Kohtuasja number
3-24-2484
Määruse kuupäev
17.9.2024
Kohtunik
Ülle Polluks
Kohtuasi
Vitali Karpin kaebus Viru Vangla vastu
Menetlusosalised
Kaebaja – Vitali Karpin Vastustaja – Viru Vangla
Tagastada kaebus.
Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada Ringkonnakohtule
kättetoimetamisest arvates
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
määruskaebuse otse Tartu päeva jooksul määruse
3-24-2484 (punased laigud), nagu ta kirjeldab käesolevalt lahendatavas kahjunõudes. Ei ole usutav, et probleemi esinemisel oleks see jäänud fikseerimata. 20.05.2024 on kinnipeetav pöördunud vangla poole ja kurtnud meditsiiniõele, et mõned päevad on olnud lööve (haigusjuht A8905 2024) . Seega sai lööve endast märku anda kunagi 16. ja 20.nda kuupäeva vahel, ehk siis maksimaalselt kolm päeva enne vangla meditsiiniõe poole pöördumist. Õde korraldas 21.05.2024 vangla arsti erakorralise vastuvõtu. Seega ei saanud arsti vastuvõtul olla lööve kestnud juba nädala, nagu patsient on arstile avaldanud (haigusjuht A8932 2024). Arst on patsiendi läbi vaadanud ja diagnoosinud allergilise purpuri (RHK-10 järgi diagnoos D69.0). Samuti on arst määranud ravi, mida samal päeval ka alustati. Kinnipeetav on esitanud kahjunõude juba 24.05.2024, kurtes paranemise puudumist ning seda, et tehtud ei ole vereproovi. Halduskohus nõustub vastustajaga, et hoolimata ravi algusest ei tähenda see seda, et kõik vaevused peavad kohe nö päeva pealt kaduma. On üldteada, et paranemine võib olla pikemaajalisem ning nõuab kestvat ravi, samuti patsiendi ning tervishoiutöötajate tihedat koostööd, sh erinevate ravivõimaluste läbiproovimist jms. Seega see, et kaebaja ei olnud kahjunõude esitamise ajaks paranenud, ei näita seda, et ravi oleks olnud ebaõige või tervishoiutöötajate polt oleks olnud tehtud raviviga. Üldiselt on ka teada see, et otsuse, millist ravi määrata ning millised uuringud on diagnoosimiseks vajalikud, on sellised, mille teeb tervishoiutöötaja oma erialaste teadmiste pinnalt. Sama kinnitas ka kirjeldatud ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse määruse nr 330 § 3 lg 2. Kaebaja ei ole selgitanud, millel põhineb tema arvamus, et arst oleks koheselt, ehk siis 21.05.2024 vastuvõtu ja 24.05.2024 kahjunõude esitamise ajavahemiku jooksul pidanud määrama vereproovi tegemise. Tervisekaardi väljavõttest nähtub, et hiljem on vereproov tehtud. Sellisest tegevusest ei ole samuti raviviga äratuntav – ainuüksi patsiendi arvamus, milliseid uuringuid võiks teha, ei saa tuletada, et sellise uuringu tegemise kohustus ka tegelikult oleks. VÕS § 770 lg 3 kohaselt on ravivea tõendamise koormis eelkõige patsiendil. Tõendeid, et tervishoiutöötajate otsused oleks olnud ebaõiged, esitatud ei ole ja vanglale ei ole teada, et selliseid tõendeid eksisteeriks. Kuna VÕS § 770 lg 3 sätestab patsiendi kohustuse tõendada raviviga ja selliseid tõendeid esitatud ei ole ning vanglale ei ole ka ära tuntav, et selline tõend võiks olemas olla, jääb kahjunõue juba ainuüksi seetõttu tagajärjetuks.
3-24-2484 mittevaralist kahju. Kaebaja on kaebuses üldsõnaliselt väitnud, et tema tervis seati ohtu. Kuid olukorras, kus kaebaja sai oma nahaprobleemidele ravi/ravimeid, on ebatõenäoline, et kaebajale oleks vangla tegevuse tagajärjel tekkinud sellist kahju, mis kvalifitseeruks inimväärikuse alandamiseks ja kuuluks RVastS alusel rahaliselt hüvitamisele. Praegusel juhul ei ole kaebaja poolt kirjeldatu võrreldav nimetatud olukordadega. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.