Maksuõigus › Muu maksuõigus

3-24-2190 2.Tallinna Halduskohus tegi 26.07.2024 määruse, millega rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ajutiselt ning keelas MTA-l algatada 27.06.2024 sõlmitud lepinguga võetud maksekohustuse osas sundtäitmine 30 päevaks alates määruse tegemisest. Kohus selgitab, et kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub HKMS § 252 lg 4 alusel kohaldatud esialgne õiguskaitse kuni kohtuasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (HKMS § 252 lg 4). Esialgse õiguskaitse vaidlustamiseks on seejuures võimalik esitada seisukoht / vastuväide ka otse halduskohtule (vt ka HKMS § 253 lg 1). Lisaks selgitab kohus, et HKMS § 252 lg 4 alusel tehtud esialgse õiguskaitse määrusele saab esitada ka määruskaebuse ringkonnakohtule (15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest), mis lõpetab automaatselt esialgse õiguskaitse kehtivuse 30. päevast. Sõltumata sellest, mis seisukoha ringkonnakohus esialgse õiguskaitse küsimuses võtab, peab halduskohus seejuures eelnimetatud tähtaja (30 päeva) möödumisel asuma esialgse õiguskaitse taotlust uuesti lahendama. Sama määrusega võimaldas kohus MTA-l esitada oma seisukoht esialgse õiguskaitse edasise kohaldamise kohta hiljemalt 16.08.2024. Samuti jättis kohus kaebaja kaebuse käiguta ning andis kaebajale 15-päevase tähtaja täiendava riigilõivu 1030 eurot tasumiseks ja riigilõivu tasumist tõendava dokumendi esitamiseks. 3.MTA esitas 02.08.2024 kohtule seisukoha, milles palub kohtul kaebus tagastada, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1) ning tühistada esialgse õiguskaitse kohaldamine (HKMS § 253 lg 1). 1) Kaebaja on sõlminud MTA-ga MKS § 42 lg 1 järgse lepingu, et tagada osaühingu Grosvik ajatamise graafiku täitmist. Maksuhalduri hinnangul on MKS § 42 lg 1 alusel sõlmitav leping tsiviilõiguslik leping, millega toimub kohustusega ühinemine võlaõigusseaduse (VÕS) § 178 lg 1 mõttes. MKS § 42 lg 1 alusel sõlmitaval lepingul on mõned halduslepingule omased tunnused (nt garanteeriva õiguse või soodustuse tingimuste reguleerimine, subordinatsioonisuhe), kuid need tunnused ei ole määrava kaaluga. Oluline on arvesse võtta, et MKS § 42 lg 1 lepinguga ei lähe kaebajale üle avaliku võimu volitusi ning maksuhalduril ei ole võimalust lepingut ühepoolselt lõpetada vastavalt haldusmenetluse seaduse § 102 lg-le 2. Seega ei ole vaidlustataval lepingul halduslepingule omaseid olulisi tunnuseid. Tallinna Ringkonnakohus on 25.05.2018 otsuse nr 3-16-675 p-s 11 selgitanud, et asjaolu, et hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimise aluseks oli maksukohustuse tagamine, ei muuda suhet avalik-õiguslikuks ning sellise suhte tekkimisele ei eelnenud haldusorgani avalik-õiguslikke tahteavaldusi või toiminguid. Vastustaja hinnangul on käesolevas asjas olukord sarnane – hüpoteegi asemel tagab maksukohustust kaebajaga sõlmitud leping. Seega pelgalt asjaolu, et üheks lepingupooleks on MTA ning lepinguga tagatakse maksukohustust, ei tähenda, et tegemist oleks halduslepinguga. Eeltoodud põhjustel leiab vastustaja, et tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga ning kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kaebajale tagastada. 2) Vastustaja esitas vastuväited esialgse õiguskaitse kohaldamise jätkamisele juhuks, kui kohus leiab, et kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. 4.Kaebaja teatas 05.08.2024 kohtule, et tasus kaebuse esitamise eest täiendava riigilõivu summas 1030 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi 2(4)

3-24-2190 tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 6.Kohus, analüüsinud asjas esitatud materjale ja seisukohti, nõustub maksuhalduriga, et kaebaja ja MTA vahel 27.06.2024 sõlmitud lepingu nr 13-10/016252 tühisuse tuvastamise nõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Vaidlusalune leping on sõlmitud MKS § 42 lg 1 alusel, mis näeb ette, et kolmas isik võib endale lepinguga võtta vastutuse maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest. Tegemist on tsiviilõigusliku lepinguga (vt ka L. Lehis. Eesti maksuseaduste kommentaarid. Tallinn, 2023, lk 16; K. Miisna, R. Krause. Leping maksuhalduriga – kas poolte huvisid arvestav võluvits menetlusosalistele? Juridica 2024/5). MKS § 42 ei anna iseseisvat vastutuse alust, vaid möönab lihtsalt võimalust, et kolmas isik võib endale lepinguga võtta vastutuse maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest. Vastutuse sisu ja tingimused sõltuvad lepingust (L. Lehis. Maksuõigus. 3., täiendatud ja muudetud trükk. Kirjastus Juura, Tallinn, 2012, p 2.6.6, lk 103; vt ka maksukorralduse seaduse eelnõu 886 SE seletuskiri, § 43). Alates 01.01.2019 kehtiva MKS § 42 lg 3 redaktsiooni kohaselt on maksuhalduril õigus lepingulisest vastutusest tulenevad nõudeid ise haldusmenetluse raames sisse nõuda, varem sai nõuet esitada ainult hagi alusel. Selle muudatusega ei ole seadusandja soovinud aga muuta lepingust tulenevate vaidluste lahendamise korda. Maksukorralduse seaduse eelnõu 675 SE seletuskirjas on selgitatud, et „Muudatus puudutab tsiviilõigusliku lepinguga maksukohustuse täitmise enda peale võtnud isikuid. Täpsemalt lepingulise kohustuse täitmiseks kohustamist ehk sissenõudmist. Lepingust tulenevate vaidluste lahendamise korda eelnõuga ei muudeta.“ Kuivõrd praegusel juhul ei puuduta vaidlus kaebaja ja MTA vahel 27.06.2024 sõlmitud lepingu nr 13-10/016252 täitmisele pööramisega seonduvaid küsimusi, vaid kõnesoleva lepingu võimalikku tühisust (st vaidluses kuuluvad kohaldamisele eraõiguslikud normid), siis ei saa kõnesolevat vaidluse iseloomu pidada avalik-õiguslikuks, vaid see suhe on eraõiguslik. Seega tuleb kaebajal kõnesoleva vaidluse lahendamiseks pöörduda maakohtu poole, kelle pädevuses on tsiviilõiguslike vaidluste lahendamine.

3-24-2190 (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.