Xi kaebus Eesti Töötukassa 28.07.2023 otsuse ja 16.10.2023 vaideotsuse tühistamisnõudes ja kohustamisnõudes Kaebaja: X
Menetlusosalised
Vastustaja: Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis Paavel Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Eesti Töötukassa 28.07.2023 otsus ja 16.10.2023 vaideotsus ning kohustada Eesti Töötukassat kaebaja 05.07.2023 taotlust uuesti läbi vaatama.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.10.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). 1(9)
1.X (kaebaja) esitas 05.07.2023 Eesti Töötukassale (ETK) töövõime hindamise taotluse.
2.ETK tuvastas 28.07.2023 otsusega nr TVH/23/028631, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsuse kohaselt on isikul kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on silmahaigused ja süsteemsed sidekoe haigusseisundid. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on silmahaigused. Taotlejal on kaugnägemisteravuse languse, liigesevalu ja väsimuse tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine ning liikluses- ja õues liikumine. Taotlejal on kaugnägemisteravuse languse tõttu piiratud suhtlemine ja kirja pandud sõnumite vastuvõtmine.
3.Kaebaja esitas 04.09.2023 vaide ETK otsusele. Kaebaja kirjeldas taotluses detailselt nägemispiirangut ja selle mõju igapäevasele tegutsemisele. Vaide lisaks on silmaarsti Andres Külama 31.08.2023 tõend.
4.ETK jättis 16.10.2023 vaideotsusega nr VO/23/2370 vaide rahuldamata. Vaideotsuses tugineti tervise infosüsteemi (TIS) kannetele. Võtmetegevuses „Teabe edasiandmine“ on kerge piirang: viimase silmaarsti sissekande kohaselt nägemine korrigeeritult mõlemas silmas 0,7, eelneva silmaarsti sissekande kohaselt 0,5- terviseandmete ja hindamismetoodika järgi tegemist kerge piiranguga. Kuulmis- ja kõnelemisega seotud probleeme suhtlemisel ei ole. Võtmetegevuses „Teabe vastuvõtmine“ on mõõdukas piirang: lisandunud silmaarsti sissekandes on täpsemalt kirjeldatud nägemisega seotud raskusi. Piirang muudetud mõõdukaks, kuigi hindamismetoodika ja visuse järgi on tegemist kerge piiranguga. Silmaprobleemide tõttu on vaide esitaja vajanud varasemalt operatiivset sekkumist, käesolevalt ravi foonil nägemine prillidega rahuldavalt kompenseeritud.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
5.Kohtu menetluses on ETK 28.07.2023 otsuse ja 16.10.2023 vaideotsuse tühistamisnõue ning vastustaja kohustamisnõue vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi.
6.Kaebaja esitas vaides nägemisega seonduvad probleemid silmaarsti 31.08.2023 tõendi alusel. Nägemispiirangu tõttu esinevad arvestatavad piirangud liikumise ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades. Kaebaja kasutab ravi ja järgib arstide juhiseid, kuid piirangud on püsivad ning ravi, abivahendid ja teenused ei aita piiranguid kompenseerida. Kui prillid aitavad kaugele nägemise piiranguga seoses, siis nendest ei ole abi uduse nägemise jms piirangute (topeltnägemine, raskused fokusseerimisel ning lähedale ja kaugele vaheldumisi vaatamisel) korral. Nägemispiirangu tõttu on raske liikuda võõras keskkonnas s.h nii väljas kui siseruumides, eriti raske on liiklusrohkes välikeskkonnas liikuda. Ka on raske lugeda, hõlmata mahukamat teksti tervikuna ja korraga, hämaras ja pimedas või väga erksa valgusega liikuda jms. Raske on suhelda, kuna kaebaja ei näe hästi vestluspartneri nägu, ei suuda tõlgendada tema emotsioone jms. Silmaarst on viimases s.o augusti 2023 epikriisis leidnud, et kaebaja nägemiskvaliteet on udune, esinevad fokusseerimisraskused, kuna on paigaldatud 0he fookuskaugusega silmasisesed kunstläätsed, mille tulemusena kordamööda kaugele ja lähedale vaatamine on raskem, lisaks kunstläätsede ladestised võivad anda topeltnägemist, mis segab igapäevaseid tegevusi nagu lugemine ja kirjutamine, telefoni ja arvuti kasutamine. Vajalik on ekraani ja tähemärgi suurendamine, väikese tähemärgi korral vajab kaebaja luupi, vajab ajapikendust lugemis ja kirjatööde tegemisel koolis ja tööl. Võõras kohas liikumist takistavad märgistamata astmed, liikluses ei näe märke, silte, ühistranspordivahendite numbreid lugeda, nägemislanguse tõttu ei ole võimalik hoida distantsilt silmkontakti, mis piirab suhtlust ja tegevust 2(9)
suures ruumis ning rahvarohkes kohas. Kaasuvana hämaras valguses ja pimedas olevad nägemisraskused (kanapimedus).
7.ETK ei ole vaide- ega kohtumenetluses esitanud arusaadavaid põhjendusi kaebaja nägemispiirangu paranemise kohta. Silmarsti A. Külama 09.08.2024 tõendi kohaselt on kaebaja mõlemale silmale tehtud korduvalt operatsioone. Silmaarst selgitas, et nii topelnägemine kui ka nägemisraskused hämaras ehk kanapimedus on muutumatud asjaolud, mille pärast ei pea patsient eraldi arsti poole pöörduma ega nende pärast kaebama.
8.ETK andis 16.10.2023 vaideotsuse lk 7 selgituse, mille kohaselt käesolevalt ravi foonil nägemine prillidega rahuldavalt kompenseeritud. Prillid ei saa kompenseerida kaebajal esinevaid nägemisprobleeme.
9.Kaebaja leiab, et nägemislangusest tulenevad piirangud on püsivad ega ole ravi, abivahenditega ega teenustega kompenseeritud, mistõttu esineb alus vähenenud töövõime tuvastamiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
10.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks kaebaja taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmed. 28.07.2023 otsuse põhjenduste kohaselt hinnati kaebaja töövõimeliseks. Kaebajal hinnati kerge tegutsemispiirang (skoor 1) liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on silmahaigused ja süsteemsed sidekoe haigusseisundid ning kerge tegutsemispiirang (skoor 1) teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mille põhjuseks on silmahaigused. Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud. Otsuse aluseks oli TTO ekspertarsti Reet Tobiase 28.07.2023 eksperthinnang.
12.Vaidemenetluses vaatas R. Tobias veelkord läbi ja jäi 21.09.2023 eksperthinnangus oma seisukoha juurde, kuid teabe vastuvõtmisel tuvastas täiendavalt mõõduka piirangu (skoor 2). Põhjenduseks on, et pärast vaidlustatud otsuse tegemist oli lisandunud silmaarsti sissekanne, kus on täpsemalt kirjeldatud nägemisega seotud raskusi. Piirang muudetud mõõdukaks, kuigi hindamismetoodika ja visuse järgi tegemist kerge piiranguga. ETK leiab, et teabe vastuvõtmise võtmetegevuses on põhjendatud hinnata piirang mõõdukaks. Selles võtmetegevuses arvestatakse isiku võimet teiste isikute edastatavaid sõnumeid vastu võtta kuulmise teel ja kirjapandut lugedes. Teabe vastuvõtmise piiranguid põhjustavad selles võtmetegevuses kuulmis- ja nägemisfunktsioonide häired. Teabe vastuvõtmise võtmetegevuse all hinnatakse teiste inimeste kirjaliku ja/või suulise kõne kaudu edastatud teate/sõnumi vastuvõtmist, suure teksti nägemist, huultelt lugemise võimet, kommunikatsioonivahendite kasutamist. Normaalse kuulmisfunktsiooniga taotlejal, kelle nägemisteravus on langenud, tuleb võtmetegevuse hindamisel arvestada taotleja nägemisvõimet nii päevavalges kui hämaras ja pimedamates oludes, ruumilist nägemist, võimet eristada esemete vormi ja kuju jms. Hinnatakse piiranguid abivahendite (prillid, kuulmisaparaat vms) kasutamisel. Kaebajal on terviseandmete kohaselt kuulmisfunktsioon normis ja erinevate silmaarstide sissekannete alusel nägemine abivahenditega osaliselt kompenseeritud, silmarõhk normis ja horisontaalselt vaateväljade minimaalne kitsenemine. Mõõdetud vaateväljade horisontaalsed piirid 130 kraadi mõlemas silmas (norm 150 kraadi), (dr. Andres Külama 08.06.2023 epikriis) ning periooditi on nägemise hägustumist. Nägemis- ja kuulmisfunktsiooni koos hinnates on põhjendatud hinnata piirang mõõdukaks (häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–49% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma haiguseta inimesel). Raskeks oleks alust hinnata piirangut vaid juhul, kui esineks samaaegselt kuulmislangus tavakõne sagedustel. 3(9)
13.Määruse § 6 lg 6 summeeritakse kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Kaebaja valdkondade võtmetegevuste raskusastmed on kokku skooriga 2. Määruse § 8 lõike 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on TTO ekspertarst on õigesti hinnanud kaebaja töövõimeliseks
14.ETK ekspertarst Lembi Aug analüüsis kohtumenetluses kaebaja töövõimet ning leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Põhiliseks töövõimet mõjutavaks haigusseisundiks on tegutsemispiirangud teabe edasiandmisel ja vastuvõtmisel. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse tegutsemisvõimet koos abivahenditega, kompenseerivate meetoditega/ kommunikatsioonivahenditega, mida isik oma terviseseisundist põhjustatud tegutsemispiirangute tõttu kasutab. Kaebajal esineb nägemislangus, mis on prillidega osaliselt kompenseeritud. Arvutis tähemärkide suurendamine või vajadusel luubi kasutamine on kompenseerivate meetodite kasutamine. Üksnes nägemisteravust arvestades oleks tegemist kerge piiranguga, kuid arvestades vaateväljade ahenemist esinevad jääkpiirangud, mida ei saa prillidega korrigeerida, on teabe vastuvõtmist hinnatud õigesti mõõduka piiranguna, sest vastavas valdkonnas arvestatakse täiendavalt kuulmis- ja kõnelemisfunktsiooni häireid või nende puudumist. Klaaskeha hõljumi osas põhjalikult uuritud 2023 aasta juulis (dr. Maris Oll 10.07.2023 epikriis), siis silmapõhjad iseärasusteta, veresooned täituvad adekvaatsel ning isheemilisi koldeid ei esine. Klaaskeha hõljum (opitsitaat) on inimestel sageli esinev nähtus, mis aga nägemisteravust ei vähenda. Topeltnägemist terviseandmed ei kinnita. Kaebaja on viimase poolteise aasta jooksul käinud erinevate silmaarstide vastuvõttudel (dr. Külama 17.12.2022; 08.06.2023; 13.12.2023 epikriisid. Dr. Maris Oll 04.07.2023 ja 10.07.2023 epikriisid ning dr. Laura Maring 08.03.2023 epikriis), kuid kordagi ei ole kaebuseks olnud topeltnägemine. Topeltnägemise kaebusega pole pöördunud ka perearstile ja ei ole vajanud neuroloogi konsultatsiooni ega täiendavaid uuringuid, sest kahelinägemist võivad põhjustada lisaks silmahaigustele ka põletikulised või kasvajalised protsessid, mitmed närvisüsteemi haigused ja mürgistused. Terviseandmete kohaselt (pediaater Sirje Tammiste 08.03.2022 epikriis) kerge lühinägevus prillidega korrigeeritud, kuid igapäevaelus prille ei vaja/ ei kasuta. Silmaarsti sissekanded ja vaide lisana toodud dr. A.Külama info on ekspertiisi koostamisel arvesse võetud (vaide raames piirangu raskusastet teabe vastuvõtmise võtmetegevuses muudetud). Raviarst on spetsialist, kes ei ole läbinud töövõime hindamise koolitust, seega ei ole kursis täpse hindamise metoodikaga. Töövõime hindamisel arvestatakse kõigi terviseandmetega kogumis ning piiranguid hinnates ei ole oluline see, et haigus võib tulevikus korduda või seisund halveneda. Piiranguid hinnatakse sellisena nagu nad esinevad käesolevalt, mitte nii nagu nad võiksid olla (potensiaalselt) tulevikus.
15.ETK selgitas 11.07.2024 vastuses kohtunõudele järgmist. 21.09.2023 eksperthinnangus on ekslikult märgitud, et hinnangu muutmise aluseks oli lisandunud silmaarsti sissekanne. TIS-i lisandus 08.08.2023 silmaarsti A. Külama epikriis, mis uut objektiivset leidu ei kirjelda ja selle alusel ei olnud alust otsust muuta. Vaidele lisatud silmaarsti A. Külama 31.08.2023 koostatud haigusjuhtu ei ole tema poolt TIS-i lisatud, kuid just see oli vaidemenetluses vaidlustatud otsuse muutmise aluseks, kuna kirjeldas täpsemalt nägemispiiranguid. Vaideotsuses on õigesti märgitud, et kaebusega topeltnägemise probleemiga ei ole kaebaja arstide poole pöördunud. 31.08.2023 koostatud haigusjuht sisaldab üksnes silmaarsti hinnangut, et kaebajal on nägemislanguse tõttu osaline töövõimetus ning kunstläätsede ladestised võivad anda topeltnägemist, mis segab igapäevaseid tegevusi nagu 4(9)
lugemine ja kirjutamine, telefoni ja arvuti kasutamine. Kaebaja ei ole kaebusega topeltnägemise kohta pöördunud ja vaidele lisatud haiguslugu topeltnägemist ei kinnitanud. ETK ekspertarst dr Lembi Aug on oma 15.02.2024 seisukohas kaebusele selgitanud, et vaide lisana toodud dr. A. Külama info on ekspertiisi koostamisel arvesse võetud ning lähtuvalt haigusjuhus kirjeldatust on juhtinud tähelepanu, et raviarst ei saa anda hinnangut töövõime ulatusele ning selles kirjeldatud võimalikke tulevikus tekkivaid seisundeid ei saa hindamisel arvestada. Järgmise epikriisi on silmaarst A. Külama TIS-i lisanud 13.12.2023, kus ei ole mainitud kordagi topeltnägemist ega kanapimedust ning ka 13.12.2023 lisandunud terviseandmed ei annaks alust vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
16.Kaebus tuleb rahuldada. Kohus tühistab ETK otsuse ja vaideotsuse ja kohustab ETK-d uuesti hindama kaebaja töövõimet. ETK on jätnud olulised asjaolud kaebaja nägemisprobleemide osas arvesse võtmata. Samuti ei ole võtmetegevustele teabe edasiandmine ja vastuvõtmisele hinde e skoori andmise kujunemine jälgitav.
17.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.
18.Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.
19.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest.
20.Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast1, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.
21.Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas
kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte.
22.Riigikohus on rõhutanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus asjas nr 3-20-2474, p 19 ja seal viidatud lahendid), et ETK peab vaidluse korral kontrollima, kas eksperdiarvamuse andnud arst on töövõimet igakülgselt hinnanud, sekkumata samal ajal arsti ekspertteadmisesse ning vajadusel koguma täiendavat teavet. Kaebaja hinnang tervisele taotluses
23.Teabe edasiandmist on kaebaja hinnanud skooriga 3 selgitades, et nägemislanguse tõttu ei ole tal võimalik luua teiste inimestega silmsidet. Seega ei saa ta aru, kellega räägitakse, kui tema nime ei hüüta. Ta ei näe tihti, kes kõneleb, seega ei oska kõneleja poole pöörduda. Kui ta peab füüsilise kirjelduse järgi kellegi üles leidma, et talle infot edastada, on see väga keeruline.
24.Teabe vastuvõtmist on kaebaja hinnanud skooriga 4 selgitades, et nägemislanguse tõttu ei saa ta aru, kas räägitakse temaga. Kõneleja peab kasutama tema nime. Tänaval liikudes ei tunne ta tuttavaid inimesi ära. Tunnen ära kas tuttava hääle või tuttava riietuse järgi. Suurendan arvutis tähti just nii suureks, kui mul on vaja st et tihti teen teksti poole suuremaks. Nüstagmide tõttu hüppab visuaalne pilt minu silmade ees, st terviku kokku panemine võtab aega ja energiat.
25.Kaebaja kirjeldas vaides nägemislangust detailselt tuginedes silmaarsti 31.08.2023 tõendile. Raviarsti diagnoos ja ravi
26.Silmaarst on 31.08.2023 tõendi kohaselt ajavahemikul 25.08.2020 kuni 30.08.2023 määranud järgmised diagnoosid: 1) H20.1 – krooniline iridotsükliit e vikerkesta-ripskeha põletik 2) M30.2 – juveniine polüarteriit 3) H35.3 - makula e tähni denegratsioon 4) Z96.1 – silmasisese läätse olemasolu Iridotsükliidi kohta on raviarst märkinud, et see puudutab mõlemat silma vaatamata lokaalsele ja üldisele ravile. Tüsistusena on tekkinud hallkaed, mida on opereeritud 2013. a ja 2017.a. Lisaks on tehtud parema silma järelkae operatsioon 2016.a. Pärast operatsioone ei ole põletik taandunud ning silmasiseste kunstläätsede optilistele pindadele on tekkinud ladestised, mida ei ole võimalik opereerida. Need ladestised langetavad nägemist. Lisaks on mõlemas silmas kollatähni ladestunud viteliformset materjali, mis langetab nägemist. Raviarst on tegevuspiiranguid kirjeldanud selliselt: nägemine udune, fokusseerimisraskused, kunstläätsede ladestised võivad anda topeltnägemist. Nägemislanguse tõttu ei ole võimalik hoida distantsilt silmkontakti, mis piirab suhtlust suures ruumis ning rahvarohkes kohas. Kaasuvana hämaras valguses ja pimedas olevad nägemisraskused (kanapimedus). Töövõime hindamise metoodika
27.Teabe edasiandmise all mõistetakse kõnelemise ja kirjutamise teel suhtlemist. Teavet võib edasi anda muu hulgas viiplemise, trükkimise jne abil (metoodika lk 38). Teabe vastuvõtmise osas küsitakse, kas inimene suudab kuulmise või nägemise abil erinevat teavet vastu võtta (metoodika lk 39). 6(9)
Vastustaja hinnangud kaebaja nägemisprobleemidele
28.Vastustaja väidab, et vaideotsuses muudeti võtmetegevuse teabe vastuvõtmise skoori 1-lt 2le (kergelt mõõdukale) ning et selle aluseks oli TTO ekspertarsti lähtumine silmaarsti 31.08.2023 tõendist. TTO ekspertarst esitas võtmetegevuse teabe vastuvõtmise juures põhjenduse: Lisandunud silmaarsti sissekanne, kus täpsemalt kirjeldatud nägemisega seotud raskusi. Piirang muudetud mõõdukaks, kuigi hindamismetoodika ja visuse järgi tegemist kerge piiranguga.
29.ETK ekspertarst kirjutas 15.02.2024 järgmist. Topeltnägemist terviseandmed ei kinnita. Kaebaja on viimase poolteise aasta jooksul käinud erinevate silmaarstide vastuvõttudel (dr. Külama 17.12.2022; 08.06.2023; 13.12.2023 epikriisid. Dr. Maris Oll 04.07.2023 ja 10.07.2023 epikriisid ning dr. Laura Maring 08.03.2023 epikriis), kuid kordagi ei ole kaebuseks olnud topeltnägemine. Topeltnägemise kaebusega pole pöördunud ka perearstile ja ei ole vajanud neuroloogi konsultatsiooni ega täiendavaid uuringuid, sest kahelinägemist võivad põhjustada lisaks silmahaigustele ka põletikulised või kasvajalised protsessid, mitmed närvisüsteemi haigused ja mürgistused. Terviseandmete kohaselt (pediaater Sirje Tammiste 08.03.2022 epikriis) kerge lühinägevus prillidega korrigeeritud, kuid igapäevaelus prille ei vaja/ ei kasuta. Silmaarsti sissekanded ja vaide lisana toodud dr. A.Külama info on ekspertiisi koostamisel arvesse võetud (vaide raames piirangu raskusastet teabe vastuvõtmise võtmetegevuses muudetud). Teabe vastuvõtmise piiranguid põhjustavad selles võtmetegevuses kuulmis- ja nägemisfunktsioonide häired. Kaebajal on terviseandmete kohaselt kuulmisfunktsioon normis ja erinevate silmaarstide sissekannete alusel nägemine abivahenditega osaliselt kompenseeritud, silmarõhk normis ja horisontaalselt vaateväljade minimaalne kitsenemine. Nägemis- ja kuulmisfunktsiooni koos hinnates on põhjendatud hinnata piirang mõõdukaks (häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–49% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma haiguseta inimesel). Raskeks oleks alust hinnata piirangut vaid juhul, kui esineks samaaegselt kuulmislangus tavakõne sagedustel.
30.ETK tugines vaideotsuses ETK ekspertarsti järeldusele (vaideotsuse lk 7), et ravi foonil on nägemine prillidega rahuldavalt kompenseeritud.
31.ETK jäi vastuses kaebusele (p 2.3) prillide osas selle seisukoha juurde, esitades ETK ekspertarsti eelviidatud 15.02.2024 põhjendused. Samuti tugines ETK vastuses kaebusele (p 3.2) võtmetegevust teabe vastuvõtmine hinnates ETK ekspertarsti eelviidatud 15.02.2024 põhjendustele. Kohtu hinnang ETK otsusele ja vaideotsusele
32.ETK ekspertarst hindas 28.07.2023 kaebaja võtmetegevusi teabe edasiandmine ja vastuvõtmine skooriga 1, sest lähtus sellest, et mõlemas silmas nägemisteravus 0,7. Eksperthinnangust ei nähtu hinnangut kaebaja toodud piirangutele, mille ta tõi välja taotluses (otsuse p-d 23, 24).
33.ETK ekspertarst hindas 21.09.2023 vaidemenetluses uuesti kaebaja taotlust. Ainus täiendav kanne on, et silmaarsti sissekande alusel muutis ekspertarst võtmetegevuse teabe vastuvõtmine 7(9)
skoori 1-lt 2-le, kuigi täpsustas, et hindamismetoodika ja visuse järgi on tegemist kerge piiranguga. ETK märkis 11.07.2024 vastuses õigesti, et 31.08.2023 tõendit ei olnud 21.09.2023 seisuga TIS andmete hulgas, seega eksis ekspertarst selles osas. Väär on aga ETK seisukoht, et TIS-i lisandunud 08.08.2023 silmaarsti A. Külama epikriis uut objektiivset leidu ei kirjelda ja selle alusel ei olnud alust otsust muuta. 08.08.2023 on silmaarst A. Külama teinud kande, mille kohaselt on nägemislanguse osaliseks languseks mõlemas silmas tekkinud ladestused kunstläätsede pindadele, samuti mõlema silma maakulites tekkinud muutused (ETK 19.02.2024 vastuse lisa TIS andmed, lk 93). Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja esitas koos vaidega terviseandmeid sisaldava 31.08.2023 tõendi vastustajale vaidemenetluses, peab vastustaja vastava tõendiga arvestama. Vastustaja vastusest nähtub, et ETK ekspertarst ja sellest tulenevalt ETK arvestasid 31.08.2023 tõendiga.
34.Kohtule ei ole aga jälgitav, millistel kaalutlustel leidis ekspertarst, et kaebaja nägemisprobleemid (silmasiseste kunstläätsede optilistele pindadele ja kollatähni tekkinud ladestised) mõjutavad küll teabe vastuvõtmist, aga mitte teabe edasiandmist. Kaebaja on selgitanud teabe edasiandmise osas, et tal ei ole võimalik luua inimestega silmsidet, mis piirab teabe edasiandmist. Silmaarst on 31.08.2023 tõendis märkinud, et kaebajal on udune nägemine ning et tal on raske hoida silmkontakti. Vastustaja ei ole vaideotsuses sellele tähelepanu pööranud.
35.Kohtule ei ole jälgitav vaideotsuse lk 7 esitatud seisukoht Silmaprobleemide tõttu on vaide esitaja vajanud varasemalt operatiivset sekkumist, käesolevalt ravi foonil nägemine prillidega rahuldavalt kompenseeritud. See seisukoht oleks justkui TTO ekspertarsti 21.09.2023 eksperthinnangul põhinev, kuid midagi sellist ei sisaldu eksperthinnangus. Seisukoht ei saa ka olla põhjendatud, sest kaebaja nägemisprobleemide põhjuseks on silmasiseste kunstläätsede optilistele pindadele tekkinud ladestised. Vastustaja on jätnud tähelepanuta kaebaja vaides esitatu, et kui ka prillid aitavad kaugele nägemise piiranguga seoses, siis nendest ei ole abi uduse nägemise jms piirangute puhul. ETK otsus ja vaideotsus on õigusvastased, sest ETK on jätnud tähelepanuta olulised asjaolud kaebaja nägemisprobleemide osas, mistõttu ei ole veendunud, et võtmetegevustes teabe edasiandmine ja vastuvõtmine antud skoorid on põhjendatud. Seetõttu ei ole välistatud, et 07.09.2015 määruse nr 39 § 6 alusel võivad kaebaja nende võtmetegevuste piirangud olla sellised, et arvväärtuste summa on neli või suurem (määruse § 8 lg 1). Nendel põhjustel tuleb ETK-l kaebaja töövõimet uuesti hinnata. Kohtu hinnang 15.02.2024 eksperthinnangule
36.Kohtu seisukohta ei muuda ETK ekspertarsti 15.02.2024 ekspertarvamus. Ekspertarst väidab, et terviseandmed ei kinnita topeltnägemist. 31.08.2023 tõend, mis topeltnägemist selgitas, ei olnud aga TIS andmete hulgas. Kohtule nähtub, et ekspertarst ei ole 31.08.2023 tõendit analüüsinud, sest ta ei ole sellele viidanud.
37.Lisaks jääb arusaamatuks ekspertarsti väide, et raskeks oleks alust hinnata piirangut vaid juhul, kui esineks samaaegselt kuulmislangus tavakõne sagedustel. Selline seisukoht ei ole leitav ETK hindamismetoodikast. Metoodika kohaselt küsitakse, kas inimene suudab kuulmise või 8(9)
nägemise abil erinevat teavet vastu võtta (metoodika lk 39). ETK on vastuses kaebusele (p 3.2) sellesse väitesse kriitikavabalt suhtunud. Kokkuvõte
38.Kohtu seisukohta kinnitab kaebaja poolt esitatud silmaarst A. Külama 09.08.2024 tõend, milles ta selgitab, et nii topelnägemine kui ka nägemisraskused hämaras ehk kanapimedus on muutumatud asjaolud, mille pärast ei pea patsient eraldi arsti poole pöörduma ega nende pärast kaebama.
39.Seega on kaebajal püsivad nägemisprobleemid, mis ei ole ravi ega abivahenditega kõrvaldatavad ning ETK-l tuleb uuesti hinnata nägemisprobleemide mõju töövõimele.
40.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
41.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.