Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 16.05.2024 maksuotsusega nr 12.2-3/061316-10 osaühingut Grosvik tasuma maksusumma 68 114,37 eurot. Maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on kajastatud 28.03.2024 kontrolliaktis nr 12.2-3/061316-9. Maksuotsuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. MTA kontrollis osaühingu Grosvik 2019. a augustist kuni 2021. a novembrini Maardus Muuga tee 154 ja Harku vallas Viti külas Marja tee 35 asuvate kinnisasjadega (edaspidi:
3-24-1763 Muuga kinnistu ja Marja kinnistu) seotud tehingutelt käibemaksu ning erijuhtude tulumaksu arvestamise ja deklareerimise õigsust. Osaühing Grosvik esitas 20.05.2024 aprilli 2020 käibedeklaratsiooni, milles deklareeris 20% määraga käivet 785 eurot, sisendkäibemaksu 0 eurot, maksuvaba käivet 60 000 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 157 eurot; esitas 19.11.2020 oktoobri 2020 käibedeklaratsiooni, milles deklareeris 20% määraga käivet 810 eurot, sisendkäibemaksu 0 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 162 eurot. Osaühing Grosvik esitas 19.11.2021 oktoobri 2021 käibedeklaratsiooni ja selle parandusdeklaratsioonid 27.02.2023 ja 29.03.2023, millest viimasel deklareeris 20% määraga käivet 29 148,33 eurot, sisendkäibemaksu 14,95 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu 5814,72 eurot. Muuga kinnistu müügileping on näilik ning sõlmitud selleks, et varjata kinnisasja tegelikku müügihinda tegelikele ostjatele müümisel. See müüdi kahjumlikult ja alla turuhinna äriühinguga seotud isikule. 17.04.2020 vormistatud tehingus on näidatud, nagu oleks kinnistu koos poolelioleva elamuga müüdud madala hinna ja käibemaksuta, kuid tegelikkuses jätkas osaühing Grosvik elamu ehitust kuni selle valmimiseni ning tegelik kinnisasja müük toimus 05.10.2020. Oktoobri 2020 käibedeklaratsioonil on jäetud deklareerimata 20% määraga käive kokku 166 666,67 eurot ja tasumata käibemaks 33 333,33 eurot. Õigus on arvestada oktoobri 2020 käibedeklaratsioonil elamu ehituskuludelt sisendkäibemaksu 9475,93 eurot. Seega on kokkuvõttes jäetud oktoobri 2020 käibedeklaratsioonil arvestamata ja tasumata käibemaksu 23 857,40 eurot. Osaühing Grosvik on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakse tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 kohaselt. Ettevõtlusega mitteseotud kuludelt on deklareerimata ja tasumata tulumaks kokku 36 250 eurot. Marja kinnistu müügikäive on deklareeritud vaid osaliselt. Osaühing Grosvik on kinnitanud, et Marja kinnistu müüdi kõrgema hinnaga, kui see on käibena deklareeritud. Käibemaksuseaduse (KMS) §11 lg 1 alusel tekib käive päeval, mil osutati teenust või kauba või teenuse eest toimus osaline või täielik makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täilik maksmine. Deklareerimata on jäänud 20% määraga käive 44 666,67 eurot ja tasumata käibemaks 8933,33 eurot. Marja kinnistu elamu ehituskuludelt on õigus arvestada oktoobri 2021 käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu 941,31 eurot, s.o lisaks varem deklareeritule 926,36 eurot rohkem. Kokkuvõttes on jäetud oktoobri 2021 käibedeklaratsioonil arvestamata ja tasumata käibemaks 8006,97 eurot.
2.Osaühing Grosvik esitas 12.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 16.05.2024 maksuotsuse nr 12.2-3/061316-10 tühistamiseks.
3.Tallinna Halduskohus võttis 14.06.2024 määrusega kaebuse menetlusse.
4.Osaühing Grosvik esitas 01.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks selliselt, et kohus keelaks (tühistaks) kaebaja arvelduskontode arestimise kuni asjas kohtumenetluse lõppemiseni.
5.MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohus jättis 11.11.2024 määrusega (resolutsiooni p 1) osaühingu Grosvik esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.12.2024 määrusega osaühingu Grosvik määruskaebuse rahuldamata ning halduskohtu 11.11.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
7.OÜ Grosvik esitas 19.11.2024 Tallinna Halduskohtule uue taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja soovib jätkuvalt esialgset õiguskaitset nii, et tühistataks kaebaja arveldusarvete arest kuni praeguses asjas kohtumenetluse lõppemiseni. Kaebaja majandustegevus ei ole arestitud arvete olukorras sisuliselt võimalik. Kaebaja juhatuse liikmele kuuluvale Raasiku vallas asuvale Maka kinnistule seatud keelumärke kustutas registripidaja 11.11.2024 vastustaja 2(6)
3-24-1763 05.11.2024 avalduse alusel. Maka kinnistu ei ole kaebaja vara, kuid keelumärge seati sellele kinnistule 18.10.2024 vastustaja nõudel, sest vastustaja tunnistas kaebaja maksuvõla ajatamise otsuse kehtetuks. Kaebajal kinnisvara puudumine ei tohiks teha võimatuks kaebajal majandustegevust jätkata (kompromissi täita). Kaebaja bilanss perioodi 01.01.–31.10.2024 kohta näitab, et kaebajal ei olnud võimalik täita 27.06.2024 ajatamise otsuse maksegraafikut igakuise maksega 4470,61 eurot. Kaebaja 01.11.2024 kompromissettepanek, mille kohaselt maksaks ta iga kuu 890 eurot, tähendab, et kaebaja majandustegevusest saadavast tulust on see summa võimalik leida. Kaebaja 10 kuu müügitulu oli 9284 eurot. Kaebaja esitas 19.11.2024 arved koristusteenuste eest erinevatel aadressidel, mille järgi laekub kaebajale iga kuu 1262,70 eurot.
8.MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja taotluses esitatud põhjendused ei ole piisavad ning arvelduskontode arestimise keelamiseks pole alust. Seisuga 02.12.2024 on kaebaja maksuvõlg koos arvestusliku intressiga 110 565,61 eurot. MTA andmetel kaebajal registervara puudub. Kaebajale on kuulunud kinnistuid, kuid need on võõrandatud (viimane kinnistu võõrandati 27.06.2023). Seega puudub kaebajal vara, millele vajadusel sissenõuet pöörata. Vastustaja analüüsis kaebaja juhatuse liikme kinnistu kasutamise võimalikkust tagatisena. MTA peab võimalikuks, et kinnistule seatakse 3. järjekoha hüpoteek, kuid sellisel juhul kogu võla + 10–20% ulatuses (võimalikud sundtäitmise kulud). Lisaks peaks kaebaja juhatuse liige täpsustama, kui suur on Citadele banka nõude jääk. Vastustaja saatis vastava e-kirja ka kaebaja esindajale. Kaebaja märgib 02.12.2024 e-kirjas kohtule, et ei nõustu vastustaja ettepanekuga hüpoteegi seadmiseks. Kaebaja on hüpoteegi seadmise asemel nõus, et kinnistule seatakse kohtumenetluse lõpuni käsutamise keelumärge. Vastustaja hinnangul ei ole see sobiv viis maksuvõla tagamiseks, kuna tegemist ei ole kaebaja kinnistuga ja seega ei saaks vastustaja selle arvelt maksuvõlga sundtäitma asuda. Kuigi kaebaja soovis maksuvõla vähendamist ja ajatamist kompromissi raames, kuid maksuhaldur sellist võimalust ei näe, selgitas vastustaja kaebajale siiski veel täiendavalt ajatamise taotlemise võimalust. Maksuvõla ajatamise korral saavutaks kaebaja oma eesmärgi arvelduskontode arestist vabastamiseks.
9.Tallinna Halduskohus jättis 09.12.2024 määrusega (resolutsiooni p 1) esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Möönda saab kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust, kuivõrd äriühingu pangakontode arestimine pärsib arusaadavalt äriühingu tegutsemisvõimalusi. Samas ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamist pidada jätkuvalt põhjendatuks. Kaebaja on esitanud enda 01.01.– 31.10.2024 bilansi, kust nähtub, et seisuga 31.10.2024 on kaebajal käibevara 4420 eurot, nõudeid ja ettemakseid 68 260 eurot ning lühiajalisi kohustusi 107 139 eurot. Aruandeaasta kasum (kahjum) on –124 803 eurot ja omakapital kokku –34 459 eurot. Aruandeperioodi müügitulu on 9284 eurot. Neist andmetest nähtub, et kaebajal ei ole vara vaidlustatud maksuotsusega määratud maksukohustuse koheseks täitmiseks ning ka maksuvõla ajatamise võimalused on piiratud (kaebaja käive ühes kuus on alla 1000 euro). Olukorras, kus kaebajal puudub muu vara lisaks igakuiselt tekkivale käibevarale, peaks sellise vara arval maksukohustuse täitmine tulevikus olema realistlik. Praegusel juhul tähendaks käibevara arvel maksukohustuse täitmine, et sisuliselt kogu planeeritav käive (tulu) kuluks maksuotsuse täitmiseks, seejuures võttes arvesse kaebaja viidatud summat (890 eurot kuus), kuluks maksuotsuse põhinõude (68 114,37 eurot) täitmiseks enam kui 6 aastat. Samas on ainuüksi sundtäitmise aegumistähtaeg 5 aastat (MKS § 132 lg 2). Samuti puudub kindlus, et kaebaja majandustegevus ja käive on püsivad. Seega ei saa pidada tõenäoliseks kaebaja võimekust ega ka soovi tasuda tulevikus MTA 16.05.2024 maksuotsusega tuvastatud maksunõuet, kui
3(6)
3-24-1763 kaebaja arvelduskontod kohtuvaidluse ajaks arestist vabastada. Lisaks, arvestades mh asja läbivaatamist 27.11.2024 kohtuistungil, saab pidada kaebuse eduväljavaateid väga vähesteks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Osaühing Grosvik palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 09.12.2024 määruse resolutsiooni p 1 ja teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning keelata kaebaja arvelduskontode arestimine, asendades selle kaebaja juhatuse liikmele kuuluvale Maka kinnistule kohtuliku hüpoteegiga seadmisega summas 68 114,37 eurot või alternatiivselt summas 110 565,61 eurot. Kaebaja ei nõustunud vastustaja ettepanekuga seada vastustaja hüpoteek kaebaja juhatuse liikmele kuuluvale Maka kinnistule seetõttu, et hüpoteek oleks täitedokument ja tähendaks, et langeks ära sisuline mõte vaielda selle üle, kas maksuotsus on seaduslik ka nt Muuga kinnistut puudutavas osas. Kaebaja ei nõustu vastustajaga, et Muuga kinnistu 17.04.2020 tehing oli näilik. Kaebaja arvates tuleb lähtuda kinnistu turuhinnast 17.04.2020 seisuga ja see vähendaks oluliselt kaebaja maksukohustust. Kaebaja arveldusarvete arest muudab tema majandustegevuse võimatuks, sh suureneb pidevalt kaebaja maksuvõlg, sest tal ei ole võimalik tasuda ka iga kuu tekkivaid uusi maksukohustusi (vt määruskaebuse lisa 1). Kui seada Maka kinnistule kohtulik hüpoteek, on täidetud tingimus, et kaebaja arveldusarvete aresti tühistamise korral ei jää maksusumma riigieelarvesse üldse laekumata. Kui kaebus maksuotsuse peale jääb rahuldamata, ei too see kaasa kohtuliku hüpoteegi tühistamist (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 ja § 445 lg 2). Kohtuliku hüpoteegi seadmine on vähem koormav kui kontode arest. Vastustaja väitel on kaebaja maksuvõlg seisuga 02.12.2024 koos arvestusliku intressiga 110 565,61 eurot, millest põhivõlg on 68 114,37 eurot.
11.MTA palub jätta määruskaebus rahuldamata. Arusaamatuks jääb kaebaja soov asendada arveldusarvete arestimine kohtuliku hüpoteegi seadmisega kaebaja juhatuse liikmele kuuluvale kinnistule. Vastustaja ja kaebaja pidasid detsembris läbirääkimisi võimaluse osas, et kaebaja juhatuse liikme kinnistule seataks maksuvõla ajatamise raames tagatisena hüpoteek. 27.11.2024 toimunud istungil avaldas kaebaja, et on valmis esitama ka kinnistu hindamisakti ning laskma kustutada 3. järjekohal oleva hüpoteegi. Vastustaja selgitas kaebajale, et vastustajale võib sobida, et maksuvõla tagatisena seatakse 3. järjekoha hüpoteek, kuid see seatakse kogu maksuvõla + 10–20% (võimalikud täitmiskulud) ulatuses ning kaebajal tuleks esitada kinnistu hindamisakt, et oleks võimalik veenduda pakutava kinnistu väärtuses. Seejärel leidis kaebaja, et ta ei ole siiski nõus hüpoteegi seadmisega. Kaebaja arvelduskontod on arestitud maksuvõlgnevuste pärast, mis tulenevad maksuotsusest, intressinõudest ning jooksvalt täitmata jäetud maksukohustustest (mis on näha määruskaebuse lisast 1). See tähendab, et kui maksuotsusest tuleneva võlgnevuse katteks oleks võimalik leida mõni muu tagatis (nt seada hüpoteek), siis on sellegipoolest kaebajal veel teised tasumata maksuvõlgnevused, mille tõttu on arvelduskontod arestitud ning mis väljuvad praeguse kohtuasja piiridest. Seega ei saavutaks kaebaja praegusel juhul oma eesmärki kontode arestist vabastamiseks. Isegi kui kohtuliku hüpoteegi seadmine oleks võimalik, ei ole kaebaja esitanud kinnistu hindamisakti, et oleks võimalik veenduda, kas hüpoteek ka päriselt nõuet tagaks, kuivõrd kinnistu on juba koormatud mitmete hüpoteekidega. Vastustaja selgitab, et kui kaebaja soovib, et tema arvelduskontod arestist vabastataks, siis tuleks kaebajal esitada maksuhaldurile taotlus maksuvõla ajatamiseks, pakkudes tagatisena hüpoteeki kaebaja juhatuse liikme kinnistule. Seda on vastustaja kaebajale ka varem selgitanud. Tõele ei vasta kaebaja väide, nagu poleks tal võimalik arvelduskontode arestimise 4(6)
3-24-1763 tõttu MTA-le makse tasuda. Olenemata kontode arestist, on kaebajal alati võimalik MTA-le ülekandeid teha. Kaebaja lisatud 11.12.2024 korraldusest on näha, et kaebajal on maksuvõlg alates juuli ja järgnevate kuude maksukohustuste tasumata jätmisest. Kaebaja arvelduskontod arestiti alles pärast seda, kui 15.10.2024 tunnistati kehtetuks maksuvõla ajatamise otsus, seega on täiendav maksuvõlg tekkinud kaebajast endast tulenevatel põhjustel, mitte arvelduskontode aresti tagajärjel. Keelumärke seadmine juhatuse liikme kinnistule ei tagaks kuidagi kaebaja maksuvõlga ning vastustajal ei tekiks praeguse vaidluse lõppedes õigust pöörata sissenõuet juhatuse liikme kinnistule, kui sellele on seatud keelumärge.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
13.Kaebaja on koos määruskaebusega esitanud järgmised lisad: MTA 11.12.2024 dokument nr 13-11/70239 „Maksuvõla tasumisest“, millega MTA andis kaebajale maksuvõla 889,84 euro tasumiseks 10 päeva (lisa 1), Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2024 määrus praeguses asjas (lisa 2), MTA 13.12.2024 otsus nr 13-4/028852, millega tunnistati kehtetuks MTA 21.11.2024 korraldus nr 13-11/67119 (lisa 3), Tallinna Halduskohtu 20.12.2024 määrus asjas nr 3-24-3354 (lisa 4), Tallinna Halduskohtu 26.07.2024 ja 13.08.2024 ning Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-2190 (lisad 5–7). Ringkonnakohus võtab HKMS § 62 lg 2 alusel asja materjalide juurde lisa 1, sest see puudutab kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse küsimust. Ülejäänud määruskaebuse lisad tuleb tagastada. Ringkonnakohtu 19.12.2024 määrus on toimikus juba olemas. MTA 13.12.2024 otsus nr 134/028852 ning ülejäänud esitatud kohtumäärused ei oma ringkonnakohtu hinnangul praeguse määruskaebuse lahendamisel tähtsust.
14.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
15.Nagu ringkonnakohus juba 19.12.2024 määruses märkis, on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, sest pangakontode arestimine takistab äriühingu tegutsemist. Samas leiab ringkonnakohus endiselt, et hoolimata esialgse õiguskaitse vajadusest jättis halduskohus õigesti kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et ei ole tõenäoline, et kaebajal oleks võimekus ja soov tasuda tulevikus MTA 16.05.2024 maksuotsusega tuvastatud maksunõuet, kui kaebaja arvelduskontod kohtuvaidluse ajaks arestist vabastada. Halduskohus tugines seejuures kaebaja 01.01.–31.10.2024 bilansist nähtuvale. Samadele andmetele tugines ringkonnakohus ka 19.12.2024 määruses (p 12) ning leidis samuti, et esialgse õiguskaitse kohaldamise korral, s.t kaebaja arvelduskontode arestimise keelamise korral esineb oht, et kohtuvaidluse lõppemise järel võib jääda maksusumma üldse laekumata. Maksusumma viivituseta sissenõudmiseks esineb seega ülekaalukas avalik huvi (vt nt ka Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22; 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01; Tallinna Ringkonnakohtu 22.12.2020 määrus nr 3-202408, p 10). Ringkonnakohus on jätkuvalt samal seisukohal. Teistsugusele seisukohale asumiseks ei anna alust ka kaebaja osutus, et tal on tekkinud lisaks jooksvad täitmata maksukohustused. Vastupidi, see asjaolu kinnitab vajadust nõuda maksuvõlgnevus sisse 5(6)
3-24-1763 viivitamata. Nagu vastustaja selgitas, on kaebaja jooksvad tasumata maksukohustused tekkinud osaliselt juba enne, kui tema arvelduskontod arestiti.
16.Halduskohus ei eksinud ka hinnangus kaebuse väheste eduväljavaadete kohta. Ringkonnakohus jõudis samale järeldusele ka 19.12.2024 määruses (p 11). Praeguse määruskaebuse väited ei anna alust asuda kaebuse perspektiivi osas teistsugusele järeldusele.
17.Kaebaja taotleb määruskaebuses, et kohus asendaks tema arvelduskontode arestimise kaebaja juhatuse liikmele kuuluvale Maka kinnistule kohtuliku hüpoteegiga seadmisega. HKMS § 251 lg 1 p 4 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrusega vara arestida, sealhulgas teha registris vara käsutamise keelumärke või seada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kohtulik hüpoteek, samuti teha kohtuvaidluse kohta registris märke. Kuivõrd § 249 lg-st 1 tulenevalt saab esialgset õiguskaitset kohaldada üksnes kaebaja õiguste, mitte vastustaja õiguste kaitseks, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik seada esialgse õiguskaitse korras kohtulikku hüpoteeki vastustaja nõude tagamiseks, mis on tekkinud kaebaja tasumata maksukohustusest. Küll saab kaebaja taotlust mõista nii, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse kohaldamist tingimuslikult (HKMS § 251 lg 3), s.t kaebaja soovib, et kohus keelaks tema arvelduskontode arestimise tingimusel, et maksuvõla tagamiseks seatakse hüpoteek tema juhatuse liikme kinnistule. Ringkonnakohus leiab, et see ei ole võimalik, sest ka sel juhul ei oleks maksusumma laekumine tulevikus tagatud. Nagu vastustaja selgitas, on kaebaja ja vastustaja Maka kinnistule hüpoteegi seadmise küsimuses juba pidanud läbirääkimisi, kuid kaebaja ei olnud nõus hüpoteegi seadmisega sellisel viisil, mis vastustaja hinnangul kaebaja maksuvõlgnevusi tagaks. Samuti ei ole kaebaja esitanud Maka kinnistu hindamisakti. Seega ei ole kaebaja ise olnud nõus Maka kinnistule hüpoteegi seadmisega sellistel tingimustel, mis tegelikult tagaks, et praeguse kohtumenetluse lõppedes ei jääks temale määratud maksukohustus täitmata. Ka määruskaebuses ei ole kaebaja märkinud, et ta oleks vastustaja esitatud hüpoteegi seadmise tingimustega nõus, samuti ei ole ta esitanud Maka kinnistu hindamisakti. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuigi praegu ei ole põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset kaebaja taotletud viisil, ei takista see kaebajal ja vastustajal omavahel hüpoteegi seadmise osas lahenduseni jõudmist. Vastustaja selgitas ka vastuses ringkonnakohtule, et kui kaebaja soovib, et tema arvelduskontod arestist vabastataks, tuleks kaebajal esitada maksuhaldurile taotlus maksuvõla ajatamiseks, pakkudes tagatisena hüpoteeki kaebaja juhatuse liikme kinnistule.
18.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 09.12.2024 määruse resolutsiooni p 1 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.