Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Jaanis

Aunapuult

leppetrahvi

otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamist. Kohus leiab, et AS Starman hagi Jaanis Aunapuu vastu on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. AS Starman ja kostja sõlmisid 10.03.2014 sideteenuse võimaldamise lepingu, 21.03.2014 lepingulisa ja 25.06.2015 teise lepingu, mille alusel AS Starman kohustus pakkuma kostjale sideteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Poolte vahel sõlmitud lepingud on tüüptingimustel sõlmitud lepingud VÕS § 35 lg 1 tähenduses, sest hageja ei ole tõendanud, et tema poolt viidatud Üldtingimused olid läbi räägitud, vaid neid oli kostjale tutvustatud. Riigikohtu praktika kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused 3-2-1125-08, p 14, nr 3-2-1-156-13, p 10). Tüüptingimuste kontrollimine on kohtu kohustus, sest TsMS § 438 lg 1 kohaselt on tegemist õiguse kohaldamisega. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud AS Starman Telekommunikatsiooniteenuste Üldtingimuste, kehtestatud 11.09.2014, punktis 10.3. sätestatu: „Kliendi kohustuse rikkumisel on Starmanil õigus nõuda Kliendilt igakordsel rikkumisel Hinnakirjas sätestatud võlahaldustasu tasumist. Lisaks sellele on Starmanil õigus anda nõue Kliendi vastu sissenõudmiseks inkassoteenust osutavale isikule. Sellisel juhul on Starmanil õigus nõuda

ja Kliendil kohustus tasuda Starmanile leppetrahv vastavalt Hinnakirjale.“ on tüüptingimus VÕS § 35 tähenduses, sest see on hageja poolt eelnevalt välja töötatud ja selle sisu kostja ei saanud lepingut sõlmides mõjutada. VÕS § 42 lg-s 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Hageja nõuab kostjalt ka leppetrahvi summas 269.91 eurot. Kohtu hinnangul on tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda võlgnevuse sissenõudmise korral kindlas summas leppetrahvi, kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine. Leppetrahvi väljamõistmise nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas hagi 61 % ulatuses, tuleb jätta menetluskulud 61 % ulatuses kostja ja 39 % ulatuses hageja enda kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 295 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 170 eurot. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses, mistõttu hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile on 75 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 200 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 61% ehk 122 eurot. Kostja tuleb hageja taotlusel tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.