Viru Vangla kinnipeetav X esitas 16. septembril 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus keelata Viru Vanglal telefoninumbrite xxxxxx ja xxxxxx blokeerimine ja kohustada tagada nendele helistamine. Samuti palus taotleja keelata Viru Vanglal era ja ametiasutuste numbritele helistamiste blokeerimine ja nende esitamise nõudmine enne helistamist ning kohustada tagama helistamine soovitud numbritele vabalt ja takistamatult. Koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitas taotleja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotleja põhjendas, et alates 2020. a maikuust on endine 2. üksuse juht kehtestanud oma käskkirjaga 2. üksuses paiknevate kinnipeetavate helistamistele täiendavad ja ebavajalikud piirangud. Nimelt on blokeeritud numbrite vaba valimine ja helistamine ning helistada saab üksnes siis, kui kinnipeetav on eelnevalt esitanud vanglale numbri ja isiku andmed ning vangla on selle kontrollinud ja sisestanud vastavasse arvutisüsteemi/programmi. Vahest tuleb helistamiste võimaldamist oodata mitu päeva/nädalat enne, kui number sisestatakse vastavasse programmi. See on pidev probleem, millega rikutakse era- ja perekonnaelu puutumatust. Taotleja on alates 9. septembrist 2024 esitanud vanglale erinevate eraisikute ja asutuste numbrid ja andmed, kuid juba nädal aega pole suudetud tagada taotlejale soovitud numbritele helistamist. Lisaks on taotleja esitanud vanglale oma ettevõtte OÜ Y ametliku telefoninumbri
xxxxxx, mis on registreeritud ka äriregistris, ning oma tuttava W telefoninumbri xxxxxx, mille
2.üksuse kontaktisik blokeeris ära alates 12. septembrist 2024 kellegi kolmanda isiku (kes ei ole numbrite omanikud) telefonikõne alusel. Taotleja vajab esialgse õiguskaitse kohaldamist taotleja õiguste kestvate rikkumiste lõpetamiseks ja sotsiaalsete sidemete säilitamiseks. Vangla tekitab oma tegevusega iga päev psüühilisi kannatusi ja ebameeldivusi, mis ei ole vangistusega kaasnevad paratamatused, vaid vanglaametnike poolt oma ametiseisundi kuritarvitamise tagajärg. Rikutud õigusi ei ole võimalik hiljem taastada ning neid ei korva ka ükski hüvitis.
2.Vastusena kohtumäärusele esitas Viru Vangla 19. septembril 2024 seisukoha Xi esialgse õiguskaitse taotlusele ning esialgse õiguskaitse taotlusega seonduvad dokumendid. Viru Vangla palub jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Taotleja paikneb Viru Vangla teises üksuses, kus paiknevad pidevat tugevdatud järelevalvet vajavad kinnipeetavad. Selleks, et tagada järelevalve teise üksuse kinnipeetavate üle ning sealtkaudu ka vangla üldine julgeolek, on vajalik, et teise üksuse kinnipeetavad annaksid informatsiooni, kellele nad soovivad helistada, enne telefonikõne tegemist. Vanglateenistus saab sel juhul täita vangistusseaduse (VangS) § 29 lg-s 21 antud kohustust ning kontrollida, kellega tugevdatud järelevalvet vajav kinnipeetav suhtleb. Selline järelevalve viis aitab kaasa nii vangla kui ka üldise julgeoleku tagamisele, sh süütegude ennetamisele ja tõkestamisele. Ennetav kontroll võimaldab operatiivselt ja õigeaegselt reageerida võimalikule ohule vangla julgeolekule ja vanglas või väljaspool vanglat viibivate isikute õigustele. Kinnipeetava abikaasa, kelle valduses on taotluses nimetatud telefoninumbrid, pöördus vangla poole palvega keelata taotlejal nendele numbritele helistamise. Viru Vangla teise üksuse inspektor-kontaktisiku 17. septembri 2024. a õiendi kohaselt helistas taotleja abikaasa Q 11. septembril 2024 kella 12:30 ajal Viru Vanglasse ja andis teada, et X terroriseerib ja ähvardab teda. Q sõnul on X ähvardanud ta ära tappa ja palus seetõttu numbrite xxxxxx ja xxxxx blokeerimist. Viru Vanglale teadaolevalt kuulub number xxxxxx kinnipeetava ettevõttele OÜ Y (sisestatud 23. aprillil 2024, number on seotud isikuga Q) ja number xxxxxx Q õele W-le (sisestatud 27. juunil 2024), kuid reaalselt kasutab numbreid Q. Vangla kinnitab, et samal päeval s.o 11. septembril 2024 eemaldati kõnealused numbrid Xi kontaktide hulgast. Vanglal puudub põhjus kahelda vanglaametniku õiendis esitatud andmetes. Ei vasta tõele taotleja väide, et vangla venitab mitu nädalat enne kui kinnipeetava esitatud telefoninumber sisestatakse vastavasse programmi. Vangla peab esitatud andmeid kõne vastuvõtja kohta kontrollima veendumaks, et need on tõesed ja nõuetekohased. Kui esitatud andmed on nõuetekohased, võimaldatakse soovitud telefoninumbrile helistamine tavalises korras ning andmete sisestamine programmi ei viibi. Inspektor-kontaktisiku õiendi kohaselt on X ajavahemikul 1. – 13. september 2024 esitanud vanglale kuus taotlust telefoninumbrite kohta, milles on taotletud 15 telefoninumbri sisestamist andmebaasi. Vangla on esitatud taotlused läbi vaadanud ja avanud telefonikõned 12 numbrile. Kolme numbri andmed ei olnud nõuetele vastavad ning nendele ei ole kõned avatud. Vangla arvates on ebausutav, et helistamise piiramise tõttu OÜ Y telefoninumbrile ei saa taotleja juhtida oma ettevõtet ning see tekitab iga päev ettevõttele varalist kahju. Äriregistri andmetel on OÜ Y juhatuses kaks liiget – X ja Q. Kehtiva põhikirja kohaselt ei ole juhatuse liikmete esindusõigust piiratud ning iga juhatuse liige võib esindada osaühingut kõigis õigustoimingutes, mistõttu taotleja abikaasa saab ettevõtet tõrgeteta juhtida.
KOHTU SEISUKOHT
3.Vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6 tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. X on taotlenud enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus võtab taotluse lahendamiseks haldusasja materjalide juurde halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 alusel väljavõtte Xi vabakasutuskontost ajavahemiku 16. mai kuni 15. september 2024. a kohta.
4.Kuna taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta nähtub, et lähtudes HKMS § 112 lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu
12.aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
5.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
6.Kuna kohtuasja materjalidest nähtuvalt esitas taotleja esialgse õiguskaitse taotlusega seonduva vaide Viru Vanglale 14. septembril 2024, mis on veel vangla menetluses, on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
7.Taotleja nõuab esialgse õiguskaitse korras keelata Viru Vanglal telefoninumbrite xxxxxx ja xxxxxx blokeerimine ja kohustada tagada nendele helistamine. Samuti palub taotleja keelata Viru Vanglal era ja ametiasutuste numbritele helistamiste blokeerimine ja nende esitamise nõudmine enne helistamist ning kohustada tagama helistamine soovitud numbritele vabalt ja takistamatult.
8.Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Seega juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasneb põhivaidluse äraotsustamine, on esialgse õiguskaitse vajaduse lävend kõrgem, kuivõrd taotluse rahuldamise eelduseks on ülekaalukas vajadus.
9.Kohus leiab, et põhivaidluse äraotsustamine esialgse õiguskaitse menetluses ei ole praeguses asjas põhjendatud.
10.VangS § 28 lg 3 järgi võib piirata kinnipeetava õigust kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga. Vangla sisekorraeeskirja § 511 lg 21 kohaselt võib direktori volitatud ametnik otsustada, et kinnipeetavad on kohustatud vanglale esitama isikute andmed, kellele nad soovivad helistada, enne helistamist. Viru Vangla 18. mai 2020. a korraldusega nr 1-4/454-1
kohustati teises üksuses paiknevaid kinnipeetavaid esitama andmed, kellele kinnipeetav soovib helistada, enne telefonikõne tegemist.
11.Esmalt märgib kohus, et taotleja ei ole ära näidanud, et tal esineks vaidemenetluse ajal ülekaalukas vajadus helistada taotluses toodud telefoninumbritele, mille vangla on ära blokeerinud, ning helistada ilma, et taotleja edastaks eelnevalt andmeid teostatavate telefonikõnede kohta. Taotleja äriühingul on olemas teine juhatuse liige, kes saab samamoodi äriühingut kõikide tehingute tegemisel esindada, ning taotlejal on võimalik telefonikõnede teostamise asemel sotsiaalsete sidemete säilitamiseks pidada kirjavahetust või saada soovitud isikutega kokku. Ka ei nähtu kohtule, et telefonikõnede kohta andmete esitamine tekitaks taotlejale ülemääraseid ebamugavusi.
12.Lisaks ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud avalikust huvist lähtuvalt. Samuti ei nähtu kohtule, et vangla oleks taotleja suhtes õigusvastaselt käitunud.
13.Juhul, kui taotlejal ei võimaldata helistada telefoninumbritele xxxxx ja xxxxx põhjusel, et telefoninumbrite kasutaja on teavitanud vanglat sellest, et taotleja terroriseerib ja ähvardab teda, on vangla tegevus kooskõlas eesmärgiga tagada vangla üldine julgeolek, sh tõkestada ja ennetada telefoninumbrite kasutaja suhtes süütegude toimepanemist.
14.VangS § 28 lg-st 3 tulenevalt ei saa kinnipeetav nõuda piiramatut õigust helistada soovitud numbritele. Kuivõrd kõnesid teostavad ametnikud peavad vangla julgeoleku tagamiseks olema veendunud, et taotleja poolt taotletud telefoninumbrile helistamine on lubatav ehk taotleja teeb telefonikõne isikule, kellele on lubatud helistada, on selleks vajalik taotleja poolt vastavate andmete esitamine vanglale enne telefonikõnede teostamist. Asjaoludest ei nähtu, et vangla oleks piiranud taotleja telefoni kasutamist põhjendamatult.
15.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus Xi esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.
16.Kohus asendab avaldatavas määruses selles märgitud isikute nimed ja telefoninumbrid tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3, § 179 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.