3.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED
Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 19.7.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema tervise kahjustamisega (ei antud arstiabi). Kaebuse kohaselt ei võimaldanud Viru Vangla kaebajale haiglasse uuringutele väljaviimist ilma, et oleks kohaldatud ohjeldusmeetmeid. Viru Vangla avavanglas karistust kandes tuli kaebajal ajavahemikul 3. november 2023 kuni 23. jaanuar 2024 pöörduda tugevate kõhuvalude tõttu korduvalt erakorralise meditsiini osakonda. 14.6,24-17.6,24, oli ta haiglas, kus tehti operatsioon. Pärast on ta esitanud kaebusi ja soovinud arsti vastuvõttu, seda pole mulle võimaldatud. Kui kaebaja paigutati ümber kinnisesse vanglasse, oli tal vaja veel uuringutel käia, kuid ohjeldusmeetmete kohaldamise tingimuse tõttu pidi ta väljasõidust loobuma. Kaebaja arvates ei oleks käeraudade kasutamise tõttu olnud võimalik uuringuid teha. Kaebaja leiab, et vangla riivas tema väärikust jj. Kaebaja nõuab hüvitist summas 3 000 eurot. Kaebaja palub nõue täita Olga Teder SEB arvele EE511010010457689012. Kaebaja palub talle määrata riigi õigusabi seoses esitatud kahjunõudega. Asjas esineb tungiv avalik huvi, kuna vangla on ohtu seadnud tervise. Õigusabi on vajalik kuna vabanen 22,08,24 peale mida pole mul võimalik õigusi kaitsta.
2.Viru Vangla ja SA Ida-Viru Keskhaigla on kohtunõudele vastanud,
3.Kaebaja nõuab Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist 3000 euro ulatuses. Haldusasja materjalide järgi on kaebaja 22.8.2024 Viru Vanglast vabanenud. Kohus tegi kaebajale 10.9.2024 kohtunõude, milles märkis, et kaebajal tuleb kohtule kolme päeva jooksul teada anda oma kontaktandmed, vabanemisjärgne elukoht jj. Siiani pole kaebaja kohtunõuet täitnud, kuigi teda informeeriti telefoni teel kohtunõudest (vt õiend).
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus mõistab, et kaebaja tahe on esitada kohtule hüvitamiskaebus tema tervise kahjustamise eest hüvitise väljamõistmiseks (HKMS § 37 lg 2 p 4).
5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kaebaja esitatud hüvitamiskaebus kuulub tagastamisele. HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Seega on HKMS § 121 lg 2 p 21 on diskretsiooniline kaebuse tagastamis alus, mille kohaldamisel tuleb arvestada, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud.
7.Kohus märgib, et vanglameditsiini teenistuse eesmärgiks on osutada tervishoiuteenust lähtuvalt patsiendi tervisekaebustest. Kohus nõustub SA Ida-Viru Keskhaiglaga, et kinnipeetavalt, kes soovib terviseteenust, ootab meditsiiniteenistus ka koostööd. Tervishoiuteenuse osutamine on raskendatud, kui patsient esitab ainult nõudeid, tervishoiutöötaja selgitusi ei kuula ega soovi neid täita. Alates 20.02.2024 on kaebaja käinud erinevatel arsti vastuvõttudel, saanud kolmel korral saatekirja koloskoopia uuringule (20.02.2024, 2.04.2024 ja 15.05.2024). Kaebaja on kõigil neil kordadel keeldunud uuringule minemast. Kuna olete uuringutest keeldunud, ei saa arst ka korraldada edaspidist ravi. „See, et saadate kirjaga meditsiiniteenistusele oma väljaheitega WC-paberi, ei aita kuidagi Teie ravimisele kaasa. Ilmselgelt tunneb meditsiiniteenistus sellest vägagi häiritult ning jätab Teie saadetud pöördumise tähelepanuta. Väitega, et olete jäänud ilma meditsiinilisest abist, vanglameditsiini teenistus ei nõustu“.
8.Haldusasja materjalide järgi keeldus kaebaja ise uuringutele/arstile minemast, sest kaebaja arvates ei oleks käeraudade kasutamise tõttu olnud võimalik uuringuid teha, juba selle asjaolu tõttu on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja leiab, et vangla riivas tema väärikust ja andnud talle arstiabi, seetõttu nõuab ta hüvitist summas 3 000 eurot. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõike 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Eeltoodud sätetest tulenevalt on kahju hüvitamise eeldused seega haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes, isiku
3-24-2118
subjektiivse õiguse rikkumine, kahju tekitamine, põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel, esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus ja mittevaralise kahju korral ka avaliku võimu kandja süü. Kui juba üks eeldus on täitmata, tuleb kahjunõue jätta rahuldamata.
9.VangS § 70 lg 1 kohaselt võib ohjeldusmeetmeid kasutada kinnipeetava saatmisel. Õigusaktidest ei tulene, et tervishoiuteenuse osutamisel on saatemeeskonnal kohustus jätta tervishoiuteenuse osutaja ja kaebaja omavahele. Selge on see, et vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde saatmisel kaasneb alati julgeolekurisk. Vangla peab välistama isiku põgenemise võimaluse. Samuti on vangla kohustatud tagama vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja turvalisuse, sest eeldada ei saa, et tervishoiuteenuse osutajal endal oleksid piisavad kogemused ja oskused isikust lähtuva ohu äratundmiseks ja võimaliku ründe tõrjumiseks. Lisaks peab vangla kindlustama, et isik ei saaks tervishoiuteenuse osutaja kabinetist salaja kaasa võtta tervishoiutöötajate töövahendeid, sh ravimeid ning lõike- ja torkevahendeid, millega isik võiks saatmise käigus ohustada vanglaametnikke ja vanglasse jõudmisel vangla julgeolekut laiemalt. Kuna kaebaja ise keeldus uuringutele /arstile minemast, siis pole ka kaebaja suhtes kasutatud tervishoiuteenuse osutamise ajal käeraudu koos ohjeldusvööga.
10.Kohtu hinnangul ei saa pidada eelkirjeldatud eeldusi suure tõenäosusega antud juhul täidetuks ning kaebuse rahuldamise tõenäosus on seetõttu vähene. Kohtu hinnangul on ka vähetõenäoline, et kaebajale sai tekkida hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Kaebaja on kaebuses üldsõnaliselt väitnud, et tema tervis seati ohtu. Kuid olukorras, kus kaebaja ise ei lähe uuringutele või arstile, on ebatõenäoline, et kaebajale oleks vangla tegevuse tagajärjel tekkinud sellist kahju, mis kvalifitseeruks inimväärikuse alandamiseks, st. talle oleks tekkinud tervisekahju ja kuuluks RVastS alusel rahaliselt hüvitamisele. Praegusel juhul ei ole kaebaja poolt kirjeldatu võrreldav nimetatud olukordadega. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 2 1 ja p 3 alusel.
11.Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kaebaja esitas koos kaebusega riigi õigusabi taotluse enda esindamiseks halduskohtumenetluses, et kaitsta oma õigusi vaidluses vanglaga (RÕS § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus ei pea kaebajale riigi õigusabi andmist põhjendatuks, sest kaebaja on suuteline ise oma õigusi kaitsma. Kohtule teadaolevalt on kaebaja esitanud aastate jooksul hulgaliselt kaebuseid halduskohtule ning on suutnud kaitsta oma õigusi nii kinnipeetavatele kohalduvas kohustuslikus kohtueelses menetluses kui ka halduskohtumenetluses. Seepärast pole kohtul
3-24-2118
kahtlust, et kaebaja on võimeline kaitsma oma õigusi vaidlustes Viru Vanglaga ka vabaduses viibides. Kinnipeetava vanglast vabanemine ei mõjuta tema esitatud pöördumiste lahendamist vanglas. Vangla käsutuses olevate dokumentide väljastamist saab vajadusel kaebaja ise taotleda vanglalt või taotleda kohtumenetluse käigus, et kohus nõuaks dokumendid vanglalt välja. Riigi õigusabi taotlusest ei nähtu asjaolusid, mis osutaksid riigi õigusabi andmise vajadusele. Kaebus on esitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning asjas ei esine kohtu hinnangul tungivat avalikku huvi. Kaebaja ei ole koos kaebusega esitanud ühtegi tõendit tervisekahju tekkimise kohta. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.
13.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.