorra, mille jaoks erandit taotletakse4. Sellised põhjendused vaidlusalusest korraldusest puuduvad, mistõttu on tegemist oluliste põhjendamispuudustega haldusaktiga (haldusmenetluse seaduse § 56 lg-d 1 ja 2 ).
15.Euroopa Komisjon on selgitanud, et mõne teise lahenduse mitterahuldavuse kindlakstegemine peaks põhinema objektiivselt kontrollitavatel teguritel ning et erilist tähelepanu tuleks pöörata lahenduste teaduslikule ja tehnilisele hindamisele5. Nii näiteks nähtub 2021. a läbiviidud Võrtsjärve kormoraniasurkonna toitumisuuringust, et kasutatud on kombineerituna kolme erinevat meetodit: 1) ööbimispaigalt kogutud räppetompude analüüs; 2) välja oksendatud maosisu analüüs ning 3) otsesed toitumisvaatlused6. Haldusasjas nr 3-23-744 pole kohus leidnud, et Võrtsjärve toitumisuuringu tulemused oleksid ebatäpsed, vaid märkinud, et Võrtsjärve kormoraniuuringust ei saa teha laiapõhjalisi järeldusi (vt Tallinna Halduskohtu 07.12.2023 otsus nr 3-23-744, p 21). Veelgi enam, Tallinna Halduskohus on viidatud kohtuotsuses selgesõnaliselt leidnud, et „[k]ohus ei eelda, et kõik kalad, kelle kormoranid söövad või keda kahjustavad, oleksid loendatud ning et kahju suurus oleks täpne, kuid hinnang tekitatud kahjule peaks siiski põhinema kaasaegsel teabel (uuringul, teadlaste arvamusel, tehtud kulutuste kalkulatsioonil vms).“ (Tallinna Halduskohtu 07.12.2023 otsus nr 3-23-744, p 19). Eelnevast tulenevalt, ka juhul, kui lugeda usutavaks väidet, et letaalne meetod annab kõige täpsemaid tulemusi, siis ei tõenda see vaieldamatult asjaolu, et ükski teine meetod kormoranide toitumisuuringuks ei sobi. Ülaltoodu kokkuvõtteks peab kohus vaide või tulevikus esitatava kaebuse eduväljavaateid väga heaks. Täiendavalt selgitab kohus, et ka vaidemenetluses on võimalik vastustajal põhjendamispuudused kõrvaldada.
16.Vastustaja hinnangul esineb ülekaalukas avalik huvi toitumisuuringu läbiviimiseks. Kohus nõustub, et kormoranide toitumisuuringu teostamine on oluline avalik huvi ja selle vastu ei
Euroopa Komisjoni juhend „Nõukogu direktiivil 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) põhinev jahipidamist käsitlev juhenddokument“, p
Vt Euroopa Komisjoni juhis „Great cormorant. Applying derogations under Article 9 of the Birds Directive 2009/147/EC“, lk 8.
Vt Euroopa Komisjoni juhend “Nõukogu direktiivil 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) põhinev jahipidamist käsitlev juhenddokument“, p 3.4.12.
P. Zingel, A. Tuvikene ja T. Feldmann. Kormoranide toitumise mõju Võrtsjärve kalavarudele, lk 5. Kättesaadav elektrooniliselt: https://kalateave.ee/et/teadus-ja-arendustegevus/uurimused/2021-uurimused/uuringkormoranide-toitumise-moju-vortsjarve-kalavarudele-eesti-maaulikool-2021
6(7)
3-24-2512
vaidle ka taotleja. Küll aga ei nõustu taotleja vastustajaga osas, et ainuke sobiv meetod toitumisuuringu läbiviimiseks on lindude surmamine. Seega käesoleval juhul konkureerivad avalikud huvid – üheltpoolt keskkonnakaitselised huvid (kormoranide surmamise keeld) ning teiselt poolt toitumisuuringu raames teaduslike andmete kogumine, mida saab kasutada kormoranide kaitse- ja ohjamistegevuse korraldamiseks ning eesmärkide täitmiseks (vt vaidlusaluse korralduse p 3.7). Arvestades, et eelnevalt on kohus hinnanud vaide või tulevikus esitatava võimaliku kaebuse eduväljavaateid väga heaks ning võttes arvesse vaidlusaluse korralduse täitmisega kaasnevaid pöördumatuid tagajärgi, on põhjendatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine.
17.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus esialgse õiguskaitse taotluse ning peatab Keskkonnaameti 08.08.2024 korralduse nr 1-3/24/488 täitmise kuni halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata, või kaebuse tähtaegse esitamise korral kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.