Maksuõigus › Muu maksuõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.09.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number: 3-24-2190/6
Asja liik: Haldusasi
Kategooria: Maksuõigus › Muu maksuõigus
Menetlusliik: Üldmenetlus
Kuulutamise aeg: 20.09.2024
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1339

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

R.L Pikamäe, Villem Lapimaa, Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

20.09.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2190 X. X kaebus Maksu- ja Tolliametiga 27.06.2024 sõlmitud lepingu nr 13-10/016252 tühisuse tuvastamiseks

Haldusasi

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X , volitatud esindaja Suido Västra Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja J.M

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.08.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X. X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.08.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-2190 resolutsiooni punkti 1 peale.

Jätta X. X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.08.2024 määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X. X sõlmis Maksu- ja Tolliametiga (MTA) 27.06.2024 lepingu nr 13-10/016252, millega ta võttis maksukorralduse seaduse (MKS) § 42 lg 1 alusel solidaarselt osaühinguga Grosvik endale vastutuse osaühingu Grosvik maksuvõla tasumise kohustuse eest maksimaalselt 107 294,57 eurot.

Sarnased lahendid

Maksuõigus

5.Tallinna Halduskohus tagastas 13.08.2024 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ja kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 1050 eurot (resolutsiooni p 2) ning jättis halduskohtu 26.07.2024 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu muutmata (resolutsiooni p 3). Kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja seega tuleb kaebus tagastada selle esitajale (HKMS § 121 lg 1 p 1). Vaidlusalune leping on sõlmitud MKS § 42 lg 1 alusel, mis näeb ette, et kolmas isik võib endale lepinguga võtta vastutuse maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest. Tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga (vt ka L. Lehis. Eesti maksuseaduste kommentaarid. Tallinn, 2023, lk 16; K. Miisna, R. Krause. Leping maksuhalduriga – kas poolte huvisid arvestav võluvits menetlusosalistele? Juridica 2024/5). MKS § 42 ei anna iseseisvat vastutuse alust, vaid möönab lihtsalt võimalust, et kolmas isik võib endale lepinguga võtta vastutuse maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest. Vastutuse sisu ja tingimused sõltuvad lepingust (L. Lehis. Maksuõigus. 3., täiendatud ja muudetud trükk. Kirjastus Juura, Tallinn, 2012, p 2.6.6, lk 103; vt ka maksukorralduse seaduse eelnõu 886 SE seletuskiri, § 43). Alates 01.01.2019 kehtiva MKS § 42 lg 3 redaktsiooni kohaselt on maksuhalduril õigus lepingulisest vastutusest tulenevad nõudeid ise haldusmenetluse raames sisse nõuda, varem sai nõuet esitada ainult hagi alusel. Selle muudatusega ei ole seadusandja aga soovinud muuta lepingust tulenevate vaidluste lahendamise korda. Maksukorralduse seaduse eelnõu 675 SE seletuskirjas on selgitatud, et „[m]uudatus puudutab tsiviilõigusliku lepinguga maksukohustuse täitmise enda peale võtnud isikuid. Täpsemalt lepingulise kohustuse täitmiseks kohustamist ehk sissenõudmist. Lepingust tulenevate vaidluste lahendamise korda eelnõuga ei muudeta.“ Kuivõrd praegusel juhul ei puuduta vaidlus kaebaja ja MTA vahel 27.06.2024 sõlmitud lepingu nr 13-10/016252 täitmisele pööramisega seonduvaid küsimusi, vaid kõnesoleva lepingu võimalikku tühisust (st vaidluses kuuluvad kohaldamisele 2(4)

6.X. X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja saata asi menetlemiseks halduskohtule. Kohtupraktika kohaselt tuleb õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral eelistada kaebuse menetlusse võtmist; kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ja kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata. MKS § 45 kohaselt kohaldatakse maksumenetluses haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui MKS-is, maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti. HMS § 95 kohaselt on haldusleping kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid. Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Leping on sõlmitud osaühingu Grosvik maksumenetluses 21.05.2024 esitatud ajatamise taotluse alusel ja kaebaja on osaühingu Grosvik juhatuse liige. Vastustaja tegi 27.06.2024 ajatamise otsuse, mida põhjendab samal päeval kaebajaga sõlmitud lepinguga. Ajatamise otsus on haldusakt ja selle (maksegraafiku) rikkumisel on vastustajal õigus ajatamise otsust sundtäita sõltumata sellest, et selle aluseks oleva maksuotsuse on osaühing Grosvik vaidlustanud. MKS § 45 alusel on leping vaidlustatav halduskohtumenetluses, sest vaidlust ei ole selles, et ajatamise otsus, milles vastustaja tugineb lepingule, on vaidlustatav halduskohtumenetluses. Tallinna Ringkonnakohus märkis vastustaja viidatud 25.08.2018 otsuse nr 3-16-675 p-s 11, et AS Ilo ja maksuhalduri vahelise suhte tekkimisele ei eelnenud haldusorgani avalik-õiguslikke tahteavaldusi või toiminguid AS Ilo suhtes, aga vaidlustatud lepingu sõlmimisele eelnes haldusmenetlus (maksumenetlus). Ajatamise otsuses viitab vastustaja lepingule, kuid vaidlust ei ole selles, et lepingu ja ajatamise otsuse valmistas vastustaja ette samas haldusmenetluses, milleks oli osaühingu Grosvik maksumenetlus (MKS § 1 lg 1). Vastustaja meeldetuletustel osaühingule Grosvik ajatamise otsuse täitmiseks on õiguslikud tagajärjed ka kaebaja jaoks, sest vastustaja on ajatamise otsuses välja toonud, et leping on otsuse tagatis.