Esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmine
RESOLUTSIOON
Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Tallinna Halduskohtus registreeriti 14.06.2024 X ((X), isikukood xxxxxxxxxxxx) avaldus, mis kandis pealkirja esialgse õiguskaitse taotlus. Taotlusest nähtub, et taotlejal oli varasemalt võimalik üürilepingu alusel kasutada Tallinna linnale kuuluvat eluruumi aadressil xxxxxxxxxxxx kuid 2024. a veebruarikuus saatis linn taotlejale teate üürilepingu lõpetamiseks. Taotluse kohaselt esitas X Tallinna Kesklinna Valitsusele taotluse munitsipaalpinna saamiseks ning elamukomisjon otsustas taotlejale elamispinna anda, kuid siis muutus linnavalitsuse koosseis ja kaebajale eluruumi siiski ei eraldatud. X soovib, et kohus kohustaks esialgse õiguskaitse korras Tallinna linna võimaldama tal elada senisel elamispinnal kuni pooleliolevate menetluste lõppemiseni.
2.Kohus jättis 17.07.2024 esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 55 alusel käiguta selgitades järgnevat:
HKMS § 249 lg 5 kohaselt võib taotluse esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Seega võimaldab HKMS esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, kui samas asjas on esitatud kaebus või käimasoleva vaidemenetluse ajal. HKMS ei näe ette võimalust esitada esialgse õiguskaitse taotlus olukorras, kus taotleja ei ole haldusorganile esitanud vaiet või kohtule kaebust.
2.2.Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et X oleks enda eluasemega seotud küsimuses Tallinna linna vastu kaebuse esitanud. Eelnevast tulenevalt tuleb X esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse hindamiseks kohtule teada anda, kas ta on eelnevalt esitanud vaide eluruumi üürilepingu lõpetamise teatele või otsusele, millega jäi rahuldamata tema taotlus eluruumi saamiseks, et kohus
3-24-1780 saaks veenduda, millised on need pooleliolevad menetlused, millele taotleja esialgse õiguskaitse taotluses viitab ja mille lõppemiseni taotleja esialgset õiguskaitset soovib.
2.3.HKMS § 104 lg 1 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu seaduse kohaselt. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja ei ole riigilõivu tasunud.
2.4.Kohus andis taotluse puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva ja hoiatas, et puuduse kõrvaldamata jätmisel määratud tähtajaks tagastab kohus taotluse selle esitajale (HKMS § 55 lg 2) ilma seda läbi vaatamata.
3.X saatis 21.06.2024 kohtule taotluse, milles selgitas, et vajab taotluse puuduste kõrvaldamiseks enam aega, sest peab leidma juriidilise nõustaja. Taotleja esitas samas kirjavahetuse linnavalitsusega, mis peaks selgitama, kas taotleja on vaide esitanud. Taotlusele oli lisatud ka menetlusabi taotlus.
4.Samas nähtus kaebaja poolt lisatud kirjavahetusest Tallinna linnaga, et Tallinna Kesklinna Valitsuse Eluasemekomisjon on 02.04-09.04.2024 pidanud e-kirja teel koosoleku, mille ühe päevakorrapunktina oli arutlusel X munitsipaaleluruumi andmine xxxxxxxxx ja teha selle kohta Tallinna Linnavalitsusele ettepanek. Edasi järgneb alates 15.05.2024 toimunud kaebaja kirjavahetus linnaga, millest nähtub, et linn on palunud taotlejal esitada sotsiaalhoolekandelise abi taotluse vormi, mille taotleja täidetult esitas 17.05.2024. Linn on taotlejale vastanud 07.06.2024 ning hinnanud taotleja aktiivseks ja tegusaks vanaduspensionäriks, linn on selgitanud, et taotlejal on võimalik saada majandamis- ja üürinõustamist ja muid linna poolt pakutavaid võimalusi toimetulekuks. Järgnevatest dokumentidest nähtuvalt on taotleja nõustamisel käinud ning palub edasisi juhiseid. 13.06.2024 on linn taotlejale selgitanud, et taotleja käis majandusnõustamisel, kuid eluruumi tagamise teenuse saamiseks on vajalik käia ka üürinõustamisel, kus saab konkreetselt välja selgitada taotleja võimalused ja vajadused saada nt toetust eluaseme üürimisel vabaturult. Järgneb taotleja kuupäevata vastuväide viimasele kirjale.
5.Tallinna linn esitas 26.08.2024 kirjas kohtule järgmise informatsiooni:
5.1.Tallinnas, xxxxxxxxxx asuv eluruum kuulub Tallinna linnale ja vara valitsejaks on Tallinna Kullatera Lasteaed. Rahvastikuregistri andmetel elas alates 13.02.1987 aadressil xxxxxxxxx Y, kes on X lahutatud abikaasa.
5.2.Y esitas 04.01.2024 avalduse üürilepingu pikendamiseks. Tallinna Linnavalitsuse 07.02.2024 korralduse nr 118 kohaselt ei pikendatud Y xxxxxxx üürilepingut, sest viimane seal ei ela, vaid oli selle kasutada andnud oma lahutatud abikaasale X. Lisaks omas Y kinnistusraamatu andmetel 1⁄4 osa Nõmmel xxxxxxxx asuvast kinnisasjast (kinnistusregistriosa nr xxxxxxxx, katastritunnus xxxxxxxxx, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 1774 m2). Y töötab sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus laste ja noorukite osakonnas tegelusjuhendajana ning omab püsivat sissetulekut. Y ei ole linnalt eluruumi kasutamiseks õigustatud isikuks linna õigusaktide mõistes. Y pidi nimetatud eluruumi vabastama hiljemalt 17.06.2024.
5.3.X elukohaandmed on alates 18.06.2018 registreeritud Tallinna Kesklinna linnaosa täpsusega. Y oli majutanud X tema kasutusse antud eluruumi aadressile xxxxxxxxx. Vastavat nõusolekut Tallinna linn Y andnud ei ole. Kuivõrd pooltevaheline leping lõppes ja Y pidi nimetatud eluruumi vabastama 17.06.2024, siis X pidi samuti nimetatud kuupäevaks eluruumist lahkuma ja ruumid vabastama. Tallinna Linnavalitsuse 07.02.2024 korraldust nr 118 ei ole vaidlustatud.
5.4.Märtsis 2024 esitas X Tallinna linnale taotluse eluruumi üürile saamiseks põhjusel, et peab vabastama senise eluruumi. Tema abivajadust hinnati märtsis 2024. Tallinna Kesklinna linnaosa eluasemekomisjon arutas 09.04.2024 xxxxxxxxx munitsipaaleluruumi üürile andmist X ja otsustas komisjon teha Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku munitsipaaleluruumi üürile andmiseks X.
3-24-1780
5.5.Menetlus eluruumi üürile andmiseks algatati aprillis 2024, kuid menetluse käigus avaldas linna sisekontrolli teenistus, et on tekkinud kahtlus, et isik ei ole oma sissetulekute kohta tõest infot jaganud ja võib saada tegelikult ka äritulu ja muud tulu. Seega leidis linna sisekontrolli teenistus, et isik esitas linna eluruumi üürimise taotlemisel esitanud puudulikke ja ebaõigeid andmeid ning seetõttu ei eraldatud X xxxxxxxxx.
5.6.Tallinna Kesklinna Valitsus saatis 17.05.2024 kirja nr 12-3/918, milles selgitas eluruumide kasutusse andmise menetlust, muuhulgas selgitas linnaosa valitsus sotsiaalhoolekandelise abi saamise võimalusi.
5.7.X esitas 17.05.2024 sotsiaalhoolekandelise abi taotluse. Tallinna Kesklinna Valitsuse ja X vahel on 23.05.2024 kinnitatud juhtumiplaan nr 54269576668, millega hinnati isiku abivajadust ja suumati X nõustamisele. X viidi 29.05.2024 läbi majandamisnõustamine. X viidi 18.06.2024 läbi üürimise nõustamine ja selle tulemusena on X leitud eluruum vabaturult Tallinnas, aadressil xxxxxxxxx. Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna 1. juuli 2024 otsusega nr 5-42.6/3712–9 määrati X eluruumi tagamise teenuse meetmena üürimise toetus summas 900 eurot ning X on vabaturult leitud eluruumi Tallinnas xxxxxxxx ja 20. juunil 2024 sõlmitud eluruumi üürileping (valdus üle antud 01.06.2024) tähtajaga 2 aastat (kuni 2026. aastani). Seega on X eluasemeteenus tagatud ja puudub igasugune vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
6.Kohus jättis 27.08.2024 määrusega X menetlusabi taotluse rahuldamata ja esialgse õiguskaitse taotluse teistkordselt käiguta, selgitades, et kuivõrd taotleja on asunud elama vabaturult leitud elamispinnal, mille saamiseks on mh linn abistanud taotlejat majandamis- ja üürinõustamise käigus, võib eeldada, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus on ära langenud. Kohus selgitas, et juhul, kui X leiab, et tal on jätkuv esialgse õiguskaitse vajadus, tuleb tal esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks tasuda riigilõiv 20 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 6) ja põhjendada, miks ja millise menetluse raames vajab taotleja jätkuvalt esialgset õiguskaitset.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.X ei ole käesoleva määruse tegemise hetkeks riigilõivu tasunud, samuti on X 18.09.2024 kirjas teatanud kohtule, et loobub kohtumenetlusest. Sellest tulenevalt jätan X esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.
8.Märgin täiendavalt, et asja materjalidest nähtuvalt on X esialgse õiguskaitse vajadus ka ära langenud, sest ta on asunud elama vabaturult leitud elamispinnal, mille saamiseks on mh linn teda abistanud majandamis- ja üürinõustamise käigus. Elamispind xxxxxxxxx ei ole kunagi olnud antud üürile taotlejale, vaid üürileping oli sõlmitud tema endise abikaasaga, kellel ei olnud linna nõusolekut taotlejale elamispinna pakkumiseks. Linn on taotleja endise abikaasaga üürilepingu lõpetanud ning jätnud 07.02.2024 korraldusega rahuldamata taotluse selle pikendamiseks. Korraldust ei ole vaidlustatud.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastan X esialgse õiguskaitse taotluse seda sisuliselt läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.